Tartu Aasta EUR/m2 Korteriomandite keskmise ruut 2008 1,087.14 2010 803.55 1,400.00 2012 889.88 2015 1,184.23 1,200.00 1,087.14 1,000.00 Põlva Aasta EUR/m2 800.00 803.55 2008 483.48 EUR/m2 2010 353.57 600.00 624.48 2012 331.51 483.48 2015 363.49 400.00 359.05 353.57 200.00 Võru Aasta EUR/m2 0.00 2008 624.48 2008 2009 2010 2011 2010 359.05 ...
ostueesõiguse küsimus tekib üksnes tasulisel võõrandamisel, kinkimisel mitte ja testamendi teel ka mitte (pärandamine). KORTERIOMAND Korteriomand Kaasomandi erivormiks on korteriomand korteriomand koosneb ainuomandist korterile (ehitise reaalosa) ja kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele (maja konstruktsioonid, seadmed jne) ja maatükile millel hoone asub (KOS § 1 lg 1) Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa (KOS § 2 lg 1) Koos korteri võõrandmisega võõrandab isik ka osa kaasomandist ühises kasutuses olevatele
kinnisasjale)ehitist peab taluma. Pahauskne – ei kontrollinud ehitades, et ei ehita võõrale maale ja vajadusel ka spetsialisti abiga. Kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Igaüks võib kasutada liikumiseks, kalastamiseks, veesõidukiga randumiseks. Korteriomand – kombinatsioon ainu ja kaasomandist. Kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja teda võib üldjoontes käidelda nagu kinnisasja. Korteriomandi tekke võimalused – olemasoleva kinnistu jagamine ainuomanike või kaasomanike poolt; jagatakse alles ehitatavat hoonet; tagantjärele jagamine (mõnest kaasomandis olevast osast moodustatakse korteriomand); olemasolevate korteriomandite jagamisel või ühendamisel. Korteriomandi lõppemine – kõigi korteriomanike kokkuleppel; hoone on muutunud kasutamiskõlbmatuks ja enamik otsustab korteriomandid lõpetada; kõik korteriomandid
Pooled vaidlevad selle üle, kas 18. aprilli 2011. a vara jagamise leping kehtib osas, milles pooled leppisid kokku, et enne abielu sõlmimist hageja omandatud kinnisasi, millele ehitati abielu ajal elamu, jääb vara jagamise kokkuleppe järgi kostja omandisse ning seetõttu kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kostja, samuti osas, milles pooled leppisid kokku, et kuna elamuga kinnisasi jääb kostjale, kohustub kostja omandama korteriomandi ja koormama selle tähtajalise tingimusliku tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks. Kolleegiumi seisukoht: Lisaks on hageja toonud nii hagiavalduses kui ka muudes menetlusdokumentides välja asjaolu, et kui vaidlusaluste lepingupunktide tühistamiseks ei peaks olema alust (ähvardus ja vägivald ei viinud hagejale kahjuliku lepingu sõlmimiseni), on lepingupunktid tähised, kuna need on vastuolus heade kommetega. Heade kommetega vastuolu
füüsilisele või juriidilisele isikule. Elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest. Maaeraldus erastatud eluruumi juurde Erastatavate eluruumide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa erastatakse või antakse lepingulisse kasutusse. Kui ehitise püstitamisel ei määratud kindlaks selle teenindamiseks vajalikku maatükki, määrab valla- või linnavalitsus korteriomandi seadmisel ehitise teenindamiseks vajalikuks maatükiks selle ehitise aluse maa. Ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki võib kindlaks määrata plaani- või kaardimaterjali alusel. Korteriomandi seadmine Korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallas asjana omaval isikul. Avalduse korteriomandi seadmiseks, milles sisaldub taotlus ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks, esitab valla- või linnavalitsusele eluruumide
TEADE [Asukoht], 6.10.2018 Vastavalt [Korteriomandi aadress, maakond, indeks] kohta sõlmitud eluruumi üürilepingu (Edaspidi: Leping) punktile [Lepingupunkt] on üürileandjal õigus tõsta üüri kuni [Protsent] % aastas. Alates 1.01.2019 on uus üür [üürisumma] kuus. Võrreldes eelmise aasta üüritasemega tõuseb üür täiemääraliselt. Üürileandja otsus tõsta üüri on tingitud asjaolust, et üürnikul on esinenud maksehäireid eelmistel perioodidel. Üüri tõstmise otsust mõjutab Lepingujärgsete maksete tähtaegadest
12. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 20. .Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 21. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine . 22. Korteriomandi kasutamine, valdamine ja käsutamine 23. Kinnistusraamatu mõiste Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ette nähtud andmed. Kinnistusraamat on avalik. Kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega end vabandada ei saa. 24. Kinnistusraamatusse kantavad andmed.
