Isiksus (0)

Isiksus
Eva Palk
 Isiksus (personality) – indivi di vaimsete, 
füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete 
omaduste kogum.
 • Isiksus – personality – persōna
(Tegelane näidendis, mask)
Teste :  http://www.pekonsult.ee/testid.ht m
Kes on isiksus?
 
 Sõna “isiksus” kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse 
ja erakordsuse tähenduses.
• Isiksus – kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel 
on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, 
erilisem,  eredam  …
• Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on 
tugev,täiuslik, võimas,  silmapaistev , legendaarne, 
kangelaslik,  karismaatiline  jne.
Kes on isiksus?
 Isiksus tavakeeles
 – ...lahkunud on suur inimene, silmapaistev 
isiksus,
....Räägib tõeline daam ja ere isiksus...
...  on tõeline isiksus, ühiskonnategelane..
Kes on isiksus?
 Tavakeeles …
  Isiksuseks olemine on midagi head
 Seda eksisteerib teatud kindlas  astmes
 Teaduslikus psühholoogias …
 Isiksuseks olemine ei ole hea ega halb
  Kõik on võrdsel määral  isiksused
 Sinu  isikuomadused  ei ole võrdselt avatud teistele 
inimestele Sinu ümber ega ka Sul e endale: 
  Johari  aken 
 Avatud ala 

MINA TEAN + TEISED TEAVAD 
Pime ala 

MINA EI TEA + TEISED TEAVAD 
Varjatud ala 

MINA TEAN + TEISED EI TEA 
Tundmatu ala 

MINA EI TEA + TEISED EI TEA 
Johari aken
Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, 
mille lõid käitumisteadlased Joseph  Lufth  ja Harry  Ingman  1955. aastal. 
See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta 
MINA TEAN + TEISED 
Pime ala 
TEAVAD 
MINA EI TEA + TEISED 
TEAVAD 
Varjatud ala 
Tundmatu ala 
MINA TEAN + TEISED EI 
MINA EI TEA + TEISED EI 
TEA
TEA 
Psühhoanalüütiline lähenemine
 S. Freud
TEADVUS
EELTEADVUS
ALATEADVUS
 Anna  Freud
 “Mina”  kaitsed
„Mina“ kaitse­ mahasurumine
 Mahasurumine ehk väljatõrjumine – pinget või 
rahutust tekitav  impulss ,  emotsioon  jms lülitatakse 
teadvusest välja, summutatakse, unustatakse
Näiteks:
 Inimesel on vaja teha otsus tal e  raskes  küsimuses.
 Tekib ärevus, murelikkus. Äkki unustab ta kogu probleemi. Raskelt 
täidetav lubadus unustatakse. Ebasobiv info tõrjutakse teadvusest 
välja
„Mina“ kaitse­  projektsioon
 Projektsioon ­  omaenda  tunnete ja  tungide  
alateadlik ülekanne kellelegi teisele
Näide (S. Freud):
 Al asurutud, kuid mitte hävinud seksuaalsete tungidega 
vanatüdrukule tundub, et kõik ümberkaudsed inimesed 
käituvad amoraalselt
 Iseloomustus iseloomustab iseloomustajat
  Projektsiooni  spetsiifiline vorm on viha väljavalamine 
kättesaadavale objektile, patuoina leidmine
„Mina“ kaitse­ ratsionaliseerimine
 Ratsionaliseerimine ­  enesepettus , püüd 
ratsionaalselt põhjendada absurdset või 
meeldivat/ ebameeldivat ideed
Näiteks:
  Homme  hakkan õppima
 Eksamil läks halvasti, sest olin ni  väsinud ja õpetaja oli ka halb
 Kui mina poleks seda teinud, si s oleks keegi teine ni kuini ...
 Kül ap nad olidki oma saatust väärt
 Ma ei saanud midagi teha, mind kästi
 Tegelikult on ta hea inimene, kül ap kõik muutub..ma olin ise  süüdi
„Mina“ kaitse­  sublimatsioon , 
huumor
 Sublimatsioon ­ sotsiaalselt vastuvõetamatu impulsi 
asendamine kättesaadava ja lubatavaga, aga ka 
kättesaamatu soovi asendamine mil egi kättesaadavaga
Näiteks:
Kokaraamatu piltide vaatamine ja hõrgutistest kõnelemine kui kõht on tühi ja 
toit ei ole kättesaadav

Poodides kolamine, tootekataloogide pidev sirvimine

Seebikate vaatamine

Agressiivsuse mandamine sportmängudesse
 Huumor – ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse 
huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias.
„Mina“ kaitse­  eitamine , 
negativism
 Eitamine­ probleemi, olukorra mahasalgamine
 Näiteks: midagi sel ist pole olnud, mina pole teinud
 Ma ei ole  alkohoolik
 Ei ole olnud. Mina kül  ni  pahasti ei öelnud
 Meie peres kül  neid probleeme pole, minu laps ei käitu sedasi
 negativism­ tegevused, mis on vastupidised 
teiste inimeste ootustele või nõudmistele
 Näiteks: Armastust ei ole olemas! 
 Truudus on  juhuse  puudus!
  Ma vihkan sind
„Mina“ kaitse:   regressioon , 
identifikatsioon
  Regressiivne  käitumine on arengutasemest 
madalamal tasemel käitumine
 Keerulise, ülejõu käiva tegevuse asendamine ülilihtsaga, mil ega 
kindlasti toime tuleb
 Lunimine,  vingumine , palumine – lapselik käitumine mil egi 
saamiseks
 Alkoholi jt uimastite tarbimise õigustamine
 Enese alavääristamine
 Identifikatsioon on peamiselt seotud mehe­naise 
käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, 
välimuse jms  matkimine
K.G. Jung
 Arhetüübid 
 ema arhetüüp
 Taassünni arhetüüp
 Mees­naine
 Rahvuse arhetüüp
Eysencki  isiksusemudel
 H.J. Eysencki isiksusemudel 
 Kaks isikuse  dimensiooni : E  ekstravertsus  ja N  neurootilisus  
(Dimensions of Personality, 1947).
 Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N)  kirjeldavad  käitumise 
individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2­dimensioonilisele 
skaalale. 
  Eysenck  tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad 
nelja isiksusetüübiga, mil e tõi välja juba Hippokrates.
 Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp 
 Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp 
 Madal N ja kõrge E = sangvi niline tüüp 
 Madal N ja madal E = flegmaatiline tüüp 
H. J. Eysencki isiksusemudel
Isiksus
Distaalsed  
Proksimaalsed 
Proksimaalsed 
Distaalsed 
eeldused
eeldused
tulemused
tulemused
Tingimine
P
Sotsiaalsus  
Sensitiivsus
Kriminaalsus 
DNA
Aju-
E
Mälu
Loovus  
protsessid
Taju
Psühhopatoloogia 
N
Seksuaalkäitumine
...
Geneetilised 
Bioloogilised  Psühhomeetrilised  Eksperimentaalsed 
Sotsiaalne 
determinandid
“vahemehed”
omaduste 
uurimused
käitumine
konstellatsioonid
H.Eysenck, R. Catell
Emotsionaalne stabiilsus
melanhoolik
Koleerik
EKSTRAVERT
INTROVERT
Sangviinik
Flegmaatik
NEUROOTILISUS
Emotsionaalne  ebastabiilsus
“Suur  viisik ” (Big  Five )
 Mis on isiksuse  seadumus ?
  inimese suhteliselt püsiv  kalduvus  sarnastes 
olukordades  kindlal vi sil mõelda, tunda ja 
käituda.
• Vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade  suurele  
arvule, kasutab inimene neid  selliselt , nagu 
oleks tal vaid viis täiesti sõltumatut teemat või 
kategooriat.
P. Costa , R. McCrae ,
“Suur viisik”, P.Costa, 
R.McCrae 
Meelekindlus
Sotsiaalsus
 Avatus  kogemusele
Ekstravertsus
Neurootilisus
NEASM
“Suur viisik” (Big Five)

Meelekindlus
Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja 
sihipärane

Sotsiaalsus
seadumus  usaldada  teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja  leplik

Avatus kogemusele
seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma  siseelu  
vastu.

Ekstravertsus
seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab
rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne,  enesekindel  ja  jutukas .

Neurootilisus
seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks
“Viie faktori” teooria
 
Elulugu 
 
 
Emotsionaalsed  
reaktsioonid, 
Välismõjud 
karjäärimuutused, 
 
 
käitumised 
Kultuurinormid, 
 
elusündmused, 
Baastendentsid  
olukorrad 
 
Iseloomulikud 
Neurootilisus 
kohastumused  
Ekstravertsus 
 
Avatus 
Püüdlused, 
Sotsiaalsus 
hoiakud, 
Meelekindlus 
harjumused 
Minakontseptsioon 
 
Minaskeemid, 
isiklikud müüdid 
McCrae & Costa
 Miks inimesed on erinevad?
 Mõni inimene on jutukas, mõni on sõnakehv. 
 Mõni inimene on silmatorkavalt närviline, samal 
ajal on neid, kes on väljapaistvalt rahulikud. 
 Osad inimesed on väga kohusetundlikud, 
samas on inimesi, kelle puhul ei saa kunagi kuigi 
kindel olla, kas nad jõuvad kohale kokkulepitud 
ajaks.
 Millest sellised erinevused tulenevad?
 Vastasmõju
 isiksuseomadused vormuvad kahe suure jõu
 – LOODUS ja KESKKOND –
vastastikusel toimel
 Isiksusepsühholoogia viimane sõna:
 Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed 
praktikad, elusündmused jne.) 
....ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi.
Seletustasandid isiksuse 
uurimisel
 Marvin Zuckerman: 
isiksuseomadused on  komplekssed  
nähtused, mil el on palju põhjusi 
(aga kõik need saavad alguse 
geenidest ) ...
Seadumuste peamised omadused
  Isiksuse  seadumused  on  eluea  jooksul väga püsivad;
väikesed muutused, mis esinevad, on süstemaatilised ja
sarnased eri maailma paigus.
 Seadumused on pärilikud ligikaudu 50% osas, umbes 20%
tulemuste hajuvusest seletub mõõtmisveaga ja 30% on
põhjustatud keskkonnast. Samas, perekonna ja koduse
kasvatuse mõju on nul ilähedane.
  Seadumused on  universaalsed , ni  seadumused ise kui nende 
struktuur on sarnane maailma eri keeltes ja kultuurides
 Seadumusi ei saa muuta:
  keskkonnal ja elusündmustel on seadumustele väga väike ja 
pi ratud mõju
 Käitumine ja  temperament   lapseeas  ennustab 
ette isiksuse seadumusi  nooruki ­ ning varases 
täiskasvanueas!
  http://www.youtube.com/watch?v=6EjJsPylEOY
 Kasvatus ei mõju!
  Koos ja eraldi kasvanud kaksikud ei erine 
oma isiksuse omaduste sarnasuse poolest.
  Seega, ühiselt jagatud keskkond (kodu, 
kasvatus jne.) ei avalda isiksuse omadustele 
märkimisväärset mõju.
 Sotsiaalsed “ eksperimendid ”
 • Angleitner and Ostendorf (2000) võrdlesid endise Ida­ 
ja Lääne­Saksamaa elanike isiksuse seadumusi.
  Aastatel 1945 kuni 1989 elasid  endised  “ ossid ” ja 
“wessid”  radikaalselt  erinevates sotsiaalsetes ja 
poli tilistes süsteemides, ning tänase päevani on nende 
väärtustes ja hoiakutes täheldatavad olulised 
erinevused.
  Samas, “osside” ja “wesside” isiksuseprofi lid leiti olevat 
peaaegu identsed!
 Keskkonna mõju
 Mitte keskkond ei kujunda inimest, vaid 
inimene valib vastavalt seadumustele endale 
keskkonna,
mis nende seadumustega kõige paremini 
sobib.
 Ja kui see keskkond inimesele ei sobi, siis ta 
üritab muuta seda endale  sobivaks !
  Kasvatusest  ei pea  loobuma !
  Ainult kõige üldisemad seadumused on kasvatuse suhtes 
paindumatud.
  See, kas laps omandab korraliku hariduse, kas  tal 
kujunevad välja eluks tarvilikud harjumused, kuidas ta õpib 
lahendama  kriitilisi  olukordi , mil  ised  on tema huvid ja 
väärtused, 
 sõltub endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest 
ja eeskujudest.
 Kuigi me ei suuda teha introverdist ekstraverti ja 
ekstraverdist introverti, 
 võime siiski õpetada seda, kuidas introverdi või 
ekstraverdina elada.
Isiksuse mõju
Individuaalsed tagajärjed:
 Õnnelikkus ja eluga rahulolu
 Füüsiline tervis ja pikaealisus
 Psühhopatoloogia
 Mina­kontseptsioon ja  identiteet
Subjektiivne heaolu­ õnnelikkus
 Subjektiivse heaolu iseloomulik baastase sõltub kahest 
peamisest isiksuseseadumusest – 
 neurootilisusest ja ekstravertsusest.
 Kõrge neurootilisuse tasemega inimesed kalduvad 
kogema  rohkem negatiivseid emotsioone, samas kui 
ekstravertsematel inimestel on ülekaalus positi vsed 
emotsioonid .
 On leitud, et oma eluga rahulolu  hinnangutes  lähtuvad 
inimesed ennekõike sel est, mil määral nad on kogenud 
positiivseid ja negati vseid emotsioone, 
 positiivsete ja negatiivsete emotsioonide tasakaal 
määrab suuresti ära sel e, kuivõrd õnnelikud ja 
rahulolevad inimesed on.
Tervis ja pikaealisus
 Isiksuse omadustel on püsiv ja  kumulatiivne  mõju nii 
tervisele kui inimeste eluea pikkusele
 positiivne emotsionaalsus (ekstravertsus) ja 
meelekindlus ennustavad pikemat eluiga, 
 vaenulikkus aga viletsamat füüsilist tervist.
 Seos isiksuse ja tervise vahel väljendab kolme erinevat 
protsessi:
 Isiksuse seadumused on seotud teguritega, mis 
põhjustavad haigusi
 Isiksus võib viia käitumisteni, mis kas  kaitsevad  või 
kahjustavad inimeste tervist;
  Isiksuse seadumused on seotud tervisega seotud 
toimetulekustratreegiate eduka rakendamisega või parema 
kuuletumisega raviprogrammile.

http://eestiarst.ee/static/files/005/ea0903lk156­163.pdf
Isiksuse mõju
Interpersonaalsed tagajärjed
  Suhted sõprade ja perekonnali kmetega
 Madal sotsiaalsus ja ekstravertsus on sageli seotud 
sotsiaalse tõrjutusega kaaslaste seas.
  Põlvkondade vahelisi suhteid mõjutavad negatiivselt 
kõrge neurootilisus, madal ekstravertsus ja madal 
meelekindlus.
  Romantilised suhted
 Kõrge neurootilisus ja madal sotsiaalsus ennustavad 
suhtega vähest rahulolu, konfliktsust ja kuritarvitust
Isiksuse mõju
 Sotsiaalsed/ institutsionaalsed  tulemid
  Elukutsevalik ja tööga  toimetulek /edukus
 Ekstravertsus on seotud sotsiaalsete ja 
meelelahutuslike  huvidega  elukutsevalikul, 
 sotsiaalsus sotsiaalsete huvidega, suhetega 
 Avatus loometöö ning teadustegevusega.
 Meelekindlus ennustab tööga hakkamasaamist,
 kõrge ekstravertsus ja madal neurootilisus on seotud 
sel ega, kuivõrd inimene oma tööga rahul on
Isiksuse mõju
 Sotsiaalsed/institutsionaalsed tulemid
 Poli tilised  eelistused  ja väärtused
  Erinevate poli tiliste parteide toetajad erinevad 
pigem isiksuse omaduste ja väärtuste kui 
politiilise platvormi/programmi poolest!
  Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed 
praktikad, elusündmused jne.) ei muuda 
isiksuse põhilisi seadumusi!
  Kasvatusest ei pea loobuma – mil ised on lapse 
huvid, väärtused ja harjumused sõltub 
endiselt väga suurel määral kodusest 
kasvatusest ja eeskujudest.
Kokkuvõtteks 
 Isiksus mõjutab:
 – inimeste tervist ja ka  eluea pikkust
 – sotsiaalseid suhteid
 – eelistusi, hoiakuid ja väärtusi
 – elukutsevalikut jpm.
 Isiksus on tähtis!
Ekstravert v introvert?
 aktiivne ja tegutsemishimuline,  armastab  
vaheldust,eelistab individuaalset tegevust,saab energiat 
ja stiimuleid ümbritsevast asjade ja inimeste 
maailmast,saab tegevusenergiat oma sisemaailmast ja 
ideedest,ei  varja  oma mõtteid ja tundeid,
 jätab oma mõtted ja tunded sageli enda teada,armastab 
suhelda ja  teistega  koos ol a,eelistab ol a  omaette  ja 
keskenduda mingile tegevusele, kaldub  tegutsema 
impulsiivselt.armastab mõtiskleda
Sisemine ja välimine kontrollkese
  Julian  Rotter (1966) inimesed omavad üldist 
ettekujutust võimest kontrollida oma 
elusündmusi.
 Sotsiaalse õppimise teooriad
 Agressiivsus­ oleme juba käsitlenud­ videod!
Kontrollkese
Internaalsus
Eksternaalsus
Inimese kalduvus
paigutada  kinnituse  al  ikas
Inimese kalduvus
endast väljapoole –
paigutada kinnituse 
Inimene on veendunud, et
al ikad iseendasse –
tulemus on määratud teiste
Inimene on veendunud, et
inimeste või sündmuste
tema oskused ja võimed
poolt
määravad tulemuse
VÄLINE KONTROLLKESE
SISEMINE KONTROLLKESE
VÄLINE MOTIVEERITUS
SISEMINE MOTIVEERITUS
Internaalsus vs eksternaalsus
Internaalse isiksuse elufilosoofia:
 kõrgem sotsiaal­majanduslik staatus
 individualistlik maailmakäsitlus
 suurem stressitaluvus
 parem vaimne tervis
 hea kohanemisvõime
 suurem paindlikkus
  vastutustunne  oma elu ja tuleviku suhtes
 kõrge  enesehinnang
 pikaajalised eesmärgid
 aktiivne  eluhoiak
Eksternaalsus
Eksternaalse isiksuse elufilosoofia:
 tunneb end välismõjude subjektina
 madalam sotsiaal­majanduslik staatus
 madal stressitaluvus
 kergemini haavatav
 frustreerunud
 toimib juhusele vastavalt
 madal enesehinnang
 lühiajalised eesmärgid
 passiivne eluhoiak
 madal kohanemisvõime
 mitteadekvaatne mina­kontseptsioon
Kontrollkese
Eksternaalse kontrollkeskmega
 on vähem rahulolevad oma tööga
 nad on töö juures kergemini häiritavad
 nad on vähem pühendunud tööle
Humanistlikud käsitlused
 C.Rogers
 INIMESE VABA  TAHE  JA VASTUTUS
  Kliendikeskne  teraapia
Ideaalmina­ reaalne mina
Klient  leiab ise lahenduse, terapeut aitab jõuda 
lahendusele
Isiksus ja testid
 ...juba Vana­Egiptuses
 Süstemaatiline  protseduur
 Projektsioonitestid
 Konstruktiivtestid
 Tõlgendamistestid­ tindiplekitest
 Assotsiatsioonimeetod
  Objektiivtestid ­ erapooletud, temperament jm
 Isiksuse küsimustikud
Temperamenditest, 
MMPI test
Huvide ja väärtusorientatsiooni testid
Teste
http://www.tootukassa.ee/kysimustik/

