Keskkonnahariduse eksam (0)

Kordamisküsimused-teemad eksamiks 2015/16
1.Mis on säästev areng ja miks on see praegusel ajal nii oluline?
Säästev areng – areng, mis rahuldab meie praegused vajadused ning tagab järgnevatele põlvedele samaväärse või parema elukeskkonna ja elukvaliteedi .
Olulisus- meie maailm pidevalt muutub, maailm globaliseerub, see toob kaasa endaga tagajärjed näiteks õhusaaste on aastatega suurenenud tänu massiivsele autotööstusele, inimesed kasutavad tohutul hulgal autosid, õhk mis oli 20 aastat tagasi ei ole enam meie ajal samasugune , 20 aasta pärast meie järglastel on ilmselt see olukord hullemaks läinud. See, kuidas meie käitume ning kasutame seda maailmat on suureks määrajaks meie tulevaste põlvkondade elukvaliteedis.
2. Aastatuhande deklaratsioon , aastatuhande arengueesmärgid – mis ja milleks?
Aastatuhade deklaratsioonis on kirja pandud aastatuhande arengueesmärgid, mis on ÜRO poolt määratletud eesmärgid, mida soovitakse saavutada aastaks 2015 kaheksas prioriteetses valdkonnas rahvusvahelise arengu edendamiseks. Need on selleks, et likvideerida nälg ja vaesus, saavutada üleilmne alghariduse kättesaadavus, edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja naiste eneseteostusvõimalusi, vähendada laste suremust , parandada emade tervislikku seisundit , võidelda HIV, AIDS, malaaria jt. haigustega, tagada loodussäästlikum keskkond ning luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks.
3.Ebavõrdsus, arengu indikaatorid ja nende suhtelisus (SKP/SKT, Gini indeks, Inimarengu indeks, Ökoloogiline jalajälg jt)
Riikidevaheliste erinevuste kõrval samavõrd oluline teema ebavõrdsus riikide sees.
Tuntuim majandusliku ebavõrdsuse mõõtmise vahend on Gini indeks, mis ulatub 0-st (täielik võrdsus) 100-ni (täielik ebavõrdsus, st üks inimene saab kogu tulu, teised mitte midagi).
Suurimad lõhed inimeste sissetulekutes on Namiibias (74,3), väga suur ebavõrdsus valitseb ka Komooridel (64,3), Botswanas (61), Haitil (59,5), Angolas (58,6) ja Kolumbias (58,5)
Suurim sissetulekute võrdsus on Taanis (24,7), Jaapanis (24,9), Rootsis (25,0), Tšehhis (25,8) ja Norras (25,8).
SKP- sisemajanduse koguprodukt
SKT- sisemajanduse kogutoodang
Inimarengu indeks- riikide võrdlemisel kasutatakse, vaadeldatkse kole aspekti: oodatav eluiga, haridus ja elatustase.
Ökoloogiline jalajälg- keskkonnakasutuse suuruse võrdlemine Maa ökosüsteemi taastootlikkusvõimega.
4. Kuidas on seotud säästev areng, suurkorporatsioonid ning globaliseerumine (sotsiaalne, kultuuriline, keskkonnamõjude globaliseerumine)?
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside.

• Kultuuriline globaliseerumine on nn maailmakultuuri teke ja lokaalsete kultuurinähtuste ilmumine globaalsele tasandile (hiina köök , telenovelad jms). On olemas väikeste kultuuride kadumisoht
  
• Sotsiaalne globaliseerumine. Näiteks: Riikide iseseisvuse vähenemine kõikvõimalike üleriigiliste ja rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, valitsustel saavad üha olulisemaks üleilmsed teemad, nt võitlus vaesuse või üleilmsete keskkonnaprobleemidega siseriiklike teemade asemel, rahvusvahelistel organisatsioonidel nagu ÜRO, WTO, EL, NATO , IMF ja Maailmapangal on väga suur võim riikide valitsuste üle, suur võim on ka rahvusvahelistel suurkorporatsioonidel…
  
• Keskkonnamõjude globaliseerumine. Tekkinud on globaalsed keskkonnaprobleemid. Näiteks: kliima muutused (maailmamere veepinna tõus, õhutemperatuuri tõus, jne), maa- ja veereostus , bioloogilise mitmekesisuse kadumine, kõrbestumine --- mis ei mõjuta enam inimesi ja loodust piiratud maa-alal, vaid meid kõiki.
  

