Prantsusmaa kolooniate rikkuste kasutamine 19. sajndi lõpul 19. sajandi lõpuks kujunes välja Prantsuse koloniaalimpeerium. Prantsuse asumaid oli Aafrikas, Indo-Hiinas, Okeaania saarestikus. Kolooniate pindala ületas 21 korda emamaa pindala. Prantsusmaa kolooniates oli palju loodusrikkusi, kuid finantskapital ei olnud huvitatud kolooniate tootlikust kasutamisest, sest ta sai tulusid oma Euroopa võlgnikelt. Seetõttu etendasid Prantsusmaal kolooniad hoopis väiksemat rolli kui Suurbritannia majanduses. Kolooniad ei olnud Prantsusmaale niivõrd müügitugudeks, tooraine allikaks ja kapitali mahutamise sfääriks, vaid pigem sõjalis-strateegilisteks baasideks. Saksamaa tööstuslik tõus 19. sajandi viimastel aastakümnetel Saksamaa tööstuses toimus 19. sajandi viimasel kolmandikul kiire areng. Kiiret arengut tingisid: 3
tekstiilitööstuses andis hoobi moe muutumine (varem kulus daami riietamiseks 16m², kuid nüüd 6,5m²); · Aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. (Tööpuudus tõusis majanduskriisis haripunkti.); · Poliitiline olukord oli üldiselt stabiilne. Inglismaa väljus teistest kiiremini kriisist ja suutis seetõttu oma positsioone maailmamajanduses mõnevõrra tugevdada; · Välispoliitikas oli Suurbritannia sunnitud järjest rohkem tegelema impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega. Prantsusmaa: · Liitis endaga suure tööstusliku potensiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke; · Majanduskriis oli väiksem, kuna toimusid võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks; · Muutus lõplikult tööstusriigiks; · Polnud poliitiliselt stabiilne, see tõi endaga kaasa valitsuse kiire vahetumise;
32* selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi. 33* majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse. 9* Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933- 1934.a. jooksul majanduskriisist. 10* Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel. 2. DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 (USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel): 10* Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. 2.1. Sisepoliitika ja majandus: 11* Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid
..) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlik-poliitilised olud:
1933. aastatel hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuid järelnähud jäid veel kauaks. Keinsianism- Inglise majandusteadlase John Meynard Keynesi teooria, mis seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel võib riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukat inflatsiooni. J.M. Keynes- Inglise majandusteadlase Isolatsionism- USA poliitika, mis tähendas, et riik püüdis ennast muus maailmas toimuvast eemal hoida. Suurbritannia sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine- Inglismaa sisepoliitika- 1918. aasta valimisreformiga suurenes valijaskonna arv kolmekordselt, uutest valijatest enamus oli töölisklassist, kelle abil tugevnes Tööpartei e. Leiboristide positsioon. 1923. aasta valimiste tulemustel moodustasid leiboristid esmakordselt pahempoolse valitsuse. Kuid järgmistel valimistel võidutsesid taas konservatiivid.
