Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Slaidiesitus Norra (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju see maksab?
NORRA
Fjordide ja trollide maa
Tere tulemast kontrastide maale!
Sissejuhatus
1. Üldinfo
2. Kesk-Norra
3. Põhja-Norra
4. Mida teha Norras
5. Mõned vajalikud norrakeelsed väljendid
6. Kliima
7. Söök ja jook Norras
ÜLDINFO
Riik:Norra Kuningriik (Kongeriket Norge)
Pindala:323 802 km²
Rahvaarv: 4 950 000 inimest (juuli 2011.a.)
Riigikeel:ametlikud keeled - norra keel (bokmål ja nynorsk), kuues kohalikus
omavalitsuses ka saami keel
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Riigipea:Kuningas Harald VValitsusjuht:peaminister Jens Stoltenberg (alates
17.10.2005)
Pealinn:Oslo 590 041 elanikku, pealinna regioonis (Stor-Oslo-regionen) 1 422 442
elanikku juuni 2010
Rahaühik:Norra kroon, NOK (norra k. krone või krona), 1 kroon = 100 ööri (øre)
Vahetuskurss:1 EUR ~ 7,86 NOK; 1 EEK ~ 0,5 NOK (22.12.2010)
Kesk-Norra
Põnevaid maastikke pakkuv piirkond, alustades hommikul oma teekonda Oslo fjordi
kaldalt võite olla kolme tunni pärast kilomeetri kõrgusel ja tunnetada mägede kargust.
Kesk-Norra
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Põhja-Norra
Põhja-Norras kallab kesköine päike selget valgust üle huvitavate saaremoodustiste,
sügavate fjordide, lumemütsidega mägede, lopsakate karjamaade ja suurte
nõmmrabade. Selle regiooni maagiline valgus on inspireerinud paljusid kirjanikke,
muusikuid ja kunstnikke.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Põhja-Norra
Fifth level
Mida Teha Norras?
Linnuvaatlus Nordkapis
Nordkapp on keskööpäikese kogemiseks eriline koht. Ainus, mis külastajaid siin
põhjapoolusest eraldab, on meri ja Svalbardi saared.
Golf ülalpool polaarjoont
Lofoteni saartel asuval Lofoteni golfiväljakul on võimalik terve öö läbi golfi mängida ning
lisaks mängu ajal kohalikku elusloodust imetleda.
Vaalasafarid
Mitmed teenusepakkujad, kes korraldavad päevaseid vaalasafareid, on valmis kliente merele
viima ka öösel. Vesterålen Nordlandis on üks paljudest kohtadest, kus külastajad saavad
nautida vaalasafarit keskööpäikese all.
Kalapüük
Keset ööd paadiga kalastusretkele sõitmine on suurepärane viis keskööpäikese erilise
valguse kogemiseks. Samuti on öö hea aeg kalapüügiks.
Mõned vajalikud norrakeelsed väljendid
Tere! - Hei!
Head aega! - Ha det bra!
Jah/ei - Ja /nei
Tänan/palju tänu ­ Takk/tusen takk
Tänan toidu eest! - Takk for maten - viisakusväljend, mida öeldakse einet lõpetades
Hommikusöök - frokost
Lõunasöök - lunsj
Õhtusöök - middag
Kui palju see maksab? - Hvor mye koster dette?
i m a
Kl i
SUVI:
Juuni lõpust augusti alguseni on Norras ilm kõige soojem ja päevad on pikad ja
päikselised. Juulis ja augustis võib temperatuur ulatuda 25­30 kraadini. Samas on
õhuniiskuse tase väga madal.
SÜGIS:
Sügisel värvub Norra maastik kuldseks. Temperatuur langeb septembris aeglaselt,
mistõttu sobib ilm esimesel sügiskuul marjade ja seente korjamiseks.
Tavaliselt muutub suur osa Norrast talviti lumevaibaga kaetud paradiisiks.
TALV:
Talvel võib merepinna suhtes madalal sisemaal nii Norra lõuna- kui põhjaosas olla väga
madal keskmine temperatuur. Temperatuur võib langeda alla 40 miinuskraadi Finnmarki,
Tromsi, Kesk-Norra ja Ida-Norra sisemaal, kuigi seda ei juhtu igal talvel.
KEVAD:
Maist juuni keskpaigani on Norra loodus kõige kaunim ­ puud ja lilled ärkavad ellu,
mäed on kaetud lumega ja sulavesi paisutab mäekülgi mööda alla voolavaid koski.
Õitsvate viljapuude aiad Hardangerfjordi ääres näivad maikuus maapealse paradiisina.
Söök ja jook Norras
Norra on tuntud oma lõhe poolest, erinevaid ja väga maitsvaid kalatoite on Norras päris
mitmeid. Üllatusi võib pakkuda isegi hotelli hommikusöögilaud, kus pakutava hulgas
erinevat sorti heeringaid, ansooviseid, lõhet nii kergsoola kui küpsetatud variandina,
erinevas kastmes kalapalle. Hommikusöök reeglina on tugevam peale erinevate kalade
on võileivamaterjalina juustud, meile tuttav kollane juust, aga kindlasti ei puudu ka
Norrale iseloomulik pruunjuust, mida süüakse moosiga, küpsetatud pasteet, erinevad
munast valmistatud katted ja kuumad joogid. Norra kohv on tavaliselt mõnusa tumeda
röstiga.
Söök ja jook Norras
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Meeldivat
reisielamust!
Vasakule Paremale
Slaidiesitus Norra #1 Slaidiesitus Norra #2 Slaidiesitus Norra #3 Slaidiesitus Norra #4 Slaidiesitus Norra #5 Slaidiesitus Norra #6 Slaidiesitus Norra #7 Slaidiesitus Norra #8 Slaidiesitus Norra #9 Slaidiesitus Norra #10 Slaidiesitus Norra #11 Slaidiesitus Norra #12 Slaidiesitus Norra #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karl_Tõnis Truup Õppematerjali autor
Klienditeeninduse slaidiesitus Norrast

Sarnased õppematerjalid

Norra Kuningriik
10
pptx

Norra Kuningriik

Norra Kuningriik Magnus Lehiste Norra lipp Norra vapp Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Fourth level Second level

Geograafia
Nokia - powerpoint
11
pptx

Nokia - powerpoint

NOKIA Click to edit Master text styles · Ettevõtte Second level asutati 1865. Third level aastal Nokia linnas saeveskina. Fourth level Fifth level · Insener Fredrik Nok Idestam. ia asut aja mis est · 1910ndatel sattus ettevõte raskustesse ja selle omandas kalosse tootev Suomen Gummitehdas Oy Click to edit Master text styles · 1922. aastal omandas ka telefonikaableid tootva Second level ettevõtte Third level · Aastavahetusel 1966 Fourth level 1967 ettevõtted liideti, uueks nimeks sai Nokia Oyj Fifth level · 1960 Aastal loodi Suomen Kaapelitehdas Oy elektroonikaosakond ja 1964.

Ühiskond
Seišellid
49
pptx

Seišellid

Seisellid Kati Rannamees Click to edit Master text styles Second level Seiselli Vabariik Third level Fourth level Fifth level inglise Republic of Seychelles prantsuse République des Seychelles seisellikreooli Repiblik Sesel Sümboolika Lipp, vapp ja hümn aastast 1996 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Seiselli Vabariik Pindala: 455 km² Rahvaarv: 84 200 (2006) Pealinn: Victoria (22 600 el.) Riigikeeled: Prantsuse kreooli, inglise ja prantsuse keel Rahaühik: Seiselli rupia Click to edit Master text styles Second level

Turism
Sümbolism
36
pptx

Sümbolism

Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kolm pruuti Edvard Munch Click to edit Master text styles Sündis 12.detsember Second level Norra kunstnik Third level Fourth level Fifth level Christian Krohg Click to edit Master text styles Second level 13.august 1852 ­ 16.oktoober 1925 Third level Norra naturalist, kunstnik ja ajakirjanik Fourth level Fifth level Karje Click to edit Master text styles

Kunstiajalugu
Soome Vabariigi esitlus
16
pptx

Soome Vabariigi esitlus

Soome päev 08.12.2011 F. Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa,mu õnn ja rõõm, kui kaunis oles sa! Ei leia mina iial tääl see suure laia ilma pääl, Mis mull' nii armas oleks ka kui sa, mu isamaa! F. Pacius Maamme Oi maamme, Suomi, Synnyinmaa! Soi sana kultainen! Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Soome Vabariik paikneb Fifth level Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Soome pindala on 338 430,53 km2. (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid). Riigi

Kultuurilugu
Prantsusmaa rahvastik
11
pptx

Prantsusmaa rahvastik

PRANTSUSMAA Rahvastiku paiknemine Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 8a klass ÜLDINFO: Click to edit Master text styles Second level · Pindala: 547 030 km² Third level Fourth level · Rahvaarv: 65,447,374 Fifth level (jaanuar 2010) · Pealinn: Pariis · Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku · Keel: prantsuse keel · Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) · Poliitiline süsteem: Vabariik GEOGRAAFILIN E ASEND: · Prantsusmaa on euroopas peale Click to edit Master text styles Second level Venemaad, Türgit ja Ukrainat 4 Third level kohal pidalalt.

Geograafia
Jaapani viski
10
pptx

Jaapani viski

Jaapani viski Ajalugu Tootmine algas umbes aastal 1870. Kaubanduslikult hakati tootma 1924 (peale riigi esimese piiritustehase avamist). Kaks kõige mõjukamat tegelast Jaapani viski ajaloos Shinjiro Torii ja Masataka Taketsuru. Shinjiro Torii Torii oli Kotobukiya asutaja (Suntory). AkadamaPort Wine tegi temast eduka kaupmehe. Otsustas ehitada esimese Jaapani viski piiritustehase Yamazakisse. Torii soovis viskit, mis sobiks kokku traditsiooniliste jaapani toitudega, et selle maitse harmoneeruks nii vee kui teega. Torii palkas Masataka Taketsuru juhatajaks. 1934 lahkus Taketsuru oma enda ettevõttesse Dainipponkajusse (Nikka). Tuntuimad ettevõtted Suntory ja Nikka. Sarnaneb rohkem Soti viskile kui Iiri, Ameerika või Kanada viskile. Jaapani viski tootmine algas kui Soti viski taastamine. Pinoeerid nagu Taketsuru õppisid hoolikalt Soti viski valmistamist ja üritasid seda Jaapanis toota. Maailma parim viski Jaapani viski tunnustati maailma parimaks Whisky Magazine poolt korraldatud

Joogiõpetus
Belgia
21
pptx

Belgia

BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10,750 miljonit (01.01.2009 ) Pindala: 30 528 km² Riigipiiri pikkus: 1482,1 km Riigikeel(ed): hollandi (flaami keel), prantsuse, saksa SKT: 454,283 mld $ (2007) Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ­ ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must ­ kollane ­ punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele Põhiseadus: 21.07.1831 PILDID SÜMBOOLIKAST k to edit Master text styles Second level Third level

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun