Lepingud Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Õigusaktid Seadused • Asjaõigusseadus • Tsiviilseadustiku üldosa (TSÜS) • Töölepingu seadus • Võlaõigusseadus (VõS) (2 ptk) Välislepingud • Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon (1969) Pacta sunt servanda Mis on leping? • Leping – kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje • TSÜS: “Mitmepoolsed tehingud on lepingud” • VõS: “Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.” • “Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik” Kes on notar?
eneses ei sätestata hilisemat tähtaega)seda antakse teenistusalades ja muudes üksikküsimustes). 9.Mis on Riigi Teataja, millised on selle osad ja millised õigusaktid avaldatakse vastavates osades? RT on Eesti Vabariigi ametlik väljaandja, kus avaldatakse seadus pärast selle väljakuulutamist. I osa "Riigikogu, Vabariigi presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid" - seadused ja muud olulisemad seadus(õigus)- aktid. II osa "Välislepingud, muud välissuhtlemisalased õigusaktid ja teadaanded" - välislepingud. III osa "Riigikohtu laiendid" - riigikohtu lahendid. IV osa "Riigi Teataja lisa" - vähemtähtsad õigusaktid. 10.Mida tähendab õigussuhe ja millised on selle elemendid? See on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
juhatus(spiiker(E.Ergma,res publica) ja 2 asespiikrit(P.Kreitsberg(SL), R.Lang(Reform.)) komisjon( 1.alalised(keskkonna, kultuuri, majandus, maaelu, põhiseaduse, rahandus,riigikaitse) 2.ajutised ) 2)poliitiline struktuur (koalitsioon (fraktsioonid(res publica, reform, rahvaliit)) opositsioon(fraktsioonid(keskerakond, sotsiaaldemo, isamaaliit, sotsiooaliberaalid)) RIIGIKOGU ÜLESANDED *võtab vasta seadusi *ja riigieelarve *kinnitab ja tühistab valitsuse välislepingud *kinnitab presidendi esitatud kandidatuurid (ntx peaminister, riigikohtu esimees) *võib avaldada umbusaldust(ntx ministritele) *otsustab rahvahääletuse korraldamise *kuulutab igasugust jama välja (ntx mobilisatsioon, sõjaseisukord) SEADUSEELNÕU MENETLEMINE Valitsus; Fraktsioon; Riigikogu komisjon;RK liikmed > riigikogu juhatus > Komisjon > 1.lugemine > fraktsioonid ja komisjonid(max 3 kuud) > 2.lugemine >
Parlamendi liikmed on jagatud komisjonidesse. Alalised ja ajutised komisjonid. 2) Poliitiline struktuur 1. opositsioon need, kes ei ole valitsuses. 2. koalitsioon nende erakondade saadikud, kes on esindatud valitsuses Saadikud mod. fraktsioone e. saadikurühmi koosneb ühe erakonna saadikutest. Parlamendi ülesanded: 1) seadusi vastu võtta (nt. kinnitada riigieelarve) 2) ratifitseerib välislepingud ja denanseerib 3) rahva huvide esindamine 4) järelvalve teostamine kontrollib valitsuse tööd (umbusaldus) Lobism e. kuluaaripoliitika
küsimuste lahendamiseks ja teenistussuhete reguleerimiseks(õigus, kohustus, puhkus, töökorraldus) Kohtuotsus- üksikakt millega lahendatakse poolte vaheline sisuline kohtuvaidlus. Kohtumenetluste liigid(tsiviil-, kriminaal-, haldus-, põhiseaduslik) ja kohtumenetluste astmed(1. Haldus-ja maakohtud. 2.Ringkonnakohus 3. Riigikohus). Laiem tähendus ja korralduslik pool.VT materjali! Väärteo otsus- täitevvõimu õiguse mõistmise funktsiooni akt Rahvusvahelise õiguse allikad Välislepingud- rahvusvaheline leping mis on kahe või enam riigi vahel sõlmitud mis tahes õiguslikult siduv kokkulepe. Ei pea vastama Viini konvensioonile. Konvensioon- valmis leping mis on valmis liitumiseks kõigile(inimõiguste kon) Harta- sisuliselt sama mis konvensioon. EL õiguse allikad Esmane õiguse allikas- asutamislepingud, nende täiendamine muutmine, liitumislepingud, riigi ülene ja igale riigile kohustuslik. Teisene õigus- EL ise loob läbi oma organite(määrused, direktiivid, otsused,
See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi
on organisatsioon, mis tekib ainult töötajate soovil ja algatusel on organisatsioon, mille töötajad loovad selleks, et omada jõudu oma töö- ja elutingimuste parandamiseks Eesti Ametiühingute Keskliit Iseseisvate omaalgatuslike Eesti ametiühinguühenduste koostöö- ja esindusorganisatsioon. Nime võib lühendada EAKL ning tõlkida inglise keelde Estonian Trade Union Confederation. Asukoht on Tallinn. Asutatud 12. aprillil 1990.a Tegevuse aluseks on Eesti Vabariigi Põhiseadus, välislepingud ja teised dokumendid ning õigusaktid, EAKLi põhikiri ja tegevuskava Teeb koostööd mittetulundusühingute ning organisatsioonidega, kelle eesmärk on edendada riigi sotsiaal- ja majanduspoliitikat esindab Eesti töötajate huve Euroopa Liidu institutsioonides võib kuuluda rahvusvahelistesse ametiühinguorganisatsioonidesse ja teistesse ühingutesse Eesmärgid Töötajate tööalaste ja sotsiaalmajanduslike huvide esindamine ja õiguste kaitse
Opositsioon- erakonnad, kes pole valitsusega seotud Koalitsiion e. Võimuliit- parteid kelle esindajad kuuluvad valitsuse koosseisu Ministeerium- valitsus asutus, mis juhib teatud eluvaldkondi riigis Kantsler- ministeeriumi tegev juht kes ei lahku ametist kabinetist lahkumisega. Valituse ül. 1. Juhib riigi sise-ja välispoliitikat 2. Juhib valimisasutuste tegemisi 3. Viib ellu RK ja presidendi aktid 4. Koostab seadus eelnõusid 5. Kinnitab ja tühistab välislepingud 6. Koostab riigieelarve 7. Annab välja määrusi ja korraldusi 8. Korraldab suhteid teiste riikidega 9. Kuulutab välja eriolukorra Presidendi valimine- 1. Riigikogus valitakse(presidendi kandidaadi saavad esitada 21 erakonda) 2. 3 vooru riigikogus 3. Kui kolm vooru ei andnud presidenti kutsutakse kokku valimiskogu(101 riigikoguliiget ja KOV esindajad=348) 4. Presidendi kandidaat peab olema a. Sünnijärgne eesti kodanik b. +40 aastat
PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10
täitmise üle leiab ühise õiguslikult kehtiva lahenduse. Õpetus õiguse allikatest · Tekke allikad: rahva kultuur ja kombed rahva õigusteadvus ja väärtused päevapoliitilised vajadused ja ekspertiis · Õiguspoliitilised otsustused. · Õiguse tunnetamise allikad Tugevad kehtivad õiguse allikad Põhiseadus ja välislepingud Seadused ja seadlused. KOV määrused, tava. Nõrgad kehtivad õiguse allikad Haldus ja kohtupraktika Õigusteadlaste arvamused, analüüsid. · Kust saadakse idee kehtiva õiguse sisu kohta ehk millistes sotsiaalse elu valdkondades õigus tegelikult tekib? Eelkõige on selleks rahva kultuur ja kombed. Rahva tänased õigushinnangus ja õiguslikud väärtused.
seotud mõne rahvusvah org-ga, kus Estit esind. 7) ühendused: muinduskaitseüh, Kagu-eesti saadikurühm jne. SEADUSEELNÕU: võivad esitada: frakts-d, komis, üksik saadik, Vabariigi valitsus. VAsTUVÕTT: 3 hääletust, vastuvõetud seadus jõustub kui presid allkirjaga kinnitab, põhiseadusega vastuolus - tagasi parlamendile, parla ja presid vahel võib käia 3X, siis läheb õ Riigikohtule. PARLAM ÜL: kiinit riigiamentikke ametisse, val presid, korr rahvahääletusi, riigieelarve vastuv, välislepingud (kõik väl.lep tuleb pralam-ga enne läbi rääkida), kontr valitsuse tööd (minstrid annavad parla ees aru). Eluiga 4a, kui presid laiali ei saada ( ei suudeta riigieelarvet vastu võtta, kui 3 järjestikust peaminsitri kandidaati ei suuda valits mood, seaduseelnõu tagasilük referendumil).sel juhul kuulutab presid välja uued valimised, vaheline aeg võimuvaakum. Bush Obama olid.VALITSUS: moodust president, kes pakub peaminsitri, kelle kiidab heaks parla
korrektne. Eeldus akti kehtivusele. · Peab olema õige kuupäeva ja allkirjaga · Peavad olema avalikustatud · Peab olema kooskõlas põhiseadusega · Konkreetne sõnastus · Peab olema vastu võetud selleks volitatud organi poolt · Õige vastuvõtmise aeg ja koht PÜRAMIID: õigusakti hierarhiline süsteem. 1) PS 2) Välislepingud 3) Põhiseaduslikud seadused 4) Lihtseadused 5) Vabariigi Valitsuse määrused 6) Ministri, kohaliku omavalitsuse volikogu antud määrused Seaduse võib kehtetuks tunnistada vaid selle vastu võtnud organ või Riigikohus. Vaidlustada saab õiguskantsler.
