Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kivi eksami küsimuste vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Kivi eksami küsimuste vastused #1 Kivi eksami küsimuste vastused #2 Kivi eksami küsimuste vastused #3 Kivi eksami küsimuste vastused #4 Kivi eksami küsimuste vastused #5 Kivi eksami küsimuste vastused #6 Kivi eksami küsimuste vastused #7 Kivi eksami küsimuste vastused #8 Kivi eksami küsimuste vastused #9 Kivi eksami küsimuste vastused #10 Kivi eksami küsimuste vastused #11 Kivi eksami küsimuste vastused #12 Kivi eksami küsimuste vastused #13 Kivi eksami küsimuste vastused #14 Kivi eksami küsimuste vastused #15 Kivi eksami küsimuste vastused #16 Kivi eksami küsimuste vastused #17 Kivi eksami küsimuste vastused #18 Kivi eksami küsimuste vastused #19 Kivi eksami küsimuste vastused #20 Kivi eksami küsimuste vastused #21 Kivi eksami küsimuste vastused #22 Kivi eksami küsimuste vastused #23 Kivi eksami küsimuste vastused #24 Kivi eksami küsimuste vastused #25 Kivi eksami küsimuste vastused #26
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 273 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor badanto Õppematerjali autor
eksami spikku

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
doc

Kivikonstruktsioonid: eksami küsimuste vastused

materjalid töötavadsuhteliselt hästi survele, kuid halvasti tõmbele. Savitelliseid valmistatakse ka värvilistena sõltuvalt savi liigist või lisatud värvainest. Selliseid kive kasutatakse üldiselt hoonete välisvoodris. Silikaattelliseid valmistatakse liiva ja lubja segust, mis jahvatatakse kollerveskis ja millele lisatakse vesi. Selline segu kõveneb pärast hoidmist autoklaavis. Tsementkive valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust. Kivi omandab tugevuse pärast tsemendi ja vee segu kõvenemist. Kivide omadused Tugevus tegemist kivide puhul hapra materjaliga, mille tugevusomadused on tõmbele ja survele erinevad. Materjalide survetugevus määratakse katsetamise teel standardikohaste kuubikutega. Muud omadused Veeimavus Suurt tähtsust omab kivide veeimavus, mis on otseselt seotud kivide poorsusega. Haprad materjalid on üldiselt nn lahtiste pooridega, st et poorid on omavahel ühendatud

Ehitus
thumbnail
14
docx

Kivikonstruktsioonide teooria eksami kordamisküsimused

(survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid ­ Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei võta arvesse õõnete ja uurete Normaliseeritud survetugevus (fb) ­ võtab arvesse kivi mõõtmeid. fb = f, kus arvestab kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus. Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist arvutustes kajastuvat faktorit)? Kivi survetugevusest, mördi survetugevusest, armatuuri olemasolust. Millest sõltub müüritise nihketugevus (kaks faktorit)? Sõltub materjalide omavahelisest hõõrdejõust ja koormusest, mis kihte omavahel kokku surub. fvk = fvk0 + 0,4d ; fvk 0,065, kuid mitte vähem kui fvko,

Ehitus
thumbnail
36
doc

Kivikonstruktsioonid

Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või ­võrk on paigutatud mördi- või betoonikihi sisse nii, et armeeritud müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged. Müüritisdiafragma: müüritis, mis on tihedalt laotud rb talade ja -postide (või armeeritud müür) vahele ja piiratud nende elementidega neljast küljest. Müürikivi: kivi, tellis, väikeplokk (ka mullbetoonist). Müürikiht: ilma läbiva vuugita vertikaalne müür. (Müüri)- rida: horisontaalne müürikivide kiht. Müüriseotis: kivide (elementide) asetus müüris, mis tagab müüri töötamise ühtse tervikuna. Sidumata vuuk: horisontaalne või vertikaalne tasapinnaline mördivuuk. Seotud vuuk: horisontaalne või vertikaalne mördivuuk, milles kivid moodustavad "hamba" pikkusega vähemalt ¼ kivi pikkust. Müüritise tugevus

Hooned
thumbnail
4
docx

Kivikonstruktsiooni eksami teooriaküsimused ja vastused

Kandepiirseisundi ületamisel konstr. Puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki ­ deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus ­ looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid. Kivimaterjalid : tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3),

Kivikonstruktsioonid
thumbnail
35
pdf

Kivikonstruktsioonid

püstitamist platsil; --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. Selle mõistega osutatakse koonmust kandvale ehitise osale; --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild; --konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raud- betoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest; --konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktsiooni või tema osa lihtsustatud arvutus- mudel. - konstruktsiooni liik: määratakse konstruktsioonielemendi asendi, kuju ja töötamisviisi jär- gi, näiteks tala, post kaar jne.

Kivikonstruktsioonid
thumbnail
47
doc

Kivikonstruktsioonid projekt

Hoone asub Narvas Aknade mõõdud 2,0x2,0 Tala T1 pikkus L=8,0m. Tala otsa laius 30cm. Tala otsa toetuspikkus lihttoetusel 25cm. Tala kõrguseks võtame h=480 mm Vahelae- ja katusepaneeliks valime HCE220, mille omakaal 340 kg/m2 => pk=3,4 kN/m2 Mõned andmed kivide kohta ressursist: http://www.silikaat.ee/ Tihedus 1850...1950 kg/m³ Veeimavus 10...15% Veeimavuse kiirus 0,6 ...1kg/m²min Niiskuskahanemine = 0,2....0,4mm/m Soojusjuhtivus kuiv kivi =0,7....0,8 W/mK niiske kivi (W=5% =1,0 W/mK Paindetugevus 4...5N/mm² Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit Tulekindlus mittepõlev (klass A) Tulepüsivus 1 -kivisein - 120 min ½ -kivisein - 60 min ¼ -kivisein - 40 min Koostas N.N 2011 3 TTÜ Kivikonstruktsioonid ­ projekt EER0022 Müraisolatsiooniindeks

Kivikonstruktsioonid
thumbnail
24
odt

Columbia kivist seinte ehitamine

Armeerimise abil on võimalik hoone müüri või tema üksikuid osasid panna tööle ka muudele koormustele kui vertikaalne surve. Põhiline on siin müüritisest talade moodustamine avade sildamiseks. Armeerimist kasutatakse ka seina töötamisel ekstsentrilisele või külgsurvele. Armatuuri paigutamiseks rõhtsuunas kasutatakse spetsiaalseid uuretega kive või plokke. Vertikaalsuunas jäetakse müüri ladumise ajal vajalik vagu või pannakse armatuur kivi või ploki õõnsustesse või avadesse. Joonis. 14 Deformatsioonivuugid Ehitusmaterjalidele on omased välisteguritest põhjustatud mahumuutused. Betoonmüüritise mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud,

Müüritööd
thumbnail
98
pdf

Seinad

Looduskivi „ Lubjakivi, põllukivi „ vastupidavus, „ kihi paksus, „ murdepinna iseloom, „ ühtlus, töö töödeldavus, deldavus, „ värvitoon. „ Lubjakivi liigid „ Vasalemma „marmor” marmor” (Padise klooster, Vasalemma mõis), „ Kaarma dolomiit (Kuressaare loss, Rahvusraamatukogu, Sakala), „ Ungru kivi (raidkivi, Tallinna Peapostkontor), „ Lasnamä Lasnamäe ehituskivi (Tallinna vanalinn, Lutheri vabrik, Rottermani), Rottermani), „ Orgita dolomiit (Orgita mõisa hooned, raidkivi). „ Kuna massiivne lisasoojustamata looduskivist sein ei taga tänapä napäevaseid nõudeid soojapidavusele; 4

Ehitus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun