Popova 10B Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. 17. ja 18. sajandil oli Eestis alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisa. Teiste suurema mõisate rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid. Eramõis Kroonumõis Kirikumõis 18.sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid riigile makse.Selleks korraldati iga seitsme- kaheksa aasta järel adramaarevisjone. Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitmed tolle aja tuntud
Riia). Johann Skytte- Liivimaa kubermang, kes on Tartu Ülikooli asutaja. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Mõisa tüübid- Kõige enam oli Eestis era- e rüütlimõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi- e kroonumõisad. Riik rentis oma mõisad mõneks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad e pastoraadid, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elamist kirikuõpetajatele. Revisjoni (mis?, miks?)- Neid korraldati iga 7-8 aasta tagant. Pandi kirja kõik töövõimelised talupojad ja maksud. Revisjoniraamatud oli tähtis ajalooallikas, sest see võimaldas jälgida asustuse püsivust, mis võimaldas jälgida asustuse püsivust ning pakuvad täiendavat lisa eestlaste suguvõsade uurimisel. Vakuraamat- selles peeti arvestust koormise üle
Talurahvas 17-18 saj ehk varauusajal olid talurahva ühiskonnnakihgid suht ühtsed. Sulane istus pererahvaga ühes lauas, polnd varanduslikku jagunemist. Era-ehk rüütlimõisad, kuulusid baltisaksa mõisnikele. Riigi- ehk kroonumõisad, kus riik rentis neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie. Talupõldudel kasvatati ka teravilja + hernest, naerist, lina. Loomadest musti lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härg, pluss voorirakendisse panemiseks 1 hobune.
tõusu ja langust? Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid? 1620. a oli rahvvarv kahanenud, 120 000 140 000. 1695.a-350 000-400 000 Rahvaarvu tõusu ja langust mõjutasid näljahäda ja sõjad. Pikk rahuaeg soodustas sündimust, eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi sõjaväkke. Eestisse tulid vene vanausulised, soomlased, lätlased. 4)Mõisad Rootsi ajal U. 1000 mõisat.Era-ehk rüütlimõisad.Riigi-ehk kroonumõisad. Kirikumõisad e pastoraadid.Teraviljaeksport.Viinapõletamine.Talumaa kuulus mõisnikele, talupojad pidid maksma koormisi, vakuraamatud.Mõisamaade riigistamine-reduktsioon. 5)Talurahvas Rootsi ajal Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Nad pidid tasuma koormisi ja need pandi kirja vakuraamatutesse. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse
• 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi • 1481 Moskva rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati väliskaubandus • naturaalandam – kümnis – hinnus • teotöö • kirikukümnis • ehitustöödel osalemine • sõjateenistus Maarahvas 14.-16. saj • Rahvaarvu kasv • Sisserändajad – sakslased – rootslased – venelased – juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad – üksjalad – vabatalupojad
12.2010 Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 1. Aeg: 17.-18. Sajand 1.1. Eesti alal umbes 1000 mõisat. 1.2. Omasid Aadlikud, suuremad linnad, rüütelkonnad. 2. Era- ehk rüütlimõisad 2.1. Eestis kõige arvukamalt. 2.2. Kuulusid baltisaksa mõisnikele. 3. Riigi- ehk kroonumõisad 3.1. Eestis arvukuse kohalt teised. 3.2. Riik rentis riigiteenistuses olevatele aadlikele. 4. Kirikumõisad ehk pastoraadid 4.1. Eestis arvukuselt kolmandad. 4.2. Väiksemad kui rüütli- ja kroonumõisad. 4.3. Andsid elatist kirikuõpetajatele. 5. Majandamine 5.1. Teraviljaeksport 5.1.1. Kahekordistus varauusajal. 5.1.2. Baltimaad "Rootsi viljaait" 5.1.3. Peamiselt talirukis ja oder, vähem kaera ja nisu. 5.2. Viinapõletamine 5.2.1. Viina hind kahekordistus. 5.2.2
▪ Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. ▪ Balti erikord- Eesti-, Liivi-, Saare-, ja Kuramaal baltisaksla aadli omavalitsussüsteem. ▪ Asehalduskord- 1783 a. baltikumile laiendatud uus halduskord. ▪ Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud maks, mida pidid maksma mõisnikud iga talupoja eest. ▪ Hingeloendus- Katariina II poolt korraldatud isikute loendus. ▪ Rüütlimõis- eramõisad, kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. ▪ Pastoraat- Kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. ▪ Suitsutuba- Eestlaste elamu, palkidest hoone, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga. ▪ Rehielamu- Eesti talu tähtsaim hoone, levis hiljem ka mõnede naaberrahvaste juurde. ▪ Manufaktuur- 17.saj Eestis asutama hakatud käsitöölisettevõtted. ▪ Vastureformatsioon- katoliiklik reformatsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe teket.
keisririigiga. Toimus suur muutus, nimelt, Põhja-Eesti kuulus Eestimaa kubermangu ja Lõuna- Eesti Liivimaa kubermangu. 1710. Aastal kinnitati Eestimaa rüütelkonna ja Liivimaa rüütelkonna eriõigused. Taastati Rootsi ajal riigistatud mõisad ja baltisakslaste laiad privileegid. Eestlaste õigused suruti maha pärast seda, kui algas Katariina II aeg. Eesti alal oli kõige rohkem rüütlimõisaid, mis kuulusid baltisakslaste mõisnikutele ja ka kroonumõisad. Eraldi neist olid ka veel kirikumõisad ehk pastoraadid. Tähtsaks väljaveo artikliks oli teravili. Eestis oli üle 40 000 talu, mille põldudel kasvasid erinevad kultuurtaimed, nimelt: hernet, lina, naeris ja teravili. Peamisteks loomadeks olid sead, kanad, lambad ja kitsed. Talurahvas oli 18. Sajandil väga vaene, ning pidid tegema rasket põllutööd mõisate põldudel. Tekkisid ka uued mõisatüübid. 14. Ja 18. Sajandite vahel oli Eesti ala paljude riikide võimu all, ning iga riik jättis ka suure jälje Eesti ajalukku
viinaköök, puuviljaaed ja vahel oli ka mõisnikul kasvuhoone või võis neid ka mitu olla. Omaette maja oli tavaliselt valitsejal ning teenijatel. Mõisnikul oli vaja üha rohkem ja rohkem uusi töölisi. Talupoisil või ka talutüdrukul oli pääs mõisateenindusse sammuks edasi, sest võimaldas paremat ja peenemat elu. Mõisad jagunesid era-, riigi-, linna-, kiriku- ja kloostrimõisateks. Rootsi ajal olid levinuimad riigimõisad, vene ajal eramõisad. Kirikumõisad olid maksuvabad. Mõisate tekkimisega tuli talupoegadele juurde teotöö kohustus, mille koormus järjest suurenes. Kui kümnis tähendas esialgu kümnendikku, siis aja jooksul suurenes see juba veerandini viljasaagist. Talupoegadelt hakati talukoha eest nõudma renti teoorjusena, kus talupoeg pidi töötama teatud arvu päevi mõisas tasuta. Koormiste kasvades muutus rendikohustuste täitmine talupoegadele ülejõukäivaks. Talupojad hakkasid põgenema linnadesse, piiriäärsetel aladel
kooliharidust, võrdsustati mõisnike õigused ja kodanikuõigused kõigile majaomanikele, linaduumasse valiti esindajad. Üldisellt toimus riigikorralduse demokraatlikumaks muutmine. 8. Seletage mõiste mõis. Nimetage erinevaid mõisa liike?(4p) Mõis on suur maavaldus, mis on suunatud põllumajandusliule tootmisele, kuulub mõisnikule. Rüütlimõisad ehk eramõisad,kroonumõisad ehk riigimõisad ja pastoraadid ehk kirikumõisad. 9. Millist tähtsust ajalooallikatena omavad tänapäeval adramaadekomisjonide ja hingeloenduste materjalid? Millised oskusi on vaja, et osata neid kasutada? Kus need materjalid asuvad?(3p) Need ajalooallikad on olulised asustuse püsivuse ja täiendavalt eestlaste suguvõsade uurimisel. Tänapäeval võib leida Rahvusarhiivides nin gnede lugemiseks on vaja osata alamsaksa keelt. 10. Mis muutus Eesti- ja Liivimaa kaubanduses võrreldes keskajaga.(4p)
Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisioon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/
Rae ülesanded: · Puhtuse hoidmine · Rahu ja heakorra tagamine · Sissetulekute eest hoolitsemine · Pidi soodustama kaubandust · Kaitsma linna huve suhetes teiste linnadega · Kandma hoolt kirikut eest · Hoolitsema koolide eest · Hoolitsema vaeste ja tõbiste eest · Mõisate tüübid: · Era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa aadlikele · Riigi ehk kroonumõisad- riik rendib mõisad riigiteenistused olevatele aadlikele, kellel pole mõisa · Kirikumõisad ehk pastoraad- annab toitu kirikuõpetajale ja tema perele · Linnamõisad- Tallinn, Tartu, Pärnu neil olid olemas oma mõisad. · Rüütelkondade mõisad- olid ühiskasutuses Mõisates majandati teraviljaga (rukis, oder) 18 sajandil sai oluliseks viina põletamine, kuna viina hind oli vilja hinnast 2 korda kallim. 1/3 teraviljast põletati viinaks ja ainult mõisnik võis põletada. Talupoegi oli ~40 000
7.Jääb saksa keel ja luteri usk. Vene võimu kindlustamine baltikumis Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne. 1.Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. 2.Maanõunike kolleegiumid saadeti laiali 3.Mõisnikel võrdsed õigused 4.Linnades võrdsed kodanikuõigused 4. Talupoegade olukord Agraarolukord 1. Eestis umbes 1000 mõisa: · Rüütli- e. Eramõisad (baltisakslased) · Kroonu- e. Riigimõisaid (rendimõisad) · Pastoraadid e. Väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad) 2. Eesti kui ,,Rootsi viljaait" põhjapoolseim vilja eksportiv maa 3. Viinapõletamine (al. 18 saj) 4. Talumajapidamine: · Põlluharimine peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris. · Karjakasvatus lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad. · Veo- ja künniloomaks härjad. · Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosneb köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks.
Milles seines Balti erikord? See kinnitas Baltikumi valitsemise põhijooned, et ei toimuks jälle selliseid ebaõiglasi asju. Balti aadel ja linnad säilitasid omavalitsuse ja kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Millised muudatused kaasnesid asehalduskorra kehtestamisega? Eestimaa kubermangule liitus Paldiski maakond. Liivimaal tekkis Viljandimaa ja Võrumaa. Lõunapiirile tuli Volmari ja Valga maakond Mõisad: põhitüübid, tuluallikad. Rüütlimõis, Riigi- ehk kroonumõis, Kirikumõisad. Tulu teeniti viinapõletamisega, teraviljaekspordiga ja mõisade rentimisega. Talurahvaolukord Rootsi ja Vene ajal. Talurahvas sai mõisalt maa ja tasumiseks käis mõisas tööl. Kõik olid võrdsed ja sotsiaalseid kihte polnud veel tekkinud. Milles seisnesid nn positiivsed määrused? Andsid talurahvale juriidilise kindlustunde, sest see oli esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele. Linnad 18. sajandi lõpus (oskad ka kaardile märkida).
aastal Suure Komisjoni laiali ning uus seadustik jäi vastu võtmata. Selline läbikukkumine Katariina II jaoks tulenes ilmselt sellest, et keisrinna ei osanud aimata, et Venemaa ametkond on nõnda harimatu. Katariina II lähtus siiski Euroopalikust poliitikast. Kuid Venemaal ei olnud sellist poliitilist kultuuri ollagi. Katariina II oli juba enne seadustiku projekti palju asju korda saatnud ning tegi seda ka pärast projekti ebaõnnestumist. Katariina II asus agaralt asja kallale. Kirikumõisad konfiskeeriti, sõda Taaniga jäeti ära ning liidulepingut Preisimaaga ei kinnitatudki (Jena 2000, lk218). Katariina II tahtis võimalikult paljud asjad teatud normide ja reeglite järgi paika panna. Kõige tänuväärsemad saavutused on ilmselt haridusstruktuuri muudatused. Kuna Katariina II oli ise väga haritud ning ikkagi Euroopalikust keskkonnast pärit, siis pani ta suurt rõhku just hariduse vallas. Keisrinna lasi rajada koole erinevate haridustaseme astmete jaoks, samuti
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
Muutus Eesti ala administratiivne jaotus. Lisandus Paldiski maakond, mis jäi küll püsima väheseks ajaks. Oluliselt piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Mõisad: põhitüübid, tuluallikad. Rüütlimõisad, riigi- ehk kroonumõisad, kirikumõisad. Teraviljaeksport. Viinapõletamine. Talurahvaolukord Rootsi ja Vene ajal. Rootsi: Pikk rahuaeg- soodustas sündimust. Ei võetud mehi sundkorras sõjaväkke. 17. sajandi sisemigratsioon- võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Vene: maksukorralduse muutumine, perioodilised hingeloendused. Milles seisnesid nn positiivsed määrused? 1765.a-positiivsed määrused: talupojad said õiguse vallasvarale mõisakohustused täitnud tp
4. Agraarolud 18. sajandil: mõisatüübid, peamised põllukultuurid, koduloomad ja -linnud, viinapõletamine ja sellega kaasnenud probleemid, talurahva varanduslik seisund, ilmastikuolud. Kuuluvuse järgi jagunesid mõisad neljaks: a) era- e. rüütlimõisad mõisad, mis olid eravalduses ja kuulusid põhiliselt baltisaksa aadlikele b) riigi- e. kroonumõisad mõisad, mis kuulusid riigile ja mida riik rentis mõisnikele c) pastoraadid e. kirikumõisad mõisad, mis kuulusid kirikule ja andsid sissetulekut kirikuõpetajale d) linnamõisad linnade käsutuses olevad mõisad (Tll, Tar, Pä) Põhilised põllukultuurid: talirukis, oder, kaer, hernes, naeris, lina. Koduloomadest ja lindudest peeti: lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härgi, hobuseid. 18.saj sai mõisate põhiliseks sissetulekuallikaks viinapõletamine. Sellega kaasnes looduskaitsealane probleem hakati metsa raiuma uuteks põllumaadeks.
4) Talupoegade jaoks vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi. ➔ Mõis ja talu Rootsi ajal: 1) Rüütlimõis- mõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele (ei maksnud makse) • Kroonumõis e riigimõisad- mõis, mida renditi välja pikemaks või lühemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisat. • Pastoraat e kirikumõisad - mõisad, mis olid rüütli- ja kroonumõisatest märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. 2) Eesti nimetati Rootsi riigi viljaaidaks, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli võimalik kasvatada teravilja nii palju, et seda sai ka väla vedada. 3) Taluperedes kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu, lehmad(väiksed karjad) härg ja hobune(veoloomad) 4) Talupoegade olukorras muutus
Rootsi aeg Eestis (Õpik ptk 15-19 + tunni-ja lisamaterjalid) 1. Millal ja milliste lepingutega läheb Eesti ala 17. sajandil Rootsi võimu alla? Selgita sisu.-1629 Altmargi rahuga, loobus Poola oma valdustest Lõuna-Eestis; 1645Brömsbere rahuga loobus Taani oma valdustest Saaremaal. Eestis; 1649 sõlmiti Brämsebro rahu-Taani loobus oma valdustest Saaremal; 1660 Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile; 1661Kärdla rahu-Lõpliku Rootsi võimu kehtestamine Eestis. 2. Iseloomusta Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.-Eesti ala oli jaotatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa,Järvamaa) ja Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa kuulus küll Liivimaa kubermangu, aga tal olid mitmed eriõigused-oma asehaldur,rüütelkond,erinev maksusüsteem ja kirikuvalitsus. 3. Mis on rüütelkond ning kuidas olid rüütelkonnad üles ehitatud Eesti- ja Liivimaal 17. sajandil?-Rüütelkond on kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eesti alal ...
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
Tema ja ta kaaslased anti mässu õhutamises süüdistatuna Stockholmis kohtu alla. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale Talupoegade olukord: Agraarolud: *Kõige enam oli Eestis era-ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele *Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi-ehk kroonumõisad, mis kuulusid aadlikele, kes rentisid riigilt mõisaid pikemaks või lühemaks ajaks, kuna neil polnud rüütlimõisaid *Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid, mis andsid kirikuõpetajatele elatist *Mõisaid omasid veel suuremad linnad, mõned mõisad oli rüütelkondade ühiskäsutuses *Mõisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport *Eestist veeti välja talirukist ning otra, vähemal määral nisu (*18.sajandil viinapõletamine) *Talupõldudel kasvatati peamiselt teravilja, lisaks ka hernest, naerist ja lina. Koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Kodulindudest peeti kanu, hanesid
Rüütelkondade maanõunike koleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida ka esindajaid vähemjõukamatest kihtidest. Mõisa tüübid ja mõisamajandus. Rüütlimõisad- kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõisad-riik rentis oma mõisad pikemaks või lühemaks ajaks riigiteenistuses olnud aadlikele Pastoraadid- kirikumõisad, andsid elatist kirikuõpetajatele. Teraviljaeksport, peamiseks kultuurideks olid rukis ning oder. Viinapõletamine, kaasnes hoogne metsaraie, viin turustati peamiselt venemaale. Nn positiivsed määrused. George Browne juhtimisel 1765. tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleti teokoormisi ja anti õigus kaevata mõisniku peale kohtus. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele.
Kohalik pastor ütles et talupojad ei tea jumalast mitte midagi ja on üldse täitsa otud. 3. Mõisate tüübid ( kellele nad kuulusid) ja hulk varauusajal ja linnade ja saarte (Dagö, Oesel) saksapärased nimetused! Varauusajal oli Eestis umbes 1000 mõisat. Mõisate tüübid: 1) era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa mõisnikele 2) riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel ei olnud rüütlimõisat) 3) kirikumõisad ehk pastoraadid- kuulusid kirikuõpetajale Linnad ja saared: Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Viljandi- Fellin Vana-Pärnu- Alt-Pernau (1599 kaotas linnaõiguse, purustati täielikult Liivi sõjas) Uus-Pärnu- Neu-Pernau Haapsalu- Hapsal Paide- Weissenstein (saksa s- ss) Rakvere- Wesenberg Narva- Narwa Kuressaare- Arensburg (linnaõigus 1563 hertsog Magnus) Valga- Walk (linnaõigus 1584 Stefan Batory) Hiiumaa- Dagö Saaremaa- Oesel 4
*ROOTSI AEG Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri vallas väga viljakas. 1630 avati Tartu Ülikool ja seda sellepärast Tartusse, sest enne seda olid seal jesuiidid. 1630 loodi Jesuiitide gümnaasiumi asemele Tartu luterlik gümnaasium. Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda: 1)Arstiteadus 2)Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keel...
eestlasi. 2.Eesti muinasmaakonnad-haldusjaotusest ja riiklusest-Eesti muinasmaakonnad olid Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjumaa,Saaremaa,Ugandi,Sakala ja Läänemaa. Eesti kuulus sel ajal koos Lätiga Liivimaa koosseisu Pilet nr.10 1. Mõis ja talu varauusajal-Varauusajal oli eesti aladel umbes 1000 mõisa Kõige enam oli Eestis rüütlimõisad,mis kuulusid baltisaksa mõisnikele.Teised olid riigi krnoonumõisad.Seejärel tulid kirikumõisad, need oli teistest väiksemad ja kus elasid kirikuõpetajad. Talusid oli Eestis varauusajal umbes 40 000. Taludes elasid talupojad,kes pidid talude eest hoolitsema ja talumaad harima. Talumaad kuulusid mõisnikele ja,et talupojad saaksid seal elada pidid nad maksma mõisnikele koormisi ehk andma teatud hulk talu sissetulekutest 2.Linnuste tüübid muinaseestlastel-Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmeid linnuseid
- Aadli omavalitsuse piiramine (maapäev allutati kindralkubernerile) - Uus haldusjaotus (maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega(eesti-läti piir) ; valga linn jäi läti poolele) 3. Majanduslik areng ja talurahva õiguslik seisund a) Agraarolud: 17.-18. Saj. eestis u 1000 mõisat (rüütli ehk eramõisad (baltisakslased), kroonu ehk riigimõisad (rendimõisad), pastoraadid ehk väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad)). b) Eesti kui "Rootsi viljaait": põhjapoolseim vilja eksportiv maa (peamiselt talirukis ja oder; vähem kaer ja nisu; tollivabalt rootsi ja vene sõjaväele baltikumis) c) Talumajapidamine 17.-18.saj. (40 tuhat) : põlluharimine (peamiseks teravili, ka lina, hernes ja naeris), kolmeväljasüsteem, karjakasvatus (lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad), veo- ja künniloomaks härjad, rehielamu. d) Talurahva õiguslik olukord Rootsi ajal
asehaldur; tekkisid Paldiski maakond, Viljandimaa, Võrumaa ja Valgamaa; rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali; kõik mõisnikud said võrdsed õigused; linnades kodanikuõigus majaomanikele; pearahamaks ja hingeloendused. Mõis ja talu Erinevad mõisatüübid · Era- e rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · Riigi- e kroonumõisad riik rentis neid ikemaks või lühemaks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele · Kirikumõisad e pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajatele Tähtsamad tegevusalad · Teraviljaeksport peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder · Viinapõletamine alates 18.saj, kolmandiks kogu teraviljast läks viina tegemiseks. Õigus seda teha oli ainult mõisnikel. Talud Eesti oli kokku umbes 40 000. Talupõldudel kasvatati peamiselt: teravilja, herneid, naereid, lina, lambaid, kitsi, sigu, härgi, hobuseid, kanu ja hanesid
Maavabad Isiklikult vabad, koormistest vabad, pidid kandma ainult sõjaväeteenistust. Vabatalupoeg Osadest või kõigist koormistest end lahti ostnud. Vabadikud Maata või vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad. Sulased ja teenjad Müüsid oma tööjõudu Träälid Sõjavangid, võlgnikud või karistustest lahti ostetud surmamõistetud Mõis : · Kokku umbes 1000 mõisa - Era- ehk rüütlimõisad - Riigi- ehk kroonumõisad - Kirikumõisad ehk pastoraadid · " Rootsi viljaait" Nii nimetati Baltimaid, kus oli veel võimalik vilja kasvatada. · Opman mõisavalitseja ehk mõisniku abi. · Kubjas Valvab, et töö saaks tehtud. · Kilter Abistab kubjast tööde järelvalves. · " Hõbedavihma saju üle Eestimaa" Nii nim.aega, kus saadi viinapõletamisest sissetulekuid. Talud: · Umbes 40 000 · Kasvatati Teravilja, hernest, naerist, lina, lambaid, kitsi, sigu, lehmi, härgu,
põgeneda välismaale. · 1694 a saatis kuningas laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Agaraalolud varauusajal. · Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaks mõisnikele. · Teise suurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. · Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid · Mõisate majandamisel muutus tähtsaks juba keskaja lõpul alguse saanud teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. 18. Sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine. · Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. · Adramaarevisjon selle käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. · Koos asehalduskorra kehtestamisega 1783. Aastal ühtlustas pearahamaksu
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saa...
Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa KUBERMANG 2. Virumaa 3. Harjumaa 4. Läänemaa LIIVIMAA 1. Tartu maakond KUBERMANG 2. Pärnu maakond 3. Riia maakond 4. ...
2. Asva kultuur Asva kultuur on läänepoolsemate Soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Palju on leitud savinõukilde, mis on viimistlemata pinnaga. Pilet nr.12 1. Mõis ja talu varauusajal 17. ja 18. sajandil oli Eesti alal u 1000 mõisa. Kõige rohkem oli rüütelmõisasid. Teised mõisad oli kroonumõisad. Kolmanda rühma moodustasid kirikumõisad. Mõisates sai alguse teraviljaeksport. Eesti oli hea teraviljakasvatus maa. Peamine vili oli rukis ja oder. Olulisele kohale tõusis 18.sajandil viinapõletamine. Talumaa kuulus mõisnikule, selle kasutamise eest tuli tasuda mõisale koormisi. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigilie makse, mida arvestati adramaade järgi. 2. Kammkeraamika kultuur Kasutusele tulid savinõud, mille välispida oli ilustatud ja seda nim. Kammkeraamika kultuuriks
hingeloendusi EESTI MÕISA JA TALUMAJANDUS, TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD · u 1000 mõisat - kõige enam era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · teise suurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad - riik rentis oma mõisad välja lühemaks või pikemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel oma rüütlimõisat ei olnud · kolmanda rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes palju väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajaile · mõned mõisad olid rüütelkondade ühiskasutuses · suurenes teraviljaekspordi tähtsus · peamiselt kasvatati teraviljadest talirukkist ja otra, vähem kaera ja nisu · 18.saj tõusis olulisele kohale viinapõletamine - u. kolmandik teraviljasaadustest läks viinakateldesse · viinapõletamisega kaasnes hoogne metsaraie
· Kahe kubermangu etteotsa ühine asehaldur. c. Vana valitsemisviisi taastamine pärast Katariina II surma pingete maandamiseks baltisakslaste ja Vene riigivõimu vahel. Mõis ja talu varauusajal 1. Agraarolukord a. 17.-18. saj. Eestis umbes 1000 mõisat: · Rüütli- e. Eramõisad (baltisakslased) · Kroonu- e. Riigimõisaid (rendimõisad) · Pastoraadid e. Väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad) b. Eesti kui ,,Rootsi viljaait" põhjapoolseim vilja eksportiv maa: · Peamiselt talirukis ja oder · Vähem kaer ja nisu · Tollivabalt Rootsi ja Vene sõjaväele Baltikumis. c. Viinapõletamine (al. 18 saj): · 1/3 teraviljast, kuna oli 2x sellest kallim. · Peamisel vene turule. · Õigus ainult mõisnikel. d. Talumajapidamisi 17.-18. saj. 40 tuhat: · Põlluharimine peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris.
üle. Asehalduskordusega muutus Lisaks Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Võru ka. Maakonnakeskused said linna õigused. Narva koos ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga. 4. Mõisamajandus Kõige rohkem oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt Baltisaksa mõisnikele. Kroonumõisad renditi riigi poolt välja aadlikele, kellel seda polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid olid väiksemad. See andis elatist kirikuõpetajale. Mõisaid omasid veel suuremad linnad(Tallinn, Tartu, Pärnu) Mõned mõisad olid rüütelkondade ühiskäsutuses. Mõisnikud said peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle. Teraviljaeksport teravilja sai Eestimaalt välja vedada. Viinapõletamine viina hind oli kaks korda kallim viinaks aetava vilja hinnast, mistõttu umbes kolmandik kogu teraviljasaagist läks viinakateldesse. Vakuraamatud
riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse andtud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu...
Sakala. Muinasaja lõpuks olid mõned märgid tekkivast riiklusest nt. Aastas korra käisid külavanemad suurel koosolekul. Pilet nr.10 1.Mõis ja talu varauusajal 17. ja 18. sajandil oli Eesti alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli rüütlimõisasid ehk eramõisasid. Kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. Teise suuurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Riik rentis neid välja. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid , mis andsid elatist kirikuõpetajatele. Mõisade majandamisel muutus tähtsaks juba keksaja lõpul alguse saanud teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus . 2. Linnuse tüübid muinaseestlastel. Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, aga nende kasutusiga polnud pikk. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid ehitama 8. sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad.
kasutamisõigus. Enamasti pärandati talu isa surma järel siiski edasi pojale. Mõisamaade suurendamist soodustas ka rahvastiku arvu vähenemine Liivi sõja ajal. Umbes 75 % adramaadest oli pärast sõda sööti jäänud. Asustatus taastus aga kiiresti, sest olulist osa loomuliku iibe kõrval etendas olulist osa ka sisseränne naaberaladelt. Mõisad jagunesid nende valdajate järgi põhiliselt: · rüütli- ehk aadlimõisateks (neid oli kõige rohkem) · riigimõisad · kirikumõisad · linnamõisad. Põllumajandusinventar oli endisel tasemel. Algelise karuäkke asemel hakati kasutama puupulkadega pakkäket. Rehepeksul hakati kasutama lisaks vartadele koote. Taludes võeti kasutusele viljaniitmisel vikat. Põllutööriistad olid lihtsad. 11. Põhjasõda ja selle majanduslikud tagajärjed Eestile lk 73 Põhjasõda viis majanduse uuesti allapoole. 1700. aastal puhkenud sõda tegi lõpu Rootsi võimule. Sõja raskustele ja eelnenud Suurele näljale järgnes 1710.-1711
Side: · LM postiamet liideti äsja asutatud Rootsi riikliku postiga(1639): · Postiteed koos võõrastemajadega Haridus: · Gümnaasiumite asutamine Tartu(1630) ja Tallinna(1631) · Tartu Ülikooli asutamine (1632, senise gümnaasiumi baasil): · Rootsile usaldusväärsete ja ametnike saamiseks Kirikuelu: · Kirik sai riigilt raha ja tagastati kogudustele kirikumõisad, aga kirikukümniste kehtestamine äpardus Unifitseerimise mõju kohtukorraldusele Kohtukorraldus: 1. Maakohtud: alamad kohtud(3tk) · Juhtis kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik · Kõik piirkonna tsiviil- ja kriminaalasjad 2. Linnusekohtud: teise astme kohtud(3tk) · Likvideeriti varsti, asemele: 3. Liivimaa õuekohus Tartus(1630- ) · Õuekohtude süsteem kehtis Rootsis-Soomes!
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
a. sõlmitud Brömsebro rahu alusel - Saaremaa Rootsile. Viimase Eesti alana läks Rootsile 1660. aastal Ruhnu saar Oliwa rahu Rootsi ja Poolast vasallsõltuvuses oleva Kuramaa hertsogkonna vahel. Seega oli kogu Eesti Rootsi valduses ja algas Rootsi aeg. 16. ELUOLU ROOTSI AJAL Kõige enam oli Eestis rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid kroonumõisad ja kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid rüütli-või kroonumõisatega võrreldes väiksemad. Mõisate majandamisel muutuks tähtsaks teraviljaeksport, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa kus veel oli võimalik kasvatada teravilja niipalju, et seda sai ka välja vedada.(talirukis ja oder) Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli selle kasutamise eest tasuda mõisale koormisi. Koormise üle peeti arvestust vakuraamatutes. Kehtestati pearahamaks, peale mida hakati
ja Liivimaa teravilja järele Lääne-Euroopas. Kadusid paljud põliskülad, talupoegadel oli maale vaid kasutamisõigus. Mõisamaade suurendamist soodustas ka rahvastiku arvu vähenemine Liivi sõja ajal. Mõisad jagunesid nende valdajate järgi põhiliselt: · rüütli- ehk aadlimõisateks (neid oli kõige rohkem) · riigimõisad (kuulus riigile, mõisas elsid ametnikud, kes korraldasid mõisa tegutsemist; tavaliselt olid maad jagatud taludeks) · kirikumõisad · linnamõisad.(mõisa omanikuks linn/linnavalitsus, olid suuremate linnade läheduses) Vastavalt sellele, millisesse tüüpi mõis kuulus, olenes tema koormus või vabadus maksustamise alal. Vähem olid maksustatud tavaliselt kiriku- ja linnamõisad, ühtlasi siis ka nende talupoeg- kond. Põllumajandus oli ekstensiivne. Mõisate olulisem sissetuleku allikas oli viljamüük Põldude väetamine oli nõrk. Põllumajandusinventar oli endisel tasemel. Algelise karuäkke
See-eest kuna Saaremaal tähendab Maidel maimusid, ning nende vapi peal on ka kalamaimud, arvatakse, et nad olid saksistunud eestlased. + Taanist + eesti päritolu mõned üksikud, kes mingil hetkel tundsid, et vastusõdimine on mõttetu ning astusid üle nende poolele Linnused + Vakusepidu- maksude üleandmine lääniisandale + eramõisad + kirikumõisad - ehk pastoraalid, tagasihoidlikumad, maakohtades. 14. sajand mõisnikule kogu võimutäius + Oli järk-järgult toimunud oma roll Jüriöö ülestõusul + Rüütelkonnad ühe piirkonna mõisnikud hakkavad koos asju arutama. Talupoegade olukord 13.-14. saj keelati väliskaubandus saarlastele suurim löök, Saaremaa oli olnud rikkaim piirkond suure
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
07.10.2009 Agraarajalugu. Herbert Ligi. Sulev Vahtre. Tiit Rosenberg. Juhan Kahk. 24 Eesti talurahva ajalugu 1. kd (1991?). Eesti mõisad (1994) Tiit Rosenbergi pikk ja põhjalik eessõna. 18. sajandi alguses oli arvestuslikult Eesti alal 1000-1100 mõisa. 1) era- ehk rüütlimõisad neid oli kõige enam 2) kroonumõisad (ehk krooni- ehk riigimõisad) 3) kirikumõisad 4) lauamõisad (tavaliselt olid antud ühele või teisele institutsioonile selle institutsiooni ülalpidamiseks). Nt rüütelkondade lauamõisad. Mõisad olid ka linnadel oma majanduse ülalpidamiseks. Kõikide linnade külje all on mingi koht, mille nimi on seotud raega. (Raadi, Rae, Raeküla jne). 18. sajandi alguses (1. veerandil) üheks keskseks Eesti ala aadlike probleemiks oli 17. sajandi lõpul läbi viidud reduktsioon. Reduktsioon Liivimaal ajas aadli ja Liivimaa
Veel aga olid kaupemehd ja väiksemad müügimehed ja muud ametimehed kelle staatus oli nn "väiksakslased". 7. Mõis ja talu 18. sajandil. Mõisate restitutsioon. Mõisate liigitus. Maavaldusõigused. Mõisamajandus. Riiklikud koormised. Talumajandus. Talurahva koormised Pärast Põhjasõda, mõistae liigitus: rüütlimõisad (aadlimõisad/eramõisad)aadlike valduses olevad eramõisad, moodustasid suure enamuse kogu mõistaest. kroonumõisad (riigimõisad) kirikumõisad. - igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all. Maavaldusõigused- Jagunesid läänimõisateks ja pärismõistaeks. Ehk siis kellegi oamnd või lääniõigusega aksutusele antud. Vene võim tunnustas muuhulgas privileege, mida rootsi ei tunnustanud, ntks see, et läänimõisaid võis pärandada kuni 5. sugulusastmeni, nii mees kui ka naisliinipidi.
peab olema pikk protsess, mis võtab aastaid aegu. Küsimus: Milliseid maid tuleb riigistada? Kas kõikide mõisamaid, mis kuuluvad ka eestlastele. Kas tuleb riigistada kõik talumaad ära? Riigistada mõisahooned, loomad, tööriistad. Mida riigistatud maadega tuleb teha? 9 hääletas vastu, 63 hääletas poolt (~ 120 liiget oli), mõned liikmed jäid erapooletuteks. Riigistamisele kuulus kogu mõisamaa, sõltumata, kas nad kuulusid baltisakslastele või eestlastele. Kirikumõisad jäid osaliselt püsima. Talusid keegi ei puutunud. Kokkuriigistati 2,4 miljonit hektarit. Asundustalu suurus on 16,4 hektorit (Ostutalud olid üle 30, 50, 100 hektari). Asundustalud anti rendile, ei müüdud päriseks. Maareformi läbiviimiseks kaasati kohalikud omavalitsused. Need, kes soovisid saada maad pidid esitama oma tahtmise vallakogule. Esimesed, kes said maad olid I MS väljapaistnud sõjaväelased (2000 meest said tasuta maavaldused riigipoolt)