Parlamendi ülesanded ja töökorraldus. PS 4.peatükk $$ 59-76(Riigikogu) $ $67- Aastas on RK-l 2 istungjärku, jaanuarist kuni jaanipäevani; septembrist kuni jõuludeni. $69- RK valib esimehe ja 2 aseesimeest. RK moodustab komisjonid (11), RK võivad olla fraktsioonid. $73- seaduste vastuvõtmine toimub poolthäälte enamusega(50%+1)-> eriti tähtsaid otsuseid langetab RK koosseisu enamusega(st.101on kokku -> 51 peab hääli olema). 7 ptk $$ 102- 110 (seadusandlus ) $103- seaduste algatamine. Õigus on RK liikmel, fraktsiooni komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja presidendil PS muutmiseks. $104- RK kooseisu häälteenamusega vastuvõetavad seadused. Kodakondseseseadus. Riigi eelarve. RK valimise seadus, presidendi valimise seadus, rahvahääletamise seadus, PS muutmise seadus-> kokku 17 seadust. $105- Rahva otsus referendumil määratakse kindlaks osavõtnute häälteenamusega-> rahvahääletuse otsuse kuulutab president kohe välja. $106- RAHVAHÄÄÄLETUSELE E...
rahvahääletus; propotsionaalne valimissüsteem iga partei saab parlamendis kohti propotsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule; demokraatlike valimiste tunnused - *kandidaate on ühele saadikukohale mitu *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida *kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses *hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult; riigikogu ülesanded - *menetleda ja vastu võta seadused *ratifitseerida välislepingud *kinnitada riigieelarve *kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid *kontrollida täitevvõimu tegevust; valitsuse ülesanded - *viia ellu riigi sise-ja välispoliitikat *juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel *koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid *suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust; riigikogu fraktsioon saadikurühmad; koalitsioon valitsusparteid; opositsioon parteid, mis pole
14. Õiguse allika mõiste ja liigid. Õiguse allikad on kohad, kust leida õigust. Need on seadusõigus, tavaõigus ja kohtuniku õigus. 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloova ja puhtalt õigust rakendava akti piir läheb sealt, kust jookseb õigusakti ja õigusakti täitmiseks ettevõetava toimingu piir. 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. Eestis on allikateks seadused, seadlused ja määrused, kuid ka välislepingud. Seadus on kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Seadused võetakse vastu vastavalt põhiseadusele ning avaldatakse selleks ettenähtud viisil Riigi Teatajas. Täitmiseks on kohustuslikud vaid avaldatud seadused. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Horisontaalsel: avalik õigus (riigi ja üksikisiku vahelised suhted), eraõigus (eraisikute vahelised õigused) , karistusõigus (keelatud tegude eest karistuse mõistmise põhimõtted), rahvusvaheline õigus (poliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tekkinud õigused, KOKKULEPE) Vertikaalsel: loomuõigus (eetiline), põhiseadus, EL asutamis-ja liitumisleping. EL esmane õigus EL teisene õigus Põhiseaduse muud sätted Ratifitseeritud välislepingud Seadused, sh EL õiguse rakendusseadused (võib tinglikult liigitada ka konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused) Määrused (üldaktid), sh EL õiguse rakendusmäärused Haldusaktid (üksikaktid) antud üksikjuhtumis/üksikisiku suhtes. (nt Ehitusluba, kohtuotsus) ÕIGUSNORMISTRUKTUUR Seos eesmärgi ja tegelikkuse vahel. Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise
ümbervalitava saadikukohaga. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. 1) Briti Lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finats ja majandusküsimusi. 2) USA senat kinnitab presidendi poolt nimetatud kõrged riigiametnikud ja suursaadikud ning ratifitseerib välislepingud. USA Esindajatekoda arutab eelarve, maksude ja majanduspoliitikaga seonduvat. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadustega, poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud
t. seaduslikkuse, riigiehituslik aluspõhimõte. 8.Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide ülimuslikkuse printsiip. PS §3 kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja põhimõtted Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Vastavate normide all tuleb käsitleda eelkõige Eesti Vabariigi poolt tunnustatud või ratifitseeritud rahvusvahelis õiguse akte ja neis sisalduvaid norme. Ratifikatsioonimenetluse alused sisalduvad PS IX peatüki "Välissuhtlus ja välislepingud" sätetes. Kõrgema seadusandliku võimu Riigikogu poolt kuuluvad ratifitseerimisele välislepingud, mis: 1)muudavad riigipiire, 2)mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, 3)mille kohaselt Eesti ühineb rahvusvaheliste organisatsioonidevõi liitudega, 4)millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või rahalisi kohustusi, 5)millistes ratifitseerimine on ette
1 Töötaja võttis tööandja kassast natuke raha laenuks-et kuni järgmisel päeval saabuva palgapäevani seda laenata ja koju süüa osta.See reegel,et kassaraha tuleb õhtuks täies mahus seifi panna oli kõigile teada ja oli kirjas ka varalise vastutuse lepingus, töösisekorra eeskirjades.Töötaja oli seda varemgi teinud ja ilusasti raha tagasi pannud.Seekord aga jäi töötaja öösel raskelt haigeks-ei tulnud pikalt tööle ja nädala lõpus tehtud inventuur tuvastas puudujäägi Milline olid töötaja õigusvastase käitumise koosseis. Millise õigusrikkumisega oli tegemist ? Eelkõige töötaja on rikkunud Töölepinguseaduse § 75. Varalise vastutuse kokkulepe, vastavalt millele võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. (TLS § 75 l 1). Antud juhul varaks võib lugeda natukene raha võetud omavoliliselt kassast. Tulenevalt sellest, peab töötaja tagastama tööandjale kassas olemasolevat summat kas kohe täisula...
vahetumisega. Ülemkoja komplekteerimise põhimõtet dikteerib üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. Briti ülemkoda kui valdavalt sümboolne võim peab andma oma heakskiidu alamkojas vastu võetud õigusaktidele, kuid tema pädevusse ei kuulu finantsküsimused. Regionaalsed ülemkojad tegelevad vahetult piirkondi puudutava seadusandlusega. USA Senat kinnitab ka presidendi nimetatud kõrged riigiametnikud ja suursaadikud ning ratifitseerib välislepingud. Samuti arutatakse siin läbi kõik riigiametnike vastutuselevõtmisega seonduvad küsimused. USA Esindajatekoda käsitleb eeskätt eelarve ja maksudega seonduvat. Ka presidendi vastutuselevõtmise protseduur saab alguse esindajatekojast. Selleks, et riigi esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb teda organisatsiooniliselt korraldada, s.t luua töörühmad ja juhtorganid. Selle jaotuses võib eristada formaalõiguslikku
2.3 PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID valitsemise struktuur valitsemise korraldus LOEN LÄBI PEATÜKID KUNI RIIGIKOGUNI ! RIIGIKOGU = PARLAMENT Riigikogu töötab istungjärkudena. Alalisi komisjone 10. Koalitsioonipartei need, kes on valitsuses opositsioon need, kes ei ole valitsuses peamised ülesanded : menetleda ja vastu võtta seadused, kinnitada eelarve, ratifitseerida välislepingud, kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid, kontrollida täitevvõimu valitsuse tegevust. Istungid on avalikud, töötab istungjärkudena, riigikogu vahetub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel. PRESIDENT KÕRGEIM AMETIISIK Valitakse 5ks aastaks. Võib kandideerida vähemalt 40 aastane Eesti Kodanik. Ülesanded : esindada EV rahvusvahelises suhtlemises, kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused,
Sügisistungjärk ja kevadistungjärk. Kui riigis tekib olukord, et parlament on erandkorras vaja kokku kutsuda istungjärkude vahel, siis seda saab teha kas president, parlamendi juhatus või 1/3 parlamendi liikmeist. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seaduseid ja otsuseid; valib Vabariigi presidendi ja nimetab ametisse kõrged riigiametnikud; annab peaministrikandidaadile volitused vabariigi valitsuse moodustamiseks; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle; kinnitab välislepingud Parafeerima lepingu esialgne allkirjastamine Ratifitseerimine rahvusvahelise lepingu kinnitamine kas parlamendis või valitsuses Denonsseerima rahvuvahelise lepingu tühistamine Parlamendi järelevalve korraldamine: Otsene kontroll valitsuse üle: Parlamendi õigus avaldada umbusaldust minstritele; õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud, isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest; ,,rahakoti võim",parlament
1. Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik kord, mille normid on ülimusliku juriidilise jõuga ja aluseks teistele õigusnormidele, olles aluseks otseselt või kaudselt haldusele ja haldusõigusele. PS 3.akt. Euroopa Liidu õigus: a) primaarne ja sekundaarne; b) määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja seisukohad. Primaarsed allikad: 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja siseriiklikku õiguskorda ületoodud või transformeeritud välislepingud. Rahvusvahelised lepingud: õigustloovad ja üksikjuhtumeid reguleerivad. Haldusõigusallikaks on õigustloovad lepingud. 3. Formaalsed seadused on sellised õigusnormid, mis on antud riigiõiguslikult ettenähtud seadusandlike organite poolt seadusandliku menetluse korras. Primaarsed allikad: 4. Seadlused on vormiks, millega Vabariigi President kehtestab õigusnorme. 5. Määrus on eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme
Rahvusvaheline õigus ja siseriiklik õigus Rahvusvaheline õigus Siseriiklik õigus Subjekt (kehtestaja) Adressaat Tagatus Allikas VÄLISLEPING, TAVA, PÕHI- MÕTTED, KOHTUPRAKTIKA Triin Roosve SKA lektor Rahvusvahelise õiguse ja EL õiguse allikad Asutamislepingud ja nende lisad Välislepingud Määrused (üldkohaldatav akt, mis on (konventsioonid tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav ja hartad) kõikides liikmesriikides = ühenduse „seadus“) Direktiivid (saavutatavate eesmärkide osas siduv nende liikmesriikide jaoks, kellele see on suunatud. Liikmesriikidel on aga vabadus valida
põhiseadusliku institutsiooni vahel. Lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule ülevaade riigi majanduse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest ning riigieelarve eelnõu seletuskiri. Riigieelarve menetlemine Riigikogus toimub vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Välissuhted ja välislepingud Välissuhtlemine Eesti suhtlemist teiste rahvusvahelise õiguse subjektiga nimetatakse välissuhtlemiseks. Välissuhtlemine võib toimuda nii Eesti osalemisena rahvusvahelises õigusloomes kui ka igapäevase operatiivse tegevusena riikidevaheliste suhete korraldamisel läbirääkimiste ja kirjavahetuse teel. Välissuhtlemise korraldamist reguleerivateks eriseadusteks on: 1. välissuhtlemisseadus, mis käsitleb välissuhtlemise korda, siseriiklike
3)PIIRANGU FORMAALNE ÕIGUSPÄRASUS a)seadus b)menetlusnõuete järgimine c)seadus kättesaadav d)arusaadav e)reservatsioonile vastavus 4)PIIRANGU MATERIAALNE ÕIGUSPÄRASUS a)proportsioonalne b)moonutamise keeld VALITSEMISKORRALDUSI-RIIGIKOGU,VALITSUS,PRESIDENT,KOHUS RIIGIKOGU FUNKTSIOONID 1)SEADUSANDLIK FUNKTSIOON · Seadused(õigustloovad aktid,sh välislepingud) · Kõige olulisemad üksikaktid(riigieelarve,varaliste kohustuste võtmine.erakorralised seisukorrad,mobilisatsiooon,jne) · Seisukohad oluliste EL õigusaktide osas 2) VALIMISFUNKTSIOON · Personaalse legitimatsiooni andmine peaaegu kõigile kõrgematele ametiisiku(peaministre,õiguskantsler,Riigikohtu liikmed,riigikontrolör,jne) 3) KONTROLLIFUNKTSIOON Eelkõige täidesaatva võimu kontroll
kõigile/üldkohustuslikud, alati seotud riigi tekkega, keht. teatud tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles inst. poolt. õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused ja tavad, Õigusnormide liigid: I. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu Euroopa Liidu õigusaktid, välislepingud. järgi: a) kohustavad normid (nt. maksud; lapse sünni reg. 1 kuu Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib jooksul, liikluseeskiri, koolikohustus alates 7. eluaastast) b) haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei
ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Tava ja toimingud Kohtulahendid Doktriinid-õpetused 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud- need normid, mille on riigid omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest
pealetungi peatamisel 1915 aastal, kavatsus jäi teostamata. Kriis jõuab haripunkti. 1916 oli Venemaa sõja tõttu kokkuvarisemise äärel. Majandus oli ruineeritud, ettevõtteid ei suudetud varustada, tarbeainetest oli puudus suur, toiduainete puudus ähvardas näljaga, inflatsioon põhjustas rahanduslikke raskusi. Sõdurite seas tugevnes üldine sõjatüdimus, üle pooleteise miljoni mehe oli omavoliliselt rindelt lahkunud. Valitsus oli segaduses, välislepingud ei lubanud sõjast väljuda, kuid halvenev seisukord ei lubanud seda ka jätkata. Räägiti paleepöördest keisri asendamiseks suurvürst Nikolai Nikolajevitsiga ning riigipöördest monarhia asendamiseks demokraatliku vabariigiga. Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvustele. Poolakad kuulutasid 5. Novembril 1916 välja iseseisva Poola riigi. Samad ideed olid ka Soomes ja Baltimaadeski. Kõik poliitilised,
Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV Riigikogu, V Vabariigi President, VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus, VIII Rahandus ja riigieelarve, IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse, XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus, XV Põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures
deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud : Müügimaks, reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 5. Euroopa Ühenduse õigus Välislepingud Seadused (KOV volikogu määrused) Määrused Riigikohtu praktika (nn kohtunikuõigus) 6. Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi. 1) Objekti järgi liigitatakse: a. Subjektiivsed – selle maksuobjektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus (tulumaks, käibemaks, aktsiisid) b
Õigusnormide liigid: I. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu Õigusallikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis järgi: a) kohustavad normid (nt. maksud; lapse sünni reg. 1 kuu tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles jooksul, liikluseeskiri, koolikohustus alates 7. eluaastast) b) õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused ja tavad, keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei Euroopa Liidu õigusaktid, välislepingud. tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime, haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. peretoetuse laekumine, vanaduspension, valimisõigus jne.) II.
On muinsuskaitse all, arvestada tuleb muinsuskaitse nõudeid Sellised asulakohad tunneb ära tumedama kultuurikihi järgi, mis sisaldab keraamikatükke, loomaluid, põlenud kivisid, esemeid ja nende fragmente. Kuna sellised kohti on palju küntud, on leiumaterjal murenenud. Asulakoht Aiamaa külas Tartumaa. Kaugeltki kõik asulakohad ja muud muistised ei ole kaitse all. Kihelkonnad Põhiline territoriaalne üksus. Kihelkkonnad otsustasid sõjalised küsimused ja välislepingud, kohtupiirkond. Läti Hendrik räägib kihelkonnavanematest. Paljudes muinaskihelkondades on keskne linnus aga paljudes ei ole. Muinaskihelkondadest on teada vaid need, mida on mainitud kirjalikes allikates, peamiselt Hendriku Liivimaa kroonikas. Kihelkondade liidud- maakonnas. Muinasmaakondade areng 13. Sajandiks ebaühtlane. Maakonnal puudus tsentraalne võim, maakonda esindaid kihelkondade vanemad. 13.sajandiks kujunenud maakondlik muster on läbi erinevate võimude ja
o Soomes 26 800 (200 Eduskunta liiget, 5,35 milj) o Poolas 82 900 (460 Seimi liiget, 38,13 milj) Parlamendi ülesanded ja töökorraldus (4.3) Parlamendi funktsioonid: 1 Algatab, menetleb ja võtab vastu seaduseid (tänapäeval on enamiku algatajaks valitsus) 2 Esindab erinevaid huvisid ja tasakaalustab need; kohustus edastada oma valijate huvid 3 Otsustab rahvahääletuse korraldamise 4 Valib Eesti presidendi (PS §79) 5 Kinnitab ja tühistab välislepingud (PS §121) 6 Võtab vastu riigieelarve 7 Kontrollib valitsuse tegevust o Otsene kontroll: õigus avaldada ministritele umbusaldust, võtta vastu valitsuse seisukohtadega lahknevaid seadusi, võtta vastu riigieelarve (mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha), õigus kutsuda esinema täiskogu ette ja esitada arupärimisi o Kaudne kontroll: juhtpoliitikud nõuavad distsipliini, avalikkusega arvestamine 8 Nimetab ametisse mitmete institutsioonide juhid
Smend- 1)Põhiseadus kui integratisooni korraldus, norm, mis käsib ühiskonnal kokku hoida jka integreeruda 2) Põhiseadus kui väärtuskord- luuakse väärtusnorm, mis korrastab ühiskonnaelu Põhiseadus kui ühiskondlik leping Põhiseaduse struktuur Preambul- sissejuhatus I Üldsätted II Põhiõigused, vabadused ja kohustused III Rahvas IV Riigikogu V Vabariigi president VI Vabariigi valitsus VII Seadusandlus VIII Rahandus ja riigieelarve IX Välissuhted ja välislepingud X Riigikaitse XI Riigikontroll XII Õiguskantsler XIII Kohus XIV Kohalik omavalitsus XV Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse rakendamise seadsus Põhiseaduse täitmise seadus Õigusnormi hierarhia Lex superior derogat legi inferiori- Kõrgem õigusnorm tühistab madalama õigusnormi Mida raskemini muudetav on norm, seda kõrgemal tasandil on ta õigusnormi hierarhias. 1. I & XV ptk + Põhiseaduse täiendamise seadus 2. II-XIV ptk + Põhiseaduse rakendamise seadus 3
Asukohamaa põhimõte* - kus juriidiline isik asub ja tegutseb, oleneb juhtorgani asukohast. Sellest lähtub ka Eesti (teatud nüanssidega) ja veel nt Saksamaa Need kaks teooriat selgitavad, millise riigi õigus juriidilisele isikule kehtib. Subjektiivse õiguse keskne tekkimise alus on leping või nt alusetu rikastumine, delikt. 6. Tsiviilõiguse allikad - Seadus Siseriiklik õigus (õiguse üldaktid-PS, seadus, määrus), välislepingud (Viini 1980. konventsioon); EL õigus (esmane õigus: EL lepingud ja ühinemislepingud); deklaratsioonid, rahvusvahelised lepingud, üldpõhimõtted, teisane õigus määrused, samuti direktiivid; Euroopa Kohtu praktika; Euroopa Kohtu eelotsused tarbijakaitse, konkurentsiõigus); Euroopa ühtlustatud eraõiguse normistikud ja mudelseadused (CFR Common Frame of References) - Tava (peetakse silmas vaid tavaõigust) Tava omab tähendust vaid siis, kui puudub vastav seadusesäte
Horisontaalsel: avalik õigus (riigi ja üksikisiku vahelised suhted), eraõigus (eraisikute vahelised õigused) , karistusõigus (keelatud tegude eest karistuse mõistmise põhimõtted), rahvusvaheline õigus (poliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tekkinud õigused, KOKKULEPE) Vertikaalsel: loomuõigus (eetiline), põhiseadus, EL asutamis-ja liitumisleping. EL esmane õigus EL teisene õigus Põhiseaduse muud sätted Ratifitseeritud välislepingud Seadused, sh EL õiguse rakendusseadused (võib tinglikult liigitada ka konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused) Määrused (üldaktid), sh EL õiguse rakendusmäärused Haldusaktid (üksikaktid) antud üksikjuhtumis/üksikisiku suhtes. (nt Ehitusluba, kohtuotsus) ÕIGUSNORMISTRUKTUUR Seos eesmärgi ja tegelikkuse vahel. Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise
Riigikogu · Võimude lahususe ja tasakaalusatuse põhimõtte kohaelt kuulub Riigikodule seadusandlik võim · Kõrgeim seadusandliku võimu kandja · Kõik seadused ning tähtsad riiklikud otsused võtab vastu Riigikogu Funktsioonid · Valib Eesti presidendi, paragrahv 79 o Pole reaalselt kunagi 2 päeva jooksul riigipead ametisse nimetanud · Kinnitab (ratifitseerib) ja tühistab (deononseerib) välislepingud · Võtab vastu riigieelarve · Kontrollib valitsuse tegevust · Nimetab ametisse mitmete institutsioonide juhid · Võtab vastu seaduseid ja otsuseid · Korraldab rahvahääletusi 9 Riigikogu töö · Iga valitud saadik annab ametivande, milles lubab, et tegutseb lähtuvalt Eesti riigi põhiseseadusest.
Õigussubjektid on võrdsed ja ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes osalejad on alluvussuhtes. Õigusallikad Õigusallikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad (Anepaio jt 2005:18). Seadused ja tavad Euroopa Liidu õigusaktid välislepingud Õigusaktid Kirjalik dokument Kindlatele nõuetele vastav Õigusnormid süsteemses kogumis Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi (Kiris jt 2012:66). Normatiivaktid ehk õiguse üldaktid ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme.
Riigikogu liikmeks asumise kohta, Euroopa Parlamendi asendusliikmete Euroopa Parlamendi liikmeks asumise ja Euroopa Parlamendi liikme volituste lõppemise kohta, Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeks asumise ja nende volituste lõppemise, Riigikogu alatiste komisjonide koosseisu kinnitamise, Riigikogu fraktsioonide registreerimise ja koosseisu kinnitamise kohta.;/ II osa - «Välislepingud, muud välissuhtlemisalased õigusaktid ja teadaanded» / 1) esimeses jaos - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise seadused ning käesoleva seaduse § 2 punktis 3 nimetatud välislepingud; 2) teises jaos - Vabariigi Valitsuse välissuhtlemisalased korraldused; 3) kolmandas jaos - Vabariigi Presidendi otsused diplomaatiliste esindajate nimetamise ja tagasikutsumise kohta, Vabariigi Valitsuse korraldused välissuhtlemisalaste volituste andmise kohta ja Välisministeeriumi teadaanded
Jõustumine s.t isikud, keda see puudutab, on kohustatud seda õigusakti täitma asuma 10. Seaduse jõustumine 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 11. Määruse jõustumine 3. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 12. Riigi Teataja ja selle osad Ta on EV ametlik väljaanne, kus avaldatakse õigusakte vastavalt RT seadusele. Antakse välja 4 osas: I osa Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid II osa Välislepingud III osa Riigikohtu lahendid IV osa RT lisa, Eest Panga Presidendi seadused 13. Õigussuhe ja selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigussuhte subjektid Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Õigussuhte objekt
ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid. Mittenormatiivsed allikad: 1. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted; 2. Tava ja toimingud; 3. Kohtulahendid; 4. Doktriinid-õpetused. 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud – need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud.
