Töö eesmärk: Silmaava ja läätsetöö optimeerimine Tutvuda valgustustiheduse mõõtmise põhimõtetega ja piirnormidega. Määrata riskitasemed mõõdetud tulemuste ja normide põhjal. Kuupäev: 23.09.2009 Aeg: 10.00 - 16:40 Ruum: X-309 Kasutatud mõõteseadmed: Velleman DVM1300 Mõõda: Valgustustihedus akna taga (väljas olev valgus) 1792 ja akent läbinud valgus 1056 (aken suletud) I Loomulik valgustustihedus/valgustatus. Kaugus, m Ruumi 0 1 2 3 4 5 Ühtlustegur Loomulik valgus kaugus aknast, 1056 403 263 174128 98 0,3 Valgustustihedus, lx (filter aknapoole) Määra koefitsient: 58,9 22,514,7 9,7 7,1 5,5 Eloomulik= (Es...
Räigus võib olla põhjustatud nii otsesest päikesekiirgusest (diskomforträigus), taevavalgusest või elektrivalgustusest (peegeldusräigus). Päevavalgustegur • Päevavalgustegur jaguneb keskmiseks päevavalgusteguriks ja minimaalseks päevavalgusteguriks • Päevavalgustegur D-on antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega taevavõlvi poolt otse või kaudselt tekitatava valgustiheduse ja sama, kuid varjamata terviktaevavõlvi all oleva rõhttasandi valgustiheduse suhe • Päevavalgusteguri arvutus Vastavalt EVS 894 Loomulik valgustus siseruumides esitatud soovitustele loetakse heaks tavaks olukorda, mil keskmine päevavalgustegur on vähemalt 2%. Keskmise päevavalgusteguri arvutamiseks kasutaktakse vastavalt EVS 894 Loomulik valgustus siseruumides esitatud valemit Päevavalgus kestvus (daylight autonomy) Aeg, mil väline takistamata horisontaalne
· Täpsus: <10000 luksi ±5% lugemist + 10 >10000 luksi ±10% lugemist +10 · Korduvus ±2% · Temperatuuri omadused ±0,1%/ºC · Fotoandur: üks silikoon fotodiood koos filtriga · Toide: 1x12V A23 patarei (kaasas) · Tööaeg 150-200h · Mõõtmistase: 1,5 korda sekundis, nominaal · Fotoanduri mõõtmed: 115 x 60 x 27 mm · Mõõtmed 188 x 64,5 x 24,5 · Kaal: 160g 3) Tööpõhimõte ja skeem Luksmeetri ehk valgustiheduse mõõturi tööpõhimõte on võrdlemisi lihtne. Mõõdetavale kohale tuleb asetada luksmeetri mõõteosa, milles asub fotoandur. Samuti tuleb valita soovitav mõõteskaala ekraani all asuvalt funktsioonilülitilt. Antud luksmeetri skaala võimaldab valida nelja erineva mõõtepiirkonna vahel väärtustes 1mlx 50klx. Kui vajalik piirkond valitud vajab mõõteriist mõne hetke mõõtmise sooritamiseks ning kuvab tulemi ekraanile. Kuna antud mõõteriistal on automaatne nullimine, kaob
ruumi seintelt, laelt jne. 3. Millised tegurid mõjutavad akna vajaliku pinna määramist? Ruumi mõõtmed, vastasolevad ehitised, ruumis tehtav töö (aga siin võib tegureid rohkemgi olla) 4. Punkti M asukoht ruumis ja asukoha valiku põhjendus. Töölaual 0,8 m põrandast ja akna vastasseinast 1 m kauguselt (põhjendust ei tea) TÖÖRUUMIDE TEHISVALGUSTUSE UURIMINE Kontrollküsimused 1. Mida ja kuidas iseloomustab antud töös p. 4.2. tehtud graafik? Iseloomustab valgustiheduse sõltuvust valgusallika kõrgusest (mida lähedamalt valgusallikat mõõta, seda suurem on valgustustihedus). 2. Millest lähtudes valisite valgustustiheduse normi? Põhjendus. Sest laborites ja õppetöökojades peab olema valgustus 500 lx. 3. Millised ruumi iseloomustavaid näitajaid kasutasite vajaliku valgusvoo arvutamisel? Ruumi põranda pindala, valgustite arv, valgusti tüüp (aga see vastus on ka järelsuses) ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE 1
