Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Finantsinspektsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Rahvusvaheline - Sama nagu isamaaline, aga vähem šovinistlik ja igas keeles
Finantsinspektsioon
FI ajalugu
· Eesti finantsjärelvalvet teostav riigiasutus.
· Loodi Eesti Pangainspektisooni,
Kindlustusinspektsiooni ja
Väärtpaberiinspektsiooni ühendamisel 2002
aastal.
· Vajadus tekkis seoses Maapanga pankrotiga
1998, kui algas finantsturgude ja -teenuste
süvenev integratsioon.
Tekkimine
· 13 Juulil 1999 a vastuvõetud otsuse alusel hakati
4. augustil aastal 2000 seaduse välja
töötamisega.
· Teise lugemisega võeti seadus vastu ning see
jõustus 9.mail 2001 a.
· 2005 aasta juunis jõustus FI struktuurimuudatus,
millega mindi üle kapitali- ja teenusejärelvalve
põhisele töökorraldusele.
FI Nõukogu
· Nõukogu koosneb 6 liikmest
· Eelkõige kuuluvad sinna rahandusminister ja
Eesti Panga president
· 2 liiget määrab ametisse rahandusministri
ettepanekul Eesti Vabariigi valitsus
· 2 Liiget määrb ametisse EP
presidendi ettepanekul
EP nõukogu.
· Tänaseks on juhatuse
esimeheks Raul Malmstein
Nõukogu ülesanded
· kinnitab Finantsinspektsiooni juhatuse ettepanekul
Finantsinspektsiooni tegevuse strateegia
· kinnitab juhatuse ettepanekul Finantsinspektsiooni eelarve ja
lisaeelarve ning teeb ettepaneku rahandusministrile järgneva
eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa määra kohta
· kinnitab juhatuse ettepanekul Finantsinspektsiooni struktuuri
kujundamise ja töö tasustamise alused
· nimetab ametisse juhatuse liikmed ning valib nende hulgast juhatuse
esimehe, kutsub tagasi juhatuse liikmed
· otsustab juhatuse esimehe ja liikmetega ametilepingu sõlmimise,
muutmise ja lõpetamise
· kinnitab juhatuse esimehele ja liikmetele makstava ametitasu ja
lisatasu suuruse ning nendele kohaldatavad sotsiaalsed garantiid
· kinnitab juhatuse poolt esitatud Finantsinspektsiooni aastaaruande
...
· nimetab ametisse juhatuse liikmed ning valib
nende hulgast juhatuse esimehe, kutsub tagasi
juhatuse liikmed
· otsustab juhatuse esimehe ja liikmetega
ametilepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise
· kinnitab juhatuse esimehele ja liikmetele
makstava ametitasu ja lisatasu suuruse ning
nendele kohaldatavad sotsiaalsed garantiid
· kinnitab juhatuse poolt esitatud
Finantsinspektsiooni
Juhatus
· Juhib ja korraldab finantsinspektsiooni tegevust
· Koosneb neljast liikmest
· Nimetab ja kutsub tagasi nõukogu
· Juhatusse kuulub
Raul Malmstein (esimees)
Kilvar Kessler
Andres Kurgpõld
Kaido Tropp
Raul Malmsteini vastutab
· Strateegia kujundamise
· Üldjuhtimise ja juhatuse töö korraldamise
· Kogu järelevalvetegevuse koordineerimise ja tõhusa
toimimise
· Institutsionaalse arengu ja siseriikliku koostöö
koordineerimise
· Töötajate koolituse korralduse
· Välis- ja avaliku suhtluse ning väliskoostöö
siseauditi korraldamise
· Sisekommunikatsiooni toimimise eest
Teiste liikmete vastutab
· Kilvar Kessler vastutab finantsinspektsiooni
turujärelvalve ja õigusosakonna toimimise ning
arengu eest
· Andres Kurgpõld vastutab finants´inspektsiooni
kapitalijärelevalve valdkonna toimimise ja arengu
eest
· Kaido Tropp vastutab finantsinspektsiooni
finantsteenuste järelevalve ja siseteenuste
toimimise ning arengu eest
Struktuur
· Kapitalijärelvalv divisijoni tegevuse eesmärk on
hinnata finantsasutuste tegevusega kaasnevaid riske
hoiustajate jaoks, anda hinnang nii krediidiriski,
tururiski, kindlustustehnilise riski kui ka
operatsiooniriski juhtimisel. Samuti sisekontrolli
süsteemidele ja juhtkonna tegevusele. Divisijoon
korraldab ka tegevuslubade väljaanmist
...
· Finantsteenuste järelevalve divisjoni tegevuse
eesmärgiks on suurendada Eesti finantsturule
pakutavate teenuste läbipaistvust ning tagada
nende vastavus kehtivatele õigusaktidele
· Regulatsioonide ja aruandluse divisjon kogub
ning töötleb turuosaliste finantsaruandlust.
Divisjoni tegevuse eesmärgiks on samuti
arendada riskide juhtimist ja finantsaruandlust
puudutavat medoodikat
...
· Õigusosakond toetab inspektsiooni õigusalast
tegevust
· Kommunikatsoonijuht ja tarbijahariduse
projektijuht töötavad välja finantsinspektsiooni
kommunikatsiooni- ning tarbijahariduse
edendamise poliitikat
· Siseaudiitori töö eesmärk on luua väärtust
juhtimiskultuuri ja kontrollikeskkonna arendamise
kaudu ja anda juhatusele põhjendatud
kindlusetunnde
...
· Siseteenudte osakond toetab
finantsinspektsiooni töötajate tegevust- pakub
kvaliteetseid tuguteenuseid
Finantsjärelvalve eesmärk
· Finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete stabiilsus ja
teenuse kvaliteedi tagamine
· Eesti rahasüsteemi usaldusväärsuse toetamine
· Hoiuste, kindlustuskahjude, kogumispensionite jmt
väljamaksmise tagamine
· Finantssektori effektiivsuse suurenemisele kaasa
aitaminene, selle kuritegelikel eesmärkidel
kasutamise takistamine
· Tarbijate riskide väljaselgitamine, teave ja tugi
finantsteenuste valimiseks
Missioon ja visioon
· Meie missioon: tagada finantsstabiilsus, kaitsta
kliente ja investoreid
· Meie visioon: läbipaistvalt ja otsustavalt
tegutseva järelevalvega Euroopa Liidu
ühisturgu lõimitud stabiilne Eesti finantsturg.
Väärtused
· Kompetentsus
Eri-, ameti- ja kutsealane ettevalmistus,
kogenud, laia silmaring, õpihimuline
· Avatus
Väärikas, koostöövalmis, avatud uutele
ideedele ja töövõtetele, meeskonnatöö
väärtustamine
· Otsustavus
Otsusekindel, sõltumatu, erapooletu ja õiglane
Koostöökokkulepped
· Riigiti on sõlmitud koostöölepped Rootsi,
Soome, Taani, Saksamaa, Sveits, Holland,
Küpros, Läti, Leedu, samuti erinevad Balti Ja
EL koostöölepped.
· Lisaks riigiti sõlmitud koostöleppetele on
olemas ka erinevaid mitmepoolseid
koostööleppeid erinevate partnerriikidega.
Rahvusvaheline koostöö
· Uued Euroopa liidu asutused
EBA (Euroopa pangandusjärelvalve)
EIOPA (Euroopa Kindlustus- ja
Tööandjapensionide järelvalve asutus)
ESMA (Euroopa Väärtpaberituru järelvalve
asutus)
· Uued Euroopa Liidu asutused koordineerivad
liikmesriikide finantsjärelevalvete tegevust
...
· Töötavad välja ka eelnõusid õigusaktide
kehtestamiseks
· Ühtsed asutused aitavad vältida erinevat
järelvalvelist praktikat
· Euroopa järelevalveasutusi juhib liikmesriikide
finantsjärelevalve juhtidest koosneva nõukogu
poolt valitud juhatus ning esimees
· Enamusi otsuseid võtab vastu nõukogu lihthäälte
enamusel
...
· Igal liikmesriigil on üks hääl
· Olulisemate otsuste puhul kasutatakse
kvalifitseeritud häälteenamust ning hääled
määratakse kindlaks Nizza lepingust lähtuvalt
· 2011 aastal alustas tegevust Euroopa Süsteemsete
Riskide Nõukogu
