Eesti keele eksami kordamine (0)

Eesti keele eksami kordamine
Ilukirjandus
Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika.
Eepika - Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased.
Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus , seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm , elamused ja mõtted.
Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks.
Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane.
Eepika jaguneb:
Suurvormid : eepos , romaan
Väikevormid: jutustus, novell , lühijutt, valm, muinasjutt , anekdoot
Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos.
Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, sündmuste pikaajaline kulg (mitu süžeeliini).
Novell- tihe sündmustik, vähe tegelasi, üks teema, püänt.
Jutustus- novelli ja romaani vaheline žanr (laiem novellist, kitsam romaanist), pole ainult üks sündmus, vabam vorm.
Lühijutt- võitlused, leitakse konfliktist väljapääs, tragikoomika, uuritakse käitumist ja ühiskonda.
Muinasjutt- väljamõeldis (pole tõepära), hea võidab halva, 3, 7 ja 12, “Elas kord…”, “Kui nad surnud pole…”.
Anekdoot- lühike, vaimukas , üllatava lõpuga, stereotüübid, ülevõimendus.
Lüürika jaguneb:
Haiku- 5+7+5 värsisilbid.
Ood- pidulik, ülistus-/mälestuslaul, pühendusega, sinavorm.
Sonett- 14 värsirida, värsimõõdud (nt 6+8, 4+4+4, 3+3+3+3).
Lüroeepika jaguneb:
Ballaad - põhineb legendil/rahvajutul, mitmestroofiline/salmiline.
Poeem - jutustav luuletus , värsivormis jutustus.
Valm- õpetliku/pilkava sisuga lühiteos, loomad kujutavad inimtüüpe.
Dramaatika jaguneb:
Tragöödia- traagiline lõpplahendus, konfliktil põhinev
Komöödia- lõbusa lõpplahendusega, kergekaalulised konfliktid, naeruvääristab nõrkusi ja pahesid, probleemid lahenevad ootamatuste järel õnnelikult.
Draama- tõsine konflikt, eluline sündmustik, tragöödia ja komöödia segu, tegelase psühholoogia ja käitumine.
Võõrsõnad
Nõrk sulghäälik sõna alguses (giid, bensiin , diivan)
Võõrhäälikud/võõrsõnatähed: f, š, z, ž ( fookus , šokolaad, zooloog , loož)
Pearõhk esisilbist kaugemal (paralleelne, vanill , grammatika, semester )
Pikk täishäälik esisilbist kaugemal (akadeemia, galerii, idee, marinaad)
Häälik O esisilbist kaugemal (auto, logo, stereo , neutron, traktor )
(Tavatud häälikuühendid ( trahhea , standard, foogt , müokard, asbest ))
Sõnaliigid
Käändsõnad
Nimisõna e. substantiiv- asjad, elusolendid jm nähtused.
Omadussõna e. adjektiiv - nimisõna/asja omaduse märkimine.
Arvsõna e. numeral- asjade hulk.
Asesõna e. pronoomen - teiste käändsõnade sõnaline asendaja , saab tähenduse kontekstis.
Pöördsõnad
Tegusõna e. verb- väljendab tegvust, tavaliselt öeldis.
Lihttegusõna- tegusõna (olema, elama, kasvama, õppima).
Liittegusõna- sõnatüvi+tegusõna (abielluma, alahindama).
Ühendtegusõna- määrsõna+tegusõna (peale käima).
Väljendtegusõna- käändsõna+tegusõna (jalga laskma ).
Muutumatud sõnad
Määrsõna e. adverb - väga erinevad.
Kohamäärsõna- märgivad kohta (ees, taga, kõrgel, madalal)
Viisi- ja seisundimäärsõna- märgivad tegevuse viisi, seisundeid (halvasti, vapralt)
Kvanteedimäärsõnad- Märgivad hulka või määra (palju, väga, veel, üsna, vähe)
Rõhumäärsõnad- Annavad edasi hinnangut (võibolla, ju siis)
Ajamäärsõnad- Märgivad aega (eile, täna, viimati, kaua)
Hüüdsõna- väljendab tundeid, emotsioone, loodushääli
Sidesõna- seob lause moodustajad
Kaassõna- konkretiseerib käändsõna tähendust
Algustäht
1) Lause algus- Suur algustäht
2) Nimi- Suur algustäht, ilma jutumärkideta:
Isik, olend, koht, ehitis, riik, asutus, ettevõte, organisatsioon, ühendus, ajaloosündmus, autasu, üritus, kaup, sõiduk.
3) Perioodikaväljaanded- Läbiv suur algustäht
4) Teosed, dokumendid, sarjad , rubriigid- Jutumärgid, esisuurtäht
5) Tunderõhk- Suur algustäht (Sina, Teie)
Kirjavahemärgid
Üte- näitab, kelle poole pöördutakse. Eraldatakse alati komaga .
Lisand - nimisõnaline täiend, tähistab sama asja teiste sõnadega.
Nimetav kääne- ees ja taga koma
Omastav kääne- ees koma
Osastav kääne- ees ja taga koma
Olev kääne- ei ole koma
Võrdlus (kui-lisand)- ei ole koma
Eeslisand- ei ole koma
Korduvad lauseliikmed - eraldatakse komadega .
Loetelude rühmad- eraldatakse semikooloniga.
Ja, ning, ega, ehk, või, nii, kui ka- ei eraldata komaga.
Aga, vaid, kuid, ent- eraldatakse komaga.
Kokkuvõtufraasile järgnev loetelu - loetelu ees koolon .
Kokkuvõtufraasile eelnev loetelu- loetelu järel sidekriips .
Samamahulised määrused- eraldatakse komadega.
Erimahulised määrused- ei eraldata komadega.
Verbita lauselühend- eraldatakse komadega.
Nud- ja tud- lühendid- eraldatakse komadega.
Kesksõna- ja mata- lühend järeltäitena- eraldatakse komadega.
Des-, mata-, maks-, tuna-, tuum lühendi alguses- eraldatakse komadega.
Des-, mata-, maks-, tuna-, tuum lühendi lõpus- ei eraldata komadega.
Ülejäänud lauselühendid- ei eraldata komadega.
Rindlause - eraldatakse komaga, kui ei ole kasutatud sidesõna.
Põimlause- kõik kõrvallaused eraldatakse komadega.
Saatelause+otsekõne- koolon, jutumärgid, lauselõpumärk, jutumärgid.
Otsekõne+saatelause- jutumärgid, lauselõpumärk, jutumärgid.
Otsekõne+saatelause+otsekõne- jutumärgid, koma, jutumärgid, saatelause lõppedes koma, jutummärgid, lauselõpumärk, jutumärgid.