Hõõglambi valgusviljakuse määramine 1. Töövahendid: juhtmed, lamp, voltmeeter, ampermeeter, valgussensor, luksmeeter, reostaat, alaldi, lüliti. 2. Katse joonis: 3. Töö käik: a) Lambi andmed: Un = 6,3V In = 0,3 A b) Anname lambile nimipinge ja mõõdame voolutugevuse I = 0,25V c) Arvutame võimsuse P=UnI P=1,575W d) Mõõdame valgustiheduse E kaugusel r = 5cm = 0.05m Mõõtmise suund Põleva lambi E(lx) Kustunud lambi E(lx) Lambi E(lx) Hõõgniidi suunas Alt 504 504 0 Pealt 830 504 326 Kõrvalt 786 504 282 Hõõgniidiga risti
· valgustihedus vaadeldavale pinnaelemendile langeva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga · valgusheledus iseloomustab valgustugevuse näivat tihedust valgust andval või peegeldaval pinnal · valgusräigus nägemisolukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb · päevavalgustegur D antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega taevavõlvi poolt otse või kaudselt tekitatava valgustiheduse ja sama, kuid varjamata terviktaevavõlvi all oleva rõhttasandi valgustiheduse suhe · päevavalguskestvus aeg, mil väline takistamata horisontaalne valgustustihedus ületab tööpäeva vältel antud valgustustihedust
• valgustihedus – vaadeldavale pinnaelemendile langeva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga • valgusheledus –iseloomustab valgustugevuse näivat tihedust valgust andval või peegeldaval pinnal • valgusräigus – nägemisolukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb • päevavalgustegur D – antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega taevavõlvi poolt otse või kaudselt tekitatava valgustiheduse ja sama, kuid varjamata terviktaevavõlvi all oleva rõhttasandi valgustiheduse suhe • päevavalguskestvus – aeg, mil väline takistamata horisontaalne valgustustihedus ületab tööpäeva vältel antud valgustustihedust
Leida lahendusi intensiivse sissepuhke ebameeldivuste kõrvaldamiseks Ebaühtlane Üldvalgustuse ja töökoha Parendada valgustust (vajadusel lisada tehis- ja valgustatus valgustuses on suured kohtvalgusteid); lisavalgusti olmenurka erinevused Korraldada valgustiheduse mõõtmine Valgustihedust ei ole mõõdetud, eeldatavalt nõrk Tuleoht Küttesüsteemid Tuleb viia remonditööd lõpule ebakvaliteetsed Vastavalt struktuuriüksuse majanduslikele võimalustele suunata töötajad, kes töötavad Töötajatel esineb silmade
Ruumide lisaõhutamine ventilatsioonisüsteemi abil Leida lahendusi intensiivse sissepuhke ebameeldivuste kõrvaldamiseks Ebaühtlane Üldvalgustuse ja töökoha Parendada valgustust (vajadusel lisada tehis- valgustatus valgustuses on suured ja kohtvalgusteid); lisavalgusti olmenurka erinevused Korraldada valgustiheduse mõõtmine Valgustihedust ei ole mõõdetud, eeldatavalt nõrk Füüsikalised Seadmete hooldamine, sh ohutusseadmed. ohutegurid Nõuetekohane kord õnnetuste ja hädaolukordadega tegelemiseks Töötamine Töö spetsiifikast lähtuvalt Vaevuste ennetamiseks pidada puhkepause;
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus on oluline tagada, et inimesed ega juhuslikud esemed ei varjaks luksmeetri andurile langevat valgust ega segaks seda peegeldamise teel. Tööpiirkonna keskmine valgustihedus E arvutatakse kui teatava arvu ühtlaselt jaotatud mõõtepunktide valgustiheduste aritmeetiline keskmine. Tööpiirkondade juures on oluline ka tööpindade valgustiheduse ühtlus. Ühtluse all mõistetakse suhet keskmisest palju kõrvale kalduvate valgustiheduste ning keskmise valgustatuse vahel. Seejuures on alates EVS-EN 12464-1:2011 sätestatud standard tööpiirkonna valgustustiheduse ühtlusele U 0 , mis arvutatakse kõige halvemini valgustatud mõõtepunkti valgustustiheduse E min ja keskmise valgustustiheduse E suhtena: E min
