Ehitusfüüsika KT I - TTK (0)

I kontrolltöö kordamisküsimused  1. Millised olulised komponendid kujundavad energiatõhusa hoone?  • Maht ja vorm (kuju, suund, viimistlus)  • Fassaadide kujundamine (soojapidavus, valgusläbivus, varjestus)  • Efektiivsed tehnosüsteemid ( vent, kõte, jahutus, valgustus ja juhtimine)  • Energiavarustus ( kaugküte, soojuspumbad, vabajahutus)  • Lokaalne taastuvenergia ( päikesepaneelid ja päikesekollektorid )  2. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused?  • soojuslik sisekliima - temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus  • õhu kvaliteet - niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed  • valgus - otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus  • müra - müratase, vibratsioon  • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained  3. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast?  Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus  4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse.  I  klass  -  kõrged  nõudmised,  viibivad  tundlikud  ja  haiged  inimesed,  väikesed  lapsed,  eakad  inimesed  II klass - tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned  III klass - mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass - hooned võivad kasutusel olla  vaid piiratud aja  5. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet?  • ruumi sisetemperatuur  • õhu suhteline niiskus  • õhu liikumiskiirus 


• inimese aktiivsus s.o. soojaeritus  • riietuse soojapidavus  6. Millised parameetrid peavad olema ruumis kindlustatud? Kus ja miks neid  mõõdetakse?  Operatiivtemperatuur,  CO2  sisaldus,  niiskuse  sisaldus,  õhu  liikumiskiirus.  Neid  mõõdetakse  ruumi kontrolltsoonis, sest see on piirkond, kus inimene põhiliselt viibib.  7. Mis asi on operatiivne temperatuur, kus ja kuidas seda mõõdetakse ja arvutatakse?  Operatiivne  temperatuur  -  siseõhu  ja  piirete  kiirgustemperatuuri  kaalutud  keskmine  temperatuur. Seda mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis t0 = a ∙ ta + (1-k) ∙ tr  Saab mõõta mustapalli termomeetriga  8. Nimeta erinevaid ruumi siseõhus leiduvaid saasteaineid? Millistes ühikutes neid  mõõdetakse?  • süsihappegaas  • radoon  • osoon  • lämmastikoksiid  • vingugaas e. süsinikoksiid  • formaldehüüdid  • hõljuv tolm  • tubakasuits  • asbest  • mineraalvillad  • allergeenid  ppm - miljondikke mahuosakesi 


ppb  -  biljondikke  mahuosakesi  osakest/m3  =  osakeste  hulk  õhu  ruumalas  μg/m3  =  mikrogrammi  kuupmeetri  kohta  (massina  õhu  ruumala  kohta)  mg/m3  =  milligrammi  kuupmeetri kohta (massina õhu ruumala kohta) 1000 ppb = 1 ppm  9. Mis on radoon?  Radoon - lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel.  10. Kuidas satub radoon siseõhku?  Siseruumidesse  jõuab  maapinnast  pärinev  radoon  peamiselt  põrandas/vundamendis  olevate  pragude  ning  avade  (nt  avad  torustiku  või  juhtmete  jaoks)  kaudu.  Kuna  rõhk  hoonetes  on  madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse.  11. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse?  • radooni tõkkekile kasutamine  • piirete tihendamine  • ventileerimine  radoonikaev  12. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama?  • välissein  • sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C  • ülemise korruse lagi, s.h katuslagi  • keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda  • põrand mitteköetava keldri kohal  • põrand pinnasel  •  maapinnast  kõrgemal  asuv  alt  tuulutatav  põrand  •  aken  •  välisuks  Ruumis  peab  säilima  ettenähtud õhutemperatuur.  Ruumi siseõhu ja välispiirde sisepinna temperatuuride vahe peab jääma normidega ettenähtud  piiridesse.  Välispiirde  niiskus  peab  olema  minimaalne,  kuna  niiske  välispiire  on  väikese  soojapidavusega. Välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires. 


13. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad?  soojusjuhtivus ehk soojusläbivus (tahkelt tahkele)- soojuse leviku mehhanism tahketes kehades  • konvektsioon (tahke - vedel- gaas) - gaasides, vedelikes  • kiirgus - gaasides  14. Kus esineb konvektsioon hoones?  • läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke)  • läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead)  •  tarindi  sees  (temperatuuri  erinevus,  geomeetria,  soojustuse  õhujuhtivus,  õhukanalid  soojustuses)  • tarindi pinnal (temperatuur)  Konvektsioon  ehk  soojusülekanne  toimub  gaasides  ja  vedelikes  makroskoopiliste  osade  liikumisel.  Loomulik konvektsioon - juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu.  Loomulik konvektsioon saab olla laminaarne - kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt ja  turbulentne - kaootiline osakeste liikumine. Sundkonvektsioon - kui soojaülekanne on tingitud  välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu).  15. Mida väljendab materjalide emissioonitegur?  Emissiooni tegur iseloomustab materjali kiirgusvõimet erinevatel lainepikkustel.  16. Milline on metallide emissioonitegur? Millest see võib sõltuda?  Metallidel ε < 0.1, see sõltub sellest, et metalli pind on läikiv ja sellepärast ei neela metall temale  langevat soojuskiirgust.  17. Kuidas on võimalik vähendada akende soojusjuhtivust?  Akende  soojusjuhtivust  on  võimalik  vähendada  kasutades  väiksema  soojusjuhtivusega  klaaspaketti( 2 klaasi asemel 3), kasutades väärisgaasi paketi vahel, vähemalt üks klaas võiks  olla energiat  säästev madala emissioonivõimega nn energiasäästuklaas. Joonkülmasilla mõju  klaaspaketi ja raami vahel on võimalik vähendada kasutades spetsiaalset spetsiaalset plastikust 