193 Saarimaa taasühendamine Saksamaaga. 5 Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal. Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu. USA võttis vastu neutraliteediseaduse. 193 Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel. 6 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. Suurbritannia kuningas Edward VIII loobus troonist oma venna George VI kasuks. 193 Jaapan alustas laiaulatuslikku sõjategevust Hiina vastu. 7 Iirimaa iseseisvumine ja vabariigi väljakuulutamine. 193 Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). 8 Müncheni konverents; Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga. 193 Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.). 9 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine
Maailm peale I maailmasõda: · I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10 milj hukkunut, 20 milj invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. · Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. · Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka
senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. 4. Demokraatlike riikide iseloomulikud jooned · Diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus · Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine · Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine · Peamiste inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust 5. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika, majandus ja välispoliitika Suubritannia Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Töölispartei ehk leiboristide positsioone. 1923.a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. Kõige vaatamata jäi Inglismaa
tähtsamaid tooraineid, et vältida edaspidi sõja tekke ohtu • Rahu tagamise plaani tähtsust mõistis ka Saksa Liitvabariigi kantsler, kes otsustas liituda, seejärel ühinesid ka Itaalia, Holland, Belgia ja Luksemburg • 1952. aastal kirjutati Pariisis alla Euroopa Söe- ja Teraseühendamise asutamislepingule. Lisaks tootmise reguleerimisele oli eesmärgiks lepitada Prantsusmaad ja Saksamaad Euroopa Nõukogu • 1946. aastal kutsus Suurbritannia peaminister Winston Churchill üles Euroopa Nõukogu asutamisele. See jõustus 5.mai 1949. aastal, millele kirjutasid alla Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Suurbritannia ja Taani • Ajendiks oli hoida ära edaspidiseid julgeolekukonflikte • Peamised tegevusvaldkonnad on sotsiaalõigused, inimõigused, haridus ja kultuur • Suurim saavutus Euroopa inimõiguste konvensiooni koostamine, mille tulemina asutati 1959
2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda..................................................................... 7 1.3.1 USA majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................7 1.3.2 Eesti majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................9 1.3.3 Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapani majandus kahe maailmasõja vahel 10 1.3.3.1 Suurbritannia..........................................................................................................10 1.3.3.2 Prantsusmaa........................................................................................................... 11 1.3.3.3 Saksamaa............................................................................................................... 11
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid
USA · VÕITJA, sest euroopa oli pärast sõda talle võlgu ning Ameerika alad jäid puutumata. · VÕITJA ka seepärast, et kuulus Antanti blokki. · Ameeriklased on peale sõda pettunud, et nad on üldse sekkunud Euroopa asjadesse. · USA tõus juhtivale rollile maailmas toimus pärast I maailmasõda. · USA valitsemine oli isolatsionistlik- kuigi USA tegeleb Saksamaa majandusega, sest USA soovib, et Saksamaale ei tuleks diktatuur. · USA ei soovi, et Suurbritannia ja Saksamaa ei saaks liiga suurt võimu. SAKSAMAA · KAOTAJA, sest Versailles' rahulepinguga häbistati ja alandati teda. · Positiivne Saksamaa jaoks oli see, et riiklik terviklikkus jäi alles ( Prantsusmaa plaan oli killustada Saksamaa, kuid see ei juhtunud). PRANTSUSMAA · VÕITJA, sest ta sai tagasi nt Elsass Lotringi ( rauamaagi, tööstuse jm poolest väärtuslik piirkond) · VÕITJA, sest Saksamaa tasus reparatsioone Prantsusmaale- sõda toimus prantsusmaa
6. selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi. 7. majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse. Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933- 1934.a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel. SUURBRITANNIA KUI DEMOKRAATIA I MAJANDUS. Inglismaa majanduslik seisund polnud peale sõda enam endine, sest mujal maailmas arenes ka tööstus kiires tempos edasi Inglismaa väljaveovõimalused vähenesid tunduvalt. eriti kannatasid vanad, traditsioonilised tööstusharud nagu söe-ja laevaehitus, samuti tekstiilitööstus. tööpuudus tol ajal püsivalt kõrge. 1926. a. toimus Inglismaa ajaloos esimene ja ka viimane üldstreik, mis lõppes siiski
Saksamaal olid kõige halvemad suhted Londoni ja Inglismaaga. 6. Miks oli Saksa koloniaalpoliitika üks julmemaid? 19. sajanidi viimase 16. Aasta jooksul olid hangitud ulatuslikud koloniaalvaldused Aafrikas, võrreldes teiste koloniaalriikidega oli Saksamaa koloniaalpoliitika julmemaid. 7. Milline Saksamaa tegevus ei meeldinud Venemaale ja Suurbritanniale ja miks? Venemaale ja Suurbritanniale ei meeldinud Saksamaa tund Lähis-Itta, mis kutsus esile Venemaa ja Suurbritannia vastutegevusel.Venemaa oli juba ammu silmas pidanud Türgi väinade ja võimaluse korral ka kogu Türgi haaramist. Inglismaa kartis ohtu oma kolooniatele Idas. 8. Milline oli Saksamaa maksupoliitika ja kuidas suhtus sellesse elanikkond? Sõjalaevastiku ehitamine, kolooniate haldamine ja seal sõjavägede pidamine nõudis valitsuselt täiendavaid väljaminekuid.Nende katteks tõsteti korduvalt makse, eriti
juuni 1919. 41. Saksamaa kapitulatsioon – Saksamaa kuulutatakse sõja põhjustajaks. 42. Pariisi rahukonverents – 18.jaanuaril 1919, kust võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõidnud riiki. Sülmitit Versailles’ leping Saksamaaga. 43. Versailles` rahuleping – 28.juuni 1919, eesmärgiks teha kokkuvõta I maailmasõjast, uue maailmakorralduse määramine. 44. Suur nelik - Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. 45. Suur kolmik - Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George) Nende otsustega pidid kõik teised riigid nõustuma. 46. Saksamaa saatus ( kaart) – territoriaalsed muutused (kaotas Elsass-Lotringu Prantsusmaale, Sudeedisaksamaa Tsehhoslovakkiale, Memmel Leedule. Ei othtinud omada sõjalaevu,takne, allveealevu
protestantliku valituses → allutades P-I Londoni otsehaldusele Kõik katsed leida kompromissi on enamasti nurjunud, sest mõlemas kogukonnas leidub äärmuslasi, kes pole leppimise ja koostöö poolt. ÜK VÄLISPOLIITIKA Üheks välispoliitliseks eesmärgiks oli sälitida Suurbritanniale koht suurriikide seas: Oli NATO asutajaliikmeks 1956. sai tuumarelva omanikuks Osales Suessi kriisis 1956, mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes Tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult toetanud USA välispoliitikat(Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas, Kosovo kriisis, Iraagi okupeerimises) Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste ühendus: Suurbritannia kolooniate iseseisvumine (vt. RAHVASTE ÜHENDUS) 1960ndatest üritas SBR säilitada mõjuvõimu endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle
algul viis London P-I'le korda hoidma sõjaväeüksused ja tagandas Belfasti protestantliku valituses allutades P-I Londoni otsehaldusele Kõik katsed leida kompromissi on enamasti nurjunud, sest mõlemas kogukonnas leidub äärmuslasi, kes pole leppimise ja koostöö poolt. ÜK VÄLISPOLIITIKA Üheks välispoliitliseks eesmärgiks oli sälitida Suurbritanniale koht suurriikide seas: Oli NATO asutajaliikmeks 1956. sai tuumarelva omanikuks Osales Suessi kriisis 1956, mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes Tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult toetanud USA välispoliitikat(Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas, Kosovo kriisis, Iraagi okupeerimises) Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste ühendus: Suurbritannia kolooniate iseseisvumine (vt. RAHVASTE ÜHENDUS) 1960ndatest üritas SBR säilitada mõjuvõimu endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle
amet). 2. Sündikaat ehk turu jagamine kvootide alusel (üldiselt toimib maffia sellisel alusel). 3. Kontsern 4. Trust Ühte omandusse koondatakse kogu valdkond, hakkas tekkima uutes tootmisharudes nagu elektrotehnika ja naftatööstus. Võeti kontroll kuni müügini välja. Esimene trust oli Rockefeller Standard Oil. Koondab ka pagandust. Kõikide monopolide eesmärk on saavutada konkurentsitu turg. Suurtööstuse tekkega kaasnes ka pangamonopolide teke. Suurtööstus vajas suuri resursse. USA majandust kontrollisid kaks suurt panka: Rockefelleri pank ja J.P. Morgan, mis elas üle ka praeguse majanduskriisi. Saksamaad valitses kuus panka, Pr. kolm. Tööstus kapital ja panga kapital kasvavad kokku ehk lähevad sama omaniku kätte. Maalsuurtööstus oli huvitatud pankade heast käekäigust. Võimalus finants oligarhhia tekkeks ehk majandusliku mõjuvõimuga inimesed hakkavd
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond SUURBRITANNIA MAJANDUS 20. 21. SAJANDIL Referaat Tartu 2009 Suurbritannia majandus 20.sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani Suurbritannia Ühendkuningriik selle tänapäevases tähenduses sai alguse 1. mail 1707. aastal, kui allkirjastati Inglise Kuningriigi ja Soti Kuningriigi ühinemisleping. Suurbritannia majandus arenes väga kiiresti ja kuni 19
Majandus "pea peal" - vanad majandussidemed katkenud - alles jäänud tööstus- sõjatööstus - sõdivate riikide kullavarude vähenemine (v a USA) - töövõtjate tegevusvabaduse kitsenemine - naiste töö osatähtsuse kasv ´ · Prantsusmaa - kõige suuremad purustused (lahingud) - kõige kiirem areng peale sõda: reparatsioonid, Elsass-Lothring · Suurbritannia kaotas lõplikult oma juhtpositsiooni maailmas · USA Euroopa võlglasest Euroopa võlausaldajaks · Saksamaa majandusmuredega üksi: - ülikiire inflatsioon - segadus a-ni 1924: võitjad teevad järelandmisi- Dawesi plaan jt Saksa lapsed mängimas rahapakkidega, mis olid muutunud väärtusetuks inflatsiooni tõttu. Majandusliku õitsengu ajastu
juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mittetäitmise eest. See oli 20
2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit KOLMIKLIIT – initsiaator Saksamaa Saksamaa ja Austria-Ungari-1879.a. - kuna Austria-Ungari oli killustatud ja soovis kaitset, Saksamaa soovis rohkem võimu Euroopas ja maailmas Itaalia ühinemine – 1882. a
Suur osa Saksamaa kaubandustegevusest toimub samade majandusharude piires. See tähendab, et arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed; sõidukid ja nende osad, keemiatooted ning masinad ja seadmed kuuluvad ka peamiste importkaupade hulka. Väga olulised impordiartiklid on ka toorained, esmajoones naftasaadused ja maagaas, aga ka metallid. SAKSAMAA PEAMISED EKSPORT PARTNERID USA Prantsusmaa Suurbritannia Holland Hiina Austria Itaalia Poola Sveits Belgia SAKSAMAA PEAMISED IMPORTPARTNERID Hiina Holland Prantsusmaa US Itaalia Poola Sveits Tsehhi Suurbritannia Austria KOKKUVÕTE Saaksamaa on aastate jooksul läbinud majanduslikult hüppelisi tõuse ja languseid, ometi on nad suutnud kõigest välja tulla ja jõuda maailma tipp-riikide hulka. Languseid põhjustasid
DEMOKRAATIAD KAHE SÕJA VAHEL USA ÕPIKUD: Fjodorov 103-107;120-127 Adamson 57-61;64-65 Laar 77;80-82 Prosperity ajajärk ehk kuldsed kahekümnendad USA oli pärast IMS tõusnud maailma juhtivaks riigiks. Teda võib pidada ainsaks IMS võitjaks. · USA-st oli saanud suurim rahandusjõud kuna ta andis sõja ajal peaaegu kõikidele euroopa riikidele laenu. Samuti tänu Dawesi plaanile hakkas kogu raha ringlema läbi USA. (Kasutusel olid naelsterlingid) · USA tööstusriigina: seoses IMS oli tööstustoodang kasvanud 20%. Ameerika oli maailmas esimesel kohal terase-, nafta- ja autotootjana. o Samuti hakati rakendama ja täiustama konveiermeetodit, mis muutis tootmise odavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks auto ostmine muutus ka töölisklassile võimalikuks. Samal ajal Euroopas oli auto alles luksus. o Tööstuse kiire k
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega koh
Maailma valitses peamiselt euroopa ning enamust maailmast oli jagatud euroopa riikide asumaadeks. Suruti peale euroopa tsivilisatsiooni ehk see oli ainuõige elamis viis. Tugevnes rassism. Tugevnes ja levis Euroopale omane ühiskondlik korraldus ehk demokraatia, isikuvabadus jne. Paljudes vähemarenenud maades hakati euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ja elu paremaks tegema. Mis hakkas valesti minema: Majanduse areng oli juhtiv riikide ja nende kolooniate vahel ebaühtlane, näiteks suurbritannia ja tema asumaadel Aafrikas. Suurriikide vaheliseid vastuolud ehk nad võitlesid turgude ja asumaade pärast. Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised mis hakkasid lõpuks segama. Majanduse iseloomulikud jooned: Turusuhete tähtsus suurenes ja kuna igaltpoolt hakkas kaupa tulema siis suurenes konkurents. Globaliseerumine ehk üleilmastumine ning riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem mis tõi kaasa pingeid ja kriise. Majandus arenes küll kiirelt aga ebaühtlaselt. Eluolu 20.saj algul:
saab Ebert´ist Weimari Vabariigi president (Weimari vabariik on Saksamaa aastail 1919- 1933). 18.jaanuaril 1919 Pariisi kogunenud rahukonverentsi eesmärk oli teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest ning määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikide ehk nn Suurele nelikule- Suurbritanniale,prantsusmaale,USA-le ja itaaliale. (Itaalia peaminister Vittorio Emanuele Orlando, Suurbritannia peaminister David Lloyd George,Prantsuse peaminister Georges Clenenceau ja USA president Thomas Wilson. kõige kaalukamad olid kahe riigi, Suurbritannia ja Prantsusmaa hääled, sest nemad olid kandnud suurimat raskust sõja kahel viimasel aastal ning määrasid seetõttu, mida konverents otsustab, Rahulepingut Saksamaaga arutati peaaegu pool aastat ning see allkirjastati Versailles´ 28.juunil 1919. See oli pigem diktaa,sest maailm oli ilmselgelt häälestatud Saksamaa vastu.
Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikumad. *Majandussanktsioonid ei toiminud. *Lepinguid, millele Rahvasteliik toetus, peeti ebaõiglasteks. Pariisi rahukonverents - 18. jaanuar 1919 algab Pariisi rahukonverents, osalesid võitjariigid. Juhtroll: G. Clemenceau prantsuse peaminister, W. Wilson USA president, D-L-George Suurbritannia peaminister. Versailles süsteem 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping, sõlmiti Saksamaaga. *Saksamaa peab loobuma piirialadest(Elsass-Lotring), vähenes 1/8 territooriumist. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone. *Saksamaa jäi ilma Danzigist. *Saksamaalt võeti ära tema kolooniad. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100000 meest. *Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjaväe lennuväge. *Reini piirkond kuulutati demilitariseeritud piirkonnaks.
vana. Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal. Combes sai peaministriks 1902. Ta oli antiklerikaal. 1912 - peaministriks sai Raymond Juan Poincare, kes tegelse suuresti sõjaks ettevalmistumisega. 1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3
Esimene maailmasõda (28. juuli 1914 - 11. nov 1918) Põhjused - imperialistlike suurriikide vastuolud: 1) Saksamaa ja Suurbritannia võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Venemaa ja Austria-Ungari konkurets Balkani poolsaare mõjupiirkandade pärast. 3) Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Alsace-Lorraine'i kuuluvuse pärast 4) Kolooniate ümberajagamine. 5) Ülitundlikkus pingete ja kriiside pärast suurriikide vahel. 6) Kolmikliit ja Antant. 7) Maroko kriisid. Tagajärjed sõda lõpetatakse Compiegne vaherahuga. Eesti Vabariik üheks päevaks (24.02
aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. 3
1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist, mille juurde kuulusid kolooniad, aga oli ka üksikuid enam-vähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised Lääne-Euroopa riigid. Aeglasemalt toimus industrialiseerumine Lõuna-ja Ida-Euroopas ning eurooplastega asustatud lõunapoolkera maades, samuti Jaapanis. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