18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21. Eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse olemus 22. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 23. Piiratud asjaõiguste järjekoha vanuseprintsiip 24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35
2) teistel veekogudel 4 meetrit; 3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. 37. Millest koosneb korteriomand? Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KAASOMANDI- JA REAALOSA • Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kaasomandi hulka kuuluvad reeglina nt vundament, katus, ehitise kandvad konstruktsioonid, kütteseadmed, torustik jne. REAALOSA • Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata
peremajade ehitamine vanemliku hooleta lastele ja sotsiaalmajutusüksuste rajamine); 6. era- ja avaliku sektori koostööprojektide arendamine; 7. maa maksustamise ja maakorraldusega seotud toimingute korraldamine; 8. avalikult kasutatava maa, linnale kuuluvate ehitiste kruntide ja linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimine; 9. vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamine; 10. maa erastamise ja korteriomandi seadmise korraldamine; 11. üürivaidluste lahendamine; 12. linnavaraks olevate kinnistute ja ehitiste kasutamise, käsutamise ning valdamise üle arvestuse pidamine. 2 Praktika kohas täidetud ülesanded Koos praktikalepinguga määratleti ära ka tööülesanded ettevõttes. Ülesanded Tallinna Linnavaraametis: organisatsiooni töö korraldusega ning dokumendi- ja arhiivihalduse korraldusega tutvumine dokumentide registreerimine Postipoissi
väljaspool Eestit, kanti kinnisturaamatusse omanikuna sisse Mari. Kuna Mari ja Edda on Hollandis ametlikult abiellunud, Teavad Mari ja Edda, et korter on nende ühisvara ja kuulub seetõttu mõlemale võrdselt. Pärast paari aastat Eestis elamist haigestub Mari raskelt ja vaatamata ravile sureb. Edda ei saa aga pärandit vastu võtta põhjusel, et Edda ei ole Mari abikaasa Eestis kehtiva perekonnaseaduse kohaselt ja Mari ei ole teinud testamenti Edda kasuks. Pärandi (korteriomandi Tallinnas) võtavad vastu hoopis Mari vanemad ning Edda kaotab igasugused õigused oma kodule. Edda esitas kohtusse hagi, et tunnistada korteriomand ühisvaraks ja lugeda teda Mari abikaasana seadusjärgseks pärijaks. Edda agumendid: 1. Esmalt soovin märkida, et minu, Edda, ja minu abikaasa Mari (edaspidi meie) Hollandis ametlikult sõlmitud abiellu peaks suhtuma ka Eesti Vabariigis kui seaduslikku abiellu, seega oleme mina ja Mari täieõiguslik perekond
reaalselt valitseda. Asi ei ole ka elava inimese keha, samuti sellega püsivalt loomulikult või kunstlikult ühendatud kehaosad. Laipa vaadatakse küll asjana, kuid sellele ei laiene tavapärased asjaõigused. Asjaks muutuvad doonorveri, muud eraldatud elundid, lõigatud juuksed Vaimulooming ja õigused, sh nõuded, ei ole asjad Praktilise vajaduse tõttu loetakse asjadeks teatavaid õigusi: 1. Hoonestusõigus 2. Korteriomandiõigust KOHTULAHEND: 3-2-1-37-14 Väärtpaberitena VÕS § 917 lg 2 mõttes EVK-s kajastatud aktsiad on kehatud õigused ning need ei ole asjad (kehalised esemed) TsÜS § 49 lg 1 mõttes. ASJADE LIIGID Asjade liigid: 1. kinnisasjad (maatükk koos selle oluliste osadega) 2. vallasasjad (asjad mida saab ühest kohast teise paigutada, ilma et häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt 3
Abielu ajal kinke või pärimise teel saadud vallasvara, mis abielu ajal ka kinnistati. Lahusvara Abikasa isiklikud tarbeesesmed; Abielu ajal soetatud lahusvara jagamise lepinguga jagatud vara; Lahutusel ühisvara jagamise lepinguga jagatud vara; Kinnisvarana abikaasa omandis enne abielu; Abielu ajal kinke või pärimise teel saadud kinnisvara Tagastatud vara Tagastamisel saadud vara ei muutu kunagi ühisvaraks! KÜ korteriomandi omanikud on ise omanikud; saab pantida EÜ (kooperatiiv)i liikme osamaksu suurus peab vastama tema kasutada oleva elamispinna suurusele; kliendil ei ole korteriomandit, vaid osakud, et taon EÜ-s osaline; osamakse pank tagatiseks ei võta HÜ liikmemaksu süsteem; hooneühistu liikmetel on hoone kindlaksmääratud (kasutatav korter on piiritletud, kus see asub) osade ainukasutus; liikmemakse pank tagatiseks ei võta