Teravustamisrõngale on märgitud pildistusobjekti võimalikud kaugused meetrites, jalgades või sümbolites. Diafragmarõngalt leiame avaarvud. Teravussügavuse skaala abil võime teada saada teravuse piirid antud situatsioonis. Säritus Särituseks nimetatakse fotomaterali mõjutamist valgusega. Valgustundliku materjali pinnale langeva valgusenergia hulka nimetatakse säriks (valgussärituseks), mis määratakse optilise kujutise valgustiheduse ja valguse toime kestuse korrutisena. Valgustehnikas mõõdetakse valgustihedust ehk valgustatust luksides ja valgustushulka ehk säri lukssekundeis. Fotograafias on valgus ja säri lähedased mõisted. Valgusest oleme huvitatud esemete valgustamisel: valguse intensiivsusega loome pildistataval objektil helendeid ja tumendeid. Valgustundliku kihi säritamisel juhime valgust otsekui kahe ohjaga: meie kontrolli all peab olema mõjuva valguskiirguse tugevus ja kestus
*Valgustus -Kunstlik valgustus (üld-, lokaalne valgustus) - Loomulik valgustus (üla-, külg- ja kombineeritud ) -Kombineeritud valgustus loomulik + kunstlik KÕIGE PAREM! -Valgustatus eelloetletud valgustused annavad ruumi valgustatuse -Valgustatus peab olema ruumis ühtlaselt jaotunud ; Keelatud ainult kohtvalgustus; elektripirn või helkivad kohad ei tohi paista silma (kutsub esile pimestuse, vilkuvustunde silmade ees täpid ) -Töökohtade normaalse valgustiheduse tagamine on tööandja kohustus. Mittepiisav valgustustihedus võib põhjustada tööõnnetusi, silmade väsimist ja nägemise halvenemist. -Ülemäärane valgustustihedus, ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas võivad samuti põhjustada silmade väsimist, nägemise halvenemist ja üldist väsimust, aga ka tööõnnetusi - -tehislik optiline kiirgus- kõik seadmed mis kiirgavad (telefon, mikrolaineahi, x-ray jne)
kõiki osi, mis on vajalikud lampide kinnitamiseks ja kaitseks ning, kui vaja, vooluahelaid ja seadiseid ühendamiseks toitevõrguga. 3. Mis on valgusvood ja valgusvoo ühik? ...( ingl.k. luminous flux) on lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu. Mõõtühik - luumen [lm] . Lambi valgusvoog oleneb lambi võimsusest, valgusviljakusest, tüübist ja pingest. 4. Mis on valgustihedus ja valgustiheduse ühik? Valgustustihedus (ingl.k. illuminance) E on teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta. Mõõtühik - luks [lx] 5. Mis on valgusviljakus ja ühik ? Valgusviljakus (ingl.k. - luminous efficacy) = / P on lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur). Ühik - luumen vati kohta [lm/W] 6. Absoluutselt must keha? Keha, mis neelab kogu talle langeva energia. 7. Absoluutselt musta keha kiirgusspekter.
Päevavalguslampe kasutatakse täpsema töö puhul. Nende puuduseks on valgusvoo kõikumine, mida nimetatakse stroboskoopiliseks efektiks. Sellest saab vabaneda, kui - lambid lülitada vooluvõrgu erinevatesse faasidesse - nihutada lampe kondensaatorite abil. 4 kunstlik valgustus vs loomulik päevavalgus Loomulik valgustus on tehisvalgusega võrreldes inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga Kunstvalgusega sellise valgustiheduse saavutamiseks on vaja kulutada suurel hulgal energiat ja tulemus ei saa ikkagi sedavõrd mugav. Põhiline erinevus on selles, et päikesevalgus on teise iseloomuga, valgus hajub ühtlasemalt ja peegeldub tihti ka maapinnalt üles- moodustades ühtse tervikliku valguspildi, kunstvalgusega on sarnast tulemust saavutada väga keeruline - kasvõi seetõttu, et enamikes meie büroodes on põrand praktilistel kaalutlustel tume ja ei peegelda valgust tagasi.
omadusi 58. Päevavalguse parameetrid: valgustihedus, loomuliku päevavalguse tegur, insolatsioon. Valgustihedus pinnaelemendile langeva valgusvoo suhe elemendi pindalasse; · valgustihedust mõõdetakse luksides (lx); · pinna valgustihedus on 1 lx, kui 1 m2 suurusele pinnale jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 lm. · E= Päevavalgustegur (loomuliku päevavalguse tegur) on ruumisisese ja välise horisontaalse valgustiheduse suhe väljendatuna protsentides. · D= * 100% Insolatsioon otsene päikesekiirgus. Insolatsiooni kestus aeg, mille jooksul päikesekiired pääsevad ruumi. 59. Insolatsioon elamutes ja ühiskondlikes hoonetes. Elamud - Planeeringute koostamisel tuleb hoone asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et eluruumides oleks kindlustatud vähemalt kolmetunnine katkematu insolatsioon . Kuni kolmetoaliste korterite puhul peab kolmetunnine insolatsioon olema kindlustatud
Avariivalgustus peab looma põhilistes läbikäikudes niisugused nähtavustingimused, mille puhul tagatakse inimestele vabalt orienteerumine antud olukorras. Avariivalgustuse valgustid peavad erinema töövalgustuse omadest värvilt ja teiste tunnuste poolest. Avariivalgustuse valgustihedus peab olema vähemalt 5% töövalgustusest, siseruumides vähemalt 2 lx, väljas 1 lx. Eristatakse järgmisi valgustussüsteeme: 1. Üldvalgustus (loob kogu ruumi või territooriumi pinna ulatuses valgustiheduse, mis vastab tehtavate tööde iseloomule). 2. Kohtvalgustus (kasutatav ainult tööriistade või töödeldavate pindade valgustamiseks). 3. Kombineeritud valgustus (moodustub üld- ja kohtvalgustusest). Kombineeritud valgustuse korral peab tootmisruumides üldvalgus tihedus olema vähemalt 10% kogu valgustiheduse normist, kuid mitte vähem kui 150 lx lahendus- ja 50 lx hõõglampide kasutamisel. Elektri- valgustuse toiteks lubatakse "Elektriseadmete ehituse eeskirjade "(EEE)
Loomuliku valguse eripäraks on suur muutlikkus, päeva kestel muutub pidevalt horisontaalselt ja vertikaalselt paiknevate pindade valgustihedus, päikesekiirte suund, spektraalne koostis ning valgustuse kontrastsus. Loomuliku valguse iseloom sõltub päikese kõrgusest taevavõlvil, ilmastikust ja pilvitusest. Päikesepaistelise ilmaga on pildistatavad objektid valgustatud suunatus valgusega, mille suund on kogu nähtavas ruumis ühesugune ning mis annab ühtlase maksimaalse valgustiheduse. Niisugune valguse-varju loomulik valgustus toob hästi esile esemete ruumilise kuju, pinnafaktuuri. Pildistamissuuna valikul tuleb arvestada päikesekiirte suunda objektiivi optilise telje suhte ning nurka, mille all pildistatavad objektid on valgustatud. Sompus ilmaga kaasneb tavaliselt värvustonaalne, praktiliselt varjudeta valgustus. Kui pildiväljas on suhteliselt hele taevas, siis kujutise kontrastsus oleneb objekti toonide gradatsioonist. Looduse, nt. maastiku pildistamisel, tuleb
paigaldamiseks või nišše, mis vähendavad heliisolatsiooni elamute liftišahtid tuleb projekteerida eraldi seisvatena, õhuvahega elamu piirdekonstruktsioonidest. lifti masinaruum ei tohi olla kohakuti või kõrvuti eluruumidega 19. Ruumide päevavalgustustegur ja selle arvutamise põhimõtted Päevavalgustuse hindamiseks kasutatakse suhtelist näitajat – loomuliku päevavalgustuse tegurit : see on mingis ruumi punktis valgustiheduse suhe õues oleva valgustihedusse väljendatuna protsentides e=Es/Ev100%. Ruumide loomuliku valgustuse arvutus põhineb ruuminurga projektsiooni ja valgustehnilise analoogia seadustel. Päevavalgustustegur kujutab endast läbi valgusava nähtava taevavõlvi osa horisontaalprojektsiooni suhet . suuruse määramiseks kasutatakse graafilist meetodit. Päevavalgustus arvutatakse ruumis harilikult punktide suhtes, mis asuvad
heliisolatsiooni · elamute liftisahtid tuleb projekteerida eraldi seisvatena, õhuvahega elamu piirdekonstruktsioonidest. lifti masinaruum ei tohi olla kohakuti või kõrvuti eluruumidega 19. Ruumide päevavalgustustegur ja selle arvutamise põhimõtted Päevavalgustuse hindamiseks kasutatakse suhtelist näitajat loomuliku päevavalgustuse tegurit : see on mingis ruumi punktis valgustiheduse suhe õues oleva valgustihedusse väljendatuna protsentides e=Es/Ev100%. Ruumide loomuliku valgustuse arvutus põhineb ruuminurga projektsiooni ja valgustehnilise analoogia seadustel. Päevavalgustustegur kujutab endast läbi valgusava nähtava taevavõlvi osa horisontaalprojektsiooni suhet . suuruse määramiseks kasutatakse graafilist meetodit. Päevavalgustus arvutatakse ruumis harilikult punktide suhtes, mis asuvad tööpinnas 0,8 m kõrgusel põrandast
Valgustustihedus – mõjutavad suurel määral inimese nägemisül täitsmise kiirust, ohutust ja mugavust Valgustamise ühtlus tööpiirkonnas – tööpiirkond peab olema ühtlaselt valgustatud. Erinevus ei või olla suurem kui 1,4 Valgustuse ühtsus lähipiirkonnas ja ruumis – soovitatav on ühtlane ruumi valgus, vältida tuleks suuri erinevusi vaateväljas. Valgustuse räigus – töökoha juures ei tohiks olla läikivaid pindu ega peegeldumist. Valgustiheduse normid – koridor 100lx, kontor 500lx, puhkeruum 200lx Tehislik optiline kiirgus - 25. Sisekliima kirjeldamise põhiparameetrid Ruumiõhu temp., suhteline niiskus, liikumiskiirus, kvaliteet 26. Müra kirjeldamise põhiparameetrid Mürakarakteristikud põhilistest müraallikatest, müra levikusuunad, müra leviku peegelduse dominantsuunad, müra levimiskeskkond, müra ajaline kestsus tööpäeva/nädala vältel 27. Vibratsiooni ------
lähedusse väljahingatud õhk ja häiruvad naha ainevahetusprotsessid. Soodustab temperatuuri taju, aurumist, tagab õhuvahetuse, põhjustab tõmbetuult, mis jahutab keha ebaühtlaselt. 24. Valgustustiheduse soovitatavad suurused ebatäpse, tavalise töö ja väga täpse töö jaoks 10200 lx ebatäpne töö 200800 lx normaalsed toimingud 8003000 lx väga täpne töö 25. Valgustiheduse soovitatavad suurused kontoritöös Enamasti on sobivaim valgustatus ekraanil 200 lx, klaviatuuril 300 lx ja vaadeldavatel paberitel 400500 lx. Samas ei tohi unustada, et iga töötaja vajab individuaalset valgustust vastavalt eluviisile, silmadele ja tehtava töö iseärasustele. Töötaja vanuse suurenemisega kaasnevad ka nõuded paremale valgustatusele. 26. Defineeri mõiste ioniseeriv kiirgus, too näiteid
maapinnalt. Loomuliku valguse eripäraks on suur muutlikkus, päeva kestel muutub pidevalt horisontaalselt ja vertikaalselt paiknevate pindade valgustihedus, päikesekiirte suund, spektraalne koostis ning valgustuse kontrastsus. Loomuliku valguse iseloom sõltub päikese kõrgusest taevavõlvil, ilmastikust ja pilvitusest. Päikesepaistelise ilmaga on pildistatavad objektid valgustatud suunatus valgusega, mille suund on kogu nähtavas ruumis ühesugune ning mis annab ühtlase maksimaalse valgustiheduse. Niisugune valguse-varju loomulik valgustus toob hästi esile esemete ruumilise kuju, pinnafaktuuri. Pildistamissuuna valikul tuleb arvestada päikesekiirte suunda objektiivi optilise telje suhte ning nurka, mille all pildistatavad objektid on valgustatud. Sompus ilmaga kaasneb tavaliselt värvustonaalne, praktiliselt varjudeta valgustus. Kui pildiväljas on suhteliselt hele taevas, siis kujutise kontrastsus oleneb objekti toonide gradatsioonist. Looduse, nt. maastiku pildistamisel, tuleb
sellepärast, et aine võimaldab ainult teatud kindlaid energianivoosid. Luumen (lm)on valgusvoo mõõtühik. Valgustugevust mõõdetakse kandelates. Valgusvoo all mõistetakse valgusallikast lähtuvat kogukiirgust nähtavas vahemikus. Kandela (cd)on valgustugevuse mõõtühik. Valgusallikast kiirgub tavaliselt valgust igas suunas erineva tugevusega. Teatud suunas langeva valguse tugevust mõõdetakse kandelates. Kandelaga on seotud ühikud luumen ja luks. Luks (Lx)on valgustiheduse ehk valgustatuse ühik. Luks on määratletud kui valgustihedus, mille tekitab valgusvoog 1 luumen 1-ruutmeetrisel pinnal: 1- ruutmeetrise pinna valgustihedus on 1 luks, kui sellele jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 luumen. Kelvin (K) on valguse temperatuuri mõõtühik, mis on saanud nime lord Kelvini järgi. Valguse värvust hinnatakse värvustemperatuuri järgi. Värvusrühmasid on kolm: soojad toonid < 3 000 K (halogeen) sinakasvalged 3 000 - 5 000 K (ksenoon) päevavalgus > 5 000 K
annaabi.ee 