Rahvusvahelised suurkorporatsioonid on  firmad, mis tegutsevad ja omavad varasid rohkem kui ühes riigis. Nende arvele saab kirjutada veerandi kogu maailma kaubandusest.
Näiteks:
1.toiduained ja joogid (nt Nestlé, Coca -Cola),
2. esmatarbekaubad (nt Johnsson&Johnsson, Procter &Gamble),
3.rõivad- jalatsid (nt Nike, Benetton),
4.kodutehnika ja elektroonika (nt Electrolux, Panasonic),
5.arvutid (nt Apple , HP),
Säästev areng on kompromiss majandus ja keskkonnainimeste vahel. Kuidas majandada nii, et ressursse jätkuks kõigile ja elukeskkond ega –kvaliteet ei kannataks praegu ega ka tulevate põlvkondade jaoks.
Need kolm on omavahel vägagi tihedalt seotud. Mida rohkem maailm globaliseerub ning muutub ühtlasemaks, seda enam muutub säästev areng. Suured korporatsioonid kasutavad tohutul hulgal maailma varusid, varud vähenevad, säästev areng langeb. Mida rohkem muutusi maailmas toimub, seda rohkem säästev areng muutub. Maailmat tuleks hoida ning suured korporatsioonid peaks pidama piire, sest säästev areng on midagi sellist, mis mõjutab nii meid kui me meie tulevasi põlvkondi. Kui säästev areng kaob, siis on väga paha lugu.
5. Kas globaliseerumine on säästvale arengule vastupidine protsess?
Üleilmastumise kohta on palju erinevaid määratlusi, kuid neil kõigil on üks ühine tunnusjoon: ühtlustumine ja eristuvate osade vähenemine.
Säästva arengu puhul on eriti oluline märksõna just mitmekesisus ja selle väärtustamine.
Jah võib nii öelda küll.  Globaliseerumine ühtlustab kõike ja väärtusi ei eristata enam, säästva arengu puhul on tähtis mitmekesisus ning selle väärtustamine.
Üleilmastumine on kaasatoonud mitmed keskkonnaprobleemid.
Näiteks  kliima muutused, maa- ja veereostus, bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja kõrbestumine- see mõjutab meid kõiki.
6. Säästva arengu tool , tasakaal kolme K-vahel
Tasakaal 3 komponendi vahel:
1) KESKKOND – looduskeskkonnal põhineb kogu elu, kaasa arvatud inimene
2) KOGUKOND – vajalik on sotsiaalne areng ja teiste inimestega arvestamine ; nüüd ja tulevikus. Enne kui pole arengumaades tagatud inimestele tervislik elukeskkond, ligipääs veele , arstiabile, haridusele ja töökohtadele – ei saa me rääkida sealse looduskeskkonna kaitsmisest
3) KASU – majandus peab olema, ilma selleta ei saa arendada ei keskkonnakaitset ega sotsiaalseid hüvesid. Viimasel ajal on selle pärast üha rohkem hakatud rääkima rohemajandusest.
7. Millised on säästva arengu eesmärgid Eesti jaoks?
1995. a säästva arengu seadus
2005. a riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ sätestab arengu eesmärgid:

• Eesti kultuuriruumi püsimine,
  
• inimeste heaolu kasv,
  
• Sotsiaalne sidusus
  
• Ökoloogiline tasakaal
  

8.  Mis on keskkonnaharidus ja säästva arengu haridus? Nende sarnasused ja erinevused. Keskkonnahariduse ja säästva arengu hariduse arengulugu. Millal kirjeldati esmakordselt säästva arengu haridust?
SAH – säästvale arengule omaste väärtushinnangute integreerimine kõikidesse õppimisaspektidesse, et soodustada käitumuslikke muutusi, mille tulemusena kujuneks jätkusuutlikum ja õiglasem ühiskond kõigi jaoks.
9. SAHi 10 põhilist teemat
1)      vaesuse vähendamine
2)      sugude vaheline võrdsus
3)      tervislik elukeskkond
4)      looduskeskkonna kaitse
5)      maapiirkondade transformatsioon ja kaasatus
6)       inimõigused
7)      kultuuride vaheline mõistmine ja rahu
8)      jätkusuutlik tootmine ja tarbimine
9)      kultuuriline mitmekesisus
10)   informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia
10. Millised on SAHi hariduse perspektiivid? Võrdle traditsioonilise haridusega.

Interdistsiplinaarsus ja terviklikkus ; õpe on seotud terve õppekavaga

Lähtumine väärtushinnangutest

Kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine

Multidistsiplinaarsed meetodid

Osalemine otsuste tegemisel: õppijad osalevad otsuste langetamisel, mis puudutab seda, kuidas nad õppima hakkavad;

Ajakohasus kohalikus kontekstis: käsitletakse nii kohalikke kui ka globaalseid teemasid, kõneldakse õppijale arusaadavas keeles.
11. Mil määral peegeldab KELA RÕK SAHi teemasid?
KELA RÕK VALDKOND „Mina ja keskkond“- õppe- ja kasvandustegevuse käigus suunatakse lapsi kasutama materjale ja vahendeid säästlikult ning õppe- ja kasvatustegevuse tulemusena suhtub laps ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning seda säästvalt.
12. Milliste hoiakute, väärtuste ja teadmiste edasiandmisega tegeleb SAH?  
Eesmärk: Säästvale arengule omaste väärtushinnangute integreerimine kõikidesse õppimisaspektidesse, et soodustada käitumuslikke muutusi, mille tulemusena kujuneks jätkusuutlikum ja õiglasem ühiskond kõigi jaoks.
Üldprintsiibid ehk hoiakud:

Interdistsiplinaarsus ja terviklikkus; õpe on seotud terve õppekavaga, mitte üksikute õppeainetega

Lähtumine väärtushinnangutes

Kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine

Multidistsiplinaarsed meetodid

Osalemine otsuste tegemisel: õppijad osalevad otsuste langetamisel, mis puudutab seda, kuidas nad õppima hakkavad;

Ajakohasus kohalikus kontekstis: käsitletakse nii kohalikke kui ka globaalseid teemasid, kõneldakse õppijale arusaadavas keeles.
SAH kujundab arusaamad, oskused ja enesekindluse, mis on vajalikud toimetulekuks ja aktiivseks osalemiseks igapäevaelus

• SAH hõlmab üldhariduse kvaliteedi parandamist ja rikastamist
  
• Hariduse ümberorienteerimist säästlikkuse suunas
  
• Üldsuse suuremat teavitamist maailmas toimuvast
  
• Julgustab küsima küsimusi , asjalikke probleemipüstitusi
  
• Õpetab allikaid hindama ja infokülluses orienteeruma
  

13. SAH KELAs: milline oleks sobiv sisu, eesmärk ja metoodika?
Sobiv sisu:  

• Sugude vaheline võrdsus
  
• Tervislik elukeskkond
  
• Looduskeskkonna kaitse
  
• Inimõigused
  
• Kultuuride vaheline mõistmine ja rahu
  
• Kultuuriline mitmekesisus
  

Eesmärk:

• Teadmised, oskused ning hoiakud on vajalikud lapsele toimetulemiseks muutuvas maailmas.
  
• Aitab lapsel arendada kriitilist mõtlemist ja loovalt asjadele lähenemist
  
• Aitab kaasa lapse MINA-pildi kujunemisel.
  
• Aitab lapsel loodusega suhestuda.
  

