Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine: Eesti XVIII sajandil.

Kordamine: Eesti XVIII sajandil. (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Keskvõimu poolt?
Kes nad olid Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku?

Kordamine: Eesti XVIII sajandil.

Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed.
Põhijooned: kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused; kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata; valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir; säilusid Saaremaa, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad.
+: jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus; jäi kehtima luteri usk; säilis siinne kultuur; tekkisid tihedamad sidemed Euroopaga
-: suruti maha eestlaste õigused; baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes; eestlasi hoiti omavalitsusorganitest eemal.
Balti erikord 1721-1783
Asehalduskord 1783-1796
Eesti jagunes kaheks kubermanguks :
a) Eestimaa kubermang : Lääne-, Harju-, Viru- ja Järvamaa
b) Liivimaa kubermang: Pärnu-, Tartu-, Saaremaa
c) Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa Pihkva kubermangu
Eesti jagunes kaheks kubermnaguks:
a) Eestimaa kubermang: lisandus Paldiski
b) Liivimaa kubermang: lisandusid Viljandi ja Võru
c) Na ja Setumaa – jäi endiseks
Eesti- ja Liivimaal oli kaks kindralkuberneri
Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja
Linna valitses raad, kuhu kuulusid reeglina aadlikud
Linna valitses linnaduuma, kuhu valiti esindajaid kõikidest kihtidest
Baltikum ei pidanud maksma pearahamaksu
Pearahamaksu laiendati Baltikumi ning hakati korraldama hingeloendusi
Kodanikuõigused olid linnas neil, kes kuulusid tsunftidesse ja gildidesse, ja olid sakslased
Kodanikuõigused olid linnas kõigil majaomanikel, sõltumata rahvusest ja tegevusalast
Kõiki poliitilisi õigusi omasid, vaid aadlimatriklitesse kantud aadlikud
Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused.

Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti : maakonnad, linnad, kubermangude piir.

Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned.
+: piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri, tõi kaasa demokraatlikke elemente, laiendati inimeste õigusi ja vabadusi, tänu hingeloendustele saadi teada, kui palju rahvast on
-: kõik impeeriumi äärealad sulatati Venemaaga ühte, omavalitsusorganid olid oma otsustes riigivõimu kontrolli all, kehtestati pearahamaks

Agraarolud 18. sajandil: mõisatüübid, peamised põllukultuurid, koduloomad ja - linnud , viinapõletamine ja sellega kaasnenud probleemid, talurahva varanduslik seisund, ilmastikuolud.
Kuuluvuse järgi jagunesid mõisad neljaks :
a) era- e. rüütlimõisad – mõisad, mis olid eravalduses ja kuulusid põhiliselt baltisaksa aadlikele
b) riigi- e. kroonumõisad – mõisad, mis kuulusid riigile ja mida riik rentis mõisnikele
c) pastoraadid e. kirikumõisad – mõisad, mis kuulusid kirikule ja andsid sissetulekut kirikuõpetajale
d) linnamõisad – linnade käsutuses olevad mõisad (Tll, Tar, Pä)
Põhilised põllukultuurid: talirukis, oder , kaer , hernes, naeris , lina. Koduloomadest ja –lindudest peeti: lambaid, kitsi , sigu, kanu , hanesid, härgi, hobuseid.
18.saj sai mõisate põhiliseks sissetulekuallikaks viinapõletamine. Sellega kaasnes looduskaitsealane probleem – hakati metsa raiuma uuteks põllumaadeks.
Talurahva majanduslik ja sotsiaalne seisund oli: ühtne, ei olnud kihistumist – kõik olid võrdselt vaesed. Ilmastikuolud olid 200-300 a. tagasi kehvemad – talved olid pikemad ja külmemad, seega oli põllutöödeks sobiv aeg piiratum.

Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon.
Talurahva õiguslikust seisundist saab andmeid Liivimaa maanõuniku von Roseni seletuskirjast Vene valitsusele 1739. aastal. Talupoeg kinnistati pärisorjaks, talupojad peavad tasuma maksu- ja teokoormisi, rüütelkond määrab talupoegade koormisi omal äranägemisel, rüütelkond omab õigust talupoja elu ja surma üle, kodukariõigusele pole piire seatud

G.Browne´i nn positiivsed määrused.
1765 .aastal esitas Liivimaa kindralkuberner G.Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn postitiivsete määrustena, ehk kaitseseadustena, mille alusel:
1) talupoeg sai õiguse vallasvarale
2) määrati kindlaks mõisakoormiste ülempiir
3) talupoeg võis kaevata mõisniku peale kohtusse, kui too rikub määrusi
4) määrati kindlaks kodukaripiirid

Miks kujunes pearaharahutustest mõisatevastane vastuhakk, kuigi uus koormis oli kehtestatud keskvõimu poolt? Esita üks konkreetne näide vastuhakust ja oska seda kirjeldada.
Talupojad said aru, et nad maksavad maksu ja on teotööst vabastatud. Näiteks Karula kiriku juures puhkenud vastuhakk, kus talupojad nõudsid kaaslaste karistamise ärajätmist.
pietism
hernhuutlus
levis eelkõige haritud teoloogide seas
levis lihtrahva hulgas
ühiskonna hädades on süüdi talupojad, kes ei ela kõlbelist elu
ühiskonna hädade põhjuseks on ühelt poolt talupoegade vajakajäämised kõlbluses, aga ka sotsiaalne ebavõrdsus
jumalateenistused toimusid kirikutes, neid viis läbi kirikuõpetaja
moodustasid omaette kogudusi, mis tegutsesid lageda taeva all, või ehitati palvamaja. Jumalateenistusi viis läbi koha peal valitud jutlustaja, kusjuures kõigil oli õigus kaasa rääkida.
liikumine oli vaid usulise suunitlusega
mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõdmisi
liikumine ei tegelenud hävitustööga
hävitati kõik, mis oli seotud vanade kommetega: ohvrikohti, torupille, kandleid, viiuleid, rahvariideid, ehteid
Mõlemad said alguse Saksmaalt.
Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sellega kaasnes näiteks paljude kõrtside sulgemine .
Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada.
Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele.

Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus.

Hernhuutlaste tegevuse tähtsus:
1) aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele
2) eestlastel tekkis soov õppida kirjutama, sest hernhuutlased pidasid kirjavahetust ja päevikuid
3) andis tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas
4) eestlane muutus kõlbelisemaks: töökamaks, ausamaks, tarvitas vähem alkoholi, harvemaks jäid kaklused

Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid .
Põhjasõda andis löögi ka Eesti oolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal:
1) 1739.aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks, selle järgi pidid kõik 7.-12.aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast.
2) 1765.aastal kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse.

Eestikeelne kirjasõna
Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament . 1715. ka põhjaeestikeeles. Vana Testamenti, aga polnud veel eesti keeles ilmunud. Töö viis lõpuni Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739.aastal. 18.sajandi teisest poolest alates kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Valgustusajal nägid trükivalgust ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud . Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud.

Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku?
A.T. Helle, P.E. Wilde, A.W. Hupel, J.G. Herder, A. von Kotzebue
A.T.Helle – koostas põhjaeestikeelse tervikpiibli aastal 1739
P.E.Wilde – andis koos Hupeliga välja I eestikeelset ajalehte „Lühhike öppetus...“
A.W.Hupel – andis välja erinevaid raamatuid; andis välja I ajalehte, kogus eesti rahvaluulet; koostas eesti keelse sõnaraamatu; organiseeris lugemisseltse, talupoegadele lugemise õpetamiseks
J.G.Herder – tutuvustas eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel
A.von Kotzebue – asutas I teatritrupi Eestis, näitekirjanik, näitetruppi kuulusid nii meessoost kui naissoost näitlejad

Selgita: mõis, aadlimatrikkel, restitutsioon , pearahamaks, pärisori, valgustussajand.
mõis – majanduslik üksus, mille juurse kuulusid põllumaad koos talupoegadega, heinamaad, mets, majapidamishooned, kariloomad, mõisa omaniku või rentniku eluase
aadlimatrikkel – nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (õigus osaled maapäevadel, omada rüütlimõisaid)
restitutsioon – reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele
pearahamaks – asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed
pärisori – talupoeg, kes kuulus mõisnikule, pidi tema heaks tegema teotööd ja maksma andamit, teda võis müüa maast lahus ning ta oli sunnismaine .
valgustussajand – 18.sajand...

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 9 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Pixlihull Õppematerjali autor

170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väikesem kui pärast Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda), sajandi lõpuks oli ~ 500 000 inimest. Oli ka kompaktne vene asustus Peipsi järve põhja- ja läänekaldal ning rannarootslaste asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Halduskorraldus Kuni 1783 aastani sarnane Rootsi ajaga, siis muutused · Eestimaa kubermang Viru, Järva, Harju, Lääne maakond, asehalduskorra ajal eksisteeris ka Paldiski maakond · Liivimaa kubermang Tartu, Pärnu, Saaremaa maakonnad, lisaks tekkis juurde Viljandi ja Võru maakond,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid