Eesti ajalugu 17-18 saj (Põhjasõda) (0)

*ROOTSI AEG
Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri vallas väga viljakas. 1630 avati Tartu Ülikool ja seda sellepärast Tartusse , sest enne seda olid seal jesuiidid. 1630 loodi Jesuiitide gümnaasiumi asemele Tartu luterlik gümnaasium. Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks.
1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool.
Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks)
Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja . Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik . Töötanud Uppsala ülikoolis.
ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS
Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda : 1)Arstiteadus 2) Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond
Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keeles. Ladina keel oli üldine õppekeel. Üliõpilased kuulasid loenguid ja siis oli mingi tagasiside suhtluse vormis, umbes nagu eksam . Eesti soost inimesi 17.sajandil ülikoolis ei õppinud. 19.sajandil on alles esimesed eesti soost inimesi ülikoolis.
*TARTU ÜLIKOOL
Tartus tegutses ülikool 1656 aastani. Seejärel puhkes Rootsi-Vene soda(1656-1661) Sõja tallerma oli Lõuna-Eesti. Vene väed vallutasid lühikeseks ajaks Tartu. Ülikool kolis siis Tallinna. 1660ndatel ülikooli tegevus suikub mingiks ajaks, kuid 1669 aastal ülikool käivitus uuesti ja sai nimeks Academia Gustavo-Carolina. Ülikool avati Karl XI valitsemisajal uuesti. Tema nimest tuleb ka ülikooli nimesse Carolina. Tartu oli rootsi ajal lõpuks veidi väljasrunud. Linnal tekkis raskusi kooli rahastamisega ja 1699 aastal kolis ülikool Pärnusse e. sadamalinna. Sellega loodeti, et inimesi tuleb ülikooli juurde õppima. Rootsi ajal puhkeb õige Tallinn, Narva ja Tartu. Kuid Pärnus ei saa see kool kaua tegutseda, sest 1700 puhkeb Põhjasüda. Lõplikult suletakse ülikoolis 1710 aastal, sest Venemaa võtab Pärnu oma kätte ja ülikool läheb ligi 100ks aastaks kinni. Taasavati see 1802.aastal
*RAHVA HARIDUS
Talurahva koolide võrk, kes talurahva hariduse edenemiseletueva hariduse andis, oli Begt Gottfried Forselius . (1660-1688). Ta oli rootslane, kes 1684 avas Piiskopi mõisas koolmeistrite seminari, mille eesmärk oli koolitada välja külakoolidele õpetajaid. See eksisteeris 4 aastat. Sealt kais läbi 160 õpilast.
Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri- nemad olid selle kooli kaks parimat õpilast. Forselius oli nad viinud Stockholmi, näitamaks, et eestlased on võimelised õppima. Forseliuse tegevus katkeb äkiliseks, sest ta hukub laevaõnnetuses.
Rootsi aeg andis väga palju ka Eesti kirjasõna arengule. Järsult suurenes eesti keelsete trükiste arv. Esimene eesti keelne raamat ilmus 1525. See raamat ei ole meieni jõudnud, aga me kaudselt teame selle olemasolust. Kaduma läks see ilmselt laevakaaperdamise käigus. 1535. On esimene olemasolev raamat, mis on „ Katekismus “.
16.sajandil ilmus eesti keelseid raamatuid väga vähe. Rootsi ajast on meil teada umbes 50 erinevat raamatut ja rootsi ajal hakati palju rääkima piibli tõlkimisest eesti keelde. Piibli ilmutamiseks oli vaja koostada esimesed eesti keele grammatika reeglid. Esimene eesti keele grammatika nägi valgust 1637 aastal ja selle koostaja oli saksa soost paast Heinrich Stahl. Selle grammatika selgitus ilmus saksa keeles, kuid eesti keele tõlkes oli see „Sissejuhatus Eesti keelde“. Eeskujuks eesti keele grammatikale oli saksa keel. Ette aga hakati seda heitma, sest need kaks keelt on väga erinevad. Stahli grammatikas tuli palju kasutada tähti nagu X ja Y, mis ei ole eesti keelele omased . Raskeks tegi lugemise see, et Stahli grammatika keelas kasutada kahekordset kaashäälikut. (nt Saksamaa- Saxamah)
1680ndatel ilmub II eesti keele grammatika ja selle rajajaks on Forselius ja tema võttis aluseks soome keele grammatika. 1680 aastal puhkes kahe grammatika aluste vahel võitlus. 1686 ja 1687on esimesed piibli konverentsid. Johann Hornung koostas kolmanda eesti keele grammatika, mis jäi aluseks eesti keelele järgnevaks 150’ks aastaks. Vanal kirjaviisil ei kasutatud pikki täishäälikuid.
*PIIBLI TÕLKIMINE
Selle tõlkimiseni täismahus rootsi ajal ei jõutud, sest Põhjasõda tuli vahele. 1686 aastal nägi ilmavalgust Piibli esimene osa, mis kandis pealkirja Vastne testament e. Uus Testament. See ilmus Lõuna-Eesti murdes. Selle panid Lõuna-Eesti murdesse Andres ja Adrian Virginius .
Rootsi aega angeb ka ajakirjanduse sünd Eestis. Esimesed tulid välja Tallinnas 1675 aastal ja need olid saksa keeles. Selle nimi oli „Ordinari Freybags Post-Zeitung“
*LINNAD ROOTSI AJAL
Linnade arv Rootsi ajal ei kasvanud. Viimased linnaõigused anti enne Rootsi Õigust (Viimased kes said, olid 1563 -Kuressaare ja 1584 Poola Valgale linnaõiguse) Rootsi ajal saavad kiire arengu mereäärsed linnas ja eriti arenesid Tallinn ja Narva. Narvast hakati rääkima kui teisest pealinnast Stockholmi kõrval, sest see oli piiriäärne linn. Rootsi ehitas Narva väga võimsalt välja, kuid see hävines II MS ajal. Nt Paidel ja Tartul olid aga taandarengud. Kuressaare kesklinn ehitati ka välja Rootsi ajal ( Raekoda ja Vaekoda) Pargi lasteaia juures oli Sõrve turg ehk nn. Kesklinn. Rootsi ajal räägiti Saaremaa keskuse üleviimist rannikualadele nt. Sõrve kanti . Aga need plaanid ei jõustunud, sest siin asus siiski Kuressaare kindlus . Arhitektuurne stiil oli rootsi ajal Barokistiilis.
*PÕHJASÕDA (1700-1721)
Sõda lõppeb Uusikaupuki rahuga (tõlk. Uuslinna rahuga) Seda kutsutakse ka Nystadi rahuks, mis on aga lihtsalt Rootsi keeles. Põhjasõda on eesti ajale pöördepunkt, sest rootsiaeg saab läbi ja algab vene aeg. Põhjasõja põhjused on 1)Venemaa soov pääseda merele lähemale(valitseja oli siis Peeter I)
2)17.sajandil oli läänemeri muudetud rootsi sisemereks. Kõik see oli saavutatud naaberiikide arvelt (nt oli peetud sõdu Taani ja Rootsiga ) 3) Taani ja Poola soov saada tagasi oma meri( valdused ).
Venemaa oli sõja peamine algataja. Venemaal oli 2 võimalust, kuidas merele pääseda:
1) sõda Türgiga (Mustale merele) või 2) Sõda Rootsiga (Läänemeri)
Venemaa poliitika selles eelseiva sõja küsimusel muutus 1696, kui Venemaalt Euroopasse siirdus nn. Suur-Delegatsioon, mille eesmärk oli tutvuda lääne-euroopa kogemustega. Peeter I kuulus ise ka sinna, kuid sõitis vööra nime all. Delegatsioon liikus läbi Poola ala, kus Peeter kohtus Poola valitsejaga ja väidetavalt nemad olidki see põhjus, miks Venemaa alustas sõda Rootsiga.
*MIKS LANGETATI OTSUS ROOTSILE?
-1) Rootsi riigi rahaline seis oli väga vilets ja naaberriigid seda teadsid. 2) 1697. Aastal suri ootamatult Rootsi kuningas XI ja tema järglaseks sai Karl XII, keda rootslased austavad ja tema viib Rootsi hiilguse languseni. Oli 17 aastane, kui ta troonile sai ning Vene ja Poola arvasid, et selle noore kuningaga saab kergelt hakkama, kuid nad eksisid, sest Karl XII oli saanud spartaliku kasvatuse ja hea hariduse. Karl XII viga oli aga see, et ta ei osanud kaugemat perspektiivi näha. Karl XII oli hea taktik, aga halb strateeg.
3) 1695 -1697 tabas Rootsi riiki k.a Eestit suur näljahäda. See on olnud ka Eesti ajal suurim näljahäda ja see tekkkis, sest nel aastatel olid suved väga jahedad ning vihmased, mis tõi kaasa viljavaesuse. Eesti alal suri u. 75 000 inimest. See ilmselt nõrgendas ka Rootsi seisundit .
4) Reduktsioon oli häälestanud Balti- Sakslased Rootsi vastu. Rootsi riik oli haavatavam.
5) Sõja pidamiseks Rootsiga tekkis Euroopas soodne poliitiline olukord 1701-1714 toimus Lääne-Euroopas Hispaana pärilussõda.
1700. Suri Hispaania kuningas Carlos II ning ta suri ilma järeltulijateta ning kõik tahtsid oma võsukest troonile. Prantsusmaa ja Inglismaa ei saanud sekkuda Põhjasõtta. Carlosel polnud järglasi, sest sel ajal sõlmiti seisustepäraseid abielusi s.t sugulased tihti omavahel ja sündisid puudega lapsed.
1699. Kujuneb välja Rootsi vastane liit, kuhu kuuluvad Venemaa, Poola-Saksi, Taani. Nende vastane oli Rootsi kuningas Karl XII.
*PÕHJASÕJA KÄIK
Põhjasõda kestab 20 aastat.
1700-1704- sõja esimesed aastad olid Rootsile väga edukad , kuid perioodi lõpus Ida-Eesti langeb Venemaa kontrolli alla. Põhjasõda algas vebruaris 1700, kui Poola-Saksi armee ründab Riia linna. Riiat just seepärast, et Johann Patkul (mõisnik, kes võitles Rotosi vastu reduktsiooni pärast ning pidi põgenema Rootsist poola kuniga juurde) soovitusel oligi Poola rünnak Riiale. Sellega algabki Põhjasõda ja Riia vallutamine kukub täielikult läbi. Siis teeb Taani sammu aga see surutakse kiirelt alla.
1700. augustis alustab Rootsi vastu tegevust Venemaa. September 1700. Karl XII toob oma põhiarmee Eestisse eesmärgiga purustada Venemaa. 30’ndal novembril 1700 toimub Põhjasõja üks otsustavaid lahinguid Narvas, kus Rootsi ja Venemaa põrkuvad. Lahing lõppeb Rootsi hiilgava võiduga, kuigi Venemaa armee olevat olnud tunduvalt suurem, kuid Rootsi armeel oli parem juhtimine. Pärast Narva lahingut Karl XII teeb olulise vea, mis maksab talle kätte, sest arvab , et Venemaa on lõplikult purustatud . Pärast Narva lahingut hakkab sõja õnn Venemaa poole pöörduma.
1703 Vene vägi vallutab Narva jõe suudme . Peeter I otsustab sinna suudmesse rajada Venemaa uue pealinna Peterburi. 1704 Vene armee vallutab Narva ja Tartu.
1705-1708- Eesti ja Liivimaale on see rahulik periood. Karl XII saavutab Rootsi edu Poolaga. Patkul puuakse ülesse Rootsi poolt. Karl XII võtab ette venemaa suuras pealtungi.
1709-1721 – Otsustakase Põhjasõja saatus. Otsustav lahing Põhjasõjas on Portava Lahing(tänapäeva Ukraina ala) Vene-Rootsi vaid kohutavad Portava all. Selle lahingu võidab Venemaa ja Rootsi kaotab kogu oma armee. 1710 Veenmaa vallutas kogu Eesti ala. Tallinn alistus 1710 aastal 29.september, Mihklipäeval.
Vene aeg algas 1710. Põhjasõda kestab veel edasi, aga Eestit see enam ei puuduta. Karl XII ei tahtnud oma kaotust tunnistada. Karl XII saab surma 1718 ühes sõjakäigus Norrasse. Vaherahu , mis lõpetab Põhjasõja on Uusikaupungi rahu ja selle rahu tingimused olid: 1)Rootsi loovutas Venemaale Liivimaa , Eestimaa, Ingerimaa(Narva&Peterburi vaheline ala), Karjala . 2) Venemaa tagastas Rootsile suurema osa Soomest. 3) Venemaa kohustus Rootsile tasuma 2.milj riigi taalrit. 4)Rootsi sai õiguse Eestist ja Liivimaalt eksportida tollivabalt teravilja.
Sõja alguses pidid Liivi- ja Eestimaa Poolale minema, kuid sõja lõpus hoopis Venemaale. Seda seepärast, et Poola oli väga nõrk sõdija.
*MÕIS JA TALU
Mõisate liigid- neid oli 3 tükki:
1)Rüütlimõisad- eravalduses olevad mõisad. Rootsi aja lõpus need mõisad vähenesid reduktsiooni pärast.
2)Riigi e. Kroonumõisad- neid renditi välja rentnikule.
3)Kirikumõisad e. Pastoraalid- valdajaks oli kirik .
Vakuraamatud- raamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised ja kohustused.
Vaku - maksustatud maaala