Ehitusõiguse kaasused 1-20 (0)

EAEI53
Ehitusõiguse ülesanded

Kaasused 1-20

V-1
Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules.
Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül.
OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada.
Kas kohus rahuldab OÜ hagi ?
Kui ei rahulda, siis mis motiivil?
Lahendus
Kas kohus rahuldab OÜ hagi?
Ei rahulda. Töövõtja (ehitaja) kannab riisikot kuni töö valmimiseni (üleandmiseni). Seega
ehitaja on vastutav (VõS §640 lg2)
Kui ei rahulda, siis mis motiivil?
Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd
vastuvõtnud. (VõS §638)
V-2
2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas nende büroohoone olmeruumide seinte ja põrandate katmiseks plaatidega. Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni. OÜ Kikas tasus ehitustöölistele ainult 50% lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga. Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada. Ehitajad tõendasid tellijale, et nad juhtisid küll tema tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis muud üle kui paigaldada praakplaadid.
Kuna tellija ehitajate pretensiooni töötasu kohta ei rahuldanud, otsustasid ehitajad pöörduda kohtusse ja palusid välja mõista koos 25 000 krooni töötasuga ka lepingujärgse viivise, mis moodustas 36 000 krooni.
Millise otsuse teeb maakohus , kas mõistab töötasu välja?
Kas mõistab viivise välja?
Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte?
Lahendus
Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja?
Kohus mõistab töötasu välja. Telljal polnud õigust töötasu vähendada, sest ise ta keeldus
töövõtja ettepanekust töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks.( VõS §648 )
Kas mõistab viivise välja?
Kohtul oleks mõistlik viivis välja nõuda, sest töötasu maksmisega viivitati omamata selleks piisavalt
head põhjust.
Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte?
Viivis on ebamõistlikult suur seega ilmselt kohus vähendab seda.
V-3
Reet N. pöördus kohtusse hagiga OÜ Kiirpuhastus vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses ta märkis, et andis puhastusse oma naaritsakasuka. Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused. Kasukal aga oli ka eriti määrdunud kohti, kuna mõni päev enne kasuka kiirpuhastusse andmist oli Reet N. läinud tööle tulles üle autode parkimisplatsi ja libastudes kukkunud kohta, kus oli auto karterist välja tilkunud mootoriõli.
Kohus tegi kindlaks, et Reet N. nõustus OÜ tingimustega ja see oli märgitud ka kviitungil. Kohtu määratud kaubaekspertiisiga tehti kindlaks kasuka kiirpuhastamisel tekkinud vead ja leiti, et kasukas on kaotanud oma väärtusest 35%.
Kohus jättis Reet N-i hagi rahuldamata motiivil, et ta nõustus sellega, et puhastamisel võivad tekkida defektid ja seega ka kasuka väärtuse langemisega 35%.
Kas kohus tegi õige otsuse, jättes Reet N-i hagi rahuldamata?
Lahendus
Kas kohus tegi õige otsuse, jättes Reet N-i hagi rahuldamata?
Kohus otsustas õigesti.Tarbijat oli hoiatatud võimalike ohtude eest ja ta aktsepteeris neid.
Võttes sellega teenusepakkujalt vastutuse ära. (VõS §155)
V-4
Karin S. tellis endale moodsa talvepalitu materjalist, mille ta oli ostnud komisjonikauplusest. Esimesel proovil õmblusateljees selgus, et triikimisel tekkiva kokkutõmbumise tagajärjel ei ole võimalik Karin S. fassongi järgi palitut õmmelda. Ateljee tegi ettepaneku valida värskest kataloogist uus fassong , mille järgi saab samuti moodsa palitu.
Karin K. ei nõustunud sellega ja teatas, et jätab materjali ateljeesse ning nõudis, et ateljee hüvitaks talle kahju summas, mis koosneb tema poolt ostetud riidematerjali hinnast ja tasutud ettemaksust. Seejuures tugines tellija veel sellele, et ateljee pidi tellimust vastu võttes hoiatama teda materjali omaduste eest. Kuid ateljee seda ei teinud, võttes tellimuse vastu ning aurutriikrauaga siludes ja lahti lõigates rikkus riide .
Ateljee ei nõustunud tellija pretensioonidega ja tugines sellele, et ta ei saa kanda vastutust materjali eriomaduste eest, mille tõi tellija ise. Nende poolt ei tehtud tööde käigus mingit viga. Seetõttu ateljee annulleerib tellimuse ja annab tellijale tagasi tema materjali, kusjuures nõuab tehtud tööde eest tasumist. Ateljee möönas samuti, et isegi kui ta on mingil määral süüdi, oleks tellijal õigus nõuda vaid palitu õmblemist ateljee samaväärsest riidematerjalist.
Karin S. sellega ei nõustunud ja pöördus õigusabi saamiseks juristi poole.
Millist nõu saab Karin S-ile anda jurist ?
Lahendus
Millist nõu saab Karin S-ile anda jurist?
Ateljee on antud juhul targema ja tugevama poole rollis. Tal oli võimalus enne tellimuse
vastuvõtmist ja kääride ning triikrauaga kallele minemist teha kanga kohta eeltöö ning siis
otsustada kas võtta tellimus vastu või kasutada vastavaid meetmeid kanga töötlemisel, kui neil
puudus eelnevalt kanga kohta info.
Võib rõhuda VõS§104’le ja öelda, et ateljee oli kangaga hooletu ja kangast rikuti hooletuse ja ebakompetetnsuse tõttu. Seega langeks vastutus ateljee kanda, kes peaks kahjud hüvitama.
V-5
Uno F. sõlmis lepingu OÜ-ga Väikeehitus eramu ehitamiseks. Eramu ehitati valmis ja vastuvõtuakt koostati poolte poolt 20. septembril 2007. a. Vastuvõtmisest 3 kuu möödudes ilmnes, et seintesse olid tekkinud kuivamise ja maja vajumise tõttu praod , tugeva vihmahoo puhul hakkas katus sadevett läbi laskma . Uno F. pöördus pretensiooniga OÜ poole, et garantii korras ehitusvead kõrvaldada. OÜ vastas, et neil on praegu käsil käikuminevad objektid ja ärgu Uno F. muretsegu, puudused saavad kõrvaldatud. Vaatamata lubadustele ehitajad ehitusvigu parandama ei ilmunud ja kui Uno F. lubas anda vaidluse kohtu lahendada, siis väitis OÜ, et nad on valmis katuse parandama ja praod kõrvaldama, kuid ei saa seda teha seetõttu, et maja vajub veelgi ja seetõttu on mõistlik pragusid parandada 2 aasta möödudes. Aga katust nad ka praegu parandada ei saavat, kuna osa katuseplaate vajab väljavahetamist, kuid müügil neid pole ja need tuleb lasta valmistada eritellimusel. Kui plaadid valmis, tulevad nad kohe eramut remontima .
Selliselt parandamist oodates lasi Uno F. mööda ehitusseadusega ettenähtud tähtaja garantiitööde tegemiseks. Kui tellija järjekordselt nõudis ehitusvigade parandamist, teatas OÜ, et nemad mingitest ehitusvigadest midagi ei tea, praod seintes on tekkinud tellija enda süül, kuna Uno F. ei ole hoonet pärast üleandmist kütnud, katus laseb läbi seetõttu, et osa tellija antud plaate olid defektsed ja seega tellija ise on selles süüdi, et katus läbi laseb; lisaks on 2-aastane garantiitähtaeg möödunud.
Uno F. esitas kohtusse hagi temale tekitatud kahju hüvitamiseks ja OÜ kohustamiseks praaktööde parandamiseks.
Kas kohus rahuldab hagi?
Kas hagi on aegunud või mitte?
Lahendus:
Kas kohus rahuldab hagi?

Ehitusseadus § 4 lõik 3 alusel: Peab ehitaja garantii ajal ilmsiks tulnud vead oma finantseeringuga kinni maksma. Kuna tekkinud ilmingud oletavasti edastati tõendataval vormil garantii aja jooksul ei tohiks firmal olla õigust nende parandamisest keelduda.

Kas hagi on aegunud või mitte?

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §3 lõik 1 alusel: Hagi ei ole aegunud, sest õiguste kaitsmise üldine tähtaeg on 10 aastat.

V-6
FIE Mart L. avas kesklinnas kingsepa- ja nahkesemete parandustöökoja ja üüris selle jaoks korteriühistult 30m2
pinda.
Enne töödega alustamist otsustas ta teha ruumi kapitaalremondi ja lasi seinad ja laed värvida, aknad välja vahetada. Põranda katmiseks parketiga tal raha ei jätkunud ja ta otsustas esialgu katta vana puitpõrand tugeva linoleumiga.
Renoveerimistööde tegemiseks sõlmis ta töövõtulepingu OÜ-ga Ehitusmeister. Kõik tööd tegi OÜ valmis õigeaegselt ja kvaliteetselt. Kuid ca 2-3 nädala jooksul hakkas Mart L. tervis halvenema. Tal tekkisid peavalud, mis algul olid nõrgad, siis hakkasid tugevnema, kehale tekkis allergiline lööve, silmad hakkasid vett jooksma. Mart L. ei teadnud , mis oli selle põhjuseks ja otsustas pöörduda abi saamiseks arsti poole. Perearst suunas Mart L. spetsialistide juurde laboratoorsete analüüside võtmiseks. Spetsialistid tegid kindlaks, et Mart L. haigusnähtude põhjuseks on tema organismis kahjulike (kantserogeensete) ainete kuhjumine . Kuna need arstid ei suutnud kindlaks teha mürgistuse põhjust (allikat), pöördus Mart L. sanitaar-epidemioloogide poole. Mart L. töökohas tehti ekspertiisiga kindlaks, et põrandale pandud linoleum eritab kahjulikke aineid.
Mart L. pöördus hagiavaldusega kohtusse OÜ vastu kahju hüvitamiseks, mis tema tervisele tekitati seoses tervisele kahjuliku linoleumi kasutamisega.
Kostja OÜ Ehitusmeister juhatuse esimees selgitas, et OÜ ostis selle linoleumi ehitusmaterjalide kauplusest K- Rauta ja seal kinnitati talle, et materjal on kvaliteetne ja võib põrandale panna.