Metoodika:

• Kõik algab mõtlemisest!
  
• Enda suhe loodusega teadvustamine on kõige aluseks.
  
• Lasteaias korraldada praktilisi tegevusi loodusega suhestumiseks, kogemiseks ning avastamiseks. Näiteks erinevad õuesõppe vormid, matkad- ekskursioonid jne
  
• Lapsele anda sõnaõigust otsustusprotsessides ning toetada lapse kaasalöömist tegevustes.
  
• Näited:
  
  • jutuajamised- varjuteater, muinasjutud , hommikuringis teemade käsitlus
    
  • lasteaedades kasutada prügi sorteerimiseks võimalusi
    
  • Reggio Emilie tegevuskultuur (Terake lasteaed )
    
  • Õuesõppe vormid
    
  • Looduslikest materjalidest meisterdamine
    
  • Looduskasvatuslikud mängud
    
  • Õpetaja kui eeskuju rollis
    
  • Loodussõbraliku käitumise algatamised
    
  • Teemanädalates väikeste projektide algatused, näiteks puude istutamine
    

14. Kuidas on omavahel seotud 7Ri ja säästva arengu tool?
15. Mis on elurikkus ?
Elurikkus ehk biodiversiteet tähendab liigilist, geneetilist ja elupaikade mitmekesisust, mis tagab ökosüsteemide toimimise ja võime kohaneda muutustega sh inimtegevuse survega
16. Nimeta elurikkuse kolm tasandit ning too näiteid!
Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil:

• Liigiline mitmekesisus -
  
  • Elupaikade hävitamine:
    
    • Mangroovimetsade hävimine on näide ühest suurimast ohust, mis mõjutab üleilmset elurikkust: elupaikade hävitamine, ümberkujundamine, killustamine. Looduslike rohumaade ja metsade muutmine põllumajandusmaaks, soode kuivendamine, teede, linnade ja tööstuspiirkondade rajamine, jõgede tammistamine, niisutussüsteemide ja suurte hüdroelektrijaamade rajamine, korallrahude ja mererohualade hävitamine destruktiivsete kalapüügimeetoditega.
      
    • Koosluste elurikkus on väga varieeruv . Maismaal on kõige liigirikkamad kooslused troopilised vihmametsad, kus asub ligi pool liigirikkusest. Maailmameres on liigirikkad korallrahud ning seal on ligi veerand leiduvast liigirikkusest. Paraku on inimesed juba havitanud ligi poole vihmametsadest ja kolmandiku korallrahudest.
      
  • Võõrliigid looduses
    
    • Võõrliikide imbumine loodusesse toimub sageli üsna märkamatult. Tihti võib võõrliik aastaid vaikselt põlluservas „oodata” ning siis soodsate keskkonnatingimuste tulemusel kiirelt edasi levida ehk invasiivseks muutuda, hakates kohalikke liike välja tõrjuma. Globaalse transpordivõrgustiku tõttu võivad mõned inimesega seotud liigid levida väga kiiresti tuhandete kilomeetrite kaugusele ökosusteemidesse. Inimene võib ka ise teadlikult võõrliikide levikule kaasa aidata. Naiteks Sosnovski karuputk toodi Eestisse ilu- ja meetaimeks. Alates 1960ndatest kasvatati seda suurt sarikalist väärtusliku silotaimena. Plahvatuslikult hakkas karuputk levima 1980ndatel, vaesestades suure kasvu tõttu kooslusi. Inimese nahaga kokku puutudes põhjustab karuputke mahl raskesti paranevaid põletusarme.
      
  • Kliimamuutus
    
    • Üheks suureks ohuks elurikkusele on üleilmne kliimamuutus. Kliima on läbi Maa ajaloo pidevalt muutunud ning otsib pidevalt dünaamilist tasakaalu. Okosusteemid kujundavad kliimat ja reageerivad kliimamuutustele nii lokaalselt kui üleilmselt . Inimene on viimase sajandi jooksul kliimamuutusele olulist mõju avaldanud, põletades fossiilseid kutuseid ning kujundanud ümber süsiniku, lämmastiku ja fosfori ringluse. Sageli pole olulised mitte muutused ise, vaid nende muutuste kiirus. Mitmed kooslused ei suuda liiga kiirelt muutuva kliimaga kohaneda.
      
  • Üleekspluateerimine
    
    • Elurikkust ohustab looduses olevate liikide üleekspluateerimine: taimede ja loomade kasutamine söögiks, materjalideks, ravimiteks rohkem, kui see on populatsioonide isetaastumisvõime. Näiteks on aastatepikkuse ülepüügi tulemusel siniuim-tuunikala (pildil) Atlandi ja Vahemere populatsioonid kahanenud alla isetaastumise piiri. Tööstuse tugeva lobisurve all ei käitu püügikvoote reguleerivad institutsioonid alati jätkusuutlikkuse printsiipe arvestades. Meie saame siniuim-tuunikala aidata, kui jätame sellest liigist tehtud tooted ostamata. Elurikkuse säilimisele aitame kaasa ka siis, kui me ei vali kaupu ja teenuseid, mille tootmisel, tarbimisel või utiliseerimisele juhitakse loodusesse hulgaliselt mürke. Näiteks tööstuslikus põllumajanduses kasutatakse hulgaliselt inimese tervisele ohtlikke taimekaitsevahendeid, mis jäävad mulda või kantakse edasi pinnaveega jõgedesse ja meredesse ning mis lõpuks jõuavad ka meie toidulauale.
      

• Geneetiline mitmekesisus
  
  • Vastupidavus sõltub mitmekesisuse hulgast
    
  • Haruldaste liikide seas on geneetiline mitmekesisus väike.
    

• Koosluste mitmekesisus
  
  • Ökosüsteem koosneb kooslusest ning eluta keskkonnast
    
  • Kooslust mõjutavad abiootilised tegurid ja organismide vahelised suhted
    
    • Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Olulised abiootilised tegurid on temperatuur, valgus, niiskus, pH, tuul, radioaktiivne kiirgus jne
      
  • Toimivad ökosüsteemid varustavad inimest vajalike “ teenustega ”
    
    • proviandiga- toit, ravimid , materjalid, kütus
      
    • reguleerivate teenustega- jäätmete lagundamine, kliima kujundamine, haigustekitajate leviku piiramine, õhu, ja vee puhastamine läbi aineringete
      
    • tugiteenustega- toitainete voo tagamine, mullateke, fotosüntees , tolmendamine
      
    • kultuuriliste väärtusega- rekreatiivsete, esteetiliste ja vaimsete väärtuste loomine ja säilitamine
      

17. Kirjelda peamisi globaalseid keskkonnaprobleeme!
Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärsed negatiivsed keskkonnamõjud.
Peamised probleemid:

• Globaalne soojenemine - on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal. Kasvuhooneefekt - maalt lähtuva pikalainelise (infrapunase) kiirguse neeldumine atmosfääris. Looduslike protsesside tulemusel kujunenud atmosfääri gaasiline koostis hoiab kasvuhooneefekti tasemel, mis säilitab Maa temperatuuri stabiilsena. Fossiilkütuse põletamisel ja orgaanilise aine kõdunemisel (nt põllumajanduses ja prügilates) satuvad atmosfääri kasvuhoonegaaside lisakogused, mis on seni olnud aktiivsest süsinikuringest väljas. Toimub globaalne soojenemine ja kliimamuutus.
  
• Loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine - nende all mõeldakse nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad ) kui ka põllukultuure. Taastuvad loodusvarad on inimese seisukohalt põhimõtteliselt igavesed (nt muld , mets, veevarud, toit; päikese, tuule, vooluvee, biomassi energia). Taastumatuid loodusvarasid on piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul (nt kaevandatavad kütused , maapõuesoojus, tuumajõud , maagid)
  
• Toiduprobleemid - Kuna maailma rahvaarv suureneb, tuleb toita üha rohkem suid. Kõige rohkem kannatavad alatoitumise all maata maarahvas ja linnade vaesed arenguriikides. Et kasutusele võtta rohkem maid, tuleks nt vihmametsi maha võtta, kuid nende mullad on vaesed. Lisaks on tänapaeva toidutootmine ja -kasutamine ebaefektiivne ja raiskav. Toitu jatkuks maailmas koigile, kui see oleks ühtlaselt jaotunud. Täna üle poole maailmas toodetud toidust rikneb või visatakse jääkidena minema. Ülemaailmne lihatoostus on enda alla votnud 1/3 maailma põllumajandusmaast ja tarbib suurel hulgal fossiilkutuse varusid. Eesti elanikud viskavad aastas ära pea 65 miljoni euro väärtuses toitu. Lahendus: inimeste toitumisharjumuste muutmine (nt vetikad , pärm, kala jne), täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat, vältida mulla vaesumist.
  
• Õhusaaste - Õhusaaste allikad võivad olla nii inimtekkelised kui looduslikud. Inimtekkelised: fossiilkütuste põletamine elektri tootmisel, transpordis , tööstuses ja kodumajapidamistes; tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine, näiteks keemia- ja mäetööstuses; põllumajandus; jäätmekäitlus . Looduslikud saasteallikad on näiteks vulkaanipursked , tuulega leviv tolm, merevee pihustumine ning taimedelt pärit lenduvate orgaaniliste ühendite heide . Eutrofeerumine on keskkonnaprobleem ning selle põhjus on liigsete toitainete sattumine ökosüsteemidesse. Eutrofeerumise lahendamine on olnud siiani vähem edukas. Maapinnalähedane osoon kahjustab põllukultuure. Nähtus mõjutab olulist osa põllumajanduspiirkondadest, peamiselt Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopas. Õhusaaste probleemide lahendamiseks on sõlmitud mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid.
  

18. Mis on lihavõttesaare mudel?
Klassikaliseks piirkondliku ökokatastroofi näiteks peetakse lugu Lihavõttesaare ühiskonna arenemisest, õitsengust ja kiirest hääbumisest. Tegemist on maailma ühe eraldatuma saarega Vaikse ookeani lõunaosas. Hollandi maadeavastaja jõudis sinna 1722 . a lihavõttepühade aegu. Saar oli puudeta ning seda asustas paar tuhat metsiku väljanägemisega inimest, kes elasid koobastes või kõrkjahüttides. Saare asunikud korraldasid vastasleeri laagripaikadesse kannibalistlikke rünnakuid. Saar aga kandis endisaegade tsivilisatsiooni märke: suuri hoolikalt tahutud kujusid . Arvatavasti jõudsid uusasunikud saarele 500. aasta paiku ning järgmise tuhande aastaga arenes saarel edukas ühiskond. Kiiresti aga hakkasid saarel kahanema puudevarud. Õietolmuanalüüs on näidanud, kuidas üksteise järel kadusid saarelt olulised taimeliigid . Lihavõttesaare olukord on laiendatav praegusele olukorrale meie planeedil.
19. Mis on jäätmed? Mis on e-jäätmed?
Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid, mis on tekkekohas kõlbmatud, võivad aga mujal või muuks otstarbeks kasulikuks osutuda, s.t neid on võimalik kasutada
E-jäätmed ehk elektroonika jäätmed, televiisor , arvuti, telefon jne.
Viimastel aastakümnetel on jäätmete koostises suurenenud elektroonika osakaal. Suurem osa koduelektroonikast on valmistatud sünteetilisest ja raskesti lagunevast materjalist. Samas on kodutehnika pahatihti valmistatud nii, et selle parandamine oleks võimalikult ebamugav ja tarbija eelistaks parandamisele uue eseme ostmist. Elektroonikajäätmed sisaldavad pliid, kaadmiumi, tina, elavhõbedat ja teisi ohtlikke kemikaale.
20. Kirjelda jäätmekäitluse hierarhiat!
Jäätmete käitlemisel on aluseks jäätmekäitluse hierarhia , mis lähtub põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikeseks. Eelistada tuleb neid lahendusi, mis on hierarhias kõrgemal. Parimaks loetakse jäätmetekke vältimist, tasemelt madalamal on taaskasutamine. Jäätmete taaskasutusviisid on korduskasutuseks ettevalmistamine (parandamine, puhastamine jm), materjalina ringlussevõtt ja muu taaskasutamine, näiteks energia tootmine. Prügilasse viimist loetakse hierarhias viimaseks lahenduseks.
Eestis tekib jäätmeid 320 kg inimese kohta aastas. Kogu Eesti rahva kohta tekib 420 000 tonni jäätmeid aastas. Euroopa Liidu riigid tekitavad kokku 2 miljardit tonni jäätmeid aastas.
21. Kirjelda jäätmetekke vähendamise võimalusi lasteaia tavapraktika näitel.
Esmane samm prügi sorteerimine (papp, paber, pakend), kompostimine või biojäätmete eraldi kogumine ning SAHi teemade käsitlemine pisteliselt üksikute õpetajate läbi. Papp ja mõned pakendid sobivad käeliste tegevuste tarbeks.
Teine samm energia, vee, materjali (nt paber) säästmine ja keskkondliku ning sotsiaalse aspekti arvestamine igapäevaste sisseostude tegemisel (ökotooted, aus kaubandus). SAHi teemade käsitlemine moodulite või teemanädalatena, õpetajad teevad omavahel koostööd.
Kolmas samm oleks koolile oma keskkonna tegevuskava või keskkonnajuhtimissüsteem (nt ISO 14001 ), SAH on paljudesse või kõikidesse õppeainetesse ja –kavadesse integreeritud, keskkonnategevuskava osa kooli kvaliteedistandardist. Koostöösse lasteaiaga on hõlmatud ka lapsevanemad ja kohalik kogukond.
Seega saame:

• Tarbida vähem - kui osta kvaliteetseid mänguasju ja vahendeid, saab neid kasutada korduvalt ja seetõttu ei pea ostma ka pidevalt uusi asju.
  
• Osta kvaliteetseid tooteid - lasteaedades ei pea olema mõttetuid plastmassist mänguasju. Tuleks osta kvaliteetsem toode, mis kestab aastaid.
  
• Kasutada vähem pakendeid
  
• Uuskasutada - lasteaedades saab kõiksuguseid asju uuskasutada - vetsupaberirullidest saab teha erinevaid linnakuid, erinevatest kangatükkidest saab liimida-kleepida-lõigata vms.
  

22. Kuidas jäätmeid liigiti sorteeritakse?

• Biolagunevad jäätmed
  
• Pakendid
  
• Paber
  
• Ohtlikud jäätmed
  
• Segaolmejäätmed
  

23. Mis on säästev tarbimine?
Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist.
Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid , milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka sisemist mõistmist, et ei tarbimine ega tootmine ole elu eesmärk.
24. Võrdle omavahel ökomärgiseid, ühele keskkonnaaspektile keskenduvaid märgiseid ja mahemärgiseid!
Ökomärgis on vabatahtlik ja seda ei anta toidule ja jookidele . See märgis arvestab kogu olelusringi. viitab keskkonnasõbralikkusele. Toode peab vastama rangetele nõudmistele ja vastavust kontrollib kolmas osapool.
Ühele aspektile keskenduvad keskkonnamärgised ei pruugi arvestada kogu toote olelusringi ja keskenduvad vaid ühele või mõnele peamisele aspektile. Mahemärgised erinevad ökomärgistusest sellega, et mahemärgise saamiseks tuleb täita mahemõllumajandusliku tootmise ja mahetöötlemise nõudeid, mitte ei lähtuta kogu  elutsüklist.  
Kõikide märgiste ühiseks eesmärgiks on tõsta tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkust, võimalikult vähe negatiivselt mõjutada keskkonda, aidata kaasa loodusvarade tõusale kasutamiselt ja keskkonnakaitse tõstmisele ning mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas.
Mahemärk tagab, et kaup on toodetud ja käideldud ökoloogilisi reegleid järgides . Selle märgise saavad kõik, kelle tootmis- ja käitumistingimused vastavad kindlatele kriteeriumitele, mis vastavad EÜ mahemärgise kriteeriumitega
Ühele aspektile keskenduvad keskkonnamärgised erinevad ökomärgiste poolest sellega, et ökomärgised arvestavad kogu olelusringi aga keskkonnamärgised ei pruugi seda teha.’
Enamus märgiseid on üliselt laialdaselt levinud.  
25. Mis on aus kaubandus?
Aus kaubandus (Fairtrade) on sõltumatu tootemärgistus, mis tagab, et toode vastab rahvusvahelistele ausa kaubanduse standarditele. Fairtrade Sweden on ausa kaubanduse rahvusvahelise organisatsiooni (FLO) Rootsi esindaja, kes tegeleb arengumaade põllumeeste jaoks nii kriteeriumide kui ka teenuste ja toe väljatöötamisega. Kontrolli teostab ISO65-akrediteeringuga sõltumatu rahvusvaheline sertifitseerimisasutus
Ausa kaubanduse tähistusega tooteid valides aitate kaasa põllumeeste ja tööliste majanduslikku olukorda paranemisele, mis koos pikaajaliste kaubanduslepingutega pakub turvatunnet kõigile neile, kellel puuduvad äraelamiseks piisavad vahendid. Peale kõrgema palga saab põllumees lisatasu , mida kasutatakse kohaliku kogukonna ühiskondlikuks ja majanduslikuks arendamiseks, olgu tegemist siis uue kooli, uute elumajade või tervishoiuasutusega, samuti investeeringuga põllumajandusse. Otsuse lisatasu kasutamise kohta teevad põllumehed.
Aus kaubandus ei puuduta ainult paremaid teenimisvõimalusi, vaid aitab ühtlasi kaasa demokraatia arengule, õigusele organiseeruda ning tootmisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamisele, töötades ühtlasi vastu laste tööjõu kasutamisele ja diskrimineerimisele.
Ausa kaubanduse märgistusega toodet valides aitate kaasa arengumaailma keskkonnaseisundi parandamisele ja mahepõllumajandusele üleminekule.
Ausa kaubanduse tunnistusega organisatsioon peab töötama süstemaatiliselt oma keskkonnamõju vähendamise ja keskkonnakaalutluste rakendamise nimel kogu oma tegevuses. Need peavad näiteks kaasa aitama piirkonnas leiduvate ohustatud liikide kaitsele ja elustiku mitmekesisus säilitamisele ning tundlike alade kaitseks mõeldud puhvertsoonide arendamisele.
Peale selle on keskkonnateemadega aktiivseks tegelemiseks olemas ka rahanduslikud stiimulid . Mahepõllumajanduse tunnistus tähendab, et tootele makstakse lisaks miinimumhinnale ja lisatasule veel ka mahetootmistasu. Mahetunnistus tähendab tihti, et toodet saab hakata müüma uutel turgudel. Enamus Rootsis sertifitseeritud ausa kaubanduse tooteid on mahedalt kasvatatud .
Küsimusi kohustusliku kirjanduse kohta

Säästva arengu õppimise ja õpetamise käsiraamat : mida huvitavat leidsid? Leia vähemalt 3 põhjust, miks tulevane KELA õpetaja peaks seda käsiraamatut lugema.

Keskkonnaeetika võtmetekstid: mida huvitavat leidsid? Millised seosed tekkisid loetud tekstidega isiklikul tasandil? Globaalsel tasandil?

Kirjelda lühidalt keskkonnaeetika võtmetekstide 4 autori teksti. Mis oli nende põhiline sõnum? Mille poolest olid tekstid omavahel erinevad, mille poolest olid tekstid sarnased?