Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse: hoone energiatõhususe miinimumnõuetest; ehitustehnilistest nõuetest; ruumide soojuslikust mugavusest; hallituse/kondensaadi vältimisest külmasildadel; majanduslikust otstarbekusest. 26. Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistuse arvutuspõhimõtted. 27. · arvutatakse piirdetarindi iga materjalikihi soojustakistus: R = , (m2K)/W · üksikute kihtide soojustakistuste abil määratakse piirdetarindi kogusoojustakistus: RT = RSi + R1 + R2 + ... + Rn + Rse 28. Soojuslikult mittehomogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistuse arvutuspõhimõtted. Tarindi kogusoojustakistus arvutatakse, kasutades kogusoojustakistuse ülemist ja alumist piirväärtust; RT = , (m2*K)/ W 29. Arvutusliku soojusläbivuse korrigeerimisel arvestatavad tegurid. · arvutatakse piirdetarindi iga soojuslikult homogeense kihi soojustakistus;
≤0,8% 0,0015 0,001 0 Vahtpolüuretaan, ≤1,0 % 0,002 0,0015 0 PUR ≤1,5% 0,003 0,002 0,001 ei ole määratud 0,010 0,006 0,008 Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus RT Rsi R1 R2 ... Rn Rse , (m2 K)/W Rsi piirde sisepinna soojustakistus, (m2K)/W, R1, R2 iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W; Rse piirde välispinna soojustakistus, (m2K)/W. Soojuslikult mittehomogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus Rtot (m2K/W) Rtot ;upper Rtot ;lower Rtot , (m2K)/W 2
otstarbekusest. Soojustus peab üldjuhul paiknema kandetarindist külmemal poolel. See tagab kandetarindi püsimise ühtlasel sisetemperatuuril, vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline. Energiatõhususarv – arv, mis kajastab hoone energiakasutamist: sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks, olme- ja muude elektri seadmete kasutamiseks. Valemileht! 19.Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus 1. Arvutatakse piirdetarindi iga materjalikihi soojustakistus: R=d/λd. 2. Määratakse üksikute kihtide soojustakistuste järgi piirdetarindi kogusoojustakistus: Rt=RSi+R1+R2+....+Rn+Rse, (m2K)/W [Valemileht!] Õhkvahe ja väliskeskkonna vahel olevate kihtide soojustakistusi tarindi soojusläbivusel ei arvestata. 20. Soojuslikult mittehomogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus 1
R50= + =1,07 m2K/W 0,050 0,050 0,039 0,12 150 mm soojustuse takistus: 550+50 ¿ 550 50 R150= + =1,84 m2K/W 0,150 0,150 0,04 0,12 Kogusoojustakistuse alumine piirväärtus: +0,025 0,015 0,15 0,05 0,012 + + 1,07+1,84+ + + + 0,04=¿ R''T=0,13 0,13 0,04 0,039 0,039 0,21 8,457 m2K/W Kogusoojustakistus: 8,457+4,71 =¿ RT= 2 6,584 m2K/W Suhteline arvutusviga RT '-RT ' ' 8,457-4,71 × 100 = × 100 =¿ e= 2× RT 2 ×6,584 28,5% 17 U=1/6,6=0,152 W/m2K Vastus: Mittehomogeense puitsõrestikseina soojusjuhtivus U = 0,152 W/m2K 18
4. Rõ, Re ja Rn vt=>normraamatutest 5. Q=U*A*dT; 6. E=Q*H, Energia saab juba otse rahaühikutesse panna (/kw*h) ja nii vaadata, kui palju ühe ja teise soojustusepaksuse kombinatsiooniga rahaline võit lõpuks välja tuleb. 54 27 Tähised: U soojusjuhtivus (w/m2*K), R konstruktsiooni kogusoojustakistus, Re-emissioonitakistus (väliskihi soojustakistus) Rn-neeldumistakistus (sisekihi soojustakistus) Ri- iga materjalikihi (õhuvahede olemasolul ka nende- Rõ) soojustakistus, d-materjalikihi (õhuvahede olemasolul ka nende) paksus (m), lambda- materjali ersisoojusjuhtivus (w/m*K), Q-soojavoo võimsus (w), A-konstruktsiooni (seina, põranda, ukse vms.pindala, m2), dT-temperatuuride vahe sees ja väljas (kraadides). E-energia (w*s, saab teisendada kw*h, MW*h).
Külmasillast põhjustatud madalama sisepinnatemperatuuri kriitilisuse määrab sisepinna temperatuuri, välistemperatuuri ja sisetemperatuuride omavaheline suhe, e. temperatuuriindeks, fRsi: (Hens 1990, EVS-EN ISO 13788:2001, vt. 6.1) RT R si t te fRsi= si (6.1) RT ti te kus: fRsi temperatuuriindeks, -; RT piirdetarindi kogusoojustakistus, m2·K/W; Rsi piirdetarindi sisepinna soojustakistus, m2·K/W. tsi sisepinnatemperatuur, C; ti sisetemperatuur, C; te välistemperatuur, C. Termograafilise mõõdistamise ajal või temperatuurvälja arvutusega on võimalik kõik kolm temperatuuri ära mõõta või välja arvutada ning seejärel saab temperatuuriindeksi abil hinnata külmasilla kriitilisust. Eesti elamute kohta kehtivad külmasilla temperatuuriindeksi piirsuurused vt. Tabel 6.3. Kui
temperatuuriindeks fRsi: (Hens 1990, EVS-EN ISO 13788): t si t e RT R si f Rsi = (3.1) ti te RT kus: f Rsi temperatuuriindeks, -; t si sisepinnatemperatuur, C; ti siseõhu temperatuur, C; te välisõhu temperatuur, C; RT piirdetarindi kogusoojustakistus, m2·K/W; Rsi piirdetarindi sisepinna soojustakistus, m2·K/W. Termograafilise mõõdistamise ajal või temperatuurivälja arvutusega on võimalik kõik kolm temperatuuri ära mõõta või välja arvutada ning seejärel saab temperatuuriindeksi abil hinnata külmasilla kriitilisust. 91 Temperatuuriindeksi piirarvu kriitilisuse määravad eelkõige: piirdetarindi toimivuse kriteerium; ehitise kasutustingimused;
annaabi.ee 