· Finantsinspektsioon osaleb samuti BSC töös
· Lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele on
Finantsinpektsioonil ka mitme ülemaailmsete
organisatsioonide liige
Euroopa finantsjärelevalve süsteem
Tegevuse rahastamine
Inspektsiooni kulud kaetakse finantsjärelevalve
subjektide poolt makstavast:
·järelevalvetasust
·menetlustasust
Tegevuslubade taotlemine
· Tegevusloa annab välja ja tunnistab kehtetuks
Finantsinspektsioon. Finantsinspektsiooni poolt välja antud luba
on tähtajatu.
· Tegevusluba taotlevad Eestis tegevust alustavad välisriikide
finantsasutuste filiaalid, selleks teatavad kavatsusest Eestis
tegevust alustada oma riigi finantsjärelevalve vahendusel.
· Finantsasutus, mis soovib osutada oma tegevusloas sätestatud
teenuseid teises Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis ning
selleks asutada filiaali teise lepinguriigi territooriumil.
· Finantsasutus, mis soovib Eestis osutada piiriüleseid teenuseid.
Menetlemistasud
· Menetlustasu tasutakse enne taotluse esitamist või toimingu
sooritamist.
· Tasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui taotlus jäetakse läbi
vaatamata või menetlustasu tasunud isik loobub taotluse
esitamisest.
· Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine 1500 eurot.
· Kindlustusandja, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha
asutuse või fondivalitseja tegevusloa taotlemisel 1000 eurot.
· Kindlustusmaakleri kindlustusvahendajate registrisse kandmise
taotlemisel 150 eurot.
· Välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise
registreerimise taotlemisel 600 eurot.
Järelvalvesubjektid
· Krediidiasutused
· Kindlustusseltsid
· Kindlustusvahendajad
· Fondivalitseja
· Investeerimis- ja penisonifondid
· Investeerimisühingud
· Investeerimisnõustajad
· Väärtpaberituru kutselised osalised
· Väärtpaberituru kauplemiskohad
· E-raha asutused
· Makseasutused
Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud
ning väikelaenukontorid
Rahapesu
·Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara
või varaga seotud õiguste varjamine või saladuses
hoidmine. Vara ülekandmine, omandamine, valdamine või
kasutamine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku
päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud
isikut, et hoiduda tegude õiguslikest tagajärgedest.
Terrorismi rahastamine
·Terrorismi rahastamine on vahendite eraldamine või
kogumine terrorismina käsitatavate tegude kavandamiseks
või toimepanemiseks või teades, et neid vahendeid
kasutatakse eelnimetatud eesmärgil.
Rahapesu ja terrorismi rahastamine
· Ohtlikud riigi majanduse toimimisele ja eraisikutele
· Võivad kvalifitseeruda kriminaalkorras karistatavateks
süütegudeks
· Kahjustavad teo toimepannud isiku ja toimingutega
seotud krediidi- ja finantseerimisasutuste mainet ja
usaldusväärsust
· Võivad kahjustada usaldust kogu rahandussüsteemi
vastu ja suurendada isikute ja avaliku sektori kulusid.
Rahapesu tõkestamine
· Kontrolli teostab rahapesu andmebüroo
· Peamiseks ülesandeks järelvave korraldamine EL ja Eesti
õigiusaktides sätestatu üle Krediidi- ja
finantseerimisasutustes.
· Töö käigus hinnatakse hoolsuskohustuste täitmist ja
vastavaid siseprotseduure.
· Samuti peab FI osa võtma antud teemaga tegelevate
komiteede tööst ja pakkuma probleemidele omapoolseid
lahendeid.(MONEYVAL)
Rahapesuga võitlevad organisatsioonid
Eestis
· Rahapesu andmebüroo
· Pangaliit
· Rahandusministeerium
· Rahapesu tõkestamise alane valitsuskomisjon
· Prokuratuur
· Kaitsepolitsei
· Maksu- ja Tolliamet
· Kohus
Rahapesu tõkestamise alased
õigusaktid
· Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seadus
· Seadusega reguleeritakse:
1) hoolsusmeetmete kohaldamist kohustatud
isikute poolt;
2) järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse
täitmisel;
3) rahapesu andmebüroo tegevuse aluseid;
4) kohustatud isikute vastutust nõuete rikkumise
korral
Rahapesu tõkestamise alased
õigusaktid
· Juhend rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta-
Rahapesu andmebüroo juhend
· isik taotleb ebatavaliselt suuri limiite, mis ei ole vastavuses
selle isiku eeldatava käibega ning sotsiaalse välimusega;
· enne laenu või liisinglepingu sõlmimist on oluliselt
suurenenud laekumised tavapäraselt madala sissetulekuga
või sissetulekuta isiku kontole;
· ühele kontole tehtud mitmed sularaha sissemaksed lühikese
ajavahemiku jooksul, mis kokkuvõttes moodustavad suure
summa; (muud ebaharilikud tehingud pangakontol)
· asutusele on saanud teatavaks, et deebet- või krediitkaarti
kasutab selleks õigust mitteomav isik
Teatamiskohustus rahapesu ja
terrorismi rahastamise kahtluse korral
· Kui kohustatud isik tuvastab toimingu, mille tunnused
osutavad rahapesule või terrorismi rahastamisele on ta
kohustatud sellest viivitamata teatama rahapesu
andmebüroole.
· Kohustatud isik, teatab rahapesu andmebüroole
viivitamata igast tehingust, kus rahaline kohustus on
üle 500 000 krooni, sõltumata sellest, kas tehing
tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud
maksena.
· Teade edastatakse suuliselt, kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
Rahapesu andmebüroo
· Rahapesu andmebüroo on Politsei- ja Piirivalveameti
iseseisev struktuuriüksus, mille ülesanded on:
· teabe kogumine, registreerimine, töötlemine ja analüüsimine
· andmeid esitanud isiku teavitamine tema esitatud andmete
kasutamise kohta
· järelevalve teostamine kohustatud isikute tegevuse üle
käesoleva seaduse täitmisel
· koostöö kohustatud isikutega, uurimisasutustega ning
politseiasutustega
· kohustatud isikute, uurimisasutuste, prokuröride ja kohtunike
koolitamine
Finatsinspektsiooni valdkonnad
Pangandus
· Krediidiasutused - hoiuste ja muude
tagasimakstavate vahendite kaasamine, laenude
andmine või muu finantseerimine
· Krediidiasutuse loomiseks tuleb
Finantsinspektsioonilt taotleda krediidiasutuse
tegevusluba
Kindlustus
· Kindlustatu riskide ülevõtmine
kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi
korral maksab kindlustusselts välja hüvitise.
· Põhiliigid on kahjukindlustus ja elukindlustus
· Kindlustusega tegelemiseks peab äriühingul
olema vastav tegevusluba, mille annab välja
Finantsinspektsioon.
Kindlustusvahendus
· Kindlustuslepingute vahendamine tasu eest
· Kindlustusvahendajad jagunevad Eestis
kindlustusmaakleriteks ja kindlustusagentideks
Investeerimine
· ... on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on
teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu.
· Investeerimis- ja pensionifondid on vara kogumid või
aktsiaseltsid, mille vara valitseb fondivalitseja. Investeerimis-