suhtes, kes seda ei ole ratifitseerinud. Nt genotsiidi ja apartheidi vastane konventsioon. Õiguse üldtunnustatud põhimõtetest tulevad kõne alla nt võrdne kohtlemine, proportsionaalsus, õiguskindlus, õiguspärane ootus, asja menetlemine mõistliku aja jooksul. Need põhimõtted on demokraatlikes riikides täiesti rakendatavad. (ka autoritaarses riigis on need rakendatavad. See riik ei salli ka kui ametnik lohakusest liiga kaua menetleb kodaniku avaldust). §7 välislepingud RÕ-likku tähendust on omanud küllalt sageli rahulepingud ja kapitulatsioonilepingud, mis ühel või teisel viisil piiravad riigi suveräänsust. St saksamaa puhul Versailles´i rahuleping piiras riigi militaarset suveräänsust. Sama tähendus oli ka Jaapaniga II maailmasõja järel sõlmitud kapitulatsioonilepingul. Täiesti omapärane oli pärast II maailmasõda sõlmitud Austria riigileping, millega taastati rahvusvahelise õiguse subjektina Austria riik
toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid. M ittenormatiivsed allikad: 1. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted; 2. Tava ja toimingud; 3. Kohtulahendid; 4. Doktriinid-õpetused. 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud
67 Tsiviilõiguse allikad. (Slaid 3) Ka tsiviilõiguse allikateks on sellised n-ö õigusnormide objektiivse esinemise vormid nagu põhiseadus ja sellel põhinevad seadused ning seaduste alusel ja nende täitmiseks vastuvõetud määrused, inimõiguste ülddeklaratsioon, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, Euroopa Liidu õigus ning rahvusvahelise õiguse norme sisaldavad välislepingud. Siinkohal vaid mõned tsiviilõiguslikku spetsiifikat sisaldavad lisamärkused. Tsiviilseadused, mis on otsesteks tsiviilõiguse allikateks on TsÜS, VÕS, AÕS, PKS ja PärS. Nendes on sätestatakse ka tsiviilõiguse põhiprintsiibid, kui üldised juhised, mis peaks suunama õigusloomet ja olema aluseks õigussuhtes osalejate käitumise hindamisel. Välislepingud on riikidevahelised kahe- või mitmepoolsed kokkulepped, mis ei seo kolmandaid riike. PS § 123 lg 2 järgi
Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Sarnase õigusnormi otsimine samast või teisest seadusest. 15. Õiguse allikad Eesti ôiguskorras Õiguse allikateks on Eesti seadused, seadlused ja määrused, kuid ka välislepingud. Kohtuotsustega õigusi ei looda ning kõrgema astme kohtute otsused ei ole reeglina madalama astme kohtute jaoks siduvad. Samas on Riigikohtul (s.t kõrgeimal kohtul, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus) õigus tunnistada kehtetuks õigusaktid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse või kõrgemalseisvate õigusaktidega. Konkreetsete kohtuasjade lahendamisel ei või ükski kohus
mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamisel ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Ka ei tohi Riigikogu liige olla üheski muus riigiametis. · võtab vastu seadusi ja otsuseid; · otsustab rahvahääletuse korraldamise; · valib vabariigi presidendi; · ratifitseerib ja tühistab välislepingud; · annab peaministri kandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; · nimetab vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja; · nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; · nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; · otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud
enamuse. On võimul. OPOSITSIOON- vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel./ Need parteid, kes on vähemuses ja koalitsiooniga koostööd ei tee. Seadusandlik võim Riigikogu on riigi kõrgeim kodanike poolt valitud seadusandlik esindusorgan. Ülesanded: Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Riigi eelarve vastuvõtmine Kiidab heaks välislepingud Ütleb üles välislepingud Kinnitab ametisse tähtsamad ametiisikud (kandidaadid esitab president)- peaminister, riigikohtu esimees, Eesti Panga nõukogu esimees, õiguskantsler, riigi kontrolör. Kuulutab välja eriolukorra ja sõja seisukorra Valitsuse umbusaldamine Rahvahääletuse algatamine Töökorraldus: 101 liiget jagunevad fraktsioonideks (ühe erakonna esindajad). Erakonnal on vaja jagada tööülesanded
Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline kohtusüsteem: Maakohus, Ringkonnakohus e. apellatsioonikohus, Riigikohus) RT Lisa – ministrite määrused Teadus LOODUSTEADUSED HUMANITAARTEADUSED Sotsioloogia ÜHISKONNATEADUSED SOTSIAALTEADUSED Õigusteadus
annaabi.ee 
