Kivikonstruktsioonide teooria eksami kordamisküsimused (0)

Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada.
Müürikivide liigitus – looduslikud  kivid , tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid
ja  plokid .
Kivimaterjalid :
● Tellised - silikaattellised ( survetugevus  10 … 25 MPa; tihedus 1,7…1,9 T/m3),
● Põletatud  savitellised  (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3)
● Betoonplokid – columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3)
● Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3)
● Keramsiitbetoonplokid – Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3)
● Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3)
● Gaasbetoonplokid –  Siporex  (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5
T/m3)
● Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3)
Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus.
Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei võta arvesse õõnete ja uurete
Normaliseeritud survetugevus (fb) – võtab arvesse kivi mõõtmeid. fb = δf, kus δ  arvestab
kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus.
Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm  põhilist arvutustes kajastuvat faktorit )?
Kivi survetugevusest, mördi survetugevusest, armatuuri olemasolust.
Millest sõltub müüritise  nihketugevus  (kaks faktorit)?
Sõltub   materjalide   omavahelisest   hõõrdejõust   ja   koormusest,   mis   kihte   omavahel   kokku
surub. 
fvk = fvk0 + 0,4σd ; 
 fvk ≤ 0,065, kuid mitte vähem kui fvko,
Kestsängitusega müüritis. Millest sõltub survetugevus?
Kestsängitusega müüritis - Õõntega müürikivid sängitatakse alusele kahel serval  asetseva
mördiriba abil.
Survetugevus sõltub kivimaterjali survetugevusest, mördi tugevusest ja armeeringust.
Müüritise  normatiivne  ja arvutuslik survetugevus. Materjali osavarutegur.
Müüritise arvutuslik survetugevus 
● fd = fk  /  γM. (γM on müüritise materjali osavarutegur, fk on müüritise normatiivne
survetugevus, mis sõltub müürikivi normaliseeritud survetugevusest ja mördi liigist)
Müüritise normatiivne survetugevus : 
● Põhimördi  kasutamisel  fk = Kf 0,65 0,25
b
fm  (k väärtus sõltub kivi tugevusgrupist)
● Kergmördi kasutamisel fk = Kf 0,65
b
  ,  eeldusel , et fb  ei ole suurem kui 15 N/mm2 ja
müüri paksus on võrdne kivi laiuse või pikkusega ja seinas või tema osas ei ole
pikisuunalist püstvuuki.
● K- konstant, mis sõltub kivi tüübist, tugevusgrupist, mördist ja müüriseotisest.
Materjali osavarutegur
● γM  on   materjali   osavarutegur,   mis   sõltub   materjali   kvaliteediklassist   ja
teostuskategooriast, Eestis 1,7.
Müüritise  purunemine   survel .
Vuugisegu  pole ideaalselt ühtlase koostisega ning  vuugi  kokku surumisel (survele töötamisel)
jäävad suuremad tükid segus kivile “tugedeks”, põhjustades painde- ja lõikepingete teket
müürikivides.  Survepingete  tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört
külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid
(nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke
lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise. Nii et vertikaalse
deformatsiooniga   kaasneb   müüritises   horisontaalne   deformatsioon.   Nüüd   hoiab   müüritist
koos vaid sidekivi. Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb
ka sidekivi.
Põikvõrkudega  armeeritud  müüritise arvutuslik survetugevus.
Armeerimise võimsus määratakse  teguriga , mis näitab kui palju on töötavat rauda %-des
müüritise ruumiühiku kohta 
Kuidas horisontaalsed võrgud (põikvõrgud) tugevdavad müüritist?
Võrk   pannakse   mördivuuki   eesmärgiga   takistada   müüritises   horisontaalseid
külgdeformatsioone. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga
ristsuunas,  pikisuunas  on sümmeetria tõttu  deformatsioonid  takistatud. Juhtuvalt nimetatud
asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad. Pikivardad on
võrku siduvad  ja loovad müüritise äärtel ankurduse ristvardale.
Kuidas vertikaalne  armatuur  tugevdab müüritist?
Vertikaalrmeerimist   kasutatakse   konstruktsioonis   tekkivate   tõmbepingete   vastuvõtmiseks.
Tõmbepinged võivad tekkida ekstsentrilisest koormusest. Vertikaalarmeerimist võib kasutada
ka   tsentrilisel   survel   saledate   elementide   puhul   (kasutatakse   põhiliselt   armeeritud
südamikku), kui põikarmeerimine ei anna tulemusi.
