11. Materiaalne seadus on: a) varalisi suhteid reguleeriv seadus; b) õigusnorme sisaldav õigusakt; c) reaalselt (nt paberkandjal) olemasolev dokument (vastand virtuaalsele). 12. Konstitutsiooniline seadus on: a) riigi ülesehitust (nö riigi skeletti) reguleeriv seadus; b) sünonüümiks terminile „põhiseadus“ 13. Seadlus on a) riigipea poolt antav õiguse üldakt; b) riigipea poolt antav õiguse üksikakt; c) riigipea poolt antav õigustloov akt. 14. Määrus a) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone, kuid ei loo ise uut õigust; b) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone luues seega ise uut õigust; c) on õiguse üksikakt, mille annab välja kohtuvõim. 15. Määruses on nõutav volitusnorm. Volitusnorm a) näitab, kes on määruse rakendamiseks volitatud (st kes võib määrust ellu viia); b) näitab, kes on määruse loomiseks volitatud (st kes võib määruses sisaldavaid õigusnorme sõnastada). 16. Rahvusvahelised õigusallikad
Maksuvõlad 2 14.Mida nimetatakse süneetilisteks kontodeks, kuidas avatakse? Sünteetilised kontod avatakse bilansi kirjete alusel, peetakse ainult rahalises väljenudses. Materjalide, tooraine, kaupade arvestust ei saa pidada ainult rahalises väljenudses nende osas on vaja arvestust pidada naturaalnäitajates, seetõttu tuleb paraleelselt sünteetilise arvestusega pidada analüütilist arvestust, mis on detailsem ja konkretiseerib sünteetilise arvestuse andmeid. 15.Mida nimetatakse analüütilisteks kontodeks, kuidas avatakse? Avatakse sünteetiliste kontode põhjal. Nt : Kontole tooraine ja materjal kõikide materjalide lõikes ja arvestust antud näite puhul peetakse nii rahas kui naturaalnäitajates. Sünteetilisekonto materjal 100 000.- A 100tk 50.- 50 000.- B 30tk 100.- 30 000.-
On kaks volituse liiki: üldvolitus(põhiseaduses sätestatud kestev volitus) ja erivolitus(ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrust on õigus anda Vabariigi valitsusel, ministril, kohaliku omavalitsuse volikogul, Eesti Panga presidendil. Määrusandlusmahu järgi võib eristada 3 liiki määrusi: 1) intra legem määrused on halduse aktid, millega on administratsiooni volitatud täitma ja ellu viima seadust. Selline määrus konkretiseerib neid norme, mis sisaldavad rakendatavas seaduses. Intra legem määruses ei tohi olla ühtegi normi, mis ei ole kooskõlas rakendatava seadusega. 2) praeter legem määrused on halduse aktid, mida antakse suhete reguleerimiseks, mis on seni seaduse poolt reguleerimata. Nad ei tohi minna vastuollu varasemate seadustega, mis reguleerivad ligilähedasi valdkondi. 3) contra legem on halduse akt, millega muudetakse v tühistatakse seadusi.
Kvanteedimäärsõnad- Märgivad hulka või määra (palju, väga, veel, üsna, vähe) Rõhumäärsõnad- Annavad edasi hinnangut (võibolla, ju siis) Ajamäärsõnad- Märgivad aega (eile, täna, viimati, kaua) Hüüdsõna- väljendab tundeid, emotsioone, loodushääli Sidesõna- seob lause moodustajad Kaassõna- konkretiseerib käändsõna tähendust Algustäht 1) Lause algus- Suur algustäht 2) Nimi- Suur algustäht, ilma jutumärkideta: Isik, olend, koht, ehitis, riik, asutus, ettevõte, organisatsioon, ühendus, ajaloosündmus, autasu, üritus, kaup, sõiduk. 3) Perioodikaväljaanded- Läbiv suur algustäht 4) Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid- Jutumärgid, esisuurtäht 5) Tunderõhk- Suur algustäht (Sina, Teie)
Kaassõna ehk adpositsioon kuulub lauses käändsõna juurde ja ta konkretiseerib tähendust. Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad. Kaassõnad võivad muutuda üksikutes käänetes: (laua) peale, (laua) peal, (laua) pealt. Kaassõna liigid 1. kohakaassõnad: (seina) ääres, (maja) taga, (laua) ümber, mööda (teed) 2. ajakaassõnad: (loengu) kestel, pärast (sööki) 3. põhjuskaassõnad: (haiguse) tõttu, tänu (heatahtlikkusele)
Sotsiaalsed vajadused on inimese kui ühiskondliku olendi arendamiseks ja inimliku kvaliteedi säilitamiseks vajalikud. Vaimsed e intellektuaalsed vajadused on tarbed üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu järele. Esteetilised vajadused on püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadus kutsub esile motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. 7. Tunnetusprotsessid (sh nende liigid, üldised seaduspärasused), sh. aistingute läved, adaptatsioon ja selle mõte, taju ja emotsioonide, varasema kogemuse seosed, taju omadused, mäluprotsessid. Tähelepanu liigid ja omadused. Mõtlemise ja keele seos. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine ja fantaasia. Sensoorsed protsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Tulemus on aisting.
uuritavat muutujat ei mõjuta. SÕLTUMATU MUUTUJA SÕLTUV MUUTUJA 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse 2. Hüpoteesi püstitamine. Hüpotees on uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad maailmas on; hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja seost. Näiteks hüpotees: inimese haridus (sõltumatu muutuja) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv muutuja). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine selgitamine kas hüpotees vastab tõele või mitte. 3. Andmete kogumine. Selleks et hüpoteesi testida, tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda.
jaekauplusesse müügile saaks. ·Jaekaupmehed ootavad kalakäitlejatelt mitte üksikuid tooteid vaid tootekontseptsioone ja tooteperekondi mis ei kopeeri riiulitel olemasolevaid tooteid vaid loovad tarbija jaoks suuremad valikuvõimalused. 12. Kaupade klassifitseerimise põhimõtteid. ·Klassifitseerimine on objektide hulga jaotamine mingite ühiste tunnuste, omaduste järgi alahulkadeks. ·Enamus klassifikaatoreid on hierarhilise ülesehitusega, kus iga alllüli konkretiseerib kõrgemalseisva lüli tunnuseid. ·Täiuslik klassifikaator peab võimaldama kõiki objekte vaadeldavas hulgas paigutada ühte ja ainult ühte kohta hierarhilises süsteemis. 13. Tarbimisomaduste rühmad. ·Funktsionaalsed. Nad näitavad kauba võimet rahuldada konkreetseid, utilitaarseid vajadusi ja neid väljendatakse erisuguste parameetritega. Näiteks pesumasina funktsionaalseid omadusi iseloomustavad pesevusaste, loputavus, pesu kuivus, pesu kulutamine. ·Töökindluslikud
1. ERAELU PUUTUMATUS Põhiseaduse § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Antud paragrahv kaitseb eraleu puutumatust, mis konkretiseerib üldist isiksusõigust. Eraelu laias tähenduses hõlmab ka perekonnaelu. Samuti kaitsevad eraelu kodu ning korrespondentsi puutumatuse põhimõtted. Põhisedaduse § 26 vasteks Euroopa inimõiguste konvensioonis (EIÕK) on artikkel 8, mille kohaselt igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu. Eraelu puutumatusega on lahutamatult seotud isikuandmete kaitse. (Annus 2006, lk 280-281)
puudujäägid, nende põhjused ja süüdlased. Sünteetilise ja analüütilise arvestuse võrdlus Sünteetilisest arvestusest saadavad andmed on ebapiisavad, sest niisugusest arvestusest ei ole võimalik saada ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavaid detailseid andmeid. Kaupade arvestust ei saa pidada ainult rahalises väljenduses, on vaja ka arvestust pidada naturaalnäitajates. Seepärast tuleb pidada sünteetilise arvestusega paralleelselt analüütilist arvestust, mis on detailsem ja konkretiseerib sünteetilise arvestuse andmeid. Analüütilise arvestuse jaoks avatakse analüütilised kontod eraldi iga sünteetilise konto piires. Raamatupidamiskohuslane avab ühele sünteetilisele kontole nii palju analüütilisi kontosid, kui palju pn vaja. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel: 1)Iga toiming tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilisele ja vastavalt analüütilistele kontodele. 2)Analüütilistel kontodel
-majandussubjekti pikaajaliste eesmärkide kindlaksmääramine perspektiivis 10-15 aastat •uute turgude hõivamine; •uute toodete väljalaskmine; •ühinemised, jagunemised, ülesostmised. -perspektiivse finantsplaani e. finantsprognoosi koostamine •lähtutakse pikaajalistest eesmärkidest; •finantsprognoosi periood võib ulatuda 2 – 10 aastani; -lühiajalise finantsplaani koostamine tähtajaga 1 – 2 aastat •konkretiseerib finantsprognoosi näitajaid lühemaks perioodiks; •võrreldes pikajalise prognoosiga on lühiajaline finantsplaan tunduvalt konkreetsem. 31 Mida tähendab protsendimeetodi rakendamine finantsprognoosimisel? Protsendimeetodi puhul kavandatakse eelarveperioodi kulud protsentuaalselt kogu müügituludesse Vastava kuluartikli protsendimäära leidmiseks võib kasutada kolme alltoodud moodust: • rakendatakse aruandelist näitajat, mis tuleneb, kas
aga otseselt legislatuuri pädevusse, siis võib see toimuda üksnes delegatsiooni(volituse) alusel ja piiratud ulatuses. Generaaldelegatsioon ja spetsiaaldelegatsioon. Esimene on üldiselt määratud volitus, põhiseadusega. Teine on ühekordne volitus määruse andmiseks ja sisaldub konkreetses seaduses. On olemas kolme liiki määrusi: intra legem, praeter legem ja contra legem. Määrused intra legem on haldusaktid, millega administratsioon on volitatud rakendama kehtivat seadust, ta konkretiseerib rakendatava seaduse norme ning peab olema nendega kooskõlas. Määrused praeter legem on haldusaktid, mis reguleerivad neid valdkondi, mida seadusega ei ole veel korraldatud. Selles mõttes loovad need määrused uut õigust. Sellised aktid peavad olema kooskõlas volitava seaduse põhimõtetega ning vältima vastuolusid seadustega, mis reguleerivad analoogilisi valdkondi. Contra legem määrustega võib muuta ja tühistada varem antud
(Merusk 2001: 520) Nimetatud eesmärk on haldusmenetluse seaduses esiplaanile tõstetud ja erilist rõhutamist leidnud. Seaduse § 1 kohaselt on seadus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. 5 2. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest (vt PS § 3)
▪ taseme ja dünaamika analüüs ▪ eksperthinnangud ▪ korrelatsiooni-regressioonianalüüs Tootlikkuse planeerimine o lähtutakse prognoosidest, mis selgitavad tootlikkuse arengusuundi tulevikus o kasutatakse lihtsustatud tehnilis-majanduslikke arvutusi, matemaatilis-statistilisi ehk ökomeetrilisi meetodeid ja eksperthinnanguid. o planeerimine konkretiseerib prognoose ja töötatakse välja tootlikkuse tõstmise programm o tootlikkuse kiirendamise ja aeglustamise nähtused ▪ loodus-klimaatilise tegurid ▪ riigi majandus ja sotsiaalpoliitika ▪ mittereguleeritavad ja reguleeritavad ja kontrollitavad tegurid Tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine o eeldab organisatsioonilise mehhanismi ja struktuuri olemasolu ettevõttes
ei ole kohtu poolt kontrollitavad ega isegi mitte kohtus vaidlustatavad.*56 Samas peab kohtu poolt kontrol- litavaks jääma õiguskantsleri menetlustoiming, mis riivab isiku põhiõigusi.*57 Sõltumatus ei kujuta endast erandit põhiseaduse § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud üldise kohtutee garantii suhtes. Sõltumatust kohtuvõimust konkretiseerivad immuniteedisätted, põhiseaduse § 140 lõige 2 ja § 145.*58 Immuniteedi- sätteid konkretiseerib omakorda ÕKS § 11, iseäranis selle lõige 4, mille kohaselt tagandatakse õigus- kantsler tahtlikus kuriteos süüdimõistmise või ettevaatamatus kuriteos süüdimõistmise korral, kui viima- sega kaasneb vabadusekaotuslik karistus.*59 Sõltumatuse printsiibi oluliseks õiguslikuks tagajärjeks on õiguskantsleri isekorraldusõigus. Selle insti- tuudi lõi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, arutades Vabariigi Presidendi taotlust ar-
Tehakse selleks, et näha ette nt kui toimuvad ühinemised, mis toimub siis jne. Jagunemised. Turulaienemised. 2) perspektiivse finantsplaani e. finantsprognoosi koostamine · lähtutakse pikaajalistest eesmärkidest; · finantsprognoosi periood võib ulatuda 2 10 aastani; Tehakse, et maandada riske, et näha kuidas äril läheb kui on nii v teisiti.. annab konkreetsema ülevaate hinnata riske 3)lühiajalise finantsplaani koostamine tähtajaga 1 2 aastat · konkretiseerib finantsprognoosi näitajaid lühemaks perioodiks; · võrreldes pikajalise prognoosiga on lühiajaline finantsplaan tunduvalt konkreetsem. Kõige konkreetsem. Arvut välja tegevuse tulem, vaja kogemust. Näitab ära kõik kapitali, mis on tarvis projekti arendamiseks. Kulud ja tulud. Peaks saama tugineda rahavoogudel. 32. Loetle finantsprognoosi koostamise kolm etappi; 33. Mida tähendab protsendimeetodi rakendamine finantsprognoosimisel?
aga muutumatu ja näeb välja selline ,nagu toodud juuresoleval.Varem vahendina esinenud objekt või nähtus muutub eesmärgiks,mis on ise võimeline esile kutsuma motivatsiooniseisundi ja kujuneb seega uueks vajaduseks.Seega on inimese motivatsioonisfääril loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvaldes kvalitatiivselt erinev iseloom. MOTIIV Motiiv on tunnetatud vajadus.Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse-motivatsiooni,motiiv aga konkretiseerib selle.See on arusaamine vajadusest,tegevusest selle rahuldamisel,eesmärkidest,mis viivad vajaduse rahuldamisele.Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud,olemasolevassenaktiivsusse.Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest,ilmnemisvormidelt,üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult ,milles nad esinevad.Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. MOTIVATSIOONISEISUNDID
x Prognoosi valik või korrigeerimine. Prognooside süntees o Prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine verifitseerimise või täiendavate andmete alusel. o Verifitseerimise tulemuste ja muude kriteeriumide alusel sobivaima prognoosi väljavalimine. o Erinevad prognoosid võidakse püüda ühendada (sünteesida), et saada parim variant või konstrueeritakse süsteemne kompleksprognoos. Tootlikkuse planeerimine konkretiseerib prognoose. Üldiselt kehtib seaduspärasus: kvaliteetne analüüs ja prognoos tagab reaalsema plaani, see omakorda tõhusama tegevuse ja soovitud tulemuse. Tootlikkuse planeerimine haarab x ettevõtte eesmärgid ja arenguteede valiku x otsustamise, mida, millal, kus, kes ja kuidas teeb tootlikkuse suurendamiseks igal juhtimistasandil x tootlikkuse suurendamise meetodite valiku, nende mõju, maksumuse ja tasuvuse määramise. Tootlikkuse kompleksse plaanimise tsükkel
ja muutuma. Juhul kui organisatsioonis pole motivatsiooniga asjad korras, siis võib täheldada järgmist: 1)töötajad on rahulolematud, virisetakse isegi tähtsusetute asjade üle, ei tunne end hästi; 2) puudub koostöövalmidus 3) ei kasutata ratsionaalselt aega, on pikad puhkepausid (kohvi- ja suitsupaus) 4) töö tulemus ei vasta kehtestatud (kvantiteedi ja kvaliteedi) nõuetele 5) tööga ei jõuta tähtajaks valmis. Motiiv –Ajend, põhjus, tunnetatud vajadus. Motiiv konkretiseerib üldise valmiduse. Peegeldab isiklikke, individuaalseid põhjuseid, tegureid, mis valitakse vajaduse rahuldamiseks, seega üks kindel käitumisviis just mitmete võimaluste hulgast. MOTIIVID JA STIIMULID MOTIIVID STIIMULID TÖÖPROTSESSIS FÜSIOLOOGILISED töö- ja palgakorraldus, arstlik teenindus, ostu- ja elamistingimused
Näitleja ülesandeks on o taasluua tegelase tunnusjooned ja omadused (rollitõlgendus võib tekstis antust ka kõrvale kalduda); o esitada tegelase repliigid, muutes kirjutatu kuuldavaks; o näidata neid tegevusi, mille subjektiks tegelane on. Lavakuju sünnib paljude tegurite koostoimes. Rolliloome põhilised determinandid. o Tegelane on teatri vaatekohalt võimalik (virtuaalne) kuju, mille näitleja laval konkretiseerib. Lavapraktikas on tegelasel kaks tahku: · tegelane draamatekstis - kujutluslik konstruktsioon, mille näitleja lugejana dialoogi ja tegelast kirjeldavate remarkide põhjal endale loob; · tegelane varasemates lavakehastustes, s.o. teatritraditsioon, mille taustale loodav roll paigutub. o Näitleja, kelle vastasmõjust tegelasega sünnib roll, toob rolli kaasa
hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, kuid pole samal ajal ühegi teise muutuja poolt mõjutatud. b) Sõltuv muutuja (dependent variable) - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, kuid ise ta ühtegi teist muutujat ei mõjuta. 2. Hüpoteesi püstitamine Hüpotees - uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad on. Hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist seost. Nt. inimese haridus (sõltumatu) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine (selgitamine, kas hüpotees vastab tõele või mitte). 3. Andmete kogumine Hüpoteesi testimiseks tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise viisid: 1. Küsitlus
x Prognoosi valik või korrigeerimine. Prognooside süntees o Prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine verifitseerimise või täiendavate andmete alusel. o Verifitseerimise tulemuste ja muude kriteeriumide alusel sobivaima prognoosi väljavalimine. o Erinevad prognoosid võidakse püüda ühendada (sünteesida), et saada parim variant või konstrueeritakse süsteemne kompleksprognoos. Tootlikkuse planeerimine konkretiseerib prognoose. Üldiselt kehtib seaduspärasus: kvaliteetne analüüs ja prognoos tagab reaalsema plaani, see omakorda tõhusama tegevuse ja soovitud tulemuse. Tootlikkuse planeerimine haarab x ettevõtte eesmärgid ja arenguteede valiku x otsustamise, mida, millal, kus, kes ja kuidas teeb tootlikkuse suurendamiseks igal juhtimistasandil x tootlikkuse suurendamise meetodite valiku, nende mõju, maksumuse ja tasuvuse määramise. Tootlikkuse kompleksse plaanimise tsükkel
Fenomenoloogiline esteetika rõhutab, et alles vastuvõtt konstitueerib esteetilise objekti teos saab teoseks tajumise käigus. 63. Kuidas ilmnevad tekstis lüngad ja määramatuskohad? - Kirjandusteose struktuuri kuuluvad määramatuse kohad (seotud ennekõike esitatud objektide kihiga teose maailm, tegelased, sündmused jne); 64. Milles seisneb teksti konkretiseerimine? Tooge näiteid. - Lugeja konkretiseerib oma kujutluses teksti, täites lüngad. Ingardeni järgi ei ole kõigi määramatuskohtade konkretiseerimine vajalik ega võimalik. 65. Mis on ootushorisont ja millistest osistest see koosneb? - Ootushorisont: lugejate eeldused, ootused, millega teosele lähenetakse. Rõhutab ühist, ajastuomast ootushorisonti teose ilmumise ajal valitsevad ootused kirjanduse suhtes. - Ootushorisonid komponendid: 1) zanri eelmõistmine tuttavad reeglid ja normid,
Ta on majandusteoreetik, filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge. Võõrandunud töö. Tema uurimustest üks paeluvamaid on võõrandumise analüüs, filosoofiliselt kõige hiilgavam töö. Tema lähtekohaks on tegutsev, meelelisse reaalsusesse lülitatud inimene. Inimene asub maailmas ja on looduse osa. Tööl on Marxi jaoks filosoofiline tähendus, töö juurde kuulub tõeline, piiritu inimlikkus. Hegel oli esimesena mõistnud, et just töö konkretiseerib ja materialiseerib inimese tegevuse. Töö kaudu inimene loob iseennast. Ta kritiseerib Hegelit, kes tema arvates tunnistab tööks vaid vaimse töö. Inimese võõrandumine on Marxile võõrandumine tööst. Inimene ei võõrandu ainuüksi oma tööst, vaid k kaasinimestest, maailmast, iseendast. Võimalus inimlikuks eluks kaob. Hegeli käsitluses sünnitab võõrandumist ennekõike teadmatus. Marx usub, et inimeste teadvus ei määra nende
Eesti olustikus on KOV kogukonnaliikmete poolt(vahetult või valitud organite kaudu) kohaliku elu küsimuste seaduste alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, millel on kodaniku-, koha-, ja objetilähendust tagav legitimatsioonisüsteem. 13. Kohaliku omavalitsuse funktsioonid 1) Riigipoliitiline – kohaliku elu poliitilise kujundamise demokraatlik funktsioon. KOV on pks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid. Riiki ja ühiskonda siduva olulise institutsioonina konkretiseerib ta üksikisiku jaoks riiki kui abstraktset moodustist. KOV on demokraatliku elukarralduse kooliks () haribv funktsioon 2) Õiguspoliitiline – vertikaalne võimude lahusus; detsentraliseeriv organisatoorne, personaalne ja funktsionaalne võimedu lahusus (õiguslik funktsioon). KOV on avaliku elu ja demokraatliku riigikorra pks alusprintsiipe, riigi ja ühiskonna poliitilise ja sotsiaalse korralduse printsiip.
indeksanalüüs (suhtarv). Võrdlusanalüüsi etapid: võrdluste aluste valimine (ettevõte, allüksus); informatsiooni kogumine; informatsiooni analüüs; tootlikkuse tõstmise meetmete plaani koostamine. 5 Tootlikkuse planeerimisel lähtutakse prognoosidest, mis selgitavad tootlikkuse võimalikke arengusuundi lähemas või kaugemas tulevikus. Konkretiseerib prognoose ja nende põhjal töötatakse välja ettevõtte tootlikkuse tõstmise programm. Tootlikkuse prognoosimisel võidakse kasutada lihtsustatud tehnilis-majanduslikke arvutusi, ökonomeetrilisi meetodeid, eksperthinnanguid. Tootlikkuse analüüsimisel, prognoosimisel ja planeerimisel tuleb arvestada tootlikkuse kasvu tingimustega ehk protsesside ja nähtustega, mis võivad kiirendada või aeglustada
haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest (vt PS § 3).
kodanikuosaluse vorme. KOKS §-s 2 toodud mõiste vastab EKOH-s toodule (lk 87). Lisaks võib määratleda kogukonnaliikmete poolt (vahetult või organite kaudu) kohaliku elu küs-te seaduste alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, mille on kodaniku-, koha- ja objektilähedust tagav legitimatssüst. Funktsioonid: Riigipoliitiliselt: kohaliku elu pol-e kujund demok f-n. KOV on üks demok valitsemisviisi põhilisi alustegusid. Konkretiseerib üksikisiku jaoks riiki kui abstraktset moodustist. Kool Õiguspoliitiliselt: vertik võimude lahusus; detsentraliseeriv organisatoore, personaalne ja funktsionaalne võimude lahusus (õiguslik f-n). KOV on avaliku elu ja demok riigikorra üks alusprints, riigi ja ühisk pol-e ja sots-e korralduse prints. Õigusriik vajab KOV materiaalses mõttes (subsidiaarsusprints, tsentralismi ja partikularismi tasakaalustatus ja süntees.
haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest (vt PS § 3). Reservatsioonipõhimõtte
6) Käsk võetakse vastu arvestades antud hetke tingimusi. 7) Kontseptuaalne võimekus on näha enda majandustegevust tervikuna ja mis juhtub siis kui töötaja haigeks jääb, tahab lisatööd, tekib veeuputus? 3) Äriplaani olemus Kõik praegu õpitav on sisuliselt äriplaan. Vaatleme äriplaani ebaõnnestumisi. Äriplaan kirjapandu, on majandustegevuse programm lähimaks ja kaugemaks tulevikuks. Võib olla erineva mahuga nt. koolis tunniplaan. Kirjapandud äriplaan konkretiseerib (täpsustab) eesmärki. Eesmärk on aasta pärast kliente rohkem, poole suurem kasum. Tegelikus elus tulevad takistused, selguvad ebaselged kohad, mille kohta polnud aimu, selleks on vaja kirja panna äriplaan. Suurtel edukatel firmadel on äriplaan. Eelnev töö on pikaajaline/mahukas. Äriplaani koostamise eelnevad küsimused: 1) Mis ettevõte see on, millega tegeletakse (tegevusala, mida valmistatakse, mis tingimused)? 2) Millised on tugevad/nõrgad küljed (head tarnijad, hea tööjõud)?
Tekib motivatsiooniseisund, mis määrab ära signaalidena toimivate välisärrituste vastuvõtu ja neile reageerimise. Inimese motivasiooni sfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erinev iseloom. Motiiv Motivatsioon kui mehhaanismiline ja protsessuaalne nähtus ei ole sarnane motiivi mõistega. Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjaliku uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt , üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult , milles nad esinevad.
riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis Riigivastutusõigus on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust. Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. Subjekt on riik. Riigivastutus laiemas tähenduses on riigi ja teiste avaliku võimu kandjate hüvitis avalik-
Ettevõtte koondplaani selles osas toimub ka eelarvestatud kasumiaruande lõpetamine. 1. Investeeringute plaan (ehk kapitaalmahutuste plaan) Investeeringute plaan on finantsplaan, kus kajastatakse põhivara eeldatav soetamine, renoveerimine ja kapitaalremont ning vastavad finantseerimisallikad. 2. Kassaplaan Kassaplaani koostamisele eelneb kahe madalamat järku plaani – raha laekumise plaani ja raha väljamaksete plaani – koostamine. Raha laekumise plaan detailiseerib ja konkretiseerib plaaniperioodi eeldatava rahalaekumise. Raha väljamaksete plaan detailiseerib ja konkretiseerib plaaniperioodi eeldatavad väljamaksed. Aasta kassaplaan koostatakse kvartalite lõikes, kvartali kassaplaan liigendatakse kuude lõikes. Harilikult tuuakse kassaplaanis välja järgmised osad: 1) Kasutadaolev rahasumma, mis leitakse valemiga: raha algjääk + laekum = kasutadaolev raha 2) Raha väljaminek, kus kajastatakse eraldi põhimaterjalide soetamisväljaminekud (sõltuvad tarnija
Võrgusõlmede suurim arv saab olla 264. Võrku lülitatatud seadmete arv saab olla veidi üle 65 000 (216). 10.ZigBee vahenduskiht Vahenduskiht (General Operation Framework GOF) vahendab omavahel selle kohal oleva rakenduskihi ja sellest allpool oleva võrgukihi vahelisi sõnumeid. Vahenduskiht täidab funktsioone, mis on ühised kõigile seadmetele: · adresseerimine · seadmete kirjeldamine (tüüp, toiteallikas, rahuolekud jne) Vahenduskiht kasutab objekti mudelit ning konkretiseerib meetodid ja andmeformaadid, mida rakendused kasutavad käskude ja vastuste moodustamiseks. Rakendustes kasutatavad käsud ja vastused päringutele konkretiseeritakse IEEE töögrupi poolt määratud profiilidega. Iga ZigBee seade suudab toetada 30 erinevat profiili (hetkel on neist täpselt määratletud vaid 1 profiil, valgustuse juhtimine). ZigBee seadme pinumälu on teiste traadita võrkude seadmete omaga võrreldes väike. Piiratud võimalustega lõppseadme pinumälu maht on kuni 4KB
Võrgusõlmede suurim arv saab olla 264. Võrku lülitatatud seadmete arv saab olla veidi üle 65 000 (216). 10.ZigBee vahenduskiht Vahenduskiht (General Operation Framework GOF) vahendab omavahel selle kohal oleva rakenduskihi ja sellest allpool oleva võrgukihi vahelisi sõnumeid. Vahenduskiht täidab funktsioone, mis on ühised kõigile seadmetele: · adresseerimine · seadmete kirjeldamine (tüüp, toiteallikas, rahuolekud jne) Vahenduskiht kasutab objekti mudelit ning konkretiseerib meetodid ja andmeformaadid, mida rakendused kasutavad käskude ja vastuste moodustamiseks. Rakendustes kasutatavad käsud ja vastused päringutele konkretiseeritakse IEEE töögrupi poolt määratud profiilidega. Iga ZigBee seade suudab toetada 30 erinevat profiili (hetkel on neist täpselt määratletud vaid 1 profiil, valgustuse juhtimine). ZigBee seadme pinumälu on teiste traadita võrkude seadmete omaga võrreldes väike. Piiratud võimalustega lõppseadme pinumälu maht on kuni 4KB
Bilansikirjetele avatud raamatupidamiskontod sisaldavad koondandmeid ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali liikumise ja seisundi kohta. Kasumiaruande kirjetele avatud kontod aga andmeid tulude ja kulude kohta. Kontosid, kus kajastatakse majandustehinguid ainult rahas, jaotamata neid koostisosadeks, nimetatakse SÜNTEETILISTEKS kontodeks. Sellist arvestust nimetatakse sünteetiliseks arvestuseks. Kõrvuti sünteetilise arvestusega peetakse ANALÜÜTILIST arvestust, mis detailiseerib ja konkretiseerib sünteetilist arvestust. Sünteetilistele kontodele avataksegi sisu detailiseerimiseks vastavate nimetustega analüütilised kontod. Näiteks kontole "Võlad tarnijatele" avatakse analüütilised kontod arvlemiseks iga tarnijaga. Analüütilised kontod käituvad alati samuti nagu sünteetiline konto, mille koosseisus ta on. Iga analüütilise konto deebeti või kreediti mõisted on samad, mis vastaval sünteetilisel kontol ning
· vähenevad püsikulud absoluutsuuruses · väheneb muutuv- ja püsikulude summa Need variandid on seotud eri tegurite ja ajaperioodidega ning nende analüüs on võimalik, kui ettevõttes on kasutusele võetud kulude juhtimisarvestus ja controlling-süsteem. Tootlikkuse planeerimine Prognoosimisel võib kasutada lihtsustatud tehnilis-majanduslikke arvutusi, matemaatilis-statistilisi ja ökonomeetrilisi meetodeid, eksperthinnanguid. Planeerimine konkretiseerib prognoose ja nende alusel töötatakse välja tootlikkuse tõstmise programm. Tootlikkuse analüüsimisel, prgnoosimisel ja planeerimisel arvestada tootlikkuse kasvu ettevõtteväliste teguritega (ohtude ja võimalustega) ja siseteguritega. Tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine eeldab teatavat organisatsioonilist mehhanismi ja juhtimisstrateegiat. 3. Materjaliressursside efektiivsus 3.1 Väetiste kasutamise efektiivsus
Kui füüsiline kk-d väljub optimaalsest seisundist - asjade ülekoormus. Homoöstaatiline põhimõte, mitte inimkäituise seaduspära. Objektiivne ja sõltumatu individuaalsetest teguritest. Barker rõhutab, et alamehitatus on indiviidi seisukohalt produktiivne seisund see suurendab paiga liikmete ühtsust, komponendid lähenevad üksteisele, integreeritus suureneb vastastikune sõltuvus, samal ajal suureneb ka sõltumatus, samas suurene ka indiviidi aktiivsus ja subjetiivn rahulolu. Konkretiseerib ideed käitumispaiga terviklikkusest ja tema elementide vastastikkusest seotusest. Inimeste arv mõjutab paiga seisundit ja adekvaatsust, mis seal aset leiab. Indiviid on kk-ga seotud käitumispaiga kaudu ja kk mõju sõltub suhtest paigaga. Võimaldab ennustada käitumist, teades käitumispaiga seisundit sunnib inimesi teatud viislil käituma, nõudes kompenseerivaid jõupingutusi. A.Wicker püüab täpsemalt mõõta
töötamine ja elamine); Marksistlik (peamine probleem on mõjutatud, kuid ise ta ühtegi teist muutujat ei mõjuta. kapitalism, kus on vajalik naiste tööjõud); radikaalne 2.Hüpoteesi püstitamine (kõige uuem, naiste probleemide peamine põhjus on Hüpotees -uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates mees. Mehed tahavad domineerida naiste üle, nii asjad on. Hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. majanduslikult kui ka seksuaalselt). Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist seost. Nt. inimese haridus(sõltumatu) omab Sotsiaalse vahetuse teooria (George Homans) väidab, et positiivset mõju inimese sissetulekule(sõltuv). inimestevahelised lähisuhted on nagu majanduslik Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine kauplemine
Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldunud. (Sellel käsitlusel on ka puudused) Motivatsioon neurofüsioloogiline seisund mille vajaduse esile kutsub. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Motiiv on tunnetatud, arusaadud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsus motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiivide konflikt A eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt positiivse alternatiivi vahel. B eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt negatiivse alternatiivi vahel. C on salakaval. Valida tuleb lähenemispüüde ja eemaldumispüüde vahel, kuna samal objektil on nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Motivatsiooniseisundid huvi, soov, püüdlused. Väliselt äravahetamiseni sarnast
Garantii on aluseks KOVü-de rahastamise korraldusele, mis moodustub ühelt poolt omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteemist ja teiselt poolt KOVü-dele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamist reguleerivatest sätetest. Nõuetekohase KOVü-de rahastamise mehhanismi loomine on PS §-st 154 tulenevalt riigi ülesanne. Võrreldes KOVü põhigarantiiga – enesekorraldusõigusega – on finantsgarantiiga seotud õigused teisejärgulised. 4) kohaliku eelarve iseseisvuse garantii - konkretiseerib KOVü enesekorraldusõigust eelarve valdkonnas. Riigieelarve (PS § 115) ja kohalikud eelarved on lahutatud. 29 5) õiguste kaitse garantii - eesmärk on võimaldada KOVü-l vaidlustada oma põhiseaduslike õiguste rikkumist. Ehkki vahetu kaitse võimalust PS sõnaselgelt ette ei näe, ei ole see PS kohaselt ka välistatud. 117. Kohaliku elu küsimused (kohaliku omavalitsuse
Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldunud. (Sellel käsitlusel on ka puudused) Motivatsioon neurofüsioloogiline seisund mille vajaduse esile kutsub. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Motiiv on tunnetatud, arusaadud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsus motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiivide konflikt A eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt positiivse alternatiivi vahel. B eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt negatiivse alternatiivi vahel. C on salakaval. Valida tuleb lähenemispüüde ja eemaldumispüüde vahel, kuna samal objektil on nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Motivatsiooniseisundid huvi, soov, püüdlused
Tekib motivatsiooniseisund, mis määrab ära signaalidena toimivate välisärrituste vastuvõtu ja neile reageerimise. Inimese motivasiooni sfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erinev iseloom. Motiiv Motivatsioon kui mehhaanismiline ja protsessuaalne nähtus ei ole sarnane motiivi mõistega. Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjaliku uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt , üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult , milles nad esinevad.
Esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Tootmise ja loometegevusega luuakse objekte tarvete rahuldamiseks ja tekitavad seoses sellega uusi tarbeid. Varem vahendina esinenud objekt muutub eesmärgiks, mis on ise võimeline esile kutsuma motivatsiooniseisundi, kujuneb sellega ise vajaduseks. Nad muutuvad ideatoorseteks- omandavad iseseisva tähenduse, muutuvad psühholoogilisteks invariantideks. MOTIIV- on tunnetatud vajadus. Konkretiseerib motivatsiooni. Arusaamine vajadusest, tegevusest selle rakendamisel, eesmärkidest. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. On teadlik suhtumine juba olemasolevasse aktiivsusse. Teadlik motiiv. Ebateadlik motiiv- ei ole arusaadav ei subjektile endale ega ilma põhjalikuma uurimiseta ka teistele. Enamik on sellelaadsed. Tegevust mõjutab palju motiive, nende konfliktist ja võitlusest kujuneb välja üks juhtmotiiv, või mõned peamised
Tekib motivatsiooniseisund, mis määrab ära signaalidena toimivate välisärrituste vastuvõtu ja neile reageerimise. Inimese motivasiooni sfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erinev iseloom. Motiiv Motivatsioon kui mehhaanismiline ja protsessuaalne nähtus ei ole sarnane motiivi mõistega. Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse – motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjaliku uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt , üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult , milles nad esinevad.
muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta. SÕLTUMATU MUUTUJA SÕLTUV MUUTUJA 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse 2. Hüpoteesi püstitamine. Hüpotees on uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad maailmas on; hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja seost. Näiteks hüpotees: inimese haridus (sõltumatu muutuja) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv muutuja). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine – selgitamine kas hüpotees vastab tõele või mitte. 3. Andmete kogumine. Selleks et hüpoteesi testida, tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. Sotsioloogias esineb küll tihti
Vajadused muutuvad ideatoorseteks, st vajaduste rahuldamise vahendid omavad iseseisva tähenduse ja tänu sellele muutuvad psühholoogilisteks invariantideks. Sümboolsus ja vahendatus tagab inimese võime aegsasti, prognoositavalt käituda vastavalt vajadustele, mis võivad käivituda alles tulevikus. MOTIIV Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb alguses psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Motiivid teadvuse osavõtu järgi: a. teadlikud b. ebateadlikud motiivid Motiivid erinevad 1 teisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt, üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult, milles nad esinevad.
b. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. 40 c. Määrus on seadusele alluv üldakt. Määrus peab alati lähtuma põhiseadusest ja seadustest. 3.2 Määruse liigid ja õiguspärasus. a. Intra legem määrused – haldusaktid, millega administratsioon on volitatud täitma, ellu viima seadust. Konkretiseerib norme, mis sisalduvad rakendatavas seaduses. b. Praete legem määrused – haldusaktid, mida antakse suhete reguleerimiseks, mis on seni seaduse poolt reguleerimata. Sisuliselt asendavad seadust. Peab olema kooskõlas ligilähedaste seadustega. c. Contra legem määrused – haldusakt, millega muudetakse või tühistatakse seadusi. Samuti asendab sisuliselt seadusi.
sünteetilisteks kontodeks. Ettevõtte juhtimiseks ja materiaalsete väärtuste säilivuse kontrollimiseks peame aga teadma iga materiaalselt vastutava isiku kohta kõikide materjaliliikide laoseisu ja käibeid nii natuuras kui rahas. Samuti vajame infot arvelduste seisukorra kohta iga hankijaga jne. Selleks tuleb paralleelset sünteetilise arvestusega organiseerida ka analüütiline arvestus. Analüütiline arvestus detailiseerib ja konkretiseerib sünteetilist arvestust. 22 SÜNTEETILISTE JA ANALÜÜTILISTE KONTODE SEOSED SÜNTEETILINE KONTO MATERJAL D K S0 46 000 1) 14 000 2) 10 000 4) 20 000 3) 9 500 K 34 000 K 19 500
Algselt avastatud printsiip, ka kaasuse enda koes, on stardipunkt Õe rakendaja poolsele normiloomele. Interpretatsiooni käigus luuakse rakendatav norm – see on side ius scriptumi ja ius nonscriptumi vahel. Teise positsiooni kohaselt peetakse eelpositiivset vähetähtsaks ning igalt sammult Õele vastavuse leidmisel nõutakse ratsionaalset kontrollitavust. Tegemist on samm-sammulise protsessiga, mille käigus Õe rakendaja konkretiseerib ja spetsifitseerib St talle ette antud eluliste asjaolude suhtes, kuni jõuab Õele vastava lahenduseni – see on hermeneutiline ehk arusaamilisele suunatud protsess, mis lõppeb hermeneutilise pöördepunktiga, mis saavutatakse, kui edasine Õlik ja faktiline tihendamine ei võimalda enam normi spetsifitseerimist ja eluliste asjaolude mõttelist jaotamist. III. 1.4. Topik ja argumentatsiooniprotsess = vöörtusjurisprudents
annaabi.ee 