Tuleb kokku leppida tulenevalt § 12 (1). 3. Märge kinnisturaamatusse - Kehtivus AÕS § 79 (2) ja § 81 (2). AÕS § 63 (1) p 4. 4. Hüpoteegipidaja nõusolek (tegemist on veel ühishüpoteek) - § 356 (1) 5. Jah, saab kanda küll. Selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. 6. ELION ? § 225 isiklik kasutusõigus. Võimaldab õiguslikul isikul asja kasutada. AÕS § 54 (2) alusel saab koormatit jagada kokkuleppel Elioniga. 7. Jah, tuleb kanda iga korteriomandi kinnistusraamatu lahtrisse. Sigala elamukvartalis Talunik B peab asula lähedal sigalat. Naaberkinnisasjad võõrandatakse ning ehitatakse täis mitmekordseid elumaju. Kahe aasta pärast on talu keset elamukvartalit. Elanikud kaebavad pidevalt iseloomuliku lõhna pärast, mis pärineb sigade pidamisest. a) Elumaja omanik E nõuab sigade pidamise lõpetamist. Kas edukalt? b) B likvideerib sigala ning alustab vanarauaäri. Varsti asetseb elumajade keskel laoplats autovrakkidega
; 4) , ; 5) . 55. Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri-eluruumides remondi tegemise alustamisel. , . 2 , , , . . . , . 56. Üürniku õigused ja kohustused seoses tema kasutuses olevate eluruumide korrashoiuga. . (1) . (2) , . (3) , . 57. Korteriomandi ese reaalosa määratlemine ja omaniku õigus seda kasutada ja käsutada. , . . 58. Korteriomaniku õigused ja kohustused seoses elamu korrashoiuga. : 1) , . 2) , . 3) , . , . , , . 59. Korterelamu valitseja põhikohustused (korteriomandiseaduse alusel. : 2) , .3) 4) 5) 60. Ehitisele esitatavad põhinõuded (ehitusseaduse alusel) , ,, , , , , ,( , ),
kinnisomandit). I Asjaõigusseadus jõustus 01.12.1993 II TSÜS jõustus 01.09.1994 III Perekonnaseadus jõustus 01.01.1995 IV Pärimisseadus jõustus 01.01.1997 V Võlaõigusseadus jõustus 01.07.2002 PS! 01.07.2002 TSÜS uuendatud redaktsioon. Ühtlasi kehtib alates 01.07.2010 uus Perekonnaseadus. 01.02.2009 ka uus Pärimisseaduse redaktsioon. Pandektiline süsteem ja normid on jaotatud viite osasse. On ka täiendavaid üksikuid seadusi (nt Korteriomandi seadus seoses AsjaÕ). 4. Tsiviilõigus ja teised eraõiguse valdkonnad Tsiviilõiguse ja eraõiguse olemus on sama reguleerivad eraisikute vahelisi suhteid võrdsuse põhimõttel. Eraõiguses veel lisaks tsiviilõigusele (olemus on sama, aga subjektide erinevus): · Kaubandusõigus ehk äriõigus Kaupmeeste vaheline õigus reguleeris kaupmeeste vahelisi suhteid (muutes neid paindlikumaks); tänapäeval reguleerib ettevõtjate vahelisi suhteid. Veel ka
omandiõiguse ülemineku kohta sõlmitud asjaõigusliku kokkulepe ja asjaõiguse üleandmise avaldus- notariaalsed. 2. pärimistunnistus ja asjaõiguslik avaldus- notariaalsed Kinnisomandi lõppemine: 1. Kinnistu võõrandamisel omaniku omal tahtel kustutatakse ta omanikuna kinnistusraamatust. Erand- sundvõõrandamisel- omaniku tahte vastaselt. 2. Kinnistu enda kustutamisel kinnistusraamatust (nt ühendamisel teise kinnistuga, HÕ kui kinnistu kustutamine omanikule langemisel, korteriomandi lõpetamisel) - nendel juhtudel jääb kinnisasi (st maa piiritletud osa koos selle oluluste osadega) ise üldjuhul alles, aga lõpeb omand kinnistule tema endisel kujul. 3. Kinnisomandist loobumine - Omanikul õigus esitada selleks notariaalne avaldus - kinnisasja hõivab riik, kui tehakse sellekohane kinnistusraamatusse kanne. AÕS § 126 lubab igal omanikul oma kinnisomandist loobuda. 3.2.2. Kinnisomandi ulatus
3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Abielus olevad isikud ei saa enam abielu kestel, muutmata varasuhte liiki, ühisvara jagada. Ühisvara jagamise asemel saab sõlmida abieluvaralepingu ning tunnistada lahusvaraks üksikuid esemeid (näiteks tunnistada ühise korteriomandi ühe abikaasa lahusvaraks). Ühisvara saab jagada varaühisuse lõppedes, näiteks abielu lahutamisel või abieluvaralepingu sõlmimisel, millega kehtestatakse muu seaduses ettenähtud varasuhe. Abieluvaraleping Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel. Abieluvaralepingu sõlmivad abikaasad isiklikult notariaalselt tõestatud vormis. Abieluvaralepinguga võib • muuta varasuhet - asendada kohalduv varasuhe teise seaduses sätestatud varasuhtega;
müüa. Tõnis palub teil selgitada, kas selle müümine tekitab talle mingeid maksukohtusi. Palun selgitage seda Tõnisele. Vastus: Tms § 15, lg 1 (1) Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja Samas: Tms § 15, lg 5 Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui: 1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, või 2) 4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või Ehk saab mitut moodi mitte maksustada seda müüki (6) Kui lõikes 5 sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja
aastaga vähenes hoonestatud kinnisasjade ja korterite ostu-müügitehingute arv üle poole. Ostu- müügitehingute koguväärtus kasvas aastaga 6%. Samal ajal oli tehingu keskmine väärtus 2010. aastal 38 857 eurot ehk kümnendiku võrra väiksem kui 2009. aastal ja poole väiksem kui kinnisvaratehingute kõrgajal 2006. aastal. Hoonestamata kinnisasja tehingu keskmine väärtus vähenes aastaga ligi neljandiku ja hoonestatud kinnisasja tehingu keskmine väärtus ligi kümnendiku võrra. Korteriomandi ja eluhoonetega kinnisasja ostu-müügitehingute keskmine väärtus aastaga ei muutunud. Kõige enam ehk 42% vähenes ostu-müügitehingute keskmine väärtus Kesk-Eestis, peamiselt mitteeluhoonetega kinnisasja tehingute keskmise väärtuse 75% languse tõttu. Samal ajal korteriomanditehingute keskmine väärtus oli selles piirkonnas stabiilne ja aastaga eriti ei muutunud. Lääne-Eestis vähenes kinnisvara keskmine väärtus 28% ja Põhja-Eestis 6%
ega või olla vastuolulised. (p 15) Riigikohtu otsus 3-2-1-81-13, pöörata eelkõige tähelepanu p 17-19 o Asjaolud: Hageja nõudis omandi kasutamise rikkumise kõrvaldamist, et tal antaks võimalus teise korruse sissepääsu abil oma omandit kasutada (koridor oli kaasomandis); kõrvaldama mehhaanilised vigastused ning taastada wc. negatoorhagi o Tuleb eristada hageja nõuet kasutada korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset. o Hageja nõue, võimaldamaks tal kasutada elamu teise korruse koridori, tualettruumi ja trepikoda, on suunatud sellele, et hageja saaks kasutada elamu kaasomandis olevat osa. Seejuures pidi hageja tõendama, et kostjad takistavad tal neid ruume nende otstarbe kohaselt kasutamast (vt KOS § 10 lg 2). Kuna see oli tõendatud, kostjad pidid tõendama, et hageja on kohustatud sellist takistust taluma.
1) pärimisele 2) tasuta tehingutele (tegelikult pole tegemist uue, juurdetuleva omandajaga, kes sõltuks kinnistusraamatu õigsusest; heauskne om. Kaitseb käivet, tehinguid). Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-06 Olukord kehtib ainult AÕ puhul. Ei ole võimalik realiseerida märkede sissekandmist. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-92-06 A.T > V.k (k.r) > Oü T > N Oü. Vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna eluruumide erastamise seaduse § 211 ja § 214 lg 5 järgi isik, kes oli vallasasjast korteri omanik. Kuna V. Kle korterit kui vallasasja üle ei antud, siis ei saanud ta ka korteri kui vallasasja omanikuks ja kinnistusraamatu kanne tema kohta on ebaõige. Seega tuleb kindlaks teha, kas OÜ T ja kostja on heausksed. Heauskse omandamise eelduseks on: · kehtiv asjaõigusleping · kanne kinnistusraamatus
17.Mis on kuritegu? 18.Mis on väärtegu`? Väärtegu on KarSis või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 19.Mis on asjaõigus ASJAÕIGUS on omand ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Seaduses võib lisaks nendele sätestada ka muid asjaõigusi (näit. Korteriomandi- seaduses on sätestatud korteriomand) Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. 20.Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt.
parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Üürnik võib üürilepingu lõppemisel ära võtta asjale tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik asja kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust parendust või muudatust ära võtta, kui üürileandja tasub talle selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on parenduse või muudatuse äravõtmiseks õigustatud huvi. 57. Korteriomandi ese – reaalosa määratlemine ja omaniku õigus seda kasutada ja käsutada Korteriomanik peab hoidmakorteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist korraldada kokkuleppega. 58. Korteriomaniku õigused ja kohustused seoses elamu korrashoiuga
3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;
(8) Igale korterihoonestusõigusele avatakse ühel ajal kinnistusregistri iseseisev osa ja hoonestusõiguse senine registriosa suletakse. Koormatud kinnisasja registriossa tehakse kanne selle kohta, et hoonestusõigus on jagatud korterihoonestusõigustekskorterihoonestusõigusteks. (9) Muus osas kohaldatakse korterihoonestusõigusele korteriomandit ja hoonestusõigust reguleerivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Korteriomandi esemeks oleva maatüki mõttelise osa kohta käivad sätted kehtivad korterihoonestusõiguse esemeks oleva hoonestusõiguse mõttelise osa kohta.
Seejuures ei esitanud nad mingeid pretensioone ega ametlikke kaebusi enne, kui ehitustööd olid juba lõpule viidud. Sellist käitumist võib vaadata vastuolus olevana hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) Aari Russakut oleks pidanud varem informeerima tekkinud vastuseisust, et vältida võimalike probleemide süvenemist ning rahalise kahju suurenemist. Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus? Vastavalt Korteriomandiseadus § 12 lg. 1 võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Seega on Aari Russakul võimalik saada teatud tingimuste rahuldamisel teiste korteriomanike nõusolek juurdeehituse säilitamiseks ja kasutamiseks. Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Vastavalt Korteriomandiseaduse § 5 tuleb esitada uus kinnistamisavaldus, kus märgitakse korteriomandite reaalosade ja kaasomandite mõtteliste osade suurused. Kinnisasja senine
varasuhe ● Varalahususe varasuhe ● Soetisvara varasuhe 9. Nõustamisülesanne: Liina ja Martin Autor: Tallinna notar Annika Kuimet Liina ja Martin (mõlemad 33-aastased) on koos elanud ja kasvatanud nende kahte ühist last (kummalgi pole rohkem lapsi) juba 5 aastat. Varaline olukord: - Liina ema on võtnud pangalaenu ja ostnud enda nimele korteriomandi 2016.a. ning seda korterit kasutab Liina ja Martini pere ühise eluasemena. Aasta pärast plaanib Liina korteri emalt ära osta. - Martin on pärinud 2014.a. elamuga kinnisasja maal, mida pere kasutab suvituskohana. - Liina on ostnud 2015.a. korteriomandi, mida ta välja üürib. - Kummalgi on ka rahalised säästud pangakontol. - Kumbki on iseenda tööandja (osaühingute osanikud ja juhatajad).
võib ta endise olukorra taastamist nõuda üksnes juhul, kui selles on kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud. Üürnik võib üürilepingu lõppemisel ära võtta asjale tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik asja kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust parendust või muudatust ära võtta, kui üürileandja tasub talle selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on parenduse või muudatuse äravõtmiseks õigustatud huvi. 62. Korteriomandi ese reaalosa määratlemine ja omaniku õigus seda kasutada ja käsutada. Korteriomanik peab hoidmakorteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist korraldada kokkuleppega. 63. Korteriomaniku õigused ja kohustused seoses elamu korrashoiuga. Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma
ta endise olukorra taastamist nõuda üksnes juhul, kui selles on kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud. Üürnik võib üürilepingu lõppemisel ära võtta asjale tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik asja kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust parendust või muudatust ära võtta, kui üürileandja tasub talle selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on parenduse või muudatuse äravõtmiseks õigustatud huvi. 62. Korteriomandi ese – reaalosa määratlemine ja omaniku õigus seda kasutada ja käsutada. Korteriomanik peab hoidmakorteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist korraldada kokkuleppega. 63. Korteriomaniku õigused ja kohustused seoses elamu korrashoiuga. Korteriomanik on
jm) Praegu laenuturul olev noorte põlvkond on esimene, kes oma tarbimise on üles ehitanud krediidile. Pole kogemust nende käitumisest majandusliku ja sotsiaalse ebaõnnestumise korral (töökaotus või pankrot, abielu lagunemine, toitja surm jne) Ülejõukäivad ostu-müügi tehingud Krooni Kroons 20 000 Ostetud-müüdud korteriomandi 18 000 ruutmeetri keskmine hind Average purchase-sale price per 16 000 square metre of dwelling 14 000 12 000 10 000 Keskmine brutokuupalk 8 000 Average monthly gross wag
3. korteri valmides maksab ostja kogu ülejäänud müügihinna, millest on maha arvestatud esialgne 10% kulutus; 4. Sõlmitakse müüja ja ostja vahel asjaõigusliku lepingut, mille alusel läheb korteriomand üle ostjale. Antud projektil on korterite keskmine müügihind 25000 EEK/m2 ja parkimiskoha keskmine müügihind on 206142 EEK. Projekti oodatav tulu on arvutuste järgi 96670286 krooni. Müügihind sisaldab standardpaketi siseviimistlust ja panipaika keldris. Korteriomandi müügihind ei sisalda tehinguga kaasnevaid notaritasusid ning riigilõivu kinnistusraamatuse kande tegemiseks. Lisaks jääb ostja kanda telefoni ja internetiga liitumise tasud. 7 4. ARENDUSPROJEKTI SWOT ANALÜÜS S (Tugevused) W (Nõrkused) 1. Kortereid on ehitatud tuntud arendajaga; 1. Tihe konkurents võib põhjustada 2
osades kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). 201. Kuidas korteriomanikud saavad käsutada kaasomandi eset? Kaasomandi eset (tervikuna või reaalosana) saab võõrandada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Sellisteks juhtumiteks on nt kinnisasja koormamine teeservituudi või hoonestusõigusega. Kui reaalosa käsutab üks kaasomanikest, siis sellist käsutust käsitletakse kui õigustamata isiku käsutust. 202. Mida kujutab endast korteriomandi võõrandamise kohustus? Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. 203. Mis on hoonestusõiguse sisuks? Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus, mis annab õigustatud isikule- hoonestusõiguslikule isikule- võõrandatava ja pärandatava õiguse omada võõral kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.
kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Muud kinnisomandi kitsendused 32 Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. KORTERIOMAND Korteriomandi ese Korteriomandi erinevus kinnisomandist Kaasomandi teatav modifikatsioon. See koosneb kolmest eraldi elemendist. · Kõigepealt korteriomandisse kuulub teatav reaalosa, mida võime pidada mingiks korteriks (võib olla büroopind, tootmispind ka lisaks elamule). · Teiseks kuulub korteriomandi juurde mõtteline osa ehitise nendest osadest, mis ei kuulu ühegi reaalosa juurde. Nende olemasolu on vajalik kõikidele korteriomanikele (nt katus,
......................................21 57.Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri-eluruumides remondi tegemise alustamisel. ......................................................................................................................................... 22 58 Üürniku õigused ja kohustused seoses tema kasutuses olevate eluruumide korrashoiuga..................................................................................................................... 23 59 Korteriomandi ese reaalosa määratlemine ja omaniku õigus seda kasutada ja käsutada........................................................................................................................... 23 60. Korteriomaniku õigused ja kohustused seoses elamu korrashoiuga............................23 61. Korterelamu valitseja põhikohustused (korteriomandiseadus) ...................................23 62. Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadus) AA- s nr 65................................
isikute õigused, mis kinnistusraamatusse oli kantud, jäävad kehtima. Kinnisomandi lõppemine: 1. Kinnistu võõrandamisel – omaniku omal tahtel kustutatakse ta omanikuna kinnistusraamatust. Erand- sundvõõrandamisel- omaniku tahte vastaselt. Omaniku jaoks lõppeb võõrandamisel kinnisomand. 2. Kinnistu enda kustutamisel kinnistusraamatust (nt ühendamisel teise kinnistuga, kinnistu kustutamine omanikule langemisel, korteriomandi lõpetamisel) – nendel juhtudel jääb kinnisasi (st maa piiritletud osa koos selle oluluste osadega) ise üldjuhul alles, aga lõpeb omand kinnistule tema endisel kujul. 3. Kinnisomandist loobumine - Omanikul õigus esitada selleks notariaalne avaldus - kinnisasja hõivab riik(keegi teine ei saa), kui tehakse sellekohane kinnistusraamatusse kanne. AÕS § 126 lubab igal omanikul oma kinnisomandist loobuda. KINNISOMANDI KITSENDUSED
üksnes õigust,mitte kogu äriühingu vallasvara Vastavalt AÕS §314 võib varaline õigus olla pandi esemeks kui see on üleantav Kohaldatakse käsipandi sätteid, kui ei ole õiguste kohta sätestatud muud Va. Piirang, mille kohaselt ei ole võimalik seada samale asjale mitut panti Panditavad on kõik varalised õigused, mis on üleantavad Siia alla ei käi hoonestusõiguse, korterihoonestusõiguse ja korteriomandi pantimine – nende puhul on tegemist asja pantimisega õiguste pantimise puhul on tegemist aktsessoorsete tagatistega Õiguste pandiga saab pantida nt: 1. Rahalisi nõudeid 2. Kaaspärijate pärandiosasid 3. Hüpoteeke 4. Kindlustusnõudeid 5. Võlakirju 6. Laokirju 7. Obligatsioone 8. Äriühingute osasid/aktsiaid 9. Omandi üleandmise nõudeid jne. Pandi seadmine (AÕS §315)
katastritunnus,- katastri registreerimise aeg,- pindala,- sihtotstarve,- kõlvikute loetelu koos pindaladega,- registriosa nr,- maksustamishind 21)Ehitusregistri ülesanne ja koosseis Ülesanne on arvestuste pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Ehitisregister on kui tehniline koosseis, mis omab vallasasjade osas ajutiselt ka õiguslikku tähendust 22)Ehitisregistris ehitise kohta registreeieitavad andmed.- ehitise olulised tehnilised andmed, sh korteriomandi reaalosa,- ehitise asukoha andmed,- ehitusloa andmed,- kasutusloa andmed,- ehitisega seotud isikute, sh omanike andmed,- ehitamise andmed, sh ehitamisega seotud isikute andmed,- ehitusjärelvalve ettekirjutuste andmed,- vallasasjast ehitisega seotud pantide, arestide ja keelude andmed. 23)Kinnistusraamatu ülesanne ja koosseis Koosseis: kinnisturegister,- kinnistuspäevik, - kinnistusomanik. Ülesanne on kajastada maatükkide õiguslikku reziimi.
Euroopa sihtasutuse (FE) määruse eelnõu, samuti on minevikus tegeletud näiteks Euroopa ühenduse eelnõu väljatöötamisega.28 Eraõiguslike juriidiliste isikute põhiliike reguleerivate seaduste kõrval eksisteerivad ka mitmed juriidiliste isikute alaliike ja/või eriliigilisi juriidilisi isikuid reguleerivad seadused, nt ametiühingute seadus29, kirikute ja koguduste seadus30, erakonnaseadus31, korteriühistuseadus32 (alates 2018. aastast korteriomandi- ja korteriühistuseadus33), loovisikute ja loomeliitude seadus34, hooneühistuseadus35, hoiu-laenuühistu seadus36, maaparandusseadus37 ja maakorraldusseadus38. Need seadused reguleerivad ühinguõiguslike küsimuste kõrval reeglina ka mitte- ühinguõiguslikke küsimusi. Kursus ei keskendu nimetatud juriidiliste isikute alaliikide ja/või eriliigiliste juriidiliste isikute ühinguõiguslikele regulatsioonidele ning Euroopa Liidu ühinguvormidele, välja
annavad. Turundus on tarbija vajaduste rahuldamine, siis hinnastamisel peaksime mõtlema, millised on tarbija vahetused. Peaksid leidma ostetava/müüdava vara puhul parameetrid, mida hinnastada. Näiteks: siseviimistluse materjalide kvaliteet (nt ökoloogilised), suurus (nii ruutmeetrid kui ka tubade arv), parkimiskoht (ka lisaparkimiskoha hind), panipaik, kamin, saun, avarus, rõdu (vanade paneelmajade nn ,,hoonest väljas" rõdud pole korteriomandi m2 sees), korrus, ilmakaar, vaade ... Väiksemat korterit on kallim ehitada, kuna nii ühe- kui ka kahetoalisees nt on üks wc ja vannituba, mille ehitamine on kallis. Ühetoalisel jaguneb see kulu vähemate ruutmeetrite peale. Asukohast sõltub kulustruktuur paremas kohas maksab maatükk rohkem. Ehituskulud on samad. 0 ehk arengu algus, müügi algus. 1 ehk arengu lõpp 1) võlaõigusleping VÕL (notariaalne ostu-müügileping; see ei jõua registrisse. Ostja maksab
5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. 31. maksekäsu kiirmenetlus
Kinnisasjade käivet reguleerivad seevastu aga kinnistusraamatu ja kinnisomandi sätted ja kui kinnisasja koormatakse piiratud asjaõigusega, siis vastavad piiratud asjaõiguste sätted. Kinnisasjana käsitletakse AÕS-is piiridega märgistatud (s.t. kaardile kantud) maatükki koos selle oluliste osadega (§ 15). Sellega välistatakse juba ette võimalus maa ja hoonete lahuskäibeks. Sellest reeglist on praktiliste vajaduste tõttu tehtud siiski erandid hoonestusõiguse ja korteriomandi näol. Kõik asjad, mis pole kinnisasjad (s.t. maatükk või selle oluline osa), on vallasasjad. AÕS §-s 14 nähakse ette, et asja tsiviilkäive võib toimuda tervikuna, aga samuti ka reaalosana (selline erandjuht on korteriomand) või mõttelise osana (siin asja reaalselt ei jagata, käibes osalevad asja nn. mõttelised osad, näit. müüakse 1/4 kaasomandis olevast asjast). Asja oluline osa
alusel. 13. Mis on korteriomand, mis kuuluvad kaasomandisse? Millised on korteriomaniku kohustused? Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. 1) Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks
tehingu tegemiseks võivad tuleneda seadusest. Nii näiteks ei saa volituse alusel teha testamenti, sest vastavalt pärimisseadusele teeb testaator testamendi isiklikult. Piirangud volituse alusel tehingu tegemiseks võivad tulla ka poolte vahelisest kokkuleppest, kui neis on sätestatud, et mingi tehing tuleb teha isiklikult. VOLIKIRJAST Kirjalikus vormis tehtud või notari poolt tõestatud dokument, mis tõendab esindaja volitusi, on volikiri. Kinnistu, sealhulgas korteriomandi, jagamise, võõrandamise, üleandmise või muul viisil käsutamise tarvis volikirja andmiseks tuleb pöörduda notari poole, sest vastavalt seadusele peavad need tehingud olema tehtud notariaalselt tõestatud vormis. Samuti tuleb notari juurde pöörduda, kui soovitakse anda volitust esindaja nimel näiteks pärimismenetluses osalemiseks, äriühingu asutamiseks, osaühingu osa võõrandamiseks, esindatava pangaarve kasutamiseks, esindatavale väljamaksmisele
V-20 EAEI53 Kinnisvara AS ehitas Aiandi tn Tallinnas 5-korruselise hoone. Hoones oli korteritele projektiga ette nähtud verandad, katusele mänguväljak ja muru ning põõsastega minipark. Hiljem AS loobus mänguväljakust ja minipargist, et teha hoone odavamaks ja sellega leida ka kiiremini ostjad. Elamus ostis endale viimasel korrusel ka 5-toalise korteriomandi Tõnis T. Kuna katusele oli tema korteri kohale tehtud ka põranda ja piiretega terrass, tuli Tõnisel tasuda ka selle eest nagu kogu korteri mõttelise osa eest. Mõne kuu pärast märkas Tõnis T, et terrass on hakanud kõikuma, on vajunud ja selle alla koguneb vesi. Kuna garantiiaeg polnud möödas, pöördus ta arendaja poole. See väitis, et ehitaja peab vead parandama. Arendaja oli ehitusettevõtja tütarettevõtja. Ehitusettevõtja BCC käis kohapeal ja püüdis terrassi remontida,