ja pensionifondide valitsemiseks on vajalik
Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba.
Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille eesmärk
on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi
osakuomanikule.
· Investeerimisühingu tegevuseks on investeerimisteenuste
osutamine. Investeerimisühinguna tegutsemiseks on vajalik
Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba.
Väärtpaberiturg
· ... on finantsturu see osa, kus viiakse kokku erinevate isikute
eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja
võõrandamishuvid. Väärtpaberiturg koosneb esmas- ja
järelturust.
· Riiklikku järelevalvet Eesti väärtpaberituru üle teostab
Finantsinspektsioon. Koostöös Finantsinspektsiooniga
teostab õigusaktides järelevalvet kaubeldavate ettevõtete,
väärtpaberite hinna kujunemise, tehingute tegemise ning
muude nõuete täitmise üle ka NASDAQ OMX Tallinna börs.
Makseasutused
· Makseasutus on äriühing, mille püsiv tegevus
on makseteenuse osutamine
· FI ülesandeks on kontrollida antud äriühingu
sobivust ja vastavust seaduses kehtestatud
nõuetele ning väljastada sobivuse korral
asutusele tegevusluba
· Tegevusloa väljastamise järgselt on FI
kohustatud korraldama ka antud asutuse järel
pidevat järelvalvet
E-Raha asutused
· E-raha asutus on aktsiaselts, kelle peamine ja püsiv
tegevus on enda nimel e-raha väljastamine.
· Ühele e-raha seadmele võib e-raha salvestada
maksimaalselt summas, mis võrdub 1000 euroga.
· Tegevusloa annab ja tunnistab kehtetuks FI. E-raha
väljastamise tegevusluba on tähtajatu ega ole teisele
isikule üleantav.
· FI korraldab järelvalvet ja kontrolli ka kõigi e-raha
asutuste üle.
Kasutatud kirjandus
· http://www.pangaliit.ee/et/rahapesu-
tokestamine
· http://www.fi.ee
· http://www.eestipank.info/print/et/press/muuseu
m/hooned/
· http://et.wikipedia.org/wiki/Finantsinspektsioon
Vasakule Paremale
Finantsinspektsioon #1 Finantsinspektsioon #2 Finantsinspektsioon #3 Finantsinspektsioon #4 Finantsinspektsioon #5 Finantsinspektsioon #6 Finantsinspektsioon #7 Finantsinspektsioon #8 Finantsinspektsioon #9 Finantsinspektsioon #10 Finantsinspektsioon #11 Finantsinspektsioon #12 Finantsinspektsioon #13 Finantsinspektsioon #14 Finantsinspektsioon #15 Finantsinspektsioon #16 Finantsinspektsioon #17 Finantsinspektsioon #18 Finantsinspektsioon #19 Finantsinspektsioon #20 Finantsinspektsioon #21 Finantsinspektsioon #22 Finantsinspektsioon #23 Finantsinspektsioon #24 Finantsinspektsioon #25 Finantsinspektsioon #26 Finantsinspektsioon #27 Finantsinspektsioon #28 Finantsinspektsioon #29 Finantsinspektsioon #30 Finantsinspektsioon #31 Finantsinspektsioon #32 Finantsinspektsioon #33 Finantsinspektsioon #34 Finantsinspektsioon #35 Finantsinspektsioon #36 Finantsinspektsioon #37 Finantsinspektsioon #38 Finantsinspektsioon #39 Finantsinspektsioon #40 Finantsinspektsioon #41 Finantsinspektsioon #42
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Zmile91 Õppematerjali autor
Ajalugu, tekkimine, nõukogu ülesanded, juhatus, struktuur, eesmärk, missioon ja visioon, väärtused, koostöökokkulepped, rahvusvaheline koostöö, rahastamine, tegevuslubade taotlemine, menetlemistasud, järelvalvesubjektid, rahapesu ja terrorismi rahastamine, rahapesu tõkestamine, valdkonnad

