JURIIDIKA Eksamiks (0)

JURIIDIKA
Eraisik – füüsiline isik – tarbija
FIE - juriidiline isik (eraisikuna võtab eraisiku laenu, näit. eluasemelaenu; FIE tegevuseks võtab jur. laenu)
Kolmas iskik – kõik kes pole lepingu pooleks, laenulepingu seisukohalt on ka käendaja kolmas isik
Käendaja vastustus on solidaarne ja peab olema piiratud ja käendus lõpeb käendaja surmaga, (pärimisele ei lähe)
Käendus – käendusleping sõlmitakse lihtkirjalik; see sõlmitakse peale laenulepingut
Hüpoteek – käib kinnisasjaga, mitte isikuga kaasas.
Näide:
tv 1,000,000.-
I jrk EV 20,000.-
II jrk HP 260,000.-; kõrvalnõuded 60,000.-; 15%
III jrk tahame panna
Vaba tagatise ruumi:
1,000,000
- 20,000
- 260,000.-
- 60,000.-
(15% ei pea lahutama )
= 660,000.- : 1,3
Ühishüpoteek – 2 või rohkem objekti või omanikku
ÜH alt vabastamine -
Katastriüksuse tunnuse (näit. 1003 :23345:008) järgi saab ka kontrollida, teha kinnistusraamatu vv; ka maaameti lehelt saad vaadata
Klient on surnud –
tuleb uurida, kas pärimine; jagamine on toimunud? Peab olema pärimisõiguse tunnistus . Tehinguid saab teha kui uue omaniku kanne on kinnistusraamatusse kantud või kui on olemas pärimisõiguse tunnistus või omandiõiguse tunnistus.
Kas lahus- või ühisvara?
Hoonestusõigus – on tähtajaline (max 99 aastat) õigus hoida hoonestust (maja kuulub ühele; maa kuulub teisele, kinnistu omanik arvab , et äkki tahab kunagi ehitada sinna midagi muud)
Tähtaja saabudes:
a) vean hoone ära
b) müün hoone maaomanikule (ta maksab mulle turuväärtuse miinus kasum= harilik väärtus)
HÕ lõppedes peaks maja omanik maja ära viima või kui ta seda ei soovi, siis peab kinnistu omanik maja kinni maksma.
Kui ostan … aastase hoonestusõiguse, siis võib olla, et saan ka maa ära osta, kui nii on lepingus kirjas.
HÕ = kinnisasi – saab hüpoteeki seada, aga see peab olema I jrk hüp hoonestusõigusele
Hoonestusõiguse lõppedes kui on hüpoteek peal, siis lõpeb ka hüpoteek, kuna hüpoteek oli ju hoonestusõigusele.
HÕ-le hüpo sedamine võib kahjustada hüpoteegipidaja huve. ???????????????
Ostueesõigus –
Kaasomanikele peab müügist teatama müüja, aga kuna kahju kannatab ostja, siis on mõistlik, et kaasomanike allkirjad müügist teavitamise kohta, kogub ostja. Ostjal oleks õigem sõlmida algul notariaalne võlaõiguslik o.-m- lep. ja võtta enda ärakirja tagaküljele 2 kuu jooksul kaasomanikelt allkirjad.
Kaasomanikul on 10 aastat aega terroriseerida oma kaasomandiosa müüa soovivat naabrit , kui ta suudab tõestada, et talle ei teatatud (see ei loe, et ta võis küll teada).
Peale asjaõiguslikku o-m tehingut ja hüp seadmist võin mina küll laenuraha välja maksta, aga kui ilmub kaasomanik ostueesõigust kasutama, siis meie hüp ei kustutata enne kui laenuraha tagasi saame.
Kaasomanike pärijatel on ostueesõigus 2 kuu jooksul teatamisest.
Kohalikul omavalitsusel on ostueesõigus kaitsealadel.
Riigil on ostueesõigus kui sellel maal on looduskaitse objekt või jõed, järved või piirialad.
Näit.
Müüja 1 müüb Ostjale 1
Kaasomanik 1, kaasomanik 2 ja kaasomanik 3 teevad avalduse (not. vormis) , et soovivad ostu-eesõigust kasutada. Ostu-eesõigust saab kasutada ainult samadel tingimustel nagu Müüja 1 ja Ostja 1 vaheline o-m lep.
Müüja 1-l on nüüd 4 o-m lepingut; müüa saab ainult 1 korra; teised 3 ütleb üles.
Müüjal on mõistlik üles öelda o-m lep Ostja 1-ga, sest tema ei saa nõuda kahju hüvitamist. Kaasomanikud aga saavad nõuda kahju hüvitamist.
Hüp jääb alles
K1; K2 ja K 3 heidavad liisku, kes saab.
See, kes saab, maksab O1-le samadel tingimustel, kui M1 ja O1 o-m lep.-s
Kui O1 on teinud remonti või muid kulutusi, mis olid vajalikud, siis ta saab need kulud tagasi küsida.
Kaasomanik –
Hüp. seadmiseks enda m/o-le ei ole vaja kaasomanikke notarisse; läheb ainult see kes pandib enda m/o.
Kaasomanike pärijatel on ostueesõigus 2 kuu jooksul teatamisest.
Ühisvara –
Abielu kestel soetatud vara;
Enne abielu vallasvarana maja, mis abielu ajal kinnistatakse (panga seisukohalt ühisvara, kuid kui kohtu kaudu nõuda, siis saaks nii, et ½ maa hinnast tuleb abikaasale kompenseerida);
Abielu ajal kinke või pärimise teel saadud vallasvara , mis abielu ajal ka kinnistati.
Lahusvara –
Abikasa isiklikud tarbeesesmed;
Abielu ajal soetatud lahusvara jagamise lepinguga jagatud vara;
Lahutusel ühisvara jagamise lepinguga jagatud vara;
Kinnisvarana abikaasa omandis enne abielu;
Abielu ajal kinke või pärimise teel saadud kinnisvara
Tagastatud vara
Tagastamisel saadud vara ei muutu kunagi ühisvaraks!
KÜ – korteriomandi omanikud on ise omanikud; saab pantida
EÜ – (kooperatiiv)i liikme osamaksu suurus peab vastama tema kasutada oleva elamispinna suurusele; kliendil ei ole korteriomandit, vaid osakud , et taon EÜ-s osaline; osamakse pank tagatiseks ei võta
HÜ – liikmemaksu süsteem; hooneühistu liikmetel on hoone kindlaksmääratud (kasutatav korter on piiritletud , kus see asub) osade ainukasutus; liikmemakse pank tagatiseks ei võta
Alaealine tagatise andja - tal on piiratud tovõime; notarid tehinguid ei tee, kui, siis ainult omal vastutusel; alaealisele annab abielu piiramatu teovõime