Kahekihilise   müüritise   töötamise   üldised   põhimõtted.   Koormuste   vastuvõtmine   ja
kihtide sidumine.
Mitmekihilise kergseina puhul tuleks määrata igale  kihile  langev koormus ja iga kihi kande-
võime   NRd   vastavalt   avaldisele.   Kui   mitmekihilises   kergseinas   on   ainult   üks   kiht
vertikaalselt koormatud, siis tuleks määrata seina kandevõime selle kihi arvutusliku ristlõike
järgi, kihi arvutuslik paksus saleduse määramiseks leitakse avaldisega.
Vooderdatud seina, mille sidemed tagavad kihtide koostöö vertikaalkoormuse vastuvõtul, 
tuleks arvutada nagu ühekihilist seina, lähtudes nõrgemast kihist ja kasutades K väärtust, mis 
vastab pikivuugile seinas. 
Uurded ja tühemikud vähendavad seina kandevõimet. Kui uurded ja tühemikud on lubatud
piirides, võib nende mõju mitte arvestada.
Seina arvutuspaksus tef, kus kasutatakse?
Ühekihilise,   kahekihilise,   vooderdatud,   kesttoestusega   või   mittetöötava   voodriga   seina   ja
betooniga täidetud kergseina arvutuspaksuseks tef võib võtta seina tegeliku paksuse t.
Kergseina arvutuspaksuseks tef võib võtta juhul, kui mõlemad seinakihid on seotud vastavalt
3
3
nõuetele  t = 3√t +t
ef
1
2
 , kus t1 ja t2 on kihtide paksused.
Kiviseina arvutuskõrgus hef – millistest sidemetest teiste konstruktsioonidega sõltub?
Seina   arvutusliku   kõrguse   määramisel   peaks   vahet   tegema   seina   kinnitustingimustest.
Arvutuskõrgus   oleneb   sellest,   mis   moodi   on   sein   kinnitatud.   Kahest   servast   kinnitatuna
oleneb see kas on kinnitatud kinnise toena, liikuva- või liikumatu liigendtoega ning nende
kombinatsioonidest. Veel oleneb ka sein on kinnitatud kahest, kolmest, neljast servast või
vabaltseisev sein. Vahelagesid, sobivalt paiknevaid põikseinu ja muid  seinaga  seotud sama
jäiku   konstruktsioonielemente   võib   vaadelda   seina   kinnitusena   ja   neid   arvestada
konstruktsiooni üldstabiilsuse kontrollimisel.
Kiviseina piirsaledus λu=27. Mida see tähendab?
Seina arvutuskõrguse(hef) ja arvutuspaksuse (tef) jagatise  tulemus ei tohiks olla üle 27.
Saledus  λc=15. Mida see tähendab?
Kui meie leitud saledus tegur (hef/tef)on suurem kui 15, siis antud juhul peame arvestama
roometeguriga. Kui aga väiksem võtame roometeguriks 0 ehk ei arvesta roometeguriga.
Tsentrilise ja ekstsentrilise surve olemus, jõudude  rakendamise   skeemid .
Tsentriline surve – surve asub keskel,  ekstsentriline  surve – surve asub ääres.
Survetsoon  elemendi ristlõikes. Kuidas määrame?
Survetsooni suurus müüri peal on võrdne  koormusi  andva elemendi toetuspinna ristlõikega.
Seal  on  ka   pinged   kõige  suuremad. Toetuspinna  äärtest  hakkab  survetsoon  60 kraadi  all
suurenema ning pinged müüritises vähenevad kuni seina kõrguse  keskele  (H/2).  Survetsooni
leidmiseks kaugusel H/2 peame leidma Lef (efektiivse survetsooni pikkuse). Selle leidmiseks
kasutame täisnurkse kolmnurga reegleid. 
Nõtketeguri olemus.
φ   -   tegur,  mis   näitab   kui   mitu   korda   on   nõtkepurunemisele   vastav    survepinge    väiksem
materjali voolepiirist survel.
Surutud   müüritise   arvutamine   ekstsentrilisele   survele.   Lihtsustatud   arvutusskeem
(üleval ja all liigendid). Mida ja kus kontrollitakse?
Tänu   ekstsentrilisele   survele   tekib   müüritises   ka  moment   M.  Kontrollitakse   kandevõimet
lõikes i ja lõikes m. Lõige i on müüri peal ja lõige m on müüri pealt 0,4hef allpool. Lõike m
juures võtame arvesse ka nõtketegurit.
Talade    toetumine   vahetult   müürile.   Millest   sõltub   pingeepüüri   kuju   (kaks   põhilist
faktorit)? Kontrollikriteerium.
Pingeepüüri kuju sõltub: 
● Variant   1.   –   kolmnurkne   pingeepüür,  kui   a0(arvutuslik   kontaktpinna
pikkus.   kaugus    tala    toetuse    alguspunktist    punktini,   kus
kolmnurkse   epüürina   arvutatud   kontaktpinge   muutub
nulliks) ≤ a1(tala toetuspikkus)
Kontaktpinge   on   maksimaalne   tala   toetuse   alguspunktis   ja   lineaarselt   vähenedes
muutub   nulliks   toetuspikkuse   a1  piires,   s.t.   kolmnurkne   pingeepüür   ei   ületa   tala
toetuspikkust. Tegelik pingeepüüri laius on b ja pikkus on a0.
● Variant 2. – trapetsikujuline pingeepüür, kui a0 > a1
Kontaktpinge on maksimaalne tala toetuse alguspunktis ja lineaarselt vähenedes ei
muutu   nulliks  toetuspikkuse   a1  piires,   s.t.   kolmnurkne   pingeepüür   ületaks   tala
toetuspikkust ja see-tõttu tekib trapetsikujuline epüür a1 ulatuses. Tegelik pingeepüüri
laius on b ja pikkus on a1.
Kontrollikriteerium:   σmax  ≤   f   kus   maksimaalne   normaalpinge   väiksem   kui
koormus/jõud
Millal   ja   miks   kasutatakse   seinale   rakenduvate   vertikaalkoormuste   vastuvõtuks
toepatja? Kontrollikriteerium.
Tala  toereaktsiooni  puhul N ≥ 100 kN tuleks kasutada jaotusmehhanismi
–   toepatja   üldjuhul.   Padja   abil   jaotatakse   kontsentreeritud   surve   laiali
laiemale   seina   alale.   Ehitusmehhaanika   seisukohalt   on   tegemist
ülesandega,   kus   tala   või   plaat    toetub    elastsele   alusele.
Kontrollikriteerium: σmax ≤ floc
Tala toetumine müüritise otsale. Horisontaalse  tõmbejõu vastuvõtmine.
Sõltuvalt tala läbipaindest pöördub tala ots toel – lihttala ühtlaselt jaotatud koormusega
Tala toetus seinale –
Talade või silluste toetamisel müüri nurgale tuleb arvestada ka horisontaalsete tõmbepingete
tekkimisega    toealuses    rajoonis .   Horisontaalpinged   tekivad   tala   läbipaindumisest,   mida
rohkem tala läbi  paindub  seda suuremad on ka hor.pinged. Mida suurem on toeulatuse ja tala
pikkuse   suhe   seda   väiksemad   on   seal   pinged.   Pingete   vähendamiseks   müüritises   tuleks
paigaldada toeulatuses armatuurvõrk.
Elastse ja jäiga  skeemiga hooned. Töötamise põhimõtted. Nende põhiline erinevus?
Elastse skeemiga hoone:                                                                 Jäiga skeemiga hoone
Nende   erinevus   seisneb   selles,   et   Jäiga   skeemiga   hoones
kantakse tuulekoormus välisseinalt kui plaadilt üle  vahelae  ja põikseina servale ning Elastse
skeemiga on tavaliselt ühekorruselised hooned, kus koormused ühele elemendile põhjustavad
sisejõude ka kõikides teistes elementides.
Vahelae töö jäiga skeemiga hoones.
Jäiga skeemiga hoone töötamise kontseptsiooni aluseks on lagede töötamine omas pinnas. 
Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega  tuulest . 
Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik 
see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele.
Lagi  peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana.
Lagi tuleb vastavalt ka armeerida.
Tuulekoormuse  kandmine hoone vundamendile jäiga skeemiga hoones.
Tuulekoormuse   mõjudes   seinale   mõjub   jäigas   hoones   koormus   edasi   vahelagedele   ja
põikseinte   servadele.  Vahelagedelt   liigub   koormus   mõõda   elemente   (nt.   seinu)   edasi   alla
poole   kuni   vundamendini   ja   vundamendist   juba   maapinda.   Tuulekoormusest   põhjustatud
reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks.
