muusikuid ja kunstnikke. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Põhja-Norra Fifth level Mida Teha Norras? Linnuvaatlus Nordkapis Nordkapp on keskööpäikese kogemiseks eriline koht. Ainus, mis külastajaid siin põhjapoolusest eraldab, on meri ja Svalbardi saared. Golf ülalpool polaarjoont Lofoteni saartel asuval Lofoteni golfiväljakul on võimalik terve öö läbi golfi mängida ning lisaks mängu ajal kohalikku elusloodust imetleda. Vaalasafarid Mitmed teenusepakkujad, kes korraldavad päevaseid vaalasafareid, on valmis kliente merele viima ka öösel. Vesterålen Nordlandis on üks paljudest kohtadest, kus külastajad saavad
- kirg - motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus; - pühendumine – kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta. Läheduse eri tüüpe Kutsar, (1999). Lähedusest paarisuhetes. Akadeemia, 4, 747-766 ) (Clinebell & Clinebell): Seksuaalne Emotsionaalne Intellektuaalne Esteetiline Loominguline Rekreatsiooniline Töine Kriisilähedus Kohustustel põhinev Vaimne Takistused läheduse kogemiseks (ibid) - Madal enesehinnang - Kiirustamine - Läbitöötamata vaenulikkus - Mineviku mõju - Manipulatsioonid - Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus R. Weiss: Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik) Emotsionaalne isolatsioon Põhjused: kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (tunne, et ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksilduse kogemise korral:
Päris paljud inimesed usuvad, et miski mõjutab leidmise kiirust. On ka inimesi, kes mõtlevad põhjalikult järgi enne tegutsemist. Vahel kaheldakse, kas tahetu saavutamiseks vajalik läbitav tee on ikka õige. Inimestel on palju erinevaid soove. Mõnda neist on lihtsam täita, teisi aga võib olla isegi võimatu. Leida tahetakse päris palju. Kes tahab leida teed edukama karjäärini, parema pereeluni, rohkemate elukogemusteni jne. Faust otsis ülimat õnne ning selle kogemiseks müüs ta oma hinge kuradile. Selline asi tundub mõeldamatu ning kohe ei oska öeldagi, mida peaks ise tegema, et tahetut saavutada. Üks asi, mida mina elus tahan, on hea töö ehk siis ma tahan olla materiaalselt kindlustatud, kuid ma ei taha pidada ametit, mis neelaks kogu mu aja ning mida pidades ma ei tunne end hästi. Selleni jõudmiseks pean põhjalikult uurima, mis ameteid üldse on veel olemas lisaks nendele, millest ma kuulnud olen ning seejärel otsima, kus välja valitud ameti
saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga Raymond Cattell: 16 isiksusefaktorit Hans Eysenck : 3 põhimõõdet- ekstravertsus- intravertsus, neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) ning psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel, jutukas. Alamskaalad: soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus,
silmata millisena nägi välja vanasti inimeste elu, seda kõike saab näha majades, purskaevudes ning ka erinevates muuseumides. Arhitektuurehitised on võimsad ja uhked. Ilmselt ei oskagi öelda, mis võiks jätta kõige sügavama mulje, kas ehk Firenze kirik, millel on lausa hiiglaslikud mõõtmed või ehk Pantheon või siis Colosseum, sellest kõigest võib järeldada, mida hinnati sellel ajal. Kõige kogemiseks ei pea aga tegema pikka reisi, piisab vaid raamatu kättevõtmisest, et lugeda, mida austasid ja uskusid inimesed muiste või siis avastada tänapäeva ühiskonna elust uusi aspekte või uurida, milliseid võimalusi võib pakkuda tulevik. Inimene jõuab oma lühikese elu jooksul võib-olla käia vaid väga vähestes kohtades, aga läbi raamatute, muusika ja kõige muuga on võimalik kogeda kõike, mida vaid tahetakse,
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid
● Füüsiline, intensiivsed emotsioonid ● A kui mäng, manipuleeriv ● A kui sõprus, vähe kirge ● Ratsionaalne, kalkuleeriv ● Emotsionaalne, irratsionaalne ● Alturistlik Armastuse komponendid: ● INTIIMSUS- emotsionaalne komponent, lähedus ● KIRG- motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus ● PÜHENDUMINE- kognitiivne komponent, otsused suhtes olemise kohta Takistused läheduse kogemiseks: ● Madal enesehinnang ● Kiirustamine ● Läbitöötamata vaenulikkus ● Mineviku mõju ● Manipulatsioonid ● Rivaalitsemine ÜKSINDUS JA ÜKSILDUS R.WEISS: -Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik) -Emotsionaalne isolatsioon Põhjused: kaaslaste puudumine, võõras olemise tunne (teda ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksinda olemise korral:
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid
3) kuidas jõuda õige taksonoomiani? • Viiefaktoriline mudel – empiirline üldistus selle kohta, kuidas on mugav kirjeldada isiksuse seadumusi -‐ Põhilisi isiksuse omadusi on vaid viis (+/-‐ 2) -‐ Suur viisik: -‐ Neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks -‐ Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone -‐ Avatus – seadumus, mis paneb inimese tundma huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu -‐ Sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik
esile tingtud refleksi. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis? Kell helisab, õpilased hakkavad nihelema ja tahavad klassiruumist lahkuda. 11. BIHEIVIORISM. Mis on operantne tingimine? Selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Selle kohaselt tõuseb sellise käitumise sagedus, millele järgneb soovitud tagajärg. Just tagajärg ehk sarrustus on see, mis määrab tingimise, sest positiivsete tagajärgedeni viivaid tegevusi hakatakse tegema rohkem ja negatiivseid vähem. Kõige üldisemalt öeldes on tagajärjeks preemia või karistus. Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus? Mida tähendab osaline
suhted teistega olid eriti olulised tervisega seotud protsesside parandamises. 3 See, et tervise ja heaolu vahel on seos, on ilmselge. Haige olemist seostatakse tihtipeale kehva enesetunde või valuga, seega haiguse olemasolu suurendab otseselt negatiivset mõju. Veel enam, haigus tihtipeale seab sellised piirangud, mis võivad takistada võimalusi positiivse mõju ja eluga rahulolu kogemiseks. Empiirilised uurimised on neid spekulatsioone toetanud. Täpsemalt varasemad Okun jt (1984) poolt läbiviidud meta-analüüsid näitasid füüsilise tervise ja subjektiivse heaolu vahel korrelatsiooni 0.32. Kuigi seos on mõnevõrra keerulisem alguses arvatust. Mõned inimesed, kellel on suhteliselt halb tervis omavad kõrgeid subjektiivse heaolu näitajaid ning vastupidi. Seda arvesse võttes vaatas Okun oma
sihipärane Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks "Viie faktori" teooria Elulugu Emotsionaalsed reaktsioonid, Välismõjud karjäärimuutused, käitumised Kultuurinormid, elusündmused, Baastendentsid olukorrad
• Nad valisid sõnaraamatust välja kõik need sõnad, mis “eristavad ühe inimese käitumist teistest inimestest” (Allport ja Odbert, 1936), lk 24). • Lõplikusse nimekirja kuulus 17,953 omadussõna, mis moodustas 4.5% Gordon Allport (1897-1967) kõigist sõnaraamatus olevatest sõnadest. “Suur viisik” (Big Five) Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Avatus seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva kogemusele maailma ja oma siseelu vastu. Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel
tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas 4. loeng: Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. E-hoiak- teatud viis objektide kogemiseks Psühholoogias/sotsioloogias hoiak- pos., neg., neutr. suhtumine millesegi 2. Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma. (Täielik) E-hoiaku teooria sisaldab reeglina vastuseid neljale küsimusele: 1.Definitsioonilisele (mis?) 2.Ontoloogilisele (mille suhtes?) 3.Normatiivsele (miks?) 4.Ajaloolisele (millal?) 3. Selgitage (oma näidetega) E-hoiaku erinevust mitte-esteetilistest hoiakutest. Kuidas erineb teistest hoiakutest ?
mitmeid teisi kavatsusi (poliitilisi, moraalseid, religioossed). Ka looduslikud objektid saavad pakkuda esteetilist kogemust, ent kuna pole esteetilist kavatsust, pole ka kunstiteosed. 6. Kaks vastuväidet esteetilise kunstidefinitsioonile: Esteetiline kunstidefinitsioon on liiga avar. 1)Mitte- esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 7. Narratiivne kunstikäsitlus: Objekt on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga/kunstitraditsiooniga
- Üheks religioonipsühholoogilisi arutlusi tugevalt mõjutanud käsitluseks on ajakirjas Science avaldatud Fischeri (1971) artikkel ekstaatiliste ja meditatiivsete seisundite kartograafiast. Autor aruteleb teadvuse teisenenud seisundite üle ja leiab, et nende põhiliseks tunnuseks on subjektiivne piiride kadumine mina ja mittemina vahelt. See on kõiksusega ühtekuulumise kogemus, mis subjektiivselt väljub tavapärase aeg-ruumi kogemusest. Fischer nimetab seda ,,Selfi" kogemiseks.38 Paljude religioonide jaoks on need kogemused kirjeldatavad kui religioosse tunnetuse või praktika ülimad eesmärgid. - Fischer analüüsib erinevate usuliste traditsioonide sügavaid usulisi kogemusi ja jõuab järeldusele, et need on füsioloogiliselt sarnased, kuid nad erinevad kogemuse tõlgenduse poolest. See tähendab, et teadvuse teisenenud seisundil rajanevas usulises kogemuses on olulised nii seisund kui ka selle tõlgendus. See, kuidas seisundit
Kui ollakse võimeline oma unenägu juhtima, et tähenda see, et järgneb teadlikkus magamisest. Ka võib teadlikult und näha seda kontrollimata. Miks saavutada teadlik uni? Tavalised põhjused: · Seiklus ja huvi · Sotsiaalne praktika · Õudusunenägude peatamine · Probleemide lahendamine · Muud/ mitte eriti praktilised põhjused 8 Seiklus ja huvi Täielikuks teadliku une kogemiseks peab meeles pidama, et unes ei valitse meid ükski seadus: on vaid tõeline vabadus. Selle asemel, et kooli või tööle kõndida, võib hoopis näiteks lennata. Lennu keskel võid sa loomupäraselt otsustada, et uuriksid parema meelega kirjeldamatuid ookeanisügavusi, ja seda ilma hingamisseadmeteta, või sõita vastuvõetamatul kiirusel ja avastada lõputut taevast meie ümber. Ehk tuleb meelde mõni raamat või film, mis on hinge läinud, ning võib-olla õnnestub olla selle peategelane ja
et selle omaduse tähistamiseks on keeles omaette sõna - Isisksust kirjeldavaid sõnu inglise keeles ligi 18 000 - Seadumused – traits - Inimesed erinevad üksteisest suhteliselt stabiilsete situatsioonideüleste äitumismustrite poolest. Isiksuse seadumused kirjeldavad neid erinevusi mõtete, tunnete ja käitumise kaudu - Suur viisik - Neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks - Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas - Avatus kogemusele – seadumus mis paneb inimese huvi tundma pmbritseva maailma ja oma siseelu vastu - Sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi, olal omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik - Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimne
avastada loodust (õppida tundma erinevaid taimi jne), õpitakse ka hädavajalikke ellujäämisoskusi ning näidatakse lastele, kui oluline on teistega arvestamine. Õnnestunud matk toob palju rõõmu nii matkalistele kui ka matka juhendajatele! 3 NOORTE MATKA OLEMUS JA LIIGITUSED Matkamine on üks turismi liike ning matkamist võib defineerida kui kogemiseks ja tundmaõppimiseks ette võetud eeldatud ootamatusega rännakut, kus liigutakse kaugetes piirkondades. (Tohva 2009) On olemas palju erinevaid matkaliike jalgsimatk, mängimatk, veematk, suusamatk, jalgrattamatk, automatk, alpinism jne. (Matkaliigid 2007) Matke saab korraldada noorsootöö raames näiteks noortekeskustes projektina või laagrites. Hästi planeeritub matk toob lastele ning noortele palju rõõmu. Matkad annavad lapsele
kognitiivset psühholoogiat- käitumuslik, kuidas me teat otsusteni jõuame, Termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt (1967). psühhobioloogilist koolkonda - nimetatakse ka käitumuslikuks neuroteaduseks, Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit 10. Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? - elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks. E.L.Thorndike tagajärje ehk efektiseaduse- tagajärjeks preemia või karistus. Klassikaline tingimine?- Ivan Pavlov (1849 - 1958) - selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest.(sülg hakkab jooksma) 11. Närvisüsteemi ülesehitus: jaguneb: somaatiline ja vegetatiivne. Somaat jagun: tsentraalne(kesk) ja perifeerne ; veget jagun: sümpaatiline ja parasümpaatiline
DIPLOMID igale perele DIPLOM ...................................... 25 Tublidele isadepäeva spordipeol osalejatele 8.november 2014 LÕPUSÕNAD: Tänud kõigile osavõtjatele … Head isadepäeva! KOKKUVÕTE Liikumine on lapsele üks suuremaid rõõme. Kui liikumistegevus pakub lapsele positiivseid emotsioone, rõõmu ja rahulolutunnet ning erinevaid võimalusi kogemiseks, otsimiseks ja ka iseenda avastamiseks - ma saan hakkama, siis on alust loota, et huvi liikumise vastu säilib ka täiskasvanu eas. Ühe ühisürituse edu sõltub suurel määral suure pildi nägemusest ja planeerimisest ning oskusest teisi kaasa haarata ideedesse, mida tahad ellu viia. Meelelahutuslikud ja sportlikud üritused on lastele huvitavad siis, kui nad on ka temaatilised. Lisaks lasteaia liikumisõpetusele julgustan ette võtma ja välja kujundama
väliskekkonna soodsatest mõjudest tervisele tundub positiivne ja loomulik pakkuda välja õuesõppe pedagoogikat kui üht tervislikku alternatiivi. Imestamise kunst Pedagoogika sügavaim eesmärk on äratada uudishimu, elurõõmu ja imestust looduse ja olemasolu üle, imestust, mis tekitaks aupaklikkust ja aitaks meil ümbritsevast elustkaasinimestest,lindudest, putukatest- lugu pidada ning seejuures selle kõige eest ka hoolitseda. Õuesõppe pedagoogika on kõige suveräänsem vorm kogemiseks ja õppimiseks, mida või ette kujutada: uidata koos metsatukas, linnapargis, mere- ja järverandadel või põllumaadel suurmaast asulast natuke eemal; pista nina lõhnavasse mulda, silitada puude krobelist nahka. Kõikjal, meile lähemal kui arvame, leidub, mida avastada ja mille üle mõtteid vahetada. Inimese suhe loodusesse muinasajast tänapäevani Vanal ajal maa oli ette nähtud põlluharimise ja sööda tarbeks, röövloomad tuli hävitada ning
võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus. Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber. Näoga kunstiajaloo poole olles muundub narratiivne teooria kunstiajalooks või kunstisotsioloogiaks. IV. Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. Esteetikas on see hoiak, mis on teatud viis objektide kogemiseks. Psühholoogias ja sotsioloogias on hoiak +, -, 0 suhutmine/hinnang millessegi(hoiakuteraapia mõiste, suhtumise probleem). 2. Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma. Definitsioonilisele(mis?) mis on esteetiline hoiak? Kuidas erineb teistest hoiakutest? E- hoiakut on iseloomustatud kui mitte-praktilist, mitte-tunnetuslikku, mitte-isiklikku. Palju saaks ammutada energiat(praktiline-majanduslik), miline on kivimite koostis(tunnetuslik-
ja organismi bioloogiliste tunnustega Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Operantne tingimine - Selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks.(Nt kassid, alguses teeb kogemata midagi ja pärast õpib ära et just seda tehes saavutas tulemuse). Klassikaline tingimine - õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest. Nt. Koeral hakkab ila tilkuma, kui näeb inimest koos toiduga tulemas, sest ta teab et ta saab kohe süüa. Kui aga teha midagi mud siis ei hakka ila jooksma, kui
Eesmärk: Teadmised, oskused ning hoiakud on vajalikud lapsele toimetulemiseks muutuvas maailmas. Aitab lapsel arendada kriitilist mõtlemist ja loovalt asjadele lähenemist Aitab kaasa lapse MINA-pildi kujunemisel. Aitab lapsel loodusega suhestuda. Metoodika: Kõik algab mõtlemisest! Enda suhe loodusega teadvustamine on kõige aluseks. Lasteaias korraldada praktilisi tegevusi loodusega suhestumiseks, kogemiseks ning avastamiseks. Näiteks erinevad õuesõppe vormid, matkad- ekskursioonid jne Lapsele anda sõnaõigust otsustusprotsessides ning toetada lapse kaasalöömist tegevustes. Näited: o jutuajamised- varjuteater, muinasjutud, hommikuringis teemade käsitlus o lasteaedades kasutada prügi sorteerimiseks võimalusi o Reggio Emilie tegevuskultuur (Terake lasteaed) o Õuesõppe vormid
● Agape –altruistlik (teise eest hoolitsev) R. Sternberg –armastuse komponendid. ● Intiimsus – emotsionaalne komponent, lähedus ● Kirg – motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus ● Pühendumine – kognitiivne komponent, otsused suhtes olemise kohta. Erinevad variatsioonid suhetes. Kõige ideaalsem on kui kõiki kolme komponenti on palju. Tihtipeale on vaimne/emotsionaalne lähedus olulisem kui füüsiline lähedus. Takistused läheduse kogemiseks: ● Madal enesehinnang ● Kiirustamine (varasemate kogemuste puudumine, tahetakse saada seda suhet mida olnud pole niiet jäetakse suhete samme vahele) ● Läbitöötamata vaenulikkus (tuuakse uude suhtesse kaasa, karistatakse uut kaaslast eelmise vigade eest, nt usaldamatuse pärast) ● Mineviku mõju ● Manipulatsioonid ● Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus. R. Weiss Sotsiaalne isolatsioon – puudub sotsiaalne võrgustik
Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll – nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii on juba toimumas. 3. filosoofiline teooria – kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetavad filosoofilise teooriaga. 4. ESTEETILINE HOIAK I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. Esteetikas – teatud viis objektide kogemiseks Psühholoogias/sotsioloogias – suhtumine/hinnang millessegi (positiivne, negatiivne, neutraalne) 2. Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma. E-hoiak ei ole tunne ega emotsioon (ta võib mõlemat esile kutsuda), vaid mingi nähtud, kuuldud, kombatud objekti tähelepanemise viis. Võtame tahtlikult sisse. Neljale küsimusele: 1. definitsioonilisele (mis?) – Mis on esteetiline hoiak? Kuidas erineb teistest
laiaulatuslikumaks ning juriidilistele vajadustele vastavamaks „vaatluseks“ st. Vaatlus on igasugune vahetu andmete kogumine väljaspool kohtu ruume sh füüsikaliste fenomenide kohta või mingi kindla geograafilise paikkonna vaatlemine. -7- TSIVIILKOHTUMENETLUS Kohus võib määrata ekspertiisi omal algatusel või poole taotlusel. Eriteadmistega isiku ülekuulamisel asjaolu tõendamiseks, mille kogemiseks on vaja eriteadmisi, kohaldatakse tunnistaja sätteid st vastav isik ei ole ekspert (TsMS 305 lg 2). Kohus võib ekspertiisi korraldamise eesmärgil kohustada menetlusosalist või kolmandat isikut ekspertiisiks vajaliku asja väljaandmiseks. Põlvnemise tuvastamisel on isik kohustatud taluma ekspertiisi toiminguid sh vereproovide võtmist, tingimusel, et ekspertiisi läbiviimine ei põhjusta isikule eeldatavasti tervisekahjustust (TsMs § 312).
1) Artefakt’ – (inimese poolt) tehtud asi 2) millele mõni isik või isikute grupp toimivad kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. klassifikatoorne tähendus: kunsti liigitav tähendus, vastandina väärtustavale tähendustele. kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 54.Selgitage esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisteid. Mitte- esteetiline kunst- ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks- religioone, poliitiline. Esteetiline mitte kunst- näit. Iluvõimlemine kuulub spordi valdkonda. Uus- guinea kaitsekilbid- kohutavate nägudega kilbid ei ole loodud esteetiliseks kaemiseks vaid hirmutamiseks. 55.Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat ja selle puudusi Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektist saavad kunstiteosed. Narratiivne kunstikäsitlus kuulub ajalooliste teooriate kategooriasse. Selleks, et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks,
õiglane, kuna inimeste otsused on täiesti erapooletud. 8.Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 3.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. 1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks printsiipi: Vabadusprintsiip Kõigil peab olema võrdne õigus kõige ulatuslikumale mõeldud. *poliitilised ja kodanikuvabadused: sõna- ja väljendusvabadus; religiooni- ja 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib
Mania – emotsionaalne, irratsionaalne Agape – altruistlik R. Sternberg - armastuse komponendid: - intiimsus - emotsionaalne komponent; lähedus; - kirg - motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus; - pühendumine – kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta. Läheduse eri tüüpe – Seksuaalne, Emotsionaalne, Intellektuaalne, Esteetiline, Loominguline, Rekreatsiooniline, Töine, Kriisilähedus, Kohustustel põhinev, Vaimne. Takistused läheduse kogemiseks - Madal enesehinnang - Kiirustamine - Läbitöötamata vaenulikkus - Mineviku mõju - Manipulatsioonid - Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus R. Weiss: Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik), Emotsionaalne isolatsioon. Põhjused (Rubenstein ja Shaver): kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (teda ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon). Tegevused üksilduse kogemise korral:
Eksperimentaalne uurimus õuesõppe pedagoogikale tugineva juhtkonnaga andis tõestust paranenud grupiprotsessidest, mida iseloomustasid vähenenud stressitase, paranenud probleemilahendus ja kommuniatsioon grupiliikmete vahel (Evans, Egnew 1998). Soodsast mõjust tervisele tundub positiivne ja loomulik pakkuda välja õuesõppe pedagoogikat kui üht tervislikku alternatiivi. IMESTAMISE KUNST (Stefan Edman) Õuesõppe pedagoogika on kõige suveräänsem vorm kogemiseks ja omandamiseks. Kõikjal leidub mida avastada ja mille üle mõtteid vahetada, kuidas kõik selles suures süsteemis on seotud. Imestus nr.1: Päike särav anarhist 330 korda raskem kui Maa 1 500 000 kilomeetrine läbimõõt- neli korda nii pikk, kui vahemaa maa ja kuu vahel 4,6 miljardit aastat vana 15 miljonit kraadi sooja kõige sügavamas tuumas. Kuumus sellise temperatuuriga nööpnõelapeast surmaks inimese 150 kilomeetri raadiuses
kas see on tõsiseltvõetav filosoofiline teooria. 1)See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus! Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber muudab kõneainet (Leddy1993). 2)Näoga kunstiajaloo poole olles muundub teooria kunstiajalooks või kunstisotsioloogiaks (Shusterman1995) 4. loeng: Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas! Esteetikas: E-hoiak teatud viis objektide kogemiseks. Psühholoogias/sotsioloogias: hoiak on +,-,0 suhtumine / hinnang millessegi. Hoiakuteraapia mõiste;"ätituudiprobleem". 2. Millised on E-hoiaku teooria definitsioonilised küsimused? (Täielik) E-hoiaku teooria sisaldab reeglina vastuseid kolmele küsimusele: 1.Definitsioonilisele (mis?) 2.Ontoloogilisele (mille suhtes?) 3.Normatiivsele (miks?) 4.Ajaloolisele (millal?) 3. Iseloomustage E-hoiaku ja E-kogemuse vahekorda!
Põhimõisted: .. Mis on huvitus? ,,Huvitu" st igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes. Nt. Me ei vaata objekti edasise otstarbe pärast. Me ei püüa objekti kasutada ega manipuleerida. Meie huvi keskendub üksnes objektile, me ei võta seda objekti märgina või vihjena. Esteetiline on vastandina isiklikule, tunnetuslikule ja praktilisele. .. Mis on sümpaatilisus? Sümpaatilisus osutab viisile, kuidas tuleb objekti kogemiseks ette valmistada. Aktsepteeri objekt nagu ta on! ole vastuvõtlik sellele, mida objekt sulle pakub! Hoidu lähenemisest, mis võõrandab objekti meist ja on objekti-vaenulik. 3. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi teooriat? E-hoiak kui eriline ,,huvitu tähelepanu" on müüt! On ainult tähelepanu või selle puudumine. .. erinevad motiivid ei tee tähelepanu erinevaks oluline kas sa paned objekti tähele või mitte .
kehalises situatsioonis. Hüpoteesiks oli, et me tajume retseptoreid pole. Selleks on vaja NS-i et seda kõike oma keha sünteesides erinevate meeleorganite sisendit. kokku panna. Liikumiskontuuri me eristame teise Uuritaval on ees prillid, läbi mille ta näeb seda, mida mehanismiga. näitab uurija peas olev kaamera. See tekitab taju, et * Meil on retseptorid nii kehavälise kui keha-sisese uuritav ongi 20 cm pikkune. Ruumitaju muutub keskkonna kogemiseks. Ilma viimasteta saaksime kohe ootuspäraselt. Ehk siis me võtame endale jummala filmi "Kuues meel" surnu rollis osalema; surnut suvalisi kujusid, mida meile ette söödetakse vastavates mängida pole tarvis. Kõht on tühi, vererõhk liiga madal tingimustes. Ja me ei saa aru, et midagi on valesti. Vaja jne. on keha-sisesene. Meil peab olema tagasiside. oli vaid võõra perspektiiviga visuaalne sisend Tasakaal, nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine,
rõhuasetusega kehalisele tagasisidele? Stanley Schachteri ja Jerome Singeri esitatud teooria pooldajad usuvad, et see on võimalik. Vastavalt tunnetuslikhindavale emotsiooniteooriale (mõnikord nimetatud ka tunnetuslikuks teooriaks), võivad emotsiooni autonoomselt valla päästa mitmesugused üldised tunnetuslikud seisundid, kuid need on üksnes emotsiooni tekitavaks toormaterjaliks üldise erutuse kogemiseks, kindlaks määramata selle seisundi erinevusi ja mitte midagi enamat. Erutusseisund muutub eriliselt kogetavaks emotsiooniks selle seisundi põhjusi tunnetades ja neid tõlgendades. Tegelikult on see võrdväärne olukorra tunnetuslikule hindamisprotsessile. Inimese süda lööb kiiremini, tema käed värisevad on see hirm, raev, rõõmus ootusärevus või põletava eseme puudutus? Kui indiviidi on just
Aistime vaid isoleeritud sensoorseid tunnuseid (värv, kuju, liikumine ...). me kogeme maailma nii nagu see tundub meile olevat. Meil on retseptorid puudutuste, keha paiknemise jaoks. Lihaskapslid, kõõluste venitusetseptorid , temperatuuri, jne. need annavad impulsi seljaajusse osaliselt erineva kiirusega. Nahas retseptoreid pole. Selleks on vaja NS-i et seda kõike kokku panna. Liikumiskontuuri me eristame teise mehanismiga. * Meil on retseptorid nii kehavälise kui keha-sisese keskkonna kogemiseks. Ilma viimasteta saaksime kohe filmi "Kuues meel" surnu rollis osalema; surnut mängida pole tarvis. Kõht on tühi, vererõhk liiga madal jne. on keha-sisesene. Meil peab olema tagasiside. Tasakaal, nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine, maitsmis ja temperatuur. Käitumiskeskkonnas ei pea teadma, millises keskkonnas sa oled, selle töö teevad ära retseptorid. * Info jaotub lisaks kvaliteetidele ka ajaliselt, sama sündmuse erinevad aspektid (nt surve ja valu)
Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 11. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust. Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb
lapse koolis töötava nõustaja, kohaliku tugiorganisatsiooni esindaja või siis era- voi riiklikus tööhõiveametis töötava spetsialisti abi. Sobiva ameti valikul tuleb arvesse võtta inimese vaimupuude ulatust, tema temperamenti, oskust iseseisvalt transpordivahendeid kasutada ning kohalikke võimalusi. Keskkooli viimastel aastatel antakse Downi sündroomiga lastele sageli võimalus mingi konkreetse töö sooritamisega seotud töökogemuse saamiseks ning mis veel olulisem, seonduva kogemiseks: tööle sõitmine, organisatsiooniline struktuur, igapaevane töörütm ning teiste töötajatega suhtlemine. Vaimpuudega inimeste tööhõive korral on voimalik kasutada kolme erinevat varianti: avatud tööhõive, mille puhul inimene käib tavalisel tööl; kaitstud tööhõive kohas, mis on mõeldud spetsiaalselt vaimupuudega inimestele ning kolmandaks, tööteraapia keskused täiskasvanutele, kelle oskused ei ühildu kahe esimese võimalusega kaasnevate nõudmistega.
mul on hirm JA mu süda lööb kiiremini, sp et eksam käivitas ajus kindla reaktsiooni. stiimul → ajukoore alune aktiivsus → füsioloogiline ilming/erutus JA emotsiooni kogemus 3. Schachter-Singeri teooria. nt. mul on hirm sp, et ma tõlgendan enda kehalisi reaktsioone kui hirmu. stiimul → füsioloogiline ilming/erutus → hinnang → emotsiooni kogemus Kuidas tekivad emotsioonid? Hetke arusaam: On olemas kaks süsteemi emotsioonide kogemiseks. On alateadlik süsteem, kus emotsioon tekib kiiresti limbilise süsteemi töö tulemusena, kuid teadliku analüüsi ajukoores ei toimu ning on teadlik süsteem, kus stiimul ja füsioloogilised reaktsioonid on tõlgendatud ehk kus anname emotsioonidele teadlikult tähendust. Emotsioonid on vajalikud sotsiaalseks suhtlemiseks; selleks, et meid tegevusteks ette valmistada, juhtida tähelepanu jne. SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA
Vältimaks halvustava piiluja rolli, kes keskendub ühemõttelisele pornograafiale, vajame oma erootilises kogemuses teatud hingestatud seksuaalset igatsust ja iha. Hingestatus võib erootikas (1) huvitu ja (2) sümpaatiline tähelepanu”. “Huvitu” – st igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes. Sümpaatilisus osutab viisile, kuidas tuleb end objekti kogemiseks ette valmistada. tähendada seda, et seksuaalset rahuldust sealisegi ei taotleta. Rõhutatud kehalisus võib erootika peletada. Vahest piisaks erootikaks sellestki, kui armatsemine toimub esteetiliselt, humoorikalt ja 34. Milles seisneb levinud arusaam eetilise (moraalse) ja esteetilise vahekorrast? Moraalset/eetilist ja esteetilist peetakse teineteist välistavaks vastandiks: E-hoiak on moraalselt kahtlane, eksootilises keskkonnas
eksperimentaatori sammud) ehk õppimise tulemusena kujunevad tingitud refleksid. Seega on klassikaline tingimine selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest. Operantne tingimine- selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks. E.L.Thorndike (1874-1949) leidis, nagu paljud teised teadlased, et klassikaline tingimine ei selgita kõiki igapäevaelus ilmnevaid õppimisi. Näiteks õpivad loomad kiiresti ära käitumised, mis aitavad neil uues ja keerulises keskkonnas toitu saada. Seetõttu alustas ta uurimusi paigutades loomi (nt. kassid, rotid) erinevatesse katsetingimustesse, kus neil tuli lahendada erinevaid ülesandeid toidu saamiseks
Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 11. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus- Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi- harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Mõlemad on spordi valdkonnas. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust. Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks
- Inimestel on loomuomane kalduvus reageerida erinevatele olukordadele sarnaselt (Epstein, 1983). - Kusjuures lisaks teistele omadustele eristab inimesi ka see, kuivõrd nad on valmis muutma oma käitumist lähtuvalt situatsioonist (high self-monitors – kohandavad oma käitumist ümbritsevate inimeste, koha ja aja „nõudmistele” vastavalt; low self-monitors – jääb endale truuks hoolimata olukorrast). Neurootilisus - seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks; soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingeliste ja kriitilistes olukordades - Ärevus, Vaenulikkus, Masendus, Enesekontroll (teadlikkus), Impulsiivsus, Haavatavus Ekstravertus - seadumus kogeda positiivseid emotsioone; eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Vastandina introverdid, kes eelistavad üksindust.
Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 10. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust. Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb kandidaat-teose ja
lapsepõlves või kriminaalset käitumist. Kui te märkate oma lapse sobi- piisavalt matut, ühiskonnale kahjulikku käitumist, tuleb kindlasti vahele kogemusi. astuda. Püüdke lapsega sellest rääkida. Üritage jõuda jälile Mõned väärkäitumise põhjustele, püüdke olla lapsele heaks eesku- vanemad juks. püüavad Kuid jätke lapsele vabadust uue kogemiseks. Uute elamuste lapsi kaitsta saamiseks võib laps määrida vahel riideid, saada mõne väike- võimalike se kriimustuse või luusida pisut ringi vahetus koduümbruses. tagasilöökid e eest. Kuid looduse poolt kaasa antud avastamis- ja uurimishuvi piiramine 42 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 43
Kohtul on õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Õigusküsimuses võib kohus küsida eksperdi arvamust nii menetlusosalise taotlusel kui omal algatusel väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks. Eriteadmistega isiku ülekuulamisele asjaolu või sündmuse tõendamiseks, mille kogemiseks olid vajalikud eriteadmised, kohaldatakse tunnistaja ülekuulamise kohta sätestatut. Kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. KOHTULAHEND Kohtuotsus. Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.
käitumised õpitakse ruttu ära · Ka emotsioone tekitav limbiline süsteem võib käitumise aktiveerimise (dispositsioonide tekitamise) kõrval käitumisaktidele kinnitavalt mõjuda · Nende ajuringete aktiveerimine on oluline, sest väga paljud inimlikud tegevused on ajendatud soovist kogeda positiivseid emotsioone · Seejuures saab samu närviringeid aktiveerida erinevate tegevuste kaudu. Tasub meetutada, et positiivsete emotsioonide kogemiseks on nii ühiskonna poolt aktsepteeritavaid kui ka mitteaktsepteeritavaid viise · Sellest saab järeldada, et esimesi võib vajadusel juurde õpetada / õppida & teisi ümberõpetusega välja juurida Retikulaarne aktivatsioonisüsteem · Keskkonnas edukaks toimetulekuks on vaja nii (a) virgusseisundit toimuva märkamiseks (b) seda mõjutavat käitumist. · Nende kahe funktsiooni pidev samaaegne käigushoidmine nõuaks palju ressursse. Kokkuhoiu annab retikulaarne
osalejate IQ-tase Eesti laste keskmisest vähemalt ühe standardhälbe võrra kõrgem. Heade olümpiaaditulemuste saavutamisel olid pigem määravaks just isiksuslikud faktorid. Nüüdisaegsed isiksuseuuringud on välja sõelunud viis põhisuundu- must (seadumust), kuidas inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. See nn Big Five ehk Suur Viisik on järgmine: • neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, viha, süü jms) kogemiseks, soodumus depressiooniks, võimetus kont- rollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades; 56 Andekate isiksuslikud eripärad • ekstravertsus – seadumus, mida iseloomustavad sellised märksõnad nagu soojus, seltsivus, aktiivsus, enesekindlus, põnevuseotsing, kaldu- vus kogeda valdavalt positiivseid emotsioone; • avatus kogemusele – avatus uutele ideedele ja tunnetele, mõtlemi-
annaabi.ee 
