Võlaõiguse üldosa, Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus (0)

Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants   (ostja)   soovis   OÜ-lt   Köögikaup   (müüja)   tellida   köögimööblit.   Ants   leidis,   et   OÜ
Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit.
Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel
tellimuse samal kodulehel müüjale esitada. Pärast seda, kui klient oli mööbli kokku pannud,
kuvas koduleht ka ostuhinna. Ants valis kodulehel endale sobiva köögimööbli komplekti välja
ja esitas tellimuse ära.  Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ning
töötluses. Kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30%
ettemaksu tasumist. Kuna mööbli ostuhind oli 8000 eurot, maksis Ants müüjale 2400 eurot.
Kinnitusega olid kaasas ka „Köögimööbli tegemise ja kättesaamise tingimused“ (tingimused),
mille punkti 8 kohaselt võis müüja jätta ettemaksu endale, kui müüjal ei õnnestu mööblit
valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel Nädal pärast makse tegemist puhkes müüja tootmishoones tulekahju, mille põhjustas müüja
enda töötaja, kes jättis põleva suitsukoni treipinkide vahele, kus oli palju kuiva ning kergesti
põlevat puidutükke ja -koorikuid. Kolm nädalat pärast ettemaksu tasumist helistas ostja müüjale ja uuris, miks ei ole müüja ostja
köögimööblit ostjale üle andnud. Müüja selgitas, et tootmishoone põles maha, mistõttu ei saa
tellimusi täita ja üldse on ta otsustanud äri lõpetada. Lisaks väitis müüja, et tingimuste punkti
8 järgi ei saa nad paraku ettemaksu tagastada. Nimelt oli see ettenähtud asja ettevalmistamise
kuluna ning müüja võis selle endale jätta, kui temast ei sõltunud lepingu rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning nõudis lepingu täitmist või raha tagastamist. Põhikaasuse ülesanne: vasta järgmistele küsimustele vastavalt nende järjekorrale.  1. Kas ostja saab nõuda lepingu täitmist?
H: Ants saab nõuda OÜ-lt köögimööbli üleandmist VÕS § 108 lg 2 I lause järgi
(Eeldused: võlasuhe (mitterahaline kohustus), rikkumine, vastutus/täitmise välistatus, nõue on
esitatud mõistliku aja jooksul) 1. Võlasuhe
 Leping on sõlmitud?  VÕS § 16 lg 1   järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus
ning   VÕS   §   20   lg   1   järgi   on   OÜ   poolt   tellimuse   kinnituse   saatmine   Antsule
nõustumus. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga (VÕS § 57 jj). Leping
on   sõlmitud   arvutivõrgus   (VÕS   §   621  jj).   TsÜS   §   75   järg   pidi   mõistlik   inimene
mõistma neid tegusid kui pakkumust ja nõustumust. Seega VÕS § 9 lg 1 I lause teise
poole   järgi   on   leping   sõlmitud.   See   on   müügileping   VÕS   §   208   lg   1   ja   lg   2   ja
töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes.  Tegemist võib olla töövõtulepinguga, kui ma
annaksin materjalid mööbli tegemiseks, rõhk peab olema mööbli tegemise peal, aga
praegu on rõhk müümisel, järelikult sobib müügileping paremini.


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020   Kuna pärast kinnitust saadeti ka tüüptingimused, mis reguleeris oluliselt pooltevahelist
suhet, siis müüja nõustumust võib käsitada uue pakkumisena VÕS § 21 lg 1. Kuna
ostja tasus ettemaksu, siis võib olla ettemakse tegemine nõustumus VÕS § 20 lg 1.
Leping on sõlmitud, lepingus on tüüptingimus. Alternatiiv: Kinnitust võib vaadata ka
kui ainult kinnitust ehk see ei olnud nõustumus, vaid üksnes kinnitus § 621 lg 3 järgi.
Sellisel juhul ei muutu tüüptingimused lepingu osaks, sest nendega ei olnud võimalik
tutvuda. Kui tarbijale anti võimalus veelkord oma tahet kinnitada (peab veel vajutama
mingile nupule, maksab), siis said tingimused lepingu osaks VÕS § § 622 lg 3.   Leping on kehtiv? Lepingu sisust ega vormist puudusi ei ilmne. 2. Rikkumine
 Kohustuse sisu: OÜ kohustus on valmistada köögimööbel ja toimetada see kätte. VÕS
§ 208 lg 1 anda üle asi ja võimaldada omandi üleminek.  Kas   on   rikutud   kohustust?  Töövõtulepingust   tulenes   kohustus   valmistada   asi.
Müügilepingust  § 208 lg 1 I lause I  poole järgi oli OÜ kohustus teha võimalikuks
omandi   üleminek   ja   anda   asi   üle   ostjale.   VÕS   §   24   mõttes   oli   OÜ   kohustatud
lepinguga valmistama asja ja selle üle andma tähtaja jooksul. Kuna OÜ seda ei teinud,
siis on  VÕS § 100 (alati on mingisugune §, mis täiendab seda rikkumist)  järgi
tegemist   kohustuse   rikkumisega   –  KOHUSTUSTE   RIKKUMINE   SEISNEB
TÄITMATA JÄTMISES. VÕS § 83 lg 2 ja lg 7 müüja ei andnud mööblit üle kolme
nädala jooksul. Alati peaks olema siin vähemalt 2 § - praegu on need olulised §-d 208
lg 1 ja 100  Kas võib rikkumisele tugineda? VÕS § 101 lg 3-kuna Ants rikkumist ei põhjustanud,
võib ta ka kohustuse rikkumisele tugineda.  VÕS § 106 lg 1 järgi ei ole vastutust
välistatud või piiratud. 3. Vastutus/täitmise välistatus (see peab olema siin)
 Vastutusstandard:  VÕS   §   103   lg   1   –   seda   peaks   vaatama   üldreeglina   mitte   2   –
PRAEGU   AGA   EI   PEA   SELLELE   VIITAMA   –   TULEB   KONTROLLIDA
HOOPISKI 108 LG 2 SÄTESTATUD ALUSEID (PUNKTID 1-4) 103 PRAEGU EI
KASUTATA  mõttes ei ole tegemist vääramatu  jõuga, kuna   tulekahju  on asjaolu,
millega OÜ pidi arvestama, see on miski, mida saab vältida ja takistada. Järelikult
vastutab VÕS § 103 lg 1 järgi OÜ kohustuse rikkumise ees.  Punktide kontroll  o p 1  subjektiivne võimatus  (haigestumine, tahe soov äriga mitte tegeleda – pole soovi enam kohustust täita),  objektiivne võimatus  (nt varastamine, ära
müümine kellelegi teisele, hoone hävimine) – praegu on kohustuse täitmine
võimatu   (objektiivsetel   põhjustel)   (+)   –   järelikult   juba   praegu   on   täitmine
välistatud. Peab põhjendama, miks on võimatu-kas on asendamatu/unikaalne
VÕS § 77 lg 3 o p   2   hoone   hävinemise   tõttu   on   võlgnikul   võimalik   kohustust   täita,   aga ebamõistlikult suurte kulutustega, tootmise taastamine on kulukas (+) o p 3 kaasuse asjaolust ei tulene, et keegi teine saaks täita kohustuse, mujalt omandamise võimaluste kohta andmed puuduvad (-) o p 4 ei ole tegemist isiklikku iseloomu teenuse osutamisega, näiteks Taukar, konkreetne kunstnik jne (-) 4. nõue ei esitatud õigel ajal  TsÜS § 95 – teatamiskohustus, milliste asjaolude teavitamist me saame oodata.
VÕS § 108 lg 7 hea, kuna siis saab hüvitist nõuda.


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Järeldus: Ants ei saa nõuda OÜ-lt lepingu täitmist VÕS § 108 lg 2 I lause järgi VÕS § 105 ei tule täitmisnõude puhul mängu, 105 on oluline, sest 
VÕS § 103 lg tuleb vastutuse juures vaadata, siis kui ei ole erisätet 2. Kas müüja saab ettemaksu endale jätta? 
Hüpotees: müüja saab ettemaksu endale jätta, kuna tingimus, et müüja võib ettemaksu endale
jätta (p 8), on kehtiv. (Eeldused: tegemist on tüüptingimusega, kas tingimus on saanud lepingu osaks, kas tingimus
on tühine) 1) Tüüptingimus (VÕS § 35) - lg 1 kohaselt on tegemist tüüptingimusega - tingimus on eelnevalt   läbi   töötatud   ja   see   p   ei   ole   eelnevalt   läbiräägitud.   Müüja   kui
tingimusekasutaja on kasutanud (sh viidanud sellele) seda ostja kui teise poole suhtes
ja müüja ei ole tõendanud, et sisu on läbiräägitav - see on müüja kohustus lg 2 2) Tingimus on saanud lepingu osaks a. 37 lg 1 (lg 3) – kinnitus võib ollagi ainult kinnitus, aga võib olla ka müüja uus pakkumus (ostja ettemaksu maksmine oli nõustumus sel juhul) 3) Tingimuse kehtivus - VÕS § 42 lg 1 ja lg 2 p 30 järgi on p 8 tühine. Ebamõistlikult kahjustav,  üks ei  pea  lepingut  täitma  ja   saab  jätta  endale   ka  ettemaksu-õiguste  ja
kohustuste tasakaal on paigast ära. Vastutus: müüja ei saa endale seda jätta 4) Lepingu p 8 järgi võis müüja ettemaksu endale jätta, kui müüjal ei õnnestu mööblit valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel. 5) Lepingu p 8 on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes, kuna seda ei ole eelnevalt läbi räägitud ja OÜ kasutab seda ostja vastu, ostja ei ole võimeline selle sisu mõjutama.
Lepingu p 8 ei saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes, kuna sellele ei olnud enne
lepingu sõlmimist ega selle ajal viidatud ja kuna ostjal ei olnud võimalust nendega
tutvuda.   VÕS   §   41   järgi   kehtib   OÜ   ja   ostja   vaheline   leping   ikka   edasi,   lihtsalt
tüüptingimus ei ole saanud lepingu osaks. Järeldus: Müüja ei saa ettemaksu endale jätta, vaid peab selle tagastama. 3. Milliseid õiguskaitsevahendeid võiks ostja antud asjaoludel kasutada lisaks täitmisele või täitmise asemel? Vastamisel ei ole vaja kasutada skeemi, vaid selgitada õkv eesmärke
ning samaaegse kohaldamise õigust.   VÕS § 116 lg 1 - Ostja võib lepingust taganeda  VÕS § 189 lg 1  - Ostja võib nõuda üleantu (ettemaksu) tagastamist; § 94 määrab
intressimäära (kasu ainult siis, kui lepingulistele nõuetele on kohaldatud intressimäär,
vastasel juhul 0).  Kõiki   saab   kohaldada   koos.   VÕS   §   101   lg   2   järgi   võib   võlausaldaja   kasutada
kohustuse   rikkumise   korral   kõiki   lepingust   või   seadusest   tulenevaid
õiguskaitsevahendeid üheaegselt, kui lepingust või seadusest ei tulene teisiti.  Alternatiivselt võib nõuda ka kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 II poole alusel, juhul
kui tal tekkis kahju (ei saanud kööki kasutada ja pidi ööbima seni mujal). Üldjuhul
siiski rahalise kohustuse puhul kahju hüvitamist ei saa nõuda.


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Variant   1:  pärast   tellimuse   saamist   suleti   piirid   koroonaviiruse   tõkestamiseks,   kehtestati
eriolukord   ning   mööbli   valmistamiseks   vajalikud   detailid   hilinesid   2   kuud.   Ostja   tugineb
viivitusele mööbli üleandmisel ja keeldub mööbli vastuvõtmisest. Kas õigusega? H: Antsul on õigus keelduda mööbli vastuvõtmisest VÕS § 111 lg 1 alusel. 
(Eeldused:   1)   vastastikuste   kohustustega   leping;   2)   rikkumine;   3)   vastutus;   4)   vastuväite
esitamine/keeldumisele tuginemine) 1. Võlasuhe
 Leping on sõlmitud?  VÕS § 16 lg 1   järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus
ning   VÕS   §   20   lg   1   järgi   on   OÜ   poolt   tellimuse   kinnituse   saatmine   Antsule
nõustumus. TsÜS § 75 järg pidi mõistlik inimene mõistma neid tegusid kui pakkumust
ja nõustumust. Seega VÕS § 9 lg 1 I lause teise poole järgi on leping sõlmitud. See on
müügileping VÕS § 208 lg 1 ja lg 2. Müügileping on vastastike kohustustega leping,
pooltel on vastasitikused kohustused, mis tuleb üldjuhul täita samaaegselt.  Leping on kehtiv? Lepingu sisust ega vormist puudusi ei ilmne. 2. Rikkumine
 Kohustuse sisu: Ostja kohustus on asi vastu võtta ning maksta ostuhind (VÕS § 208 lg
1). Ostja ei võta asja vastu, kuigi asjaolude kohaselt on see valmis saanud. Müüja
kohustus   on   asi   teha   ja   võimaldada   omandi   üleminek.   VÕS   §   24   mõttes   oli   OÜ
kohustatud lepinguga valmistama asja ja selle üle andma tähtaja jooksul. VÕS § 82 lg
2 järgi  peab kohustuse täitma tähtaja kestel, OÜ pidi kohustuse täitma kolme nädala
jooksul. VÕS § 100 mõttes rikkus OÜ oma kohustust, kuna ta viivitas täitmisega  –
enam aga ei viivita ehk rikkumist enam ei esine müüja on valmis asja üle andma
(kahju hüvitamist aga saaks küll küsida)   Müüjal   on   asi   valmis   ja   soovib   üle   anda   valduse   ja   omandi.   Müüja   ei   riku   enda
kohustust enam. Seega ei ole alust keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi. See ei ole püsiv õkv
vaid ajutine õkv, ehk seni saab keelduda kuni VÕS § 111 lg 1 nimetatud eeldused.
VÕS § 98 tuleb ka kontrollida siin.   Järeldus: Antsul ei ole õigus keelduda mööbli vastuvõtmisest VÕS § 111 lg 1 alusel. Hüpotees 2: ostja saab taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel
Eeldused:   leping,   rikkumine,   täitmise   samaaegusu,   või   keelduva   poole   kohustuse
täitmine pärast test poolt, vastuväidete esitamine keeldumisele tuginemine 1. Võlasuhe - müügileping VÕS § 208 lg 1 (+, eeldused on eelnevalt kontrollitud)
2. Rikkumine a. Kohustuse sisu: asi anda üle õigel ajal
b. Rikkumine : VÕS § 100 täitmisega viivitamine
c. Oluline rikkumine - kas kaks kuud on oluline või mitte? 3. Vastutus a. Vastutab VÕS § 103 lg 1 järgi
b. Vabandatavuse (vääramatu jõu) eeldused: 1) ei saanud mõjutada 2)  mõistlikult ei saanud oodata, et lepingu sõlmimise ajal sellega arvestataks 3) ja väldiks 4)
ning tagajärge ületaks c. Sõltumata vabandatavuse eelduste esinemisest, ei saaks müüja VÕS § 105 järgi vabandatavusele tugineda 4. Taganemisavalduse õigel ajal tegemine  ÕKV kasutamise eeldused


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Kas on oluline rikkumine? VÕS § 116 lg 2 p 1-5
P 1   


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Variant   2:  müüja   tootmishoone   ei   süttinud.   Kokkulepitud   kellaajal   jõudis   müüja   veok
mööbliga   lepingus   kokkulepitud   aadressile   (ostja   elukoht)   Harku   järve   ääres   uues
elamurajoonis.   Ostjat   kodus   ei   olnud.   Müüja   helistas   ostjale,   kuid   ei   saanud   teda   kätte.
Seejärel otsustas müüja jätta köögimööbli aiaga piiratud hoovi. Kuna mööbel oli juba kilega
kaetud, ei pidanud müüja vajalikuks katta seda täiendava kattega. Ostjat sellel päeval koju ei
tulnud. Öösel möödus ostja kodust Kaarel, kellele hoovis olev köögimööbel kohe silma hakkas. Kuna
kedagi silmapiiril  ei olnud, parkis Kaarel oma Nissan kaubiku aia äärde  ja tõstis mööbli
autosse. Ülejärgmisel päeval jõudis ostja koju ja helistas kohe müüjale, et uurida, kus mööbel on.
Müüja vastas, et jättis selle kokkulepitud ajal ostja hoovi. Ostja naaber teadis rääkida, et keegi
olevat mööbli ära vedanud. Ostja nõuab müüjalt mööbli üleandmist. Ülesanne 2: 
 
Kas   müüjal   oleks   olnud   õigus   mööbel   anda   tasulisse   lattu   hoiule?  Müüja   sattus
vastuvõtuviivitusse (VÕS § 119), mis tähendab, et müüjal on õigus anda asi hoiule eeldusel,
et see kolmas isik, kes hoiustab on mõistlikult valitud, võtab selliseid vallasasju hoiule ja ei
küsi ebamõistlikult suurt summat VÕS §-d 120 ja 124 lg 1.
Milliseid  õiguskaitsevahendeid  võiks  ostja  müüja  vastu  veel  esitada?  Hinnake  ainult
õiguskaitsevahendi   eesmärgipärasust   ning   võimalust   kasutada   samaaegselt   mitut
õiguskaitsevahendit.  VÕS § 106 kohaselt võib ostja lepingust taganeda ja nõuda kohustuse
täitmise asemel kahjuhüvitist VÕS § 115 lg 2. Nõuda kahju hüvitist 115 lg 1 (ja nõuda asja
üleandmist Kaarlilt).  Ostja saab nõuda hinnaalandamist VÕS § 112 lg 1.  Täitmisest keeldumine VÕS § 111 lg 1 
Hinna alandamine—ei
Viivis- ei
Taganemine- VÕS § 116 lg 1 Kas ostja saab nõuda kaasuse asjaoludel lepingu täitmist?
Hüpotees: Ostja nõuab müüjalt lepingu täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel.
Eeldused: võlasuhe, rikkumine, vastutus, täitmine on võimalik, nõude esitamine mõistliku aja
jooksul
 
Võlasuhe  Mis   lepinguliigiga   on   tegu?  Tegemist   on   müügilepinguga   VÕS   §   208   lg   1   ja   2
(ostetakse valmistatav asi).  Kas leping on sõlmitud? VÕS § 9 kohaselt on vaja lepingu sõlmimiseks pakkumust
ja nõustumust. VÕS § 16 kohaselt on pakkumus praegusel juhul see, kui ostja esitab
tellimuse, mis oli piisavalt määratletud (müüjale, hind, kogus, stiil, ja ostja tahab olla
õiguslikult seotud). VÕS § 20 kohaselt müüja vastas nõustumusega ehk kinnitusega, et
tellimus on vastuvõetud.  Kas leping kehtib? Sisu ja vormi puudusi ei esine.  
Rikkumine


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020   Kohustuse sisu – milles kokku lepiti, millised kohustused tulenevad seadusest?
VÕS § 24 lg 1 kohaselt on müüja kohustatud saavutama toote valmimise (VÕS § 635)
ja selle üleandmise ja tegema võimalikuks omandi üle minemise (VÕS § 208), ostja
kohustub võtma asja vastu ja maksma selle eest tasu (VÕS § 208). VÕS § 76 lg 1
kohustus tuleb täita vastavalt lepingule ja seadusele. Lepingus lepiti kokku, et kaup
antakse ostjale üle.   Kas kohustust on rikutud? VÕS § 100 kohustust rikuti, sest müüja ei andnud kaupa
ostjale üle. Kuna pooled leppisid kokku, et mööbel tuleb ostjale üle anda; VÕS § 209
lg 4 järgi peab müüja asja ostjani toimetamise kohustuse korral andma üle valduse.
Kui ta tuleb kohale ja ei saa anda valdust üle, siis ei tohi kaupa hoovi jätta. Valdus
peab olema üle antud, hoovi ei tohi lihtsalt jätta  Kas võib rikkumisele tugineda?  VÕS §  101 lg 3 ostjat ei olnud kohal. Seega ei
saanud müüja oma kohust täita, võlausaldaja sattus vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg
1.  
Vastutus/täitmise välistatus  Vastutus, st kas saab ÕKV kasutada VÕs § 108 lg 2. Täitmine oleks välistatud VÕS §
108 lg 2 p 1 tähenduses, sest täitmine on võimatu  Kui täitmist nõuda ei saa, siis võib müüja siiski VÕS §109 lg 1 alusel nõuda ostuhinna
tasumist, kui ei põhjustanud rikkumist tahtluse või raske hooletusega (VÕS § 119 lg
2).  Kui raskelt hooletu, siis § 109 siin ei kohaldu.   Kui   nõuab   hinna   tasumist,   peab   maha   arvestama   omandatu   või   pahauskselt
omandamata jänud kasu kui tal oli selleks mõistlik võimalus.   Müüja vastutust rikkumise eest hinnatakse VÕS § 119 lg 2 järgi ehk küsitakse kas
tahtlus on raske hooletus  VÕS § 108 lg 2 p 2 alusel on kohustuse täitmine võlgnikule liiga kulukas, sest ta peaks
kõik uuesti tegema. VÕS § 108 lg 2 p 3 alusel saab ostja selle olukorra teisiti ära
lahendada.   Nõuda   Kaarlilt   kauba   tagasiandmist   ja   siis   müüjalt   kahjude   hüvitamist
(näiteks).  
Nõude esitamine mõistliku aja jooksul Järeldus: Ostja ei saa nõuda müüjalt lepingu täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel.
 
Variant 3: kui ostja oli müüja kodulehel tellimuse ära esitanud, sai ta ostjalt kinnituse, et
tellimus on vastu võetud ning ostjal tuleb tasuda ettemaksu 30% müügihinnast  (s.o 2400
eurot) ning ülejäänud summa asja üleandmisel. Asja üleandmisel ei olnud ostjal parajasti
arvelduskontol piisavalt raha, et müüjale ostuhinda tasuda. Ostja nõudis siiski asja üleandmist.
Müüja keeldus.
 
Ülesanne 3: kas müüjal oli õigus keelduda köögimööbli üleandmisest?
Hüpotees: Müüja võib oma kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel.
Eeldused:  võlasuhe,   rikkumine,   lepingupooltel   on   vastastikused   kohustused,   täitmise
samaaegsus   või   keelduva   poole   kohustuse   täitmine   pärast   teist   poolt,   vastuväite
esitamine/keeldumisele tuginemine
  Võlasuhe  Kontrollitud  


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Rikkumine  Kohustuse sisu – milles kokku lepiti, millised kohustused tulenevad seadusest?
VÕS   §   24   kohaselt   on   müüja   kohustatud   asja   üle   andma   ja   tegema   võimalikuks
omandi üle minemise (VÕS § 208), ostja kohustub võtma asja vastu ja maksma selle
eest tasu (VÕS § 208). Lepingus lepiti kokku, et kui kauba üle andmisel maksab ostja
teise osa ära.  Kas kohustust on rikutud? VÕS § 100 kohustust rikuti, sest ostja ei maksnud teist
osa ära asja üleandmisel. Ostja kohustus on asi vastu võtta ja maksta ostuhind VÕS §
208 lg 1. Ostja ei maksa ostuhinda (VÕS § 76 lg 3). Tegemist on VÕS § 208 lg 1
tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 100 mõttes mittetäitmine). Ostja pidi täitma
pärast müüjat (VÕS § 82 lg 1, 5). Täitmisest keelduv pool on tuginenud keeldumisele.  Kas võib rikkumisele tugineda? 101 lg 3 rikkumist ei põhjustanud võlausaldaja ega
temast tulenevad asjaolud ehk rikkumisele saab tugineda. Ostja ja müüja ei leppinud
kokku kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises (VÕS § 106 lg
1). Vastutus:  Vastutusstandard  VÕS   §   103   lg   1   eeldatakse,   et   kohustuse   rikkumine   ei   ole
vabandatav.  Vastutust välistavad asjaolud VÕS §103 lg 2 kohaselt ei ole rikkumine vabandatav,
sest tegemist ei ole vääramatu jõuga (raha mitte olemasolek sõltub võlgnikust). Ostja
vastutab rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi. See, kuidas ostja oma raha kulutab, on
tema otsustada. Praegu tal ei ole raha, sest kulutas millegi muu peale. Raha puudumine
ei ole vabandatav asjaolu üldjuhul. Lepingupooltel on vastastikused kohustused  Vastastikuse   lepingu   puhul   on   poolte   kohustused   vastastikku   seotud   ehk   kohustus
tuleb   täita   ainult   juhul,   kui   täidetakse   sellega   seotud   vastastikune   kohustus.   Ehk
kohustus   kohustuse   vastu.   Põhikohustused   on   tavaliselt   vastastikused,   kõrval-   ja
kaitsekohustused tavaliselt mitte. Praegusel juhul kauba üleandmine raha üleandmise
vastu VÕS § 82 lg 5 esimene lause. Ei esine täitmisest keeldumise piiranguid  VÕS § 111 lg 3 täitmisest keeldumine on lubatav, sest see on mõistlikult põhjendatud.
Ostja ei ole võimeline maksma. VÕS § 111 lg 6 kohaselt võib on müüjal alust arvata,
et ostja ei suuda kohust kohaselt täita ehk maksta lubatud 70% ära, sest tal ei ole seda
raha. See on oluline rikkumine, sest see on suur osa kauba maksumusest. Täitmisest
keeldumise piiranguid ei esine.  
Järeldus: Müüja võib oma kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel.


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  2. Kaasus „Kõlbmatu korter“ Ants  (ostja)  ostis  29.  augustil   2018  Peetrilt   (müüja)  Tartus  asuva  korteriomandi  (korter).
Pooled   sõlmisid  notariaalse   kinnisasja   müügilepingu  ning  asjaõiguslepingu  omandi
üleandmise kohta (müügileping). Ostuhind oli 150 000 eurot.
 
Ants hakkas korteris koos enda perega  2018. a novembris  elama. Kui Ants tegi  2018. a
novembrikuu lõpus ahjule ja pliidile tule alla, avastas ta, et korteri soojamüür ei tööta, sest see
ei hoia sooja. Ka on Antsu hinnangul korstna tõmme sedavõrd tugev, et kui Ants paneb halu
alla, võiks naaber samaaegselt näha, kuidas see korstnast välja lendab. Seega oli korter väga
külm. Lisaks eelnevale hakkasid detsembrikuus korstnast ka tellised alla kukkuma. Ants andis
sellest Peetrile ka teada, kuid viimane ei reageerinud.
 
Antsule tuttavad ehituseksperdid leidsid, et nii soojamüüri kui ka korstnat peaks parandama ja
natukene ümber ehitama. 
 
7.   veebruaril   2019  tegid   riikliku  tuleohutusjärelevalve  ametnikud   ettekirjutuse  remontida
korteris olevad küttekolded  1. märtsiks 2019. Selle nõudmise täitmiseks pöördus Ants enda
tuttava   ehitaja   poole,   kelle   15.   veebruari   2019.   a   hinnapakkumise   kohaselt   kuluks
parandamiseks 20 000 eurot.
 
Pärast hinnapakkumise saamist tegi Ants Peetrile korduva palve korteri parandamiseks. Peeter
keeldus   ning   viitas   müügilepingu  punktile   4.2,   milles   ostja   väljendas   selgelt   oma   soovi
omandada "tavamõistes elementaarsetele elamistingimustele vastav eluruum". Müügilepingu
punkti 5.2 kohaselt on ostja korteri üle vaadanud, pretensioone ei ole ning punkti 5.3 kohaselt
ei vastuta müüja korteri varjatud puuduste eest.
 
Ülesanne: kas ostja saab müüjalt nõuda puuduste kõrvaldamist?  Saab küsida ka kas ostja
saab müüjalt nõuda täitmist, siis ei tohi panna 108 lg 2 tuleb ikka panna 222 lg 1
 
Hüpotees: Ants võib nõuda Peetrilt kinnisasja (puuduste kõrvaldamist ehk) asja parandamist
VÕS   §   222  (asi   anti   üle,   aga   puudustega)  lg   1   alusel.    (VÕS   §   108   lg   6   on   üldsäte,
müügilepingu puhul on rida erisätteid, asendamise ja parandamise kohta on mitu erisätet
ning neid erisätteid tuleb kasutada).
(Eeldused:   võlasuhe,   rikkumine,   vastutus,   asja   parandamine   (puuduse   kõrvaldamine)   on
võimalik ja mõistlik, õigel ajal teavitamine) 1. Müügileping (võlasuhe) Antsu ja Peetri vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses. 1. Kas leping on sõlmitud? Müügileping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, kuna kaasuses on kirjas, et pooled sõlmisid lepingu notari juures. 2. Kas leping on kehtiv? Leping on kehtiv, kuna ei esine sisu- ega vormipuudusi. Kinnisasja   võõrandamise   leping   on   AÕS   §   119   lg   1   järgi   notariaalselt
tõestatud. Järelikult on Antsu ja Peetri vahel sõlmitud kinnisasja müügileping
kehtiv. AÕS § 11 lg 2   2. Kinnisasja varjatud puudused (rikkumine) 1. Kohustuse sisu    . VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seadusest, täpsemalt VÕS §-st 217 lg 1 tuleb kohustus tagada, et
ostjale üle antav asi vastaks lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi,


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Seda kokkulepet tuleb VÕS § 29 lg 1/lg 4 järgi
tõlgendada.  Lepingus p-s 4.2 olid pooled kokku leppinud, et eluruum vastab
tavamõistes elementaarsetele elamistingimustele. Müüja kohustus oli tagada, et
korter vastaks oma kvaliteedilt lepingus kirjeldatule ehk omaks elementaarseid
elamistingimusi. 1. Põhikohustused  VÕS  §  208  lg     1)  ostjal  maksta  ostu  hind  2) müüja kohustus anda asi üle (omand ka) 2. Kõrvalkohustus 217 lg 1    asi peab vastama lepingu tingimustele ja 77 lg 1 teine lause asi peab vastama keskmisele kvaliteedile 2. Kas   kohustust   on   rikutud?      VÕS   §   100   järgi   on   selles   kaasuses   tegemist kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 77 lg 1 1. lause järgi peab kohustuse
täitma lepingule vastava kvaliteediga, sama mõtet annab edasi VÕS § 217 lg 1.
VÕS   §   217   lg   2   p   1   kohaselt   ei   vasta   asi   lepingutingimustele,   kuna
kokkulepitud   omadust   kinnisasjal   ei   olnud.   Müüja   kohustus   oli   tagada
kinnisasjale   elementaarsed   elamistingimused.   Ostja   aga   novembrikuus   ahju
küttes avastas, et soojamüür ei tööta ning korstna tõmme on liialt tugev ja
seetõttu on korter väga külm. Soe eluruum Eesti tingimustes on elementaarne
elamistingimus, eriti kuna Ants elas korteris koos oma perega. Lisaks hakkasid
detsembrikuus tellised korstnast alla kukkuma. Müüja rikkus müügilepingu p-
st   4.2   tulenevat   kohustust,   kuna   asja   kvaliteet   ei   vasta   müügilepingus
kokkulepitud   omadustele.  Kütmisvõimaluseta   korterit   ei   saa   pidada
elementaarsetele elamistingimustele vastavaks.  Kui ostad “nii nagu on” - siis
see   ei   kohaldu   varjatud   puudustele   ning   müüja   vastutus   ei   ole   varjatud
puuduste puhul välistatud. See laieneb ainult nendele asjadele, mida ostja saab
silmaga näha. 1. 217 lg 2 p 1 + 2. 217 lg 2 p 2 + 3. 217 lg 2 p 3 – 4. 77 lg 1 teine lause: vastandab keskmisele kvaliteedile – praegu selle juurde ei pea pöörduma, sest lepingus on kokkulepitud, et peab
vastama elamisväärsetele tingimustele 3. Rikkumine esines enne riisiko üleminekut (VÕS § 218 lg 1 ja 214 lg 2) – peale üleandmist, kui midagi juhtub ja see juhtum kahjustab mu asja, siis see
on   minu   probleem,   aga   kui   juhtus   enne   riisiko   üleminekut,   või   riisiko
ülemineku ajal, siis ma ei vastuta. Müüja vabaneb ainult nendest puudustest,
millest ta ostjale teatab. VÕS § 223 lg 1 järgi on müüja lepingut oluliselt rikkunud, kuna müüja keeldub õigustamatult
asja parandamast.
  3. Vastutus 1. Vastutusstandard    .   VÕS   §   218   lg   1   sätestab   müüja   vastutuse   asja lepingutingimustele   mittevastavuse   puhul.   VÕS   §   218   lg   1   eeldus   on,   et
puudused olid olemas juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku
ajal (VÕS § 214 lg 2) (+) Mittevastavus, katkine korsten ja soojamüür, oli
olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, kuna
on kaheldav, et korstna liialt tugev tõmme ja mitte töötav soojamüür tekkisid
selle kolme kuu jooksul, mil korter Antsu oma oli. Asjaolu ei muuda ka see, et
mittevastavus ilmnes hiljem ehk alles novembrikuus, kui kütteperiood algas.
Samuti ei reageerinud Peeter Antsu teavitusele. 2. Vastutust/õiguskaitsevahendi kasutamist välistavad asjaolud.


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  218 lg 1 MITTE 103 1. Ostja   teadis   või   pidi   teadma   lepingu   sõlmimisel   asja lepingutingimustele mittevastavusest (VÕS § 218 lg 4). (-) Riigikohus
on   öelnud,   et   kui   müügiese   vaadatakse   üle   enne   müügilepingu
sõlmimist   ja   müügilepingus   märgitakse,   et   ostja   on   asja   enne   üle
vaadanud,   tuleb   üksnes   eeldada,   et   ostja   nõustus   eset   ostma   koos
ülevaatamisel   avastatud   puudustega,   ilma   et   neid   puudusi   oleks
müügilepingus märgitud. See ei piira aga müüja vastutust müügieseme
varjatud puuduste eest.  Tegemist on varjatud puudustega, kuna neid
puudusi ei olnud võimalik märgata tavapärase ülevaatuse juures. Ostja
ei   oska   hinnata   küttekolde   seisukorda   visuaalsel   vaatlusel.
Müügilepingu   p   5.2   kohaselt   on   ostja   korteri   üle   vaadanud,
pretensioone ei ole, kuid ostja ei saanud augustis korterit üle vaadates
teada,   et   soojamüür   ei   tööta   ning   korstnal   on   liialt   tugev   tõmme.
Järelikult ei ole § 218 lg 4 alusel müüja vastutus välistatud.  2. Ostja ei teata müüdud asjal esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist (VÕS § 220). (-) Ants sai puudustest
teada novembrikuus, kui algas kütteperiood ning kaasuses on kirjas, et
ta   andis   puudustest   teada   ka   Peetrile,   kuid   viimane   lihtsalt   ei
reageerinud   Antsu   teavitustele.   Mõistlikus   tuleneb   VÕS   §-st   7.
Järelikult ei ole § 220 alusel müüja vastutus välistatud. 3.  Asja puudusest teatamise erisus VÕS § 221 järgi. (+) Ants võib mittevastavusele tugineda ikka, kui VÕS § 221 lg 1 p 2 järgi müüja
teadis või pidi teadma nendest korteri puudustest ning ta ei avaldanud
neid   puudusi   Antsule.   Kuna   Peeter   müüs   seda   korterit,   siis   ta   pidi
teadma   korteri   küttesüsteemist   ning   ka   järelikult   seda,   et   korter   on
külm. Kaasusest tuleb välja, et Peeter ei teavitanud nendest puudustest
Antsu, kuna Antsu jaoks tuli see novembris üllatusena. Seetõttu Ants
võib   lepingutingimustele   mittevastavusele   tugineda   isegi   siis,   kui   ta
õigeaegselt ei teatanud või asja üle ei vaadanud.  4. Pooled   on   kokku   leppinud   müüja   vastutuse   piiramises müügilepingu   p-s   5.3.   Kokkulepe   välistab   müüja   vastutuse   varjatud
puuduste korral. Peeter ei saa sellele kokkuleppele tugineda VÕS § 221
lg   2  kohaselt,   kuna   Peeter   teadis   või   pidi   teadma,   et   asi
lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ei teatanud ostjale. Järelikult   puuduvad   müüja   vastutust   välistavad   asjaolud   ning   Peeter   vastutab   asja
lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lg 1 alusel. Ants saab tugineda lepingu
mittevastavusele VÕS § 221 lg 1 p 2 alusel.


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020    4. Õiguskaitsevahendi (VÕS § 222 lg 1) kasutamise eeldused Lepingu täitmise nõue (VÕS § 222 lg 1): ostja võib nõuda asja parandamist. 1. Materiaalsed eeldused. 1. Asi ei vasta lepingutingimustele (+) 2. Parandamine   on   võimalik.   (+)   Üks   ehitaja   tegi   isegi hinnapakkumise, mille kohaselt kuluks parandamiseks 20 000 eurot. 3. Ei põhjustata müüjale muude õiguskaitsevahenditega võrreldes ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi. (+) => Ilma
puudust kõrvaldamata on asja eesmärgipärane kasutamine takistatud.
Tuleohutusjärelevalve   on   teinud   ettekirjutuse   küttekolde
remontimiseks. Müüja teadis selles puudusest ning ei parandanud seda
ise   enne   müümist   ära   ega   andnud   ostjale   puudusest   teada.   See
õiguskaitsevahend ei tekita põhjendamatut ebamugavust. 2. Formaalsed eeldused. 1. VÕS § 222 lg 6 alusel ei ole ostja kaotanud õigust nõuda asja parandamist,   kuna   ta   teatas   müüjale   mõistliku   aja   jooksul   pärast
ettekirjutust, et küttekolded tuleb kindlasti parandada.     
Järeldus: Ants saab nõuda Peetrilt kinnisasja parandamist VÕS § 222 lg 1 alusel. Seminariks vajalik õppematerjal:  1. VÕS,  kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 100-101, 103-104, 108, 119, 217-222. 2. Õpikust – peatükid 9.-10.3. (k.a)
3. Loengukonspekt- peatükid 5 ja 6-7.2. (k.a) Seminariks vajalik kohtupraktika 
1. RKTKo  3-2-1-100-15,  p  21,  26-33  (täitmisnõue,  kui   asi  ei  vasta   lepingutingimustele; varjatud puudused; ülevaatamiskohustus), vt ka RKTKo  3-2-1-62-08, p 11 (täitmisnõude
üleminek kulutuste hüvitamise nõudele müügilepingu rikkumiste korral, kui rikkumine


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  seisneb asja lepingutingimustele mittevastavuses); 3-2-1-180-10 (nn korstna kaasus); 3-2-
1-53-17, p 11 (müügikuulutus); 2-15-18582/47, p 15 2. RKTKo 3-2-1-50-60, p 15 (täitmisnõue: ostuhind), lisaks RKTKo 3-2-1-13-06, p 23; 3-2- 1-31-08,   p   16   (täitmisnõue:   võimatus);   3-2-1-128-13,   p   14   (täitmisnõue:   täitmine   on
ebamõistlikult koormav või kulukas) 3. RKTKo 3-2-1-111-03 (murdunud puu), samas ka RKTKo 3-2-1-64-06 (vihmaveerenn)
4. RKTKo 2-15-18987 (keskmise kvaliteedi nõue)
5. RKTKo 3-2-1-67-09, p-d 16-18 (vastuvõtuviivitus, VÕS § 101 lg 3)
6. RKTKo 3-1-1-148-03  p 8.2.-8.3.2. (topeltmüük, viinamarjaväätidega puhvet) Võlaõigusliku nõude kontrollskeem
Hüpotees: H-l võib K vastu olla 
nõue/õigus VÕS (vm seadus) §..... alusel  1. Võlasuhe  1.1.  Leping on sõlmitud/võlasuhe on 
tekkinud muul alusel (nt lepingueelsed 
läbirääkimised)
1.2.  Leping on kehtiv, ei ole lõppenud (nt 
on lõppenud tasaarvestusega) 2. Rikkumine 2.1.  Kohustuse sisu (milles kokku lepiti, 
millised kohustused tulenevad seadusest)
2.2.  Kas kohustust on rikutud? 
(kontrollime faktilist olukorda)
2.3. Kas võib rikkumisele tugineda? 3. Vastutus – NB! Vt VÕS § 108 lg 2 ja 6  kohaldamise korral  3.1.  Vastutusstandard (VÕS §-d 103 või 
218 või 104 – sõltuvalt rikkumise liigist, 
nõudest ja kokkuleppest)
3.2. Kui tegemist VÕS §-dega 103, 119 lg
2, 104, siis kontrollitakse, kas vastutus on 
õkv kohaldamiseks vajalik §105 järgi
3.3.  Vastuväited (VÕS §-d 106, 42 lg 3) 4. ÕKV kasutamise eelduste kontroll
4.1. Materiaalsed eeldused (mis on 
täitmisnõude spetsiifilised):  - Rahalised kohustused (reeglina 
sissenõutavad) VÕS § 108 lg 1 - Mitterahaline kohustusega- VÕS § 
108 lg 2 asjaolude kontroll  - erinormid, nt VÕS § 222 lg 1, 2  4.2. Vastuväited (kui on kaasuses) – nt  VÕS §-d 110, 111 - lepinguligi erinormid
4.3. Formaalsed eeldused
- mõistliku aja jooksul nõude esitamine 
(VÕS § 108 lg 3, 5) NB- kui vastuväiteid ei esine, siis ei ole 
vajalik ka nende kontrollimine, st kaasuse 
asjaoludest tulenevalt peab ära tundma, kas 
vastuväiteid oleks võimalik esitada.