Sarnased õppematerjalid

Pangandusõigus
36
doc

Pangandusõigus

krediidiasutuse seadus peab olema kooskõlas ka erisätetega. 3.seotud just EL pangandusdirektiividega. Neid direktiivi põhimõtteid püüti seadusesse viia ja sellest tulenevalt on ka täiendatud. Tegevusloaga seotud direktiivid on kirjas EL II pangandusdirektiivist. 1999 kuni siiani on täiendusi ja muudatusi sisse viidud nii EL soovitusel kui ka IMF ekspertide soovitusel. Edasi siis tegevusloa põhimõtetest: Kui panka hakata asutama, siis tegevusloa annab välja finantsinspektsioon ­ tähtajatu. Tegevusluba ei saa üle anda ega kasutada mõni teine isik, seadusega on see kategooriliselt keelatud. Enne 1999 aastat see nii täpselt sõnastatud ei olnud. DIVEC ­ uurimistulemustena tuli välja, et tegutses osaliselt panga nime all. Tegevusloa taotlemise juures põhimõtteliselt need dokumendid ja plaanid ja nägemused, mida tuleb esitada on väga põhjalikut, kirjas § 131 seda on oluliselt täiendatud ja muudetud.

Õigus
Raha ja pangandus eksami konspekt 2014
20
pdf

Raha ja pangandus eksami konspekt 2014

Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud

Raha ja pangandus
Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014
23
docx

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014

), siis turumehhanismid ei toimi ja hind ei peegelda vara tegelikku väärtust; c) Agendi – volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võibtekkida, näiteks, finantsvahendaja ja investori vahel; d) Moraalirisk - kui eksisteerib mingi institutsioon, kelle abile võib alati loota (näiteks Tagatisfond), siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest. 34.Rahapesu tõkestamise järelevalvemeetmed Finantsinspektsioon töötab koostöös Rahapesu andmebürooga (Kriminaalpolitsei).  Järelevalvesubjekti kohapealne kontroll - näiteks, kahtlastest tehingutest teatamine, andmete säilitamine  Järelevalvesubjekti kaugkontroll (off-site) - ettevõtjale esitatakse ettekirjutusega küsimused, mille vastustest selgub, kas ettevõtja teab ja täidab Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid.  Regulaarne aruandlus ja aruannete analüüs

Raha ja pangandus
Rahandus ja pangandus konspekt
9
docx

Rahandus ja pangandus konspekt

Rahandus ja pangandus 22.03 Essee teemad: 1) raha ja rikkuse erinevad tahud ( raha kui rikkuse mõõdupuu) 2) Kes eesti rahandus tegelastest või pankuritest on mulle sümpaatne ja miks? 3) Euro kasutusele võtu võlud ja valud 4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed 5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4

Rahandus ja pangandus
Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................

Majandus
EV Õiguskaitsesüsteem
89
pptx

EV Õiguskaitsesüsteem

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakoh

Ev õiguskaitsesüsteem
Raha ja pangandus
32
docx

Raha ja pangandus

Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema. Turutegijatele kehtib soodsam tehingutasu. Väärtpaberituru kutselised osalised on: investeerimisühingud krediidiasutused fondivalitsejad reguleeritud turu korraldaja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja Väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. Turu kutseline osaline võib osutada üksnes neid teenuseid, mille osutamiseks tal on olemas tegevusluba. Tegevusluba on tähtajatu, ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud. 7. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite sõnastik, RTJ 3 „Finantsinstrumendid“)

Raha ja pangandus
RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused
28
docx

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused

o Riskide vähendamine  Makrotasandil o Uute deposiitide loomine 6. Finantsturu reguleerimise põhjused ja vormid. Riikliku finantsjärelevalve asutused. Põhjused:  Asümmeetriline informatsioon  Vale valiku ja moraaliriski oht  Finantstehingute efektiivsuse langus  Investorite lahkumine turult Vormid:  Riigipoolne reguleerimine  Isereguleerimine Järelvalve asutused:  Eestis – Eesti Finantsinspektsioon  Euroopa Liidus: o Pangandusjärelvalve asutus EBA o Kindlustus- ja tööandjapensionide järelvalve asutus EIOPA o Väärtpaberituru Järelvalve asutus ESMA o Pankade ühtne järelvalve o Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ESRB 7. Hoiustajate ja investorite kaitse Eesti Tagatisfondi poolt. Eesti Tagatisfond alustas tegevust 2002.a. Eesmärk – tagada kaitse  Pankade hoiustajatele

Rahanduse alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun