Euroopa keskpank (0)

MILLEGA TEGELEB EUROOPA KESKPANK ?
Euroopa Keskpank(EKP) on üks Euroopa Liidu institutsioonidest, mis vastutab Euroopa Liidu majandus- ja rahapoliitika eest. Euroopa Keskpank loodi 1.juunil 1998, samal ajal loodi ka Euroopa Keskpankade süsteem(EKPS), kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad . Euroopa Keskpank asub Maini-äärses Frankfurdis.
Eurosüsteemi moodustavad Euroopa Keskpank ning euro kasutusele võtnud riikide keskpangad, selles ühises euroalas teostab rahanduspoliitikat Euroopa Keskpank, lisaks toimivad ka riikide endi keskpangad, kes omavad paremat informatsiooni riigis toimuva kohta ning võimaldavad krediidiasutustele lähemat kontakti keskpangasüsteemiga.
Ühtse rahapoliitika õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamisleping ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri. Euroopa Keskpank moodustab eurosüsteemi ja EKPSi tuumiku. Neile määratud ülesandeid täidavad Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad koos. Alates 1999. aasta jaanuarist , mil esimesed üksteist Euroopa Liidu riiki võtsid kasutusele ühisraha euro, vastutab Euroopa Keskpank euroalasse kuuluvate riikide rahanduspoliitika eest. (Eurosüsteem...2013)
Euroopa Keskpanga otsustusorganid
Euroopa Keskpanga presidendiks on alates 1.novembrist 2011 itaallane Mario Draghi, enne teda oli aastatel 2003-2011 EKP presidendiks Jean- Claude Trichet.
Euroopa Keskpanga kolm otsustusorganit on:
• nõukogu,
• juhatus,
• üldnõukogu
Euroopa Keskpanga nõukogu koosneb Euroopa Keskpanga kuuest juhatuse liikmest ja euroala kõigi 17 riigi keskpankade presidentidest. Nõukogu saab kokku kaks korda kuus Frankfurdis. Kohtumiste protokollid ei ole avalikud, kuid pärast kohtumisi toimuvad pressiistungid.
Nõukogu peamised kohustused on:
• kujundada euroala rahapoliitikat ning
• võtta vastu eurosüsteemi ülesannete täitmiseks vajalikke suuniseid ja otsuseid.
Euroopa Keskpanga juhatusse kuuluvad EKP president , asepresident ja veel neli liiget. Juhatuse peamised kohustused on:
• valmistada ette nõukogu istungeid;
• teostada rahapoliitikat kooskõlas nõukogu suuniste ja otsustega ning anda juhiseid riikide keskpankadele;
• juhtida Euroopa Keskpanga igapäevast tööd.
(Euroopa Keskpank... 2013)
Euroopa Keskpanga üldnõukogu koosneb EKP presidendist, EKP asepresidendist ja Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide keskpankade presidentidest. Üldnõukogu ei tegele rahapoliitikaga euroalas, peamiseks kohustusteks on koostada aruandeid euroalasse mitte kuuluvate liikmesriikide edusammude kohta ja anda nõu euro kasutuselevõtuks vajalike ettevalmistuste tegemisel. Üldnõukogu ülesandeks on koguda statistilist teavet ning koostada Euroopa Keskpanga aastaaruanne. Lisaks tegeletakse raamatupidamis- ning aruandlusstandardeid ühtlustamisega.
Lisaks Euroopa Keskpanga otsustusorganitele tegutsevad ka Euroopa Keskpankade süsteemi komiteed, kuhu kuuluvad keskpankade esindajad ning ka teised spetsialistid . Nende eesmärgiks on abistada otsustusorganite tööd koostades analüüse ning arutades läbi peamisi seisukohti.
Euroopa Keskpanga ülesanded
Euroopa Keskpanga missioon on sõnastatud järgnevalt: Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. (Euroopa keskpank ... 2013). Eurosüsteemi missiooni sõnastuses on välja toodud finantsstabiilsuse kaitse ning Euroopa finantslõimumise edendamine.
EKP Nõukogu sõnastas 1998.aastal hinnastabiilsuse kvantitaviivse eesmärgi. Nende eesmärgiks on hoida inflatsioonimäära keskpika perioodi jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. Põhjuseks miks Euroopa keskpanga peamiseks ülesandeks on hinnastabiilsuse säilitamine toetub arvamusele, et parim viis elatustaseme tõstmiseks on pidev hinnastabiilsus. Lisaks peetakse seda peamiseks parameetriks, mida Euroopa keskpank oma poliitikaga saavutada suudab.
Euroopa Keskpank ise teostab operatsioone harva, see ülesanne on eurosüsteemi kuuluvate riikide keskpankadel. EKP kujundab ühtsed põhimõtted läbi eurosüsteemi põhimõtete määratlemise ning tagab nende järgmise igas euroala riigis õigusaktide vastuvõtmise kaudu.
Euroopa Keskpankade Süsteemi ja eurosüsteemi ülesanded on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ehk aluslepingus. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikele 2 on eurosüsteemi põhiülesanded järgmised:

• Määratleda euroala rahapoliitika ja rakendada seda.
  

Euroopa Keskpank saab rahaturgu ja intressimäärasid mõjutada turgudele raha lisamise või selle hulga vähendamise teel. Euroopa Keskpanga rahanduspoliitiliseks eesmärgiks on säilitada hindade stabiilsus. Eesmärgiks on inflatsioon alla 2 protsendi, kuid keskpikal perioodil võib see olla ka kuni 2 protsenti. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank lühiajaliselt baasintressimääru. Hinnastabiilsusega seotud infot analüüsitakse kaheosalise süsteemi abil, mis koosneb majandus- ning rahapoliitilisest analüüsist.

• Sooritada välisvaluutaoperatsioone.
  

Välisvaluutaoperatsioonid hõlmavad välisvaluutainterventsioone ning välisvaluutareservide intressitulu müüki ja äritehinguid. Valuutatehingute abil mõjutatakse vahetuskursse ja likviidsust euroalal. Keskpangad, kes omavad vajalikkevahendeid ning valuutatehinguid läbi viivad tagavad sellega, et nende valuutaoperatsioonid on kooskõlas Euroopa Keskpanga rahapoliitikaga.

• Hoida ja hallata euroala riikide ametlikke välisvaluutareserve
  

Välisvaluutareservid tagavad piisva likviidsuse välisvaluutaoperatsioonide teostamiseks. EKP välisvaluutareservide haldamise eesmärgid on tähtsuse järjekorras likviidsus , turvalisus ja tasuvus . Valuutareserve haldavad euroala riikide keskpangad, kes lisaks sellele haldavad ka oma riikide valuutaportfelle, millega teostavad suuremad tehingud tuleb samuti kooskõlastada Euroopa Keskpangaga.

• Edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist
  

Maksesüsteemid võimaldavad teha olulisi tehinguid ning ülekandeid erinevate finantsinstitutsioonide vahel. Euroopa keskpank tagab makse- ja arveldussüsteemide toimimise kasutades eurode suurmaksete süsteemi ning võimalusi kasutada piiriüleseid tagatisi . Maksesüsteemide osas on plaan üle minna ühisele euromaksete piirkonnale ning ka väärtpaberiturul kehtestatakse ühised nõuded ning eemaldatakse tõkked.
Lisaks põhiülesannetele on Euroopa Keskpangal ka hulgaliselt teisi ülesandeid. Põhiülesannete täitmiseks kogutakse pidevalt statistilist teavet ning tehakse koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. EKP aitab kaasa ka finantsstabiilsuse tõstmisele ning jälgib, et krediidiasutused täidaksid normatiive. Teostatakse pidevat seiret, et leida süsteemis nõrku kohti. Nõustatakse institutsioone finantseeskirjade loomisel ning arendatakse süsteeme, mille abil stabiilsust tõsta ning hallata efektiivselt majanduskriise.
Lisaks sellele on Euroopa Keskpangal ka ainuõigus emiteerida europangatähti, ta vastutab ainsana nii nende kujunduse kui ka ringluses oleva hulga üle, mõjutades nii oluliselt rahanduspoliitikat. Pidevalt toimub ka nõustamine, Euroopa Keskpangaga tuleb konsulteerida iga teda puudutava Euroopa Liidu õigusakti eelnõu puhul ning riikide ametiasutused iga Euroopa Keskpanga pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul.
Rahapoliitika ning oma ülesannete teostamiseks on EKP käsutuses erinevad rahapoliitika instrumendid. Olulisim neist on avaturuoperatsioonid , mille abil juhitakse likviidsust, intressimäärasid ja väljendatakse rahapoliitilist kurssi. Püsivõimalustena pakutakse ka laenamise ja hoiustamise püsivõimalusi keskpankades, mis võimaldavad, üleöölikviidsust varade vastu ning üleööhoiuseid keskpankades. Eurosüsteem kohustab ka kõigil keskpankadel hoidma kohustuslikke reserve , mille eesmärkideks on stabiliseerida intressimäärasid ning suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki. Kui mehhanismi toimimine on düsfunktsionaalsete turusegmentide tõttu häiritud ja EKP intressimääradega antavad signaalid ei jõua võrdselt kõigisse euroala riikidesse, võib EKP võtta sekkumismeetmeid:

• Fikseeritud intressimääraga jaotamispiiranguta likviidsuse pakkumine
  
• Kõlblike tagatisvarade nimekirja laiendamine
  
• Pikemaajaline likviidsuse pakkumine
  
• Likviidsuse pakkumine välisvaluutas
  
• Võlakirjade otseostud
  
• 
  

2007.aastal kui süvenesid pinged maailma finantsurgudel võeti kasutusele erinevaid kriisimeetmeid, et tagada eurosüsteemi keskpankadele paremad tingimused. Algselt suurendati euroalal likviidsust ja hakati teostama iganädalasi refinantseerimisoperatsioone. Järgmiseks meetmeks oli tagatud võlakirjade ostmine ning seejärel väärtpaberituruprogramm, et tagada turu asjakohane toimimine. 2011.aastal alustati pikemaajaliste refinantseerimisplaanide teostamist ning vähendati kohustusliku reservi määra.
Allikad
Scheller, H.K. (2006). Euroopa keskpank – ajalugu, roll ja ülesanded. -Teine, täiendatud trükk. Frankfurt am Main: Euroopa Keskpank.
http://www.ecb.int/pub/pdf/other/ecbhistoryrolefunctions2006et.pdf?dba7118d8cb7df62470c83e59a7f5e49 (04.02.2013)
Euroopa Keskpank. Euroopa Liit.
http://europa.eu/about-eu/institutions-bodies/ecb/index_et.ht m (04.02.2013)
Organisatsioon . Euroopa Keskpank.
http://www.ecb.int/ecb/orga/escb/html/index.et.html (04.02.2013)
Ülesanded. Euroopa Keskpank.
http://www.ecb.int/ecb/tasks/html/index.et.html (04.02.2013)
Euroopa keskpank. Eesti Pank .
http://www.eestipank.ee/eesti-pank/euroopa-keskpank (04.02.2013)