vaheprofiili.  Raami  soojusjuhtivust  saab  vähendada  materjalivalikuga  või  raami  paksuse  suurendamisega.  18. Millised on projekteerija ülesanded piirdetarindite ehitusfüüsikalise projekteerimise  juures?  Tema ülesanne on projekteerida piirdetarindid nii, et vältida nendes niiskutehnilisi probleeme,  näiteks  hallituse  tekkimine  ja  veeauru  kondenseerumine.  On  ka  veel  energiatõhususe  arvestamine.  19. Mida me mõistame soojaerijuhtivuse all ja millest see sõltub (kirjelda sõltuvuse  protsessi)?  Soojuserijuhtivuse baasväärtus - Deklareeritav soojuseerijuhtivus on tootja poolt deklareeritav  materjali  soojuserijuhtivus,  mille  tagamist  ta  suudab  kindlustada;  tootja  peab  tõendama  oma  toote vastvust deklareeritavale väärtustele.  20. Millest sõltub piirete soojusjuhtivus?  Piirete  soojusjuhtivus  sõltub  kasutatud  materjalidest,  nende  kihtide  paksustest  ja  soojuserijuhtivusest ning külmasilde olemasolust.  21. Mida tuleb arvestada piirde otstarbeka soojustuse määramisel?  Lähtutakse:  • hoone energiatõhususe miinimumnõuetest  • ruumide soojuslikust mugavusest - küte, ventilatsiooni seadmed (kas põranda, lae või radika  küte)  • hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites  • ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse)  • majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus)  22. Mida me mõistame soojatakistuse all ja kuidas seda arvutatakse?  Kindla paksusega toote või elemendi omadus takistada soojuse voogu (üldiselt soojusjuhtivuse  teel)  läbi  toote  või  elemendi  (pinnalt  pinnale)  statsionarsetes  tingimustes  ja  on  arvutatav  valemist 


R = T1 - T2 / q , R = d/λ  23. Õhkvahe mõisted ja nende soojatakistuse arvutamine?  Ventileerimata  õhkvahe  -  ei  ole  õhuvahetust  välis  -ja  sisekeskkonnaga,  asub  kahe  tasaparalleelse pinna vahel, on soojavoolu suunaga risti ja nende pindade emissioonitegur ei ole  väiksem  kui  0.8  Nõrgalt  ventileeritud  õhkvahe  -  õhkvahe,  millest  toimub  limiteeritud  õhkvahetus  väliskeskkonnaga.  Selle  kindlustamiseks  on  õhkvahe  alumises  osas  ettenähtud  avad, mille suuruseks on: vertikaalse õhkvahe korral > 500 kuid ≤ 1500 mm²/m, horisontaalse  õhkvahe korral > 500 kuid ≤ 1500 mm²/m². Tugevalt ventileeritud õhkvahe - õhkvahe alumises  osas olevate avade suuruseks: vertikaalse õhkvahe korral ≥ 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe  korral ≤ 1500 mm²/m2.  • tugevalt ventileeritud õhkvahesoojatakistust ja sellest väljaspool asuvate kihtide soojatakistust  arvesse ei võeta. Piirde välispinna soojatakistuseks võetakse sisepinna soojatakistus (Rse = Rsi)  •  nõrgalt  ventileeritud  õhkvahe  soojatakistuseks  võetakse  pool  ventileerimata  õhkvahe  soojustakistusest ja kõigi väljaspool õhkvahet olevate kihtide pool soojustakistuse summast  • ventileerimata õhkvahe - väärtused võetakse EVS 908-1:2010 Tabel 4.7  24. Kuidas mõjutab emissiooni tegur õhkvahe soojatakistust?  Emissiooni tegur mõjutab õhkvahe soojustakistuse suurust, kui emissiooni tegur on väike, siis  on takistus suurem ja soojusülekanne väiksem.  25. Homogeense ja mittehomogeense seina soojusjuhtivuse arvutamine.  Mittehomogeense seina arvutamine  U = 1 / Rt , W/(m2 . K)  R = d / λd , (m2 . K)/W  Rt = Rt´ + Rt´´ /2 , (m2 . K)/W  U - välispiirde soojusjuhtivus  Rt - kogu seina soojustakistus  d - seina paksus (m)  λd - materjali arvutuslik soojuserijuhtivus 


Rt´ - mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse ülemine piirväärtus  Rt´´ - mittehomogeensete kihtidega piirdetarandi kogusoojustakistuse alumine piirväärtus  26. Põranda ja akna soojusjuhtivuse arvutamine    Kodused ülesanded 8,9,11,12,14