Kohus tõmbas protsessi kolmanda isikuna K-Rauta. See palkas ennast esindama advokaadi. See selgitas kohtus et materjal on toodetud Eestis tehases OÜ Põrandakate ning tema volitaja ei ole süüdi selles, et linoleum osutus ebakvaliteetseks. Hageja palvel tõmbas kohus kolmanda isikuna protsessi OÜ Põrandakate, kes selgitas kohtus, et nende toodetud linoleum ei ole ette nähtud kasutamiseks elu- ja tööruumides. See on ette nähtud paigaldamiseks lao- ja muudes ruumides, kus inimesed vähe viibivad. Linoleumi kantserogeensetest omadustest ei teadvat ta midagi. Selle sordi katsetused seda küll ei näidanud. Laboratoorsed katsed näitavad ka seda, et 6 kuu pärast kahjulike ainete eraldumine lakkab, töövõtjale olid aga linoleumi esialgsed kahjulikud omadused teada.
Kostja OÜ Ehitusmeister juhatuse esimees palus kohut jätta hagi rahuldamata, kuna ehitustööd olid tehtud tähtaegselt ja kvaliteetselt ja linoleumi kvaliteedi eest tema vastutama ei pea.
Millise otsuse teeb kohus?
Kas ta mõistab välja kahju?
Kui mõistab, siis kellelt?
Lahendus
Ehitaja on kohustatud teatama tellijale taolistest valedest materjalivalikutest. Ehitaja oleks
pidanud teatama enne paigaldamist, et taoline linoleom ei sobi töö ja eluruumidese.(EhS§48).
Ehitaja on kohustatud kasutama kvaliteetseid materjale. Kohus mõistab tekitatud kahju välja
ehitajalt.
V-7
Pumbajaama ehituse lepingu sõlmimisel tekkis tellija ja töövõtja vahel vaidlus lepingu punkti üle, millega kehtestati, et materjalide, seadmete ja toodete üleandmise tähtaegade rikkumise eest tellija maksab töövõtjale leppetrahvi 50 eurot iga üleandmisega viivitatud päeva eest. Kuid tellija nõustus tasuma viivist 5% materjalide, seadmete ja toodete üleandmisega viivitamise eest, sõltumata üleandmisega viivitamise ajast, sest kehtestatav leppetrahv võib olulisel määral ületada seda leppetrahvi, mida tellija saab tarnijatelt, kes nende materjalide, seadmete ja toodete tarne tähtaegu on rikkunud.
Kuidas lahendada vaidlus?
Lahendus
Kuidas lahendada vaidlus?
Kui kokkuleppele ei saada siis ei ole vaja lepingut sõlmida. Kui ehitaja on huvitatud lepingu
sõlmimisest siis soovitaks neil natuke järgi anda ja jõuda konsensusele, sest hetkel on tellija
põhjus vägagi mõistlik ning alati jääb tellijal õigus sõlmida leping teise firmaga .
V-8
Lepingu kohaselt pidi tellija üle andma töövõtjale objekti tehnilise dokumentatsiooni hiljemalt 26. juuliks, dokumentatsioon anti üle töövõtjale 30.juulil. 10. septembril töövõtja esitas tellijale nõude tasuda nimetatud lepingu järgi leppetrahvi tehnilise dokumentatsiooni üleandmisega 45 päevase viivitamise eest, kuna 30. juulil üleantud dokumentatsioonis puudusid seadmete , toodete ja materjalide üleandmise graafikud , milledega tellija pidi varustama ehitust. Need graafikud anti üle alles 8. septembril. Tellija oli nõus leppetrahvi tasuma ainult 4-päevase hilinemise eest. Seejuures viitas ta sellele, et sellise graafiku puudumine töövõtja töödele mõju ei avaldanud, kuna graafikus ettenähtud seadmeid, tooteid ja materjale oli töövõtjal vaja kasutada alles oktoobris . Graafiku üleandmisega viivitamine toimus mitte tema süül, vaid seetõttu, et tootjaettevõte OÜ Laarum taganes tellijaga varem sõlmitud lepingust seadmete hankes ja ta pidi sõlmima lepingu teise hankijaga.
Kas töövõtjal on õigus nõuda leppetrahvi tellijalt?
Kui on siis mis alusel ja missuguse aja eest?
Lahendus
Kas töövõtjal on õigus nõuda leppetrahvi tellijalt?
Töövõtjal on täielik õigus nõuda sisse leppetrahv, sest leping annab talle selle õiguse. Mõlemad pooled on lepingut sõlmides sellega nõustunud.
Kui on siis mis alusel ja missuguse aja eest?
Meil puudub rohkem infot töövõtjast ja tema probleemidest OÜ Laarum’iga. Leping lubab nõuda trahvi viivitatud päevade eest seega töövõtja võib nõuda leppetrahvi 45 päeva eest. Arvestades, et tellijal olid neist otseselt mitte sõltuvad probleemid ja koostööga tuleb ilmselt jätkata soovitaksin töövõtjal arvestada leevendavaid asjaolusid ja nõustuda 4-päevase hilinemise leppetrahviga. Lisaks näib see 45 päevase trahvi väljanõudmine mitte mõistlik, sest reaalselt polnud neid materjale veel tarvis. Võib nõuda 45 päeva eest, soovitaks 4 päeva eest.
V-9
OÜ Bronto pidi OÜ Pomerantiga sõlmitud lepingu alusel ehitama temale laohoone . Lepingus oli ehitamise lõpptähtajaks märgitud 30. juuni 2010. a. Tegelikult anti laohoone üle tellijale 31. juulil 2010. a. Seetõttu esitas tellija töövõtjale nõude maksta lepinguga ettenähtud leppetrahvi ehitustööde mittetähtaegse lõpetamise eest.
Töövõtja keeldus maksmisest, viidates sellele, et tööde tegemise tähtaegadest mittekinnipidamise põhjuseks oli see, et tellija ise ei andnud õigeaegselt üle tehnilist dokumentatsiooni, ei viinud sinna sisse muudatusi ehitamise käigus, ei varustanud õigeaegselt ehitust seadmetega.
Kas töövõtja peab rahuldama tellija nõude?
Lahendus
Kas töövõtja peab rahuldama tellija nõude?
VõS§103 järgi on võlgnik vastutav kohustuse rikkumise eest va. Kui rikkumine on vabandatav. Rikkumine vabandatav, kuivõlgnik rikkus kohustusi vääramatu jõu tõttu. Tellija poolt põhjustatud viivitusi ei andnud ette näha seega need võib lugeda vääramtatuteks jõududeks.Tegemist on ajutise vääramatu jõuga ja sama paragrahvi lg 3 järgi on rikkumine vabandatav vaid kuni vääramatu jõu välte ajal.
Küsimus on kui pikk oli tellija poolt põhjustatud viivitus. Kui see oli pikem kui ehitaja viivitus siis pole ehitaja vastutav.
V-10
Kindlustusselts Bingo esitas hagi kohtusse AS Tenro vastu nõudega välja mõista summa, mida selts tasus AS-le büroohoone ehitamiseks, aga ka intressid võõraste vahendite kasutamise eest. Maakohus kes lahendas seltsi taotlust , rahuldas tema haginõude osaliselt: mõistis välja kostjalt summa, mis selts kandis üle AS-le ehitustööde tegemiseks, kuid intresse võõraste vahendite kasutamise eest välja ei mõistnud.
Kas maakohtu otsus oli õige?
Probleem:
Kaasus pole piisavalt selgelt sõnastatud ja tundub olevat poolik. Pole piisavalt infot või pole see piisavalt selgelt väljendatud kaasuse lahendamiseks.
V-11
AS Euroehitus esitas maakohtusse hagi haiglalt 3000 euro kahju tasumiseks mis tekkis seetõttu, et haigla ei tasunud õigeaegselt lepingu alusel tehtud ehitustöid. Lepingus oli kehtestatud leppetrahv tasumisega hilinemise eest, hiljem olid pooled täiendanud lepingut sellega, et tellija hüvitab ka kahjud, mis ületavad makstud leppetrahvi.
AS Euroehitus esitas maakohtule tõendi, et ta on kandnud kahju 3000 eurot kuna nimelt selline summa on sisse nõutud hagejalt leppetrahvina alltöövõtja poolt teostatud tööde maksumuse hilinemisega tasumise eest.
Alltöövõtulepingu p 5.1 oli sätestatud, et töövõtja kohustub maksma alltöövõtjale teostatud tööd mitte hiljem kui 30 päeva nende valmimisest arvates.
Arvestades seda, et pooled kehtestasid leppetrahvi töödega hilinemise eest, maakohus rahuldas hagi.
Kas maakohus tegi õige otsuse?
Lahendus:
Kas maakohus tegi õige otsuse?
Kohus tegi õigest. Osapooled olid eelnevalt kokkuleppinud leppetrahvi punktis ja lepingu allkirjastanud. AS esitas isegi vastavad tõendid kahju kohta, muidugi tasub neid kontrollida.
(VõS 3 jagu „Leppetrahv“)
V-12
OÜ Neeme esitas hagi kohtusse munitsipaalettevõtte „Edgar“ vastu 12 000 euro nõudes, mis oli võlgnevus turul bokside ehitamise eest. Veel nõudis OÜ „Edgarilt“ 11% viivist (1500 eurot) VÕS alusel ja kahju hüvitamist, kuna OÜ-l jäi tasumata seetõttu ettemaks AS K-Rauta ja ta ei saanud ehitusmaterjale , et alustada õigeaegselt uue ehitisega, mistõttu tellija loobus temaga töövõtulepingu sõlmimisest ja seetõttu jäi tal saamata tulu 15 000 euro ulatuses. Seega kokku nõudis OÜ 28 500 euro tasumist.
Kostja „Edgar“ hagi ei tunnistanud ja põhjendas, et temal puudus süü võla tekkimises, kuna linnavalitsus ei taganud õigeaegselt finantseerimist , hilinemine toimus linnavalitsuse süül, töövõtuleping sõlmiti linna nimel ja seetõttu on hagi esitatud vale kostja vastu ning palus kohut jätta hagi rahuldamata.
Millise otsuse teeb kohus?
Lahendus:
Millise otsuse teeb kohus?
Kohus peaks hagi rahuldamata jätma. Vastutavad ikka isikud, kes on lepingule alla kirjutanud.Kui lepingus pole „Edgar“i nime siis pole ka tema vastutav.
V-13
Ehitusettevõtja (alltöövõtja) esitas kohtusse hagi Tellija (peatöövõtja) vastu, milles palus peatöövõtjalt välja mõista ehitustöövõtulepingu aluselt tehtud tööde eest võlgnevus. Lepingu järgi pidi alltöövõtja tegema peatöövõtja tellimuse alusel katusekattetööd 10. Septembriks 2010. a, kuid katus sai valmis 11.10.2010. a ja samal päeval esitas alltöövõtja peatöövõtjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Peatöövõtja kirjutas aktile alla, kuid leidis, et osa arvest – 15% tuleb jätta tasumata, kuna alltöövõtja ei lõpetanud lepingu töid tähtaegselt.
Alltöövõtja väitel aga tal polnud võimalik seda tähtaegselt teha, kuna sadas palju vihma.
Lepingus oli säte, et peatöövõtjal oli kohustus maksta viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,5% päevas. Lepingus oli ka alltöövõtja kohustus tasuda viivist 0,5% lepingu hinnast iga töödega viivitatud päeva eest.
Kas peatöövõtjal oli õigus vähendada tasu maksmist katusetöödega hilinemise tõttu?
Kummal või kas mõlemal poolel oli õigus nõuda viivist ja mis alusel?
Millise seaduse säte reguleerib tasu vähendamist?
Lahendus:
Kas peatöövõtjal oli õigus vähendada tasu maksmist katusetöödega hilinemise tõttu?
Jah, ehitusettevõttel oli vastav õigus olemas VõS §101 lg5 ja VõS §113 alusel nõuda viivist ning hinna alandamine on 1 viivise nõudmise viise. Tavapäraseid sademeid ei saa lugeda alusel vabandavaks põhjuseks lepingu täitmisega viivitamisel (VõS §103), kui need pole eelnevalt lepingus sätestatud
Kummal või kas mõlemal poolel oli õigus nõuda viivist ja mis alusel?
Õigus oli vaid peatöövõtjal, alltöövõtjal on vastav õigus kui ta oleks pidanud kinni lepingu tingimustest ning lepingut oleks rikkunid teine osapool.(VõS §113 lg4)
Millise seaduse säte reguleerib tasu vähendamist?
VõS §101 lg5, VõS 648
Lisa:
Kuna hilinemine oli vaid 1 päev ning 15% kogu tasust võib olla vägagi suur summa siis
siinkohal tasuks mõelda ka mõistlikuse printsiibi kasutamist.
V-14
Korterelamu korteriomanik Aari R. otsustas hakata tegema ümberehitusi. Ta tahtis oma elutuba suurendada korteri koridori vähendamise arvel. Puudus oli ka panipaikadest ja ta leidis, et panipaigaks sobib trepikojas trepi alla jääv ruum, kui see kinni ehitada. Ta taotles selleks korteriühistu juhatuselt luba ja ka sai selle. Selliste ümberehitustega ei olnud nõus osa korteriomanikke ja nad esitasid hagi kohtusse Aari R. vastu kaasomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemise lõpetamiseks, omavoliliselt ehitatud juurdeehitise lammutamiseks ning endise olukorra taastamiseks. Kuigi korteriomanikud olid reaalselt näinud ümberehitamist, ei esitanud nad pikema aja jooksul sellele vastuväiteid. Trepialuse ruumi suurus oli 10m2, see korteriomanike liikumist ei seganud.
Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba?
Omavad siin tähtsust asjaolud , et ühistu otsusega tunnustati ehitusõigust, ümberehitamist salliti pikema aja jooksul?
Kas kaaskorteriomanike käitumine võis vastuolus olla mõne tsiviilõiguse üldpõhimõttega, kui siis millisega?
Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus?
Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus?
Lahendus:
Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba?
EhS §16 Kirjalik nõusoleku osa alusel ei ole alla 20 ruutmeetri suurusele ümberehitise tarvis ehitusluba ega kirjalikku nõusolekut.Lisaks ei ole saa võtta seda kui rekonstrueerimist, sest hoone piirdekonstruktsioone ega kandekonstruktsioone ei muudetud (EhS§2 lg 8)
Omavad siin tähtsust asjaolud, et ühistu otsusega tunnustati ehitusõigust, ümberehitamist salliti pikema aja jooksul?
Võib eeldada, et Aari R. Käitus heas usus arvestades, et kõik naabrid on nõus tema plaanidega.
Kas kaaskorteriomanike käitumine võis vastuolus olla mõne tsiviilõiguse üldpõhimõttega, kui siis millisega?
Võib olla tegemist hea usu printsiibi rikkumisega. Nad oleksid võinud varem oma arvamust avaldada. Lammutuse nõudmine võib olla mõistlikkuse printsiibi vastu, sest lammutus võib ohustada hoonet terviklikult
Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus?
