Niiskus materjalides (0)
Hoonepiirete õhulekked. Õhurõhkude erinevus.
1. Miks on oluline tagada hoonepiirete õhupidavus ja kuidas seda mõõdetakse? Kuna vastasel
korral on maja kütte ja jahutuskulud väga suured, hoonete energiatõhusus, niiskustehnilised
probleemid. Nt mõõteseadmega, mis pannakse ukse või akna avasse, ventilaatoriga
survestamine.
2. Kuidas hoone õhupidavust väljendatakse (nimetus, tähis, ühik)? Õhulekkearvuga, q50= V50/Ae
[m3/(h*m2] , V50- lekkehulk 50 Pa juures, A- piirete pindala.
3. Mida iseloomustab õhulekkearv ja kuidas seda mõõdetakse? Hoone välispiirete õhupidavust
iseloomustav näitaja, mõõdetakse õhulekkearvuga.
4. Kirjelda põhimõtet, kuidas hoonepiirete õhulekkearvu mõõdetakse ja mis on selle omaduse
mõju piirdetarindi ehitusfüüsikalisele toimivusele (Esita ka valem, kirjelda tähised ja lisa
ühikud, too näiteid)
q50= V50/Ae [m3/(h*m2] , V50- lekkehulk 50 Pa juures, A- piirete pindala. Õhuvooluhulka, mis
läbib 1m2 suuruse pindalaga piiret, kui kahel pool piiret on teatud õhurõhkude erinevus.
Õhulekkearvu ühe ühiku muutus mõjutab elamu energiakulu orienteeruvalt 7 %.
5. Kuidas hoonepiirete õhupidavus mõjutab hoone energiakulu ja ventilatsioonisüsteemide
toimivust?
Mida parem on hoone õhupidavaus, seda väiksemad on hoone kütte ja jahutuskulud, ehk
energiakulu on väiksem. õhulekete kohas toimuv õhuvahetus on umbes samas suurusjärgus või
suuremgi kui ventilatsiooniseadmete poolt toimuv õhuvahetus.
6. Konvektiivse soojus- ja massilevi põhjustajaks on rõhkude erinevus. Millest sõltub
õhurõhkude erinevus üle hoone välispiirde? Too näiteid. Nimeta tegurid, mis põhjustavad
õhurõhkude erinevust hoones ning esita iga teguri kohta iseloomulikud õhurõhkude erinevuse
epüürid välisseintele.
Õhu tiheduse erinevusest (nt hoone sees on õhk tihedam kui väliskeskkonna), tuule mõju,
ventilatsiooni õhuvooluhulkadest põhjustatud õhurõhkude erinevus. (telos pilidid epüüridest)
7. Sise- ja väliskeskkonna vahel oleva sise- ja välisõhu tihedustest tuleneva õhurõhu erinevuse
valem on käsiraamatus on esitatud kujul:
Tuleta käsiraamatus olev valemi kuju õhurõhuerinevuse tekkimise füüsikalisest põhjusest:
sise- ja
välisõhu tiheduste erinevusest.
8. Mis on õhurõhkude erinevuse mõjud piirdetarinditele?. Too praktilisi näiteid.
Hallituse teke, pragude suurenemine, niiskus piirdetarindil.
9. Palun kirjelda, ventilatsiooni õhuvooluhulkade erinevusest põhjustatud õhurõhkude
erinevuse tekkimise protsessi. Millised parameetrid seda mõjutavad. Põhjenda vastust
näitega, vajadusel lisa selgitav skeem / valem.
Kui sissepuhke õhuvool on väljatõmbe õhuvoolust suurem, tekib hones ülerõhk ja vastupidi.
Veeaur õhus. Välis- ja sisekliima soojus- ja niiskuskoormused.
10. Mis juhtub, kui õhu veeauru sisaldus või aururõhu osarõhk on suurem veeauru
küllastussisaldusest või küllastusrõhust?