http://isiksus.planet.ee/?leht=test

http://www.rajaleidja.ee/testid/

http://www.pekonsult.ee/cmps.php

http://www.pendix.ee/index.php?link=meelelahutus&mis=test

Depressioonitest  http://static.inimene.ee/index.php?sisu=testid&test_id=3&lang=est&start_test=1

http://www.pekonsult.ee/testid.ht m

Temperamenditest

Konfliktikäitumise test  http://www.metaprofit.ee/isiksus/item/konfliktikaeitumise­test ?
category_id=16

Teste  http://static.inimene.ee/index.php?sisu=testid&mid=248&lang=est
 Enesehinnang
  http://www.interdeko.eu/blog/2010/10/06/miline­on­minu­enesehinnang/

Document Outline

• Isiksus
• PowerPoint Presentation
• Kes on isiksus?
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Johari aken
• Psühhoanalüütiline lähenemine
• Slide 10
• „Mina“ kaitse- mahasurumine
• „Mina“ kaitse- projektsioon
• „Mina“ kaitse- ratsionaliseerimine
• „Mina“ kaitse- sublimatsioon, huumor
• „Mina“ kaitse- eitamine, negativism
• „Mina“ kaitse:  regressioon, identifikatsioon
• K.G.Jung
•   Eysencki isiksusemudel
• H. J. Eysencki isiksusemudel
• H.Eysenck, R. Catell
• Slide 21
• “Suur viisik” (Big Five)
• “Suur viisik”, P.Costa, R.McCrae 
• Slide 24
• “Viie faktori” teooria
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Seletustasandid isiksuse uurimisel
• Seadumuste peamised omadused
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
•  Isiksuse mõju
• Subjektiivne heaolu- õnnelikkus
• Tervis ja pikaealisus 
• Isiksuse mõju
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Kokkuvõtteks 
• Ekstravert v introvert?
• Sisemine ja välimine kontrollkese
• Kontrollkese
• Internaalsus vs eksternaalsus 
• Eksternaalsus
• Slide 49
• Humanistlikud käsitlused
• Isiksus ja testid
• Teste