Mõis ja talu (0)

Mõis ja talu
Aleksandra
Popova
10B
Nii ordu kui ka
piiskopkonnad hakkasid
vallutatud alade
haldamiseks maid
läänistama saksa soost
vasallidele. Nii tekkisid
esimesed mõisad. Lisaks
rajasid neid ka ordu,
piiskopkonnad ja kloostrid
oma mitmekülgse
majandustegevuse
tarbeks.
17. ja 18.
sajandil oli
Eestis alal
umbes 1000
mõisat.
Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisa.
Teiste suurema mõisate rühma
moodustasid riigi- ehk kroonumõisad.
Kolmanda kirikumõisad ehk
pastoraadid.
Eramõis
Kroonumõis
Kirikumõis
18.sajandil tõusis
olulisele kohale
viinapõletamine.
Talupoegade tööjõu
kasutamise eest maksid
riigile makse.Selleks
korraldati iga seitsme-
kaheksa aasta järel
adramaarevisjone.
Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea
hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja
käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis
sündisid ja kasvasid üles mitmed tolle aja tuntud
riigitegelased, sõjaväelased, teadlased ning
maadeuurijad. Hulk mõisnikke oli aga huvitatud
mõisamajapidamise edendamisest. Nad
kasvatasid ja aretasid tõuloomi, tõid mõisasse
uusi aia- ja põllukultuure, kuivendasid maid,
aretasid uusi viljasorte ja püüdsid uuendusi ka
talupoegadeni viia.
Iilmastik oli 17.-18.sajandil tänapäevaga võrreldas
märkas kontinentaalsem ja põllumajanduseks
ebasoodsam.Põllutöödeks sobiv aeg oli piiratum ning
oht ikalduseks suurem kui varasematel või hilisemel
sajanditel.
Talurahva olukord Rootsi ajal
Rootsi võimude katsed lähendada
eesti talupoegade õiuslikku
olukorda Rootsi vabade
talupoegade omale lõppesid
edutult.
Talurahva olukord pärast Põhjasõda
Suurem osa senitses kroonutalupoegi sattus
taas mõisnike valdusesse.
Talupoegade koormiste ülemäärast tõstmist
takistas feodaalne traditsioon ning
talupoegade võimalik,mis oli talupoegade
peamine vastupanuvorm.
Agraarümberkorralduste algus
1765.aasta Liivamaa
maapäevale esitas
kindralkuberner Browne
Karariina teine
ülesandel nõudmise
parandada talurahva
olukorda.
Pearaharahutused
Rahutustest oli Liivimaa eesti osas haaratud
üle 60 mõisa.Talurahva korralekutsumiseks
saadeti mõisatesse sõjaväeosad.
Taluharva riietuse
Taluharva riietuse kujunemisel
oli oluline mitme uue moevoolu
sissetung,peamiselt
põhjamaadest.Nende mõjud
on naistepkitriibuline
seelik,käised,pliseeritud
seelik,kõrged tanud ja
pottmütsid,meestel
põlvpüksid,murmütsid.