KALAKAUBANDUS (0)

KALAKAUBANDUS KORDAMISTEEMAD/KÜSIMUSED
1. Kaubanduse erinevad vormid. Jae -ja hulgikaubandus
Hulgikaubandus ·Hulgikaubandus on kaupade ja teenuste ostmine eesmärgiga neid edasi müüa või professionaalselt kasutada.
·Olenevalt riigist hulgikaubanduse osatähtsus on väga erinev.
Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes ). · Jaekaubandus on lõpplüli
2. Jaekaubanduse -ülesanded, -jagunemine, -suunad. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes).
Jaekaubanduse jagunemine ·Kaupluste müük
·Otsemüük (see on müük vahendajateta, müüjalt otse kliendile)
·Otsemüük ei ole müümine interneti, telefoni või posti kaudu tellimise teel.
1.Sihtturu määramine; (ka kauplustel on oma kindel sihtturg);
2. Positsioonimine ehk oma koha leidmine turul: ­90% moodustab asukoht turuelementide osatähtsusest (toode, hind, jaotus, asukoht, toetus). ­Firma maine koosneb füüsilistest ja mittefüüsilistest teguritest. Füüsilised seotud tootega ; mittefüüsilised seotud töötajatega - kuidas tarbijat teenindatakse. Poe atmosfäär - puhtus, teenindajate riietus.
3. Jaeettevõtete liigitus.
Jaeettevõtete liigitus 1.Jaekaubanduse kett, tegutsetakse kas tootja müügiesindajana või frantsisiga. 2.Kaubavaliku laiuse puhul liigitatakse: ­teatud kaupu pakkuvad kauplused; ­konkreetset kaupa pakkuvad kauplused. 3. Teeninduse järgi 4.Hinnataseme järgi 5.Suuruse järgi. 6.Asukoha järgi ­ nt kauplus keskuses või kodukoha lähedal. 7.Tegutsemismeetodi järgi
4. Ettevõtja logistilised eesmärgid. Transpordikulude alandamine (optimeerimine)
Klientide rahulolu suurendamine
5. Turunduse vajadus. · Turundus stimuleerib nõudlust.
· Turundus toetab nii tootmist, vahendamist kui ka tarbimist.
· Turundus mõjutab inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili ja elukvaliteeti.
· Turundus mõjutab ettevõtte kasumlikkust
6. Turunduse funktsioonid. 1. Tehingulisteks funktsioonideks on ost ja müük. 2. Logistiliste funktsioonide hulka kuulub ladustamine ja transportimine. 3. Abistavateks funktsioonideks on toodete finantseerimine , riskikandmine, turuinfo kogumine jm.
7. Turundusmeetmestikud (4P, 7P, 4C).
Klassikalise turundusmeetmestik 4P: ·hind ( Price )
·müügitoetus ( Promotion )
·toode (Product)
·turustus (Placement)
7P kontseptsioon , milles lisaks 4P meetmestiku olulisteks vahenditeks ka: ­personal (Personnel), ­protsesside juhtimine ( Process Management) ­füüsiline keskkond ( Physical Facilities) Väites, et 4P meetmestik on pigem turundajakeskne, on kirjeldatud ka 4C turundusmeetmestikku, mis lähtub pigem tarbijast: ­Selles vastandatakse hind tarbija kulutusele ( Cost to the customer), ­müügitoetus turundussuhtlusele (Communication), ­toode vajaduse lahendusele (Customer solution ), ­turustus kättesaadavusele (Convenience). 8. Turunduskanalid. Tavapärane turustuskanal ·Siin tegutsevad sõltumatud tootjad ja hulgi- ning jaemüüjad.
·Kõik nad võistlevad kõrgeima positsiooni pärast ja pürgivad suurima kasumi poole.
·Sellises kanalis ei mõjuta ükski olulisel määral teisi.
·Turustuskanalis puudub mehhanism terviku juhtimiseks. Vertikaalne turustussüsteem ·Vertikaalne turustussüsteem seob turustuskanali koostisosad - tootmis-, hulgi- ja jaeettevõtted - ühistööks ning toetub omandi-, lepingu- ja võimusuhetele. ·Vertikaalses süsteemis on olemas teatud juhtorganisatsioon või mehhanism, mille sihiks on saavutada kogu kanali võimalikult ökonoomne töö ja maksimaalne turuline toime. ·Eeliseks on suurus, majanduslik võim ja dubleerimise vältimine.
Horisontaalne turustussüsteem ·Kõrvuti vertikaalsega saab rääkida ka horisontaalsest süsteemist. ·Siin sõlmitakse turustusalaseid kokkuleppeid ühe ja sama astme firmade vahel. ·Sõltumatul ettevõttel ei pruugi olla kapitali, oskusteavet, tootmisvõimalusi või turundusressursse turgude hõivamiseks ning riskijulgust üksi tegutsemiseks. ·Ettevõtted lepivad kokku kas tähtajaliseks või siis kestvaks koostööks.
Paljukanaliline turustussüsteem ·Paljukanalilise turustussüsteemi juhul kujundab organisatsioon eri turustuskanalite süsteemi, kusjuures mõned võivad jääda tagavarakanaliteks.
·Kui on välja kujunenud võrk, siis ei tasu lõhkuda, lülisid juurde teha, kuna tarbijaid niikuinii juurde ei tule
9. Müügitoetuse elemendid. on reklaam , müügi aktiviseerimine, isiklik müük ja avaliku arvamuse kujundamine
10. Reklaami funktsioonid.
· Tuleb eristada toodet teiste hulgast ja teha seda toote jaoks soodsalt. · Ärgitada tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid. · Kaasa aidata toote/teenuse levikule. · Kujundada välja teatud püsivad eelistused mingi kauba või teenuse suhtes, kujundada seega oma kindel tarbijaskond, kes on sellele firmale või tootele lojaalne.
·Reklaami võib jagada toote/teenuse reklaamiks ja institutsioonireklaamiks.
·Toote/teenuse reklaam annab teada, informeerib tarbijaskonda mingist kindlast tootest/teenusest. Selline reklaam võib olla kas otsene või kaudne. 11. Kalatoodete trendid jaekaubanduses. ·Kuigi üle Euroopa on kalatoodete tarbimisharjumused erinevad on selge, et eurooplaste elutempo on muutumas üha kiiremaks. ·Väiksem ajaressurss tingib vajaduse valmistoitude järele ja seda nii lõunasöökide kui ka pereõhtusöökide näol. ·Piirkonnaspetsiifilised toidud on üha enam Maailma toiduturul kanda kinnitamas. ·Räime ja kilutooted on piirkonnaspetsiifilised, kuid on üsna sarnased Vahemere toidukultuurile, mis lihtsustab toodete turustamist. ·Mida eristuvam on kalatoode, seda lihtsam on seda turustada. ·Kuid lihtsalt kalatoote letilepanemine ei ole piisav turundustegevus, et tagada toote väljapaistmine üleüldise infomüra taustal. ·Meie endi loodud toode on meile sama hea ja armas kui oma laps. ·Toote degusteerimised, artiklid ja internetiturundus on iga eduka toote elukaare lahutumatud osad. ·Kalatoodete sesoonsust peetakse Euroopa riikides turueeliseks.
·Kalatarbijad on piisavalt haritud, et teada mis kuus on millise kalaliigi hooaeg. Näiteks Soomes on august vähihooaeg.
·Tootjad valmistuvad vähihooajaks aastaringselt, keetes ja külmutades vähke ning 90% vähimüügist toimub augustis. ·Jaekauplustes ei ole tavaliselt eraldi inimest, kes tegeleb ainult kalatoodete grupi sisseostmisega. ·Reeglina vastutab kalatoodete valiku ja sisseostmise eest inimene, kelle nö põhitööks on lihatooted või piimatooted vms. ·Selline tendents tähendab, et kalatootjatel on vaja väga selgesti eristuda, selleks, et nende toode jaekauplusesse müügile saaks. ·Jaekaupmehed ootavad kalakäitlejatelt mitte üksikuid tooteid vaid tootekontseptsioone ja tooteperekondi mis ei kopeeri riiulitel olemasolevaid tooteid vaid loovad tarbija jaoks suuremad valikuvõimalused.
12. Kaupade klassifitseerimise põhimõtteid. ·Klassifitseerimine on objektide hulga jaotamine mingite ühiste tunnuste, omaduste järgi alahulkadeks. ·Enamus klassifikaatoreid on hierarhilise ülesehitusega, kus iga alllüli konkretiseerib kõrgemalseisva lüli tunnuseid. ·Täiuslik klassifikaator peab võimaldama kõiki objekte vaadeldavas hulgas paigutada ühte ja ainult ühte kohta hierarhilises süsteemis.
13. Tarbimisomaduste rühmad. ·Funktsionaalsed. Nad näitavad kauba võimet rahuldada konkreetseid, utilitaarseid vajadusi ja neid väljendatakse erisuguste parameetritega. Näiteks pesumasina funktsionaalseid omadusi iseloomustavad pesevusaste, loputavus, pesu kuivus, pesu kulutamine. ·Töökindluslikud. Näitavad kauba omadusi säilitada ajas oma kasutamisotstarvet ja funktsionaalseid parameetreid. Nende omaduste iseloomustamiseks kasutatakse selliseid näitajaid nagu töövältus, tööaja ressurss, tõrgete tõenäosus, garanteeritud töövältus, remonditavus, säilivus jne. ·Ergonoomilised. Nad iseloomustavad kauba "inimesepärasust" - vastavust inimese antropomeetrilistele, füsioloogilistele, psühholoogilistele, hügieenilistele iseärasustele. ·Ohutustehnilised. Need omadused peavad tagama kauba kasutamise ohutuse tarbijale. Mehhaaniline, keemiline, bioloogiline, elektriline jne. ohutus on olulise tähtsusega kõigi kaupade puhul. Eriti tähtsustuvad nad lastekaupade korral. · Esteetilised . Kõik kaubad lülituvad kas pikemaks või lühemaks ajaks inimest ümbritsevasse keskkonda, mille kujundamise üheks lähtekriteeriumiks on inimese esteetilised tõekspidamised. Kauba disain (väliskuju, värvilahendus, pinnatöötlus, detailide kompositsioon jne.) peab arvestama sihtturu ilunõudeid. ·Ökoloogilised. Need omadused iseloomustavad kauba sobivust eriti tarbimiskoha, aga ka tootmiskoha ja ringlusregiooni ökosüsteemi. Kauba kasutamisest, tootmisest ja ringlusest põhjustatud saastatus peavad olema minimaalsed. ·Ökonoomilised. Väljendavad kauba tootmise, ringluse ja tarbimise ökonoomilisi aspekte, nendele tehtud kulutusi, kauba kasutamisel saadud majanduslikku kasu ja kasu ning kulutuste suhet.
14. Kuidas kujuneb kauba kvaliteet?
15. Kuidas hinnata kvaliteedi? (Kvaliteedi hindamise meetodid). ­ organoleptiline meetod. Üksikisik hindab kvaliteeti oma meeleorganite (nägemine, kuul-mine, haistmine , maitsmine, kompimine ) abil, kasutades vajaduse korral lihtsaid tehnilisi vahendeid ( luup , joonlaud, kaliiber jt.). Selle meetodi efektiivsus sõltub suuresti hindaja võimetest. Eriliste võimetega inimesed on hinnatud kvaliteedieksperdid; ­ekspertmeetod. Siin kasutatakse ekspertide rühma (üldjuhul 3-10 inimest) ning tema tööd korraldavat ja abistavat töörühma. Ekspertmeetodi objektiivsus on õigete tööpõhimõtete rakendamisel oluliselt suurem organoleptilisest meetodist. Üks enamlevinud moodus ek- spertmetoodika kasutamisel on välja töötatud 50-ndatel aastatel USA-s O.Helmeri ja T. Gordoni poolt ja kannab Delfi meetodi või ka Delfi oraakli meetodi nime. ­ sotsioloogiline meetod. Siin määratakse kvaliteedinäitajad sotsioloogilise uuringuga. Kasutatakse erinevaid turu-uuringute metoodikaid, et välja selgitada huvigrupi hinnang. Meetod on enamlevinud garderoobikaupade kvaliteedi hindamisel.
16. Pakendi funktsioonid. ­komplekteeriv, kooshoidev ­ pakend on vajalik, et kaup vajalikus koguses koos seisaks ( kott, nõu, karp puisteainetele, pudel või tuub vedelikele ja pastadele, kast või karp naeltele, kompvekkidele jne.); ­kaitsev ­ pakend on vajalik, et kaup säilitaks oma tarbeomadused (konservikarp, hermeeti-line kilepakend , õliga immutatud paber jne.); ­transporti hõlbustav ­ pakend on vajalik, et kaupa saaks kas käsitsi või mehhanismidega mugavalt teisaldada, autole , vagunisse või laeva hästi ja ökonoomselt paigutada; ­ladustamist hõlbustav ­ pakend on vajalik, et kaupa saaks ruumi optimaalselt kasutades ja tema tarbimisomadusi säilitades virmastada, ladustada; ­ kauplemist hõlbustav ­ pakend on vajalik, et kaupa saaks ostjale ja kaupmehele mugavalt ostukohas välja panna, et ta võimaldaks vajaduse korral kasutada selvet; ­tähelepanu äratav ­ pakend on vajalik ostja pilgu püüdmiseks, temas huvi äratamiseks antud kauba vastu; ­prestiizi ja mainet süvendav ­ pakend on vajalik, et toetada ja aidata juurutada antud kaubaga seonduvat mainet (soliidsus, turvalisus, boheemsus, mehelikkus jne.);
­uuendamist imiteeriv ­ vana kaup uues pakendis võib saavutada uue turujõu. Eriti oluline on see funktsioon neile Eesti ettevõtetele, kes kuni viimase ajani ei ole tahtnud või osanud enda jaoks pakendi rolli tähtsustada.
17. Kvaliteedimärkide süsteemi eesmärk. ELs kehtiva üldise toiduainete kvaliteedimärkide süsteemi eesmärgiks on kaitsta konkreetse päritoluga ja traditsioonilisi tootenimetusi
18. Hügieenilised nõuded kauplusele.
19. Kala ja kalatoodete säilitamisnõuded.
20. Kaupleja kohustused.
·Tagama kauba või teenuse müügiks nõutavad tingimused ja hoolitsema, et müüjad neid täidaksid. ·Toidukaupluses peavad olema kiirestiriknevate kaupade jaoks külmletid ja -kapid, kaalud täpsed ja kontrollitud jms. ·Tagama tööks vajaliku ettevalmistusega personali olemasolu. ·Kontrollima kauba vastuvõtmisel selle vastavust saatedokumendile ja saatedokumendi vastavust kehtestatud nõuetele. ·Tagama kaubale või teenusele kehtestatud nõuetele täitmise ehk kontrollima, kas kaup on kvaliteetne.
·Tagama tõese teabe andmise müüdava kauba või teenuse kohta.
·Tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse.
·Tähistama müügikoha ärinime või nimega.
21. Jälgitavussüsteemi osad. ·Tarnija jälgitavus tagab, et kõigi toormaterjalide/koostisosade päritolu saab määrata kindlaks andmete ja dokumentatsiooni alusel. Ettevõttes peavad olema kättesaadavad kõik dokumendid millega toormaterjali /koostisosa partii on saabunud ettevõttesse. (äridokument, värske kala puhul päritolu tõendav dok., impordi puhul sertifikaadi koopia jne.) ·Töötlemise jälgitavus tagab võime identifitseerida kõiki koostisosi ja töötlemise andmeid ettevõttes toodetud iga eraldi toote kohta. ·Kliendi jälgitavus tagab võime teha kindlaks kõikide toodete kliendid.