Võib üritada jõuda kokkuleppele kaasomanikega juurdeehitise ruumi jagamisega.
Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus?
Vastavalt osapoolte kokkuleppele tuleks juurdeehitis kanda lähtuvalt kokkuleppest kanda kinnistusraamatusse.
V-15
Hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt kostja pidi krohvima Einar Savisaare maja fassaadi ja töö üle andma hagejale 01.02.2010. a. Kostja andis hagejale töö üle 1,5 kuuse hilinemisega põhjendades seda asjaoluga, et suurte vihmasadude tõttu ta ei saanud pidevalt krohvida . Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas , et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega.
Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et kostja ise on süüdi krohvitöödega viivitamisel, mistõttu ta ka pikendust ei taotlenud.
Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja, kui ta ei anna töid õigeaegselt üle, maksma viivist 0,5% lepingu summast päevas. Hagejal oli õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat viivise võrra. Hageja tasus kostja poolt tööde eest esitatud arve täielikult, kuu aega hiljem aga nõudis kostjalt viivist 1,5 kuulise hilinemise eest.
Kostja keeldus seda tasumast, sest leidis, et kuna hagejal oli võimalus vähendada tasutud lepingusummat viivise võrra, siis nõue on alusetu.
Kas hagejal on alust viivist nõuda? Kui, siis mille alusel?
Kas vihmasadu saab pidada krohvitöödega viivitamisel vabandavaks põhjuseks?
Kui lepingus oleks märgitud tööde edasilükkamise põhjuseks vihmasadu, kas siis hageja oleks saanud viivist nõuda?
Lahendus:
Kas hagejal on alust viivist nõuda? Kui, siis mille alusel?
Jah alus viivist nõuda oli olemas, sest rikuti lepingutähtaegu ja kostja on VõS §102 teatamiskohustuse järgi kohustatud teavitama takistavatest asjaoludest kohe kui ta nendest teada saab ning vihmasajust pole raske teada saada. Lisaks VõS §113 alusel, kuna tasu vähendamine oli lihtsalt üks viivise sissenõudmise viise ja tema võimalus, kuid mitte kohustus.
Kas vihmasadu saab pidada krohvitöödega viivitamisel vabandavaks põhjuseks?
Sõltuvalt siis millise krohvimistööga tegu on, kuid liigne õhuniiskus võib olla piisav põhjus, et ei anna teha kvaliteetset tööd. Oleks olnud piisav põhjus viivist mitte maksta, kui sellest oleks õigeaegselt teavitatud või eelnevalt lepingusse sätestatud, et vihmasadude korral on õigus töödega venitada.
Kui lepingus oleks märgitud tööde edasilükkamise põhjuseks vihmasadu, kas siis hageja oleks saanud viivist nõuda?
Kui lepingusse on vastavalt sõnastatud, et vihmasadude tõttu võib töövõtja töödega venitada siis loomulikult poleks tohtinud hageja viivist nõuda.(VõS § 106 Vastusest vabastamise või vastuse piiramise kokkulepe)
V-16
OÜ Aadik tellis AS Mutt telefoni teel mullatöid. Tööd teostati ja AS esitas arve, mille OÜ jättis maksmata põhjusel, et AS ei reageerinud tema taotlusele ja ei edastanud talle vajalikku dokumentatsiooni – ehitusprojekti, ehitustööde päevikut, kaetud tööde akte jt. seetõttu ta ei saanud hinnata tehtud tööde mahtu ja kvaliteeti. AS omakorda leidis, et kuna tööde tellimisel ei lepitud kokku päevikute pidamises ega üleantavas dokumentatsioonis, siis OÜ otsib põhjusi maksmisest kõrvalehoidumiseks. AS esitas kohtusse hagi võla väljamõistmiseks koos viivistega. OÜ maksis ära võlgnevuse ehitustööde eest, kuid keeldus viivist maksmast.
Kas kohus mõistab välja viivise?
Kas omab tähtsust asjaolu, et ei olnud tõendeid teenuse osutamist kajastavate dokumentide üleandmise kohta?
Kas oleks tähtsust sellel, kui OÜ-le esitatud dokumentides oleks märgitud nii tööde loetelu kui ka tundide arv?
Millist intressi, kas reaalset või lepingujärgset võib nõuda AS ja mis seadus seda reguleerib?
Kas saab nõuda dokumentatsiooni üleandmist, kui lepingus puudub nõue selle kohustuse kohta? Kui, siis mis alusel?
Lahendus
Kas kohus mõistab välja viivise?
Ei mõista. Tegemist oli õigustatud viivitamisega, sest tegemist oli maksesegadusest tingitud viivitamisega, mille ajal klaariti segadust ning selle perioodi eest viivist ei maksta.(§ 113. Viivis lg 4)
Kas omab tähtsust asjaolu, et ei olnud tõendeid teenuse osutamist kajastavate dokumentide üleandmise kohta?
Esiteks uuriks, milliseid dokumendid taolisel juhul üldse olid kohustuslikud ning mis lisaks kokku lepiti. Kuid töö tuleb dokumenteerida ning töö üleandmisel tuleb kõik vastavad dokumendid üle anda. Seega jah omab tähtsust.