Kui veeauru sisaldus on suurem veeauru küllastussisaldusest, siis veeaur kondenseerub.
Niiskus materjalides. Niiskuslevi: kapilaarne liikumine, difusioon,
konvektsioon.
11. Kirjelda materjali füüsikalist protsessi ja põhjuseid materjali niiskussisalduse muutusele
niiskuse (õhu veeaurusisaldus, suhteline niiskus) erinevatel tasemetel.
12. Niiskuse adsorptsioon ja desorptsioon (kirjuta kõik, mida tead.)
Adsorptsioon- niiskuse koumine õhust, tänu imendumis võimele hügroskoopse materjalile,
adsorptsioon väheneb temperatuuri tõstmisel.
Desorptsioon- niiskus liigub materjalist välja, temperatuuri tõstmisel desorptsioon suureneb.
13. Millest sõltub ehitusmaterjalide niiskusjuhtivus? Niiskusjuhtivus sõltub materjali
niiskusisaldusest.
14. Palun põhjenda, miks materjali niiskussisaldus on sama suhtelise niiskuse korral väiksem
materjali niiskumise korral ja suurem materjali kuivamise korral.
Niiskuse liikumine.
15. Kirjelda kõiki hoonetega seotud niiskuse liikumise olulisi protsesse materjalis (nimetus,
potentsiaal, mõju võrreldes teistega, kuidas piirdetarindite projekteerimisel sellega
arvestatakse jne)?
16. Palun kirjelda kuidas ja miks materjali niiskussisaldus mõjutab niiskuse liikumist materjalis (sh.
niiskuse erinevatel liikumisviisidel).
17. Palun kirjelda hügroskoopse materjali niiskussisalduse sõltuvust materjali suhtelisest
niiskusest. Hügroskoopse materjali niiskussisaldus kõigub vastavalt keskkonna muutustele. Kui
materjali suhteline niiskus on kõrge on ka hügroskoopse materjali niiskusisaldus suur.
18. Kapilaarkondensaat. Mis see on? Palun kirjelda tekkemehhanismi ja põhjuseid.
19. Niiskuse kapillaarne liikumine (kirjuta kõik, mida tead.) Vee ja materjali kokkupuute korral
“ronib” vesi mööda materjali poore edasi. Peene kapillaari sees, põhjustavad märgava pinna
korral suuremad adhesioonijõud vedeliku edasiliikumist. Kapillaarsus võib toimuda nii vertikaal,
kui ka horisontaalsuunas. Pinnajõudude vertikaalne komponent on kapillaari seina
ääres.Vedeliku tõus lakkab, kui pindpinevusjõud = raskusjõuga. Kapillaarne liikumine annab
märku vaba vee olemasolust, mis võib olla tingitud näiteks ehitusniiskuse või kondenseerunud
veeaurust, samuti puudulikust hüdroisolatsioonist.
20. Veeauru difusioon (kirjuta kõik, mida tead.) Veeauru difusiooni korral pürgivad veemolekulid
tasakaalustama erineval pool piiret oleva õhu aurusisalduse või auru osarõhkude erinevust.
Niiskus liigub kõrgemast veeaurusisaldusest madalama poole. Difusiooni saab vähendada
siseviimistlusega, mis toimib aurutõkkena, piirde sisepind peab olema suurema aurutakistusega
kui välispind.
21. Mis põhjustab ja mis mõjutab veeauru difusiooni?
Difusiooni tekitab õhu veeaurusisalduse erinevus kahel pool.