raha. See on oluline rikkumine, sest see on suur osa kauba maksumusest. Täitmisest keeldumise piiranguid ei esine. Järeldus: Müüja võib oma kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 2. Kaasus „Kõlbmatu korter“ Ants (ostja) ostis 29. augustil 2018 Peetrilt (müüja) Tartus asuva korteriomandi (korter). Pooled sõlmisid notariaalse kinnisasja müügilepingu ning asjaõiguslepingu omandi üleandmise kohta (müügileping). Ostuhind oli 150 000 eurot. Ants hakkas korteris koos enda perega 2018. a novembris elama. Kui Ants tegi 2018. a novembrikuu lõpus ahjule ja pliidile tule alla, avastas ta, et korteri soojamüür ei tööta, sest see ei hoia sooja. Ka on Antsu hinnangul korstna tõmme sedavõrd tugev, et kui Ants paneb halu
lepinguobjekti hindamiseks jms. Samuti hõlmab kahju hüvitamine siinkohal tagasitäitmise kulusid.” RKTKo nr 3-2-1-71-07, p 13 korteri ostu puhul ostja äratuntav huvi Asjaolud: Fikret Alijevi (hageja) hagi Marianna Stojakina ja Kirill Stojakini (kostjad) vastu 200 000 krooni saamiseks Pooled sõlmisid müügilepingu. Hageja omandas kostjate kui abikaasade ühisvarade hulka kuuluva korteriomandi. Korter oli halvas korras. Hageja väidab, et teda ei teavitatud nendest asjaoludest. Kostja tahtis müüa kokkuleppitust väiksemat kinnistut Hageja soovis alandada hinda. Kostja soovis lõpetada lepingu ja keeldus selle täitmisest Õigulik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjad on müügilepingut rikkunud? VÕS § 77 lg 1 Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga
osades kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). 201. Kuidas korteriomanikud saavad käsutada kaasomandi eset? Kaasomandi eset (tervikuna või reaalosana) saab võõrandada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Sellisteks juhtumiteks on nt kinnisasja koormamine teeservituudi või hoonestusõigusega. Kui reaalosa käsutab üks kaasomanikest, siis sellist käsutust käsitletakse kui õigustamata isiku käsutust. 202. Mida kujutab endast korteriomandi võõrandamise kohustus? Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. 203. Mis on hoonestusõiguse sisuks? Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus, mis annab õigustatud isikule- hoonestusõiguslikule isikule- võõrandatava ja pärandatava õiguse omada võõral kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.
Nimelt keelas OÜ nõukogu sellise laenulepingu sõlmimise ning juhatuse liikmed ei tohtinud lepingut allkirjastada. Tuvasta õigussuhe. Lahendus 5. AS X ja OÜ Y 6. Raha 7. Eraõiguslikud juriidilised isikud 8. AS X ja OÜ Y – OÜ Y pidi laenu tagasi maksma (ühekülgne leping, sest laenuleping hakkab kehtima raha üle andmisel) Tehing kehtib, sest nõukogu otsus ei olnud registrisse kantud (?) Kati ostis Reginal korteriomandi. Nad sõlmisid lepingu ja kati -pidi raha maksma 3 tööpäeva jooksul. Järgmisel päeval toimus korteris vee avarii. Naaber nõuab korteri omanikult kahju hüvitamist. Kati leiab et tema ei ole korteri omanik, kuna ei ole veel raha maksnud. Regina ütleb, et ei ole omanik, sest andis võtmed üle lepingu sõlmimise päeval. Kes on korteriomanik. 1. Kirjutada tekstist välja subjektid 2. Kirjutada välja õigussuhte objekt (k.a RAHA) 3
kommenteeritud väljaanne vaid aitab pigem seaduse sätteid paremini lahti mõtestada. Autor käsitleb 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, viitab muuhulgas ka uuendustele, mida seaduse uus redaktsioon on kaasa toonud, sealhulgas näiteks 43. peatükk "Lihtsustatud menetlused", 49. peatükk "Maksekäsundi kiirmenetlus", 50. peatükk "Üleskutsemenetlus, 55. peatükk "Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks" ning 61. peatükk "Korteriomandi ja kaasomandi asjad". Autor tõdeb, et uus seadustik võimaldab mitmete tsiviilasjade kiiremat läbivaatamist ja seega ka kiiremat lahendamist, mis võimaldab menetlusosalistel säästa kulutusi seoses kohtumenetlustega. Samas rõhutatakse kokkuleppe, kompromissi sõlmimisel kohtu suurendatud osatähtsust. Raamatus on ära toodud kohtusse esitatavate dokumentide näidised (hagiavaldused, vastused hagile, taotlused jms). Toodud on viiteid materiaalõiguse normidele (tsiviil-
annaabi.ee 