Kas oleks tähtsust sellel, kui OÜ-le esitatud dokumentides oleks märgitud nii tööde loetelu kui ka tundide arv?
Jah. Kuna polnud ilmselt määratud millal ja mis dokumendid üle tuleb anda. Siis pidi ettevõte ise valima kuidas oma tööd tõendab. Lisaks taoliste dokumentide olemasolul tagatakse mingil määral töö läbipaistvus ja sellega väheneb tõenäosus, et üritati dokumenteerimisest kõrvale hoiduda mingitel põhjustel.
Millist intressi, kas reaalset või lepingujärgset võib nõuda AS ja mis seadus seda reguleerib?
Kui lepingus oli kokku lepitud intress , siis võis AS nõuda seaduses sätestatud intressi.. Kui leping intressimäära ei sätestanud, siis võib AS nõuda VõS § 94. järgset intressi.
Kas saab nõuda dokumentatsiooni üleandmist, kui lepingus puudub nõue selle kohustuse kohta? Kui, siis mis alusel?
Jah saab. Ehitusseaduses on märgitud, millised dokumendid on erinevate ehituste puhul kohustuslikud ning objekti üleandmine kujutab endast ka dokumentide üleandmist. (EhS §94)
V-17
Hoone ehitamisel jäi puudu ehitusmaterjalidest. Töövõtja küsis tellijalt juurde drenaažitorusid vee krundilt ärajuhtimiseks ja plaate välistrepi jaoks. Tellija väitel temal enam raha selleks ei ole ja kui töövõtja tahab töid jätkata, peab ta asendama standardijärgsed torud aukudega torudega ja panema välistrepile seinaplaadid mida saab hiljem vastavate lintidega kahrestada.
Tellija oli kinnisvaraarendaja ja ta müüs valminud hoone edasi ostjale. Sügisel teatas ostja tellijale, et keldri seinad on niisked, krohvi tuleb maha ja trepil on hulk seinaplaate purunenud ja nõudis praaktööde ümbertegemist. Tööde garantiiaeg polnud veel möödunud.
Kes peab hüvitama ostjale kahju, kas tellija või töövõtja?
Kas töövõtja vastutab tellija ees, kui tellija lasi tal kasutada projektis mitte ettenähtud materjale?
Kas töövõtjal on kohustus tööd ümber teha või parandada garantiiajal?
Kui materjalide asendamisel tekib varisemisoht, kuid tellija nõuab asendamist, kas töövõtja vastutab ohu eest, kui ta ei keeldunud neid asendamast?
Lahendus
Kes peab hüvitama ostjale kahju, kas tellija või töövõtja?
Ehitaja on ikkagi vastutav garantiitööde tegemise eest enda vahenditega. Kinnisvaraarendaja on siinkohal lihtsalt vahendaja.( VõS § 230-müügigarantii)
Juhul kui ilmneb, et kinnisvaraarendaja oli teadlik, et projekti muutmine põhjustab hoonele avariisid ja ostjale sellest teada ei andnud siis vastutab arendaja solidaarselt ehitajaga.
Kas töövõtja vastutab tellija ees, kui tellija lasi tal kasutada projektis mitte ettenähtud materjale?
Ehitaja kui targem pool peab tellijale seletame kõiki ohte , mis tulenevad tellija poolt palutud muudatustega. Kui tellija on kõigest teadlik ja asi pannakse ka paberile siis vastutab tellija.Juhul kui teema ei ole kindlalt selgeks räägitud ning tellija pole kõigega kursis vastutab ikkagi ehitaja, kui targem osapool. EhS§ 48 järgi on ehitaja kohustatud paigaldama ehitisse nõuetekohased tooted ning tagama ehitise kvaliteedi.
Kas töövõtjal on kohustus tööd ümber teha või parandada garantiiajal?
Ehitusettevõttel on kohustus ehitamisega kaasnevate garantiikohustustega tegelemine.(EhS§ 48). Garantiiajal ilmsiks tulnud veab peab ehitaja kõrvaldama enda kuludega mõistliku aja jooksul (EhS§ 4)
Kui materjalide asendamisel tekib varisemisoht, kuid tellija nõuab asendamist, kas töövõtja vastutab ohu eest, kui ta ei keeldunud neid asendamast?
Töövõtja kui targem osapool vastutab tekkinud ohu eest igal juhul. Vastavalt KarS § 408. Elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamine ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele
V-18
Töövõtja ja tellija leppisid kokku, et 09.02.2011. a toimub tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine valmisehitatud hoones. 05.02.2011. a aga toimus tulekahju, väidetavalt elektrilühisest ja hoone hävis täielikult.
Kas töövõtjal on õigus nõuda tasu tööde eest lepingu lõpetamisel?
Kas töövõtja peab tellijale hüvitama hoone hävimisel tekkinud kahju?
Lahendus
Kas töövõtjal on õigus nõuda tasu tööde eest lepingu lõpetamisel?
Töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu. VõS § 640. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek alusel Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Ehituse puhul kuni objekti üleandmiseni.
Kas töövõtja peab tellijale hüvitama hoone hävimisel tekkinud kahju?
Juhul kui ettemakseid pole kuulub hoone üleandmiseni ehitajale, seega ei pea töövõtja tellijale hoonet hüvitama.). Küll aga võib kõne alla tulla saamata jäänud tulude hüvitamine tellijale, aja eest, mis kulub uue hoone ehitamiseks ja mille jooksul tellija ei saa hoonet kasutada tulu saamise eesmärgil (VõS § 128.)
V-19
Alles ehitise vastuvõtmisel selgus, et töövõtja oli hoone valesti maha märkinud ja see ulatus 40 cm üle naaberkrundi omaniku piiri. Naaberkrundi omanik nõudis tellijalt, oma naabrilt, kas kahju hüvitamist või hoone teisaldamist. Tellija aga väitis, et mitte tema ei ole süüdi, vaid ehitusettevõtja. See aga teatas, et mitte tema, vaid projekteerija ja omanikujärelevalve on süüdi, et hoone märgiti valesti maha.
Kes vastutavad varaliselt naaberkrundi omaniku ees?
Kuidas lahendada olukord?
Kes kelle ees ja kuidas vastutavad?
Lahendus:

Kes vastutavad varaliselt naaberkrundi omaniku ees?

Kaasuses oli kirjas, et hoone märgiti valetsti maha. Seega võib välistada, et projekteerija ning tellija on süüdi, sest projektis oli hoone õigesti märgitud. Põhilist vastutust kannab ehitaja, sest EhS §48 järgi on ehitaja kohustatud ehitama hoone vastavalt projektile. Samas on omanikujärelvalve kohustatud (EhS §50) alusel kontrollima ehituse vastavust projektile.

Kuidas lahendada olukord?

Hoone teisaldamine on üsnagi mahukas töö ja ilmselt vägagi kallis seega mõistlik oleks naaberkrundi omanikule tehtudd kahju hüvitada.

Kes kelle ees ja kuidas vastutavad?
Omanikujärelvalve on vastutav, et töö tehakse vastavalt plaanile- tema kontrollib ehitaja tööd. Tal on õigus nõuda töövõtjalt kõikide vigade parandamist. Töövõtja on kohustatud kõik omanikujärelvalve nõuded täitma, mis puudutavad töövõtja plaanist mitte kinni pidamist. Lisaks on töövõtja kohustatud ehitama hoone vastavalt projektile. Omanikujärelvalve on vastutav ehitise omaniku ees, et töö saaks tehtud vastavalt plaanile. Ehitaja peab hüvitama kahjud, sest vastutab halduskorras ning omanikujärelvalve vastutab distsiplinaarkorras.
V-20
Kinnisvara AS ehitas Aiandi tn Tallinnas 5-korruselise hoone. Hoones oli korteritele projektiga ette nähtud verandad, katusele mänguväljak ja muru ning põõsastega minipark. Hiljem AS loobus mänguväljakust ja minipargist, et teha hoone odavamaks ja sellega leida ka kiiremini ostjad. Elamus ostis endale viimasel korrusel ka 5-toalise korteriomandi Tõnis T. Kuna katusele oli tema korteri kohale tehtud ka põranda ja piiretega terrass , tuli Tõnisel tasuda ka selle eest nagu kogu korteri mõttelise osa eest. Mõne kuu pärast märkas Tõnis T, et terrass on hakanud kõikuma, on vajunud ja selle alla koguneb vesi. Kuna garantiiaeg polnud möödas, pöördus ta arendaja poole. See väitis, et ehitaja peab vead parandama. Arendaja oli ehitusettevõtja tütarettevõtja. Ehitusettevõtja BCC käis kohapeal ja püüdis terrassi remontida, pannes alla kiile ja vineeritahvleid, raudpiirded värviti üle, kuid ei galvaniseeritud nagu oli joonisel nõutud.
Tõnis T. lasi teha ekspertiisi. Ekspert leidis, et sellisele pehmele katusele ei oleks tohtinud terrassi tehagi, seetõttu polnud selle kohta isegi mitte projekti, ega ka ehitusluba. Tööprojekti oli teinud BCC, kes ka korduvalt käis kohapeal, kuid rahuldavat tulemust vigade parandamisel ei saanud.
Tõnis T. nõudis: kas korteri tagasiostmist arendaja poolt, terrassi maksumuse hüvitamist või selle täielikku, projektikohast ümberehitamist asendustäitmise korras teise katuseehitusettevõtja poolt. BCC keeldus neist võimalustest.
Kuidas lahendada vaidlus?

Lahendus:

Soovitaksin BCC’l nõustuda Tõnis T poolt pakutud lahendustega, sest:
EhS §4 lg 1 alusel peab ehitusettevõtja tagama , et töö vastab lepingule ja ,et ei ilmne defekte garantiaja jooksul. Tekkimise korral on kohustatud need kõrvaldama, kuid seda ehitaja teha ei suutnud. VõS §127 lg3 alusel peab lepingut rikkinud osapool hüvitama kannatanule põhjustatud kahju väljaarvatud, kui kahju oli põhjustatud tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel. Ehitaja peaks teadma konstruktsioonide omadusi ning lisaks puudus ehitusluba seega peab ehitaja vastutama täies mahus .