22. Palun selgita veeauru liikumise viise. Millised keskkonnaomadused mõjutavad veeaur
liikumist nendel juhtudel?:
a. veeauru difusioon – tekitab õhu veeaurusisalduse erinevus kahel pool hoonepiiret kihiti.
b. veeauru konvektsioon - Konvektsiooni korral liigub niiskus piirdes õhuvoolu mõjul läbi
poorse materjali või tarindis olevate pragude ja aukude kaudu
23. Mida iseloomustatakse ehitusfüüsikas Fick-i seadusega. Esita valem. Too näide. Kirejeldab aine
liikumist ja rakendatav ka kireldamaks veeauru liikumist materjali poorides:gaasi difusioonivoog
kehas [g] on võrdeline gaasi konsentratsioonide erinevusega kahel pool keha VAATA TELOST
VALEMIT
24. Mida iseloomustatakse ehitusfüüsikas Reynolds-i arvuga. Esita valem. Too näide
25. Palun kirjelda veeauru liikumist materjalis konvektsiooni teel (mis on veeauru liikumise
potentsiaaliks, millised materjaliomadused veeauru liikumist mõjutavad jne)? Konvektsiooni
korral liigub niiskus piirdes õhuvoolu mõjul läbi poorse materjali või tarindis olevate pragude ja
aukude kaudu. Konvektsioon sõltub: õhu rõhkude erinevusest, materjali õhu juhtivusest,
pragude olemasolust
26. Kirjelda millest sõltub materjali niiskusläbivus? Too näide. Esita valem.
27. Millistest teguritest sõltub siseõhu suhteline niiskus? Niiskustootlusest ruumides, ventilatsiooni
toimimisest, õhuvahetusest ning välisõhu veeaurusisaldusest.
28. Miks autoklaasid märguvad, õlleklaas? Kui veeauru küllastusrõhk või veeauru küllastussisaldus
on saavutatud, siis täiendavate veemolekulide õhku lisamisel kondenseerub osa veemolekule
välja. Kui õhu temperatuur langeb alla küllastustemperatuuri, kondenseerub osa veemolekule
välja. Kondenseerumine toimub nii pluss- kui ka miinus-temp.
Sarnased õppematerjalid
24
docx
Ehitusfüüsika I (konspekt)
tarindi toimivuse, ehitustehnoloogia, majanduslikkuse ning keskkonna mõjudega (hoone
energiatõhusus, materjali tootmine, kasutusiga, jäätmed).
3. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse analüüsi võimalused:
arvutuslik analüüs, uuringud labori tingimustes, uuringud
välitingimustes
Arvutuslik analüüs: Jaguneb statsionaarseks- ja dünaamiliseks arvutuseks.
Statsionaarne arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis püsivates keskkonnatingimustes.
Dünaamiline arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis muutuvates keskkonnatingimustes.
(Realsemad kliimatingimused; materjalide omadused võivad olla sõltuvuses keskkonna-
tingimustest; arvestatakse niiskuse ja soojuse mahtuvusega; arvutus on keerukam).
Arvutusliku analüüsi tüüpilised analüüsid: Niiskustehnilise toimivuse kontroll,
kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll, niiskuse liikumine ja sell mõju
14
docx
Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika"
1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus.
Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus ,
Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme,
Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet,
Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti,
Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus
2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded.
· materjalide valik
· piirdetarindite soojusläbivuse arvutused
· piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll
10
pdf
Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused.
· soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus
· õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed
· valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus
· müra müratase, vibratsioon
· õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained
2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast?
Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus
3. Nimeta haige hoone sümptomid?
· nina, kurgu ja silmade ärritus
· kuivad limaskestad ja kuiv nahk
· naha punaplekilisus
· vaimne väsimus ja peavalu
· hingamisteede põletikud ja köha
20
docx
Ehitusfüüsika Eksam
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused.
• soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus
• õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed
• valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon
• õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained
2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast?
Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus
3. Nimeta haige hoone sümptomid?
• nina, kurgu ja silmade ärritus
• kuivad limaskestad ja kuiv nahk
• naha punaplekilisus
• vaimne väsimus ja peavalu
• hingamisteede põletikud ja köha
Teoreetilise mehaanika lühikursus
4
pdf
Ehitusfüüsika KT II - TTK
olla kuni kaks korda väiksem väikese õhupidavusega piiretega hoone energiakulust.
13. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes?
Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3
m³/(h·m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h·m²).