Teras- või raudbetoonkest tugevduseks ümber kiviposti – võrrelda.
Tugevdamine metallsärgiga on laialt levinud kuna tema tegemine on suhteliselt lihtne. Posti
nurkadesse   pannakse   püsti   nurkrauad,   mis   ühendatakse   omavahel   lattraudadega   sammus
järel.   Töötavaks   süsteemiks   on   lattraudadest   silmus   ümber   posti,   püstrauda   on   vaja
üleminekujätku tegemiseks ja põikraudade asendi fikseerimiseks. Väga tähtis on, et pärast
põikraudade   keevitamist   krohvitakse   püstraudade   alune   täis,   sellega    luuakse    toetuspind
tekkiva külgdeformatsiooni takistamiseks.
Raudbetoonsärk   on   üldiselt   efektiivsem   kui   metallsärk   kuna   betooni   valamine   ümber
konstruktsiooni kindlustab tema tiheda liibumise.
Kivimüüritisest laotud keldriseinale mõjuvad koormused ja nende vastuvõtmine. 
Keldriseinale mõjuvad nii  vertikaalsed  kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad
momendi teket seinas.  Koormustest  tekitatud pingete vastuvõtmiseks on müüritises kasutatud
armeeringut (horisontaal ja vertikaal). 
Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on:
● keldrilaest ülekantav koormus;
● seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus;
● eraldiseisvalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus.
Horisontaalkoormusteks on nt. pinnasesurve.
Arvutusskeem. Mida ja kus kontrollitakse?
Keldriseina vastupanu vertikaalsuunas kontrollitakse kui  ekstsentriliselt  surutud seina, kus
NSd≤NRd  =  Λm∗A*fk/γM.   Seina   kontrollime   maksimaalse   momendi   kohas.   Keldriseina
vastupanu   kontrollimisel   horisontaalsuunas   eeldatakse,   et   sein   hakkab   tööle   võlvina,   mis
moodustub seinapaksuse sees.
Avad müüritises. Avade kohal olevate koormuste vastuvõtmine.
Avad müüritises võivad olla erinevate suurustega. Avaks võib lugeda ka müüritises olevat
väiksemat  auku , kuid enamasti on müüritises avadeks ukse- või aknaaugud. Avade kohal
olevate koormuste vastuvõtmiseks kasutatakse erinevaid monteeritavaid- või plokksilluseid,
mis on armeeritud. Läbi silluste suunatakse ülevalt tulevad jõud tugedele.
Talasilluse tööpõhimõte. Monteeritavad  sillused ja armeeritud kivisillused.
Talasilluse ülesandeks on ava kohal võtta vastu temale mõjuvatest jõududest tekkinud pinged
ning   need   suunata   edasi   tugedele.   Tänu   talale   mõjuvatele   jõududele   hakkab   tala   läbi
painduma.  Läbi  paindudes tekivad  tala  peale  survejõud ja tala  alumisse   ossa  tõmbejõud.
Survejõudu   võtab   vastu   betoon,   tõmbejõudu   võtab   vastu   talas   olev   armatuur.   Kus   on
tõmbepinged   kõige   suuremad   pannakse   ka   kõige   rohkem   armatuuri   (pingete   suurus   ja
asukoht arvutatakse välja) .
Monteeritav    sillus    tõstetakse   müüri   ladumise   ajal   ava   peale,   peale   seda   müüri   ladumine
jätkub. Kasutatakse nn — mittekandvaid ja — kandvaid silluseid. Esimesel juhul on sillus
ettenähtud ava peale tuleva värske müürituse massi kandmiseks. Peale müüritise kivinemist
eeldatakse, et müüritis hakkab ise tööle ava kohal kandva elemendina. Teisel juhul peab sillus
võtma vastu kõik koormused, mis esinevad ava peal eelpool  mainitud alas. 
Monteeritavateks sillusteks on üldjuhul raudbetoonsillused (või  kergbetoon  -), kasutatakse ka
terastalasid ja väikemajadel puittalasid.
Armeeritud kivisilluste ladumiseks on olemas spetsiaalsed sillusplokid. Plokid on keskelt
kausja  kujuga,   kuhu  paigaldatakse  armatuur   ning   hiljem  valatakse   täis.   Kui   spetsiaalseid
plokke pole nt. telliste puhul, siis on võimalik panna ava kohale telliste alla spetsiaalsed
nurkrauad, mis hakkavad koormusi vastu võtma.