Morfoloogia mõisted (0)

Kaassõna ehk adpositsioon kuulub lauses käändsõna juurde ja ta konkretiseerib tähendust. Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad . Kaassõnad võivad muutuda üksikutes käänetes: (laua) peale, (laua) peal, (laua) pealt.
Kaassõna liigid

kohakaassõnad: (seina) ääres, (maja) taga, (laua) ümber, mööda (teed)

ajakaassõnad: (loengu) kestel, pärast (sööki)

põhjuskaassõnad: (haiguse) tõttu, tänu (heatahtlikkusele)

viisi- ja seisundikaassõnad: (üksteise) võidu, (epideemia) küüsis

vahendi- või abinõukaassõnad: (kaaslaste) abil, ( tarkuse ) varal

suhtumis- või suhtekaassõnad: (minu) meelest, (usinuse) poolest

hulga-, mõõdu - ja määrakaassõnad: (mitme) võrra, üle (kümne)
Kaassõnade kasutuse laienemine
On kaassõnu, mille kasutus on aja jooksul laienenud. Võõrmõju tulemusel on toimunud teatav süntaktiline nihe . Kaassõna tänu, aga ka läbi ja üle, kasutuse laienemist peab Mati Hint väga ilmekaks vene mõju näiteks. Vastavad muutused kirjakeeles on aga keelekorraldajate poolt palju taunimist leidnud. Kaassõnal tänu, mis kuulub põhjuskaassõnade hulka, on olnud algselt positiivne tähendus. Seetõttu pole seda soovitav kasutada negatiivses kontekstis. Kui väljendatakse millegi halba tagajärge, sobiks kasutada sõna tõttu või pärast.
Näiteid valest kasutusest:
Euroliidu veetrahvi otsus võib tulla tänu Narvale. Kas eestlaste pensioniraha haihtub tänu Eesti kõrgele inflatsioonile? Tänu valetunnistusele sai ta ebaõiglaselt karistada. Võistlus tuli tänu halvale ilmale üldse ära jätta. Tänu töökoha kaotusele on pereisa sunnitud laenu võtma. Võrdle: valetunnistuse tõttu, halva ilma tõttu, töökoha kaotuse tõttu.
Rõhumäärsõna ehk modaaladverb näitab kõneleja suhtumist , hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib-olla, vaevalt , arvatavasti, ehk, ilmselt. Enamasti toimivad modaaladverbid lauses üldlaiendina, varjundades lausega väljendatava situatsiooni tähendust. Nt vrd lauseid : Ta rääkis lihtsalt (adv) ja Ta lihtsalt rääkis (modadv). Või See oli õige tilluke loom (adv) ja Läheks õige kinno ? (modadv)
Jagunemine
Modaaladverbid talitlevad lauses:
1) modaallaiendina, nt võib-olla, arvatavasti, vist , kahjuks. Nt Ma ei saa seda kahjuks teha; seda tüüpi väljendid on suhtluses vajalikud kõneleja- või kuulajapoolse arvamuse või hinnangu väljendamisel.
2) grammatilise üldlaiendina, nt kas, las, nt Kas eile vihma sadas?; – siin lisandub sõnale grammatiline tähendus teatud lausetüübi väljendamise mõttes.
3) teatestruktuuri väljendava üldlaiendina, nt ju, siis, nt Ma ju kõnelesin sellest; olgu siis pealegi;
4) konnektiivlaiendina (siduv laiend), nt ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, nt Just see ongi põhiküsimus – see viitab tähendusseosele kontekstiga;
5) intensiivistava üldlaiendina, nt no, ometi, jah, vaat . Nt Vaat see on alles uudis.
Sageli võib üks ja seesama sõna esineda lauses paralleelselt nii iseseisva (võimalik küsimustada) kui modaaladverbina (küsimust esitada raske).
Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funkt­siooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata. Sidesõnu on kõikides keeltes vähe. Eesti keeles on neid paar­kümmend: ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki , nagu, arhailised saati, elik ning liitsõnalised justkui, otsekui. Nt Alguses lõi Jumal taeva ja maa. See on hea raamat, aga too teine on huvitavam. Jüri on noorem kui Mari. Paljud sidesõnad kuuluvad ka ühendsidendite koosseisu koos ase- või rõhumäärsõnaga: nii et, nõnda et, sellepärast et, niikaua kui, parajasti kui, nõnda nagu, kas ... või, kui ... siis, ei ... ega, niihästi ... kui ka jne; nimi‑ või asesõnafraasiga: selleks et, samal ajal kui, sel ajal kui, selle asemel et, sellest hoolimata et, peale seda kui. Nt See küsimus jääbki lahendamata , niikaua kui kumbki pool järeleandmisi ei tee. Nad peavad valima kas ühe või teise võimaluse, muud väljapääsu pole. Ta istus uuesti laua taha, samal ajal kui külalised alles esikus kobistasid. Õhk oli lämbe, sellest hoolimata et päev läbi oli vihma sadanud. Kõige enam mitme­sõnalisi sidendeid moodustavad sidesõnad et ja kui, üldse ei moodusta neid sidesõnad ja, ning, ehk, elik, kuna, kuigi, ehkki, otsekui, justkui. Vastavalt oma võimele esineda rinnastavas või alistavas seoses jagunevad sidesõnad rinnastavateks (ja, ning, saati, elik, või, ega, aga, kuid, ent, vaid) ja alistavateks (et, kuna, sest, kuigi, ehkki, olgugi, nagu, otsekui, justkui). Nt linn ja maa; kolm või neli; teab, aga ei räägi – Ma tean, et loota pole midagi. Ta vaatas mind nagu ilmutust. Sidesõnad kui, kuni, ehk võivad esineda nii rinnastavas kui ka alistavas seoses, nt Valvasin ööd kui päevad – Söö, kui maitseb. Paranemine võtab kolm kuni neli kuud – Ole siin, kuni ma tulen. Maria oli komtess ehk krahvipreili – Ehk ta küll kõike teab, ei räägi ta midagi. Rinnastavad sidesõnad jagunevad tähenduse järgi ühendavateks ja eraldavateks. Ühendavad sidesõnad on kas üldühendavad: ja, ning, ega, saati, nt Alguses lõi Jumal taeva ja maa, vastandavad: aga, kuid, ent, vaid, nt Tuleksin hea meelega, aga mul pole aega, või seletavad: ehk, elik, nt Ta töötab Eesti Keele Instituudis ehk endises Keele ja Kirjanduse Instituudis. Eraldav sidesõna on või, nt elu või surm. Alistavad ja alistav-rinnastavad sidesõnad võivad täita väga erinevaid funktsioone, olenevalt sellest, missuguste sõnadega koos nad sidendi moodustavad ja/või missuguseid osalauseid omavahel ­seovad.