14. Selgita miks ei ole vahtpolüstüreen kõige sobilikum materjal puitkonstruktsioonide
soojustamiseks?
Vahtpolüstüreen hoiab puidu kauem märjana, põhjustades hallitust.
15. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus?
Absoluutseks niiskus on käsitletav õhus leiduva veeauru tihedusena. Õhu suhteline niiskus
näitab, kui kaugel on õhus leiduv veeaur küllastusest.
16. Mis on auruerijuhtivus ja millest see sõltub?
Auruerijuhtivus on näitaja, mis iseloomustab materjali veeaurujuhtivust, see näitab mitu mg
veeauru voolab ühe tunni jooksul läbi materjali 1m2 suuruse pinna, kui kihi paksus on 1 m ja
aururõhkude erinevus kihi vastaskülgedel on 1 Pa, ühik mg/mhPa
2
pdf
Soojuslevi
Soojuslevi: juhtivus, konvektsioon, kiirgus. Piirdetarindite soojuskadu. Energiakasutus õhu ja vee soojendamiseks.
• Omadused: soojuserijuhtivus, soojusläbivus. Palun esita lühendid, ühikud ja kirjelda erinevust.
Soojuserijuhtivus: välendab soojusvoolu vattides, mis läbib 1 meetri paksuse ja 1m^2 pinnaga materjalikihi, kui
temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1K [tähis lamda, ühik w/m*K].
Soojusläbivus: tarindi omadus, mis väljendab soojavoolu (üldisemas mõttes: juhtivus+ konvektsioon + kiirgus) vattides
läbi 1m^2 pinnaga tarindi, kui temperatuuride vahe erinevate keskkkondade vahel on 1K [tähis U, ühik w/m^2*K,
valem U=1/Rt]
• Mida kirjeldab Fourier-i seadus ehitusfüüsikas? Esita ka valem, kirjelda tähised ja lisa ühikud. Juhtivuslikku
soojuslevi kirjeldab Fourier’ seadus. q = −gradt , kus q on soojusvoog W/m^2 ; λ – materjali soojuserijuhtivus
W/(m·K); gradt ?
5
doc
Eksami küsimuste vastused
Õhuvool
kannab niiskust kaasas ja siirdab seda ühest punktist teise. Ruumide ja piirete niiskumisel
on difusiooni osatähtsus 1kordne, konvektsioon 10x, läbiooks 100x. Konvektsioon
toimub läbi avade, pragude, aukude ja pisut läbi pooride. g=P*Q. P- õhu veeaurusisaldus
(kg/m3) Q- läbivoolava õhu hulk (m3/s).
9). Betoonivalu kuivamine?
1-aste: tihendatud betooni pind on vesimärg. Betoon kuivab nagu vaikne basseini pind,
umbes 100g/m²h. 2-aste: väliskihid kivistunud, aga sisekihis niiskus. Mida niiskem on
õhk ja madalam temp, seda kauem bet kivineb. Bet on samuti ehitusniiskus. Kuivamine
on oluliselt aeglasem kui 1 astme korral.Liiga vara ei tohi pindu viimistleda. +joonis:
põranda lõige ja niiskussisalduse kõver.
10). Õhu soojusjuhtivus isol. materjalide kinnistes poorides/täitudes veega?
Õhu sj väikestes kinnistes poorides ~0,026W/m2K, veel 0,68W/m2K. Poorid piirdes
aitavad tõsta soojapidavust.nt aeroc vs tellis. Poorideta kivis sj 2-4 W/m 2K.
232
pdf
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31
2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32
2.8 Tuleohutus 33
2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined.
2.8.2 Uuritud elamute tuleohutusealane olukord Error! Bookmark not defined.
3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus elamutes 37
3.1 Meetodid 37
3.1.1 Sisekliimaparameetrite mõõtmine 37
3.1.2 Sisekliima hindamiskriteeriumid 38
3.2 Tulemused 40
3.2.1 Väliskliima 40
3.2
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid