otstarbele.Mürataseme normsuurused uute ehitiste projekteerimisel valitakse vastavalt Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a.a määrusele nr.42 : Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmmise meetodid. Vastavalt EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetele hõimab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset - Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest - löögimüra eest - tehnoseadmete poole tekitatud müra eest - soovimatu järelkõla eest - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest Seni, kuni asjassepuutuv EPN on eelnõu staatuses, võidakse poolte kokkulepeel kasutada ka muid teiste maade või rahvusvahelisi normdokumente, eeldusel, et ülalkirjeldatud mürakaitse nõudeid oleksid täidetud. 2. Heliisolatsiooni hindamine Eestis ÜLDIST Ehitise heliisolatsioon peab tagama inimese kaitse müra eest. Ehitisele mõjuvad müraallikad
toime põhjal Osa 3: Õhuheli isolatsioon välismüra vastu · Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a. määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. · EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest 5. Kuidas esitatakse normides nõuded lubatud müra kohta siseruumides? Hoone välisterritooriumil? Missuguste allikate müra on normitud? Ruumidevaheline õhumüra ning löögimüra isolatsioon , välismüra isolatsioon, heli kandumine välja. Liiklus, lennuliiklus, tööstus, kaubandus-, teenindus-, spordi-, meelelhutushoonete, ehituse, tehnoseadmete, olmemüra. 6. Kuidas käsitletakse normides naabrite tegevusest põhjustatud müra? Olmemüra, antud normtasemed. Heliisolatsiooninõuded on esitatud tingimusel, et helirõhutase L pAmax müraallikaga ruumis ei ületa 80 dB. 7. Mis on ühist küttesüsteemi müral ja diskomuusikal? Kuidas neid normitakse? Madalsageduslikud
Mida me mõistame sooja- erijuhtivuse all ja millest see sõltub (kirjelda sõltuvuse protsessi) ? Vastus: Erisoojajuhtivus on materjali omadus juhtida endast läbi sooja , tähis lamda , ja ühik W/(m2 *K), see sõltub materjali tihedusest, mida tihedam on materjal seda suurem on materjali sooja-erijuhtivus. Küsimus nr 8. (5 punkti) Selgita mõistet õhumüra ja löögimüra? Tähised ja ühikud. Kumba on raskem hoonetest välistada? Miks? Vastus: a.) Õhumüra õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra. Õhumüra isolatsiooni indeks R'w (dB) arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni), õhumüra
Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. Puitvahelaele ehitatud põranda õhumürapidavust saab suurendada raske täidise kasutamisega (liiv, räbu, savi, liiv-savi betoon), niipalju kui puittalade kandevõime seda lubab. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. 8. Löögimüra isoleerimine, "ujuvad" põrandad. Löögimüra isoleerimine kummikiht põrandale Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine) panevad konstruktsiooni vibreerima. Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid. Löögimüra isolatsioonile avaldab mõju konstruktsiooni jäikus. Suur jäikus on kasulik, õhukesed kivikonstruktsioonid on ebasobivad ja nende isoleeritavust saab
Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. 8. Löögimüra isoleerimine, ,,ujuvad" põrandad Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid. Löögimüra isolatsioonile avaldab mõju konstruktsiooni jäikus. Suur jäikus on kasulik, õhukesed kivikonstruktsioonid on ebasobivad ja nende isoleeritavust saab parandada helisid summutava mitmekihilise plaatkonstruktsiooni abil. Isoleeritavust saab parandada kahekordse konstruktsiooni või ujuvpõrandaga, kahekordse spetsiaaltalastikuga või vetruvalt riputatud laega
Müra ja vibratsioon võivad: _ kahjustada närvisüsteemi; halvendada mälu ja tähelepanuvõimet; tekitada peavalu; kahjustada veresoonkonda, tekitada probleeme vererõhuga; tekitada südame funktsionaalseid häireid; tekitada psühho-emotsionaalset pinget. Vajalik on kaitse: · õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist voi ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); · löögimüra (sh sammumüra) eest; · tehnoseadmete poolt tekitatud müra eest; · soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; · ehitise enda sees tekkinud voi ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jne) 54. Müra tasemed. · Müra normtase - mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel. · Müra taotlustase - normtase uutel planeeritavatel ja rekonstrueeritavatel aladel
tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele. Müratasemed ehitistes ja ehitiste läheduses peavad olema vähendatud sedavõrd, et see ei kahjustaks inimeste tervist ja tagaks rahuldavad tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud
Müratasemed ehitistes ja ehitiste läheduses peavad olema vähendatud sedavõrd, et see ei kahjustaks inimeste tervist ja tagaks rahuldavad tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded"
niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse tekkeks sobivaid tingimusi, ei teki veeauru kondenseerumist või muid piiret niiskustehniliselt kahjustavaid tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 68. Selgita mõisteid: · õhumüra õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra · struktuurne müra piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumina, mis tekitab õhumüra · löögimüra teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekib vahelagedel ja treppidel käimisel või muu selletaolise tegevuse tagajärjel · õhumüra isolatsiooni indeks R'w (dB) arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni) · õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w (dB) arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (s
niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse tekkeks sobivaid tingimusi, ei teki veeauru kondenseerumist või muid piiret niiskustehniliselt kahjustavaid tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 68. Selgita mõisteid: • õhumüra – õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra • struktuurne müra – piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumina, mis tekitab õhumüra • löögimüra – teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekib vahelagedel ja treppidel käimisel või muu selletaolise tegevuse tagajärjel • õhumüra isolatsiooni indeks R'w (dB) – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni) • õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w (dB) – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (s
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 11 of 19 Tulekindluse tõstmiseks tuleb teraskonstruktsioon katta tulekindlate materjalidega (kivivill, tulekindel kipsplaat, tulekindel värv). Teraskonstruktsioonist vahelael on madal helipidavus. Löögimüra vähendamiseks tuleb valida õige põrandakonstruktsioon. Et vahelagi omaks mingit mürakindlust, peaks ruutmeetri kaal olema vähemalt 100 kg. Komposiitkonstruktsioonist laed Komposiitkonstruktsioonide all mõeldakse selliseid konstruktsioone kus töötavad koos teras ja raudbetoon. Kandeelemendiks on siin tavaliselt terastalad (sissebetoneeritud, betooniga täidetud või paljad talad). Koormuse vahelaelt taladele kannavad tavaliselt
Rekreatsiooniruumina tuleb käsitleda lisaks siseruumidele ka välisruumi. Ehitusakustika Erilist tähelepanu tuleb pöörata Ehitusakustikale. Projekt peab vastama standardile EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Sealhulgas: Välispiirded (sh aknad) peavad tagama kaitse välismüra eest. Välismüra (liiklusmüra) tase, mõõdetuna tipptunnil, ei tohi klassiruumides ületada standardiga lubatud 35dB. Aluspõrandate konstruktsioon peab tagama vähima lubatud löögimüra taseme klassiruumide vahel. Standardi kohaselt ei või löögimüra indeks ületada 63dB. Klassiruumide vaheseinad ja vahelaed peavad tagama vähemalt standardijärgse õhumüra isolatsiooni taseme. Vastavalt Standardile on lubatud tavaklassiruumide vahel 55dB ja muusikaklassis 60dB. Ruume läbivad torustikud ei tohi seda näitajat halvendada - vajadusel tuleb arvestada vajalike tehniliste lahenduste ja mürasummutitega.
7. Õhumüra isoleerimine Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. 8. Löögimüra isoleerimine, ,,ujuvad" põrandad Helipidava ja jäiga põranda saab kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat, mis on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid riputatult. 9. Külma ja vee mõju savipinnasest vundamendi alusele Oluline on vee hulk savipinnases, sest veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Savipinnas võib olla kõva, plastne või voolav. Savipinnas leondub kui vesi seisab süvendis ning pinnas
VANA-ANTSLA KUTSEKESKOOL KIVI-JA BETOON KONSTRUKTSOONIDE EHITUS ARLET PÕDER ÖKOMAJAD Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana-Antsla 2012 Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 ÖKOMAJA......................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................................9 SISSEJUHATUS Tahan teada mis on ÖKOMAJA ja milleks ta on oluline. 3 ÖKOMAJA Ökoloogiline mõtteviis levib...
I 1. Mis ja kui suur on kuuldelävi? Minimaalse intensiivsusega heli Imin, mis tekitab kuulmisaistingu kannab nime kuuldelävi. Viimase suurus on individuaalne ning sõltub väga tugevasti heli sagedusest. 2. Mis ja kui suur on vaevuslävi? Tekib kõrvus puutumis-, surve-, rõhumis-, vaevus-jne tunne, heli on otsekui muutunud liiga raskeks. See tähendab et heli intensiivsus on jõudnud normaalse kuulmise piirini, mina nim vaevusläveks. 3. Milline sagedusvahemik on parima kuulmise piirkond? Enam vähem 1-5 kHz. Sellest suurematel ja väiksematel sagedustel on kõrva tundlikkus väiksem ja kahaneb nii vanusega kui väga valjusid helisid kuulates. 4. Kuidas arvutatakse heli valjust? Leiame nii kuuldeläve kui valuläve logaritmilises skaalas, bellides ja detsibellides: kuuldelävi tavalises, lineaarses skaalas, kuuldelävi logaritmilises skaalas, Valulävi ...
müraekspositsioonist. Müra ja vibratsioon võivad kahjustada närvisüsteemi, halvendada mälu, tähelepanuvõimet, põhjustada peavale jne. Müra normid ja piirväärtused on määratud sotsiaalministri määruses (4 märts 2002 nr 42). Samuti ka EVS standardiga. Ehitiste mürakaitse hõlmab üldjuhul kaitset: Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest Löögimüra (sammumüra) eest Tehnoseadmete müra eest Soovimatu järelkaja eest Heli keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised Müra inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Õhumüra õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra Strukturaalne müra- piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumine, meis tekitab õhumüra. Löögimüra teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekitab vahelagedel ja
piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse arvutus: Soojustakistus: R=d/, m2·K/W; Soojusläbivus: U=1/R, W/(m2·K); Külmasilla soojusläbivus: , W/(m·K)
konvektiivse liikumisega. Võivad liikuda ka difuusselt Võivad siseneda hoonesse ka rõhkude vahe tõttu (surveline olukord, rõhkude erinevus) 25 VEIDI KA MÜRAST Heli levib hoones Õhumüra levib materjali avade ja pooride kaudu. Indeks Rw' näitab kui palju helitugevusest tarind takistab. Mida suurem on number, seda paremini heli takistab. Löögimüra levib materjali tahke osa kaudu. Indeks Ln,w´ näitab, kui tugev on tarindit läbinud heli tase naaberruumis. Mida väiksem on number, seda paremini tarind heli takistab. Eri sagedusega heli levib erinevalt. Tarindi helipidavust määratakse katseliselt paljudel eri sagedustel 100...3200 Hz Mürataseme ühikuks on dB (logaritmiline ühik, 1/10 Belli). 1 Bellile vastab mürataseme 10 kordne erinevus.
Neid paigaldatakse põrandakatte alla. Neist on kasu sel juhul, kui betoonpaneel takistab piisavalt õhumüra levikut, sest need plaadid on enamasti 5–10 mm paksused ega suurenda märkimisväärselt õhumüra isolatsiooni. Põrand eraldada vahelaest pehme poorse materjaliga. Puittalade peale pehme materjal. Eriti helipidava ja jäiga põranda saab, kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid kaudselt (riputatult). 15. Kaudsel teel leviva sammumüra takistamine hoones Selleks, et sammud läbi vaheseina edasi ei kanduks, peab põrandakattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile Keraamiline põrand teisel korrusel, kui all puitlagi, siis valatakse alla betoonpõrand,
Neid paigaldatakse põrandakatte alla. Neist on kasu sel juhul, kui betoonpaneel takistab piisavalt õhumüra levikut, sest need plaadid on enamasti 510 mm paksused ega suurenda märkimisväärselt õhumüra isolatsiooni. Põrand eraldada vahelaest pehme poorse materjaliga. Puittalade peale pehme materjal. Eriti helipidava ja jäiga põranda saab, kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid kaudselt (riputatult). 15. Kaudsel teel leviva sammumüra takistamine hoones Selleks, et sammud läbi vaheseina edasi ei kanduks, peab põrandakattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile Keraamiline põrand teisel korrusel, kui all puitlagi, siis valatakse alla betoonpõrand, mille alla paigaldatakse näiteks
terastarind puittarind saab kasutada tarindites, kus pole vaja kasutada mittepõlevast materjalist tarindeid, puittalad tuleb kivi- ja betoontarinditest hüdroisolatsiooniga eraldada, tavalahendustega puitvahelaed on väiksema heliisolatsiooniga kui betoonist vahelaed, õhumüra levikut aitab takistada raske täidis, löögimüra levikut aitab takistada põranda toetamine mitte otse laetaladele, vaid kas laetäidisele või elastsele vahekihile. Komposiittarind Põõningu vahelagi Tuleb soojustada, soojustus üldjuhul kandetarindist väljapoole. Paksus tavaliselt >25...30cm, kaetakse kogu ulatuses tuuletõkkega, allpool õhu- ja aurutõke. Soojustuse tasapinnal või kõrgemale tuleb rajada põõningule käigutee. Seinad
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatel...
Väikse kaitsekihi puhul hakkab armatuur roostetama ning lõpuks avaldab mõju vahelae kandevõimele. Kütmata keldrite puhul on paremal esitatud vahelae soojusjuhtuvus liiga suur: vahelagi vajab täiendavat soojustamist. Puitkorterelamute algsed vahelaed ei taga üldiselt tänapäevaseid nõudeid helipidavusele (EVS 842), vt. täpsemalt peatükk 6 Piirdetarindite helipidavus lk. 131. Probleem on eriti suur just löögimüra (sammumüra) osas. Vahelagi on reeglina ka tuletõkkesektsiooni piiriks kahe korteri vahel ja peab tagama, kandevõime, soojusisolatsiooni ja tiheduse / terviklikkuse 30 kuni 60 minuti jooksul. Kuna puit on põlev materjal, peab vahelagi olema vooderdatud krohvi või kipsplaadiga. Vahelae tulepüsivuse nõue on REI 30: 12-korruselistel elamutel, REI 60: 34 korruselistel elamutel. Vahelagede tulepüsivust on algselt tagatud tulekindla täidise (~5…10 cm savi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
