Kordamisküsimused : VARAUUSAEG Eestis (1)

11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks „ Varauusaeg “
Sündmused:
1558- Vene väed vallutavad Tartu peapiiskopkonna,
1561- Harju-Viru vasallid . Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande,
1583- Pljussa vaherahu,
1632- Tartu Ülikooli asutamine
1684 -Tartu lähedale asutatakse õpetajate seminar ,
1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga ,
1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda,
1699- Rootsi-vastane liit
1700- Põhjasõja algus,
1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine ,
1715- eesti keelne Uus Testament ,
1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel ,
1765 - maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse,
1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja ) ,
1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis (Tallinnas)
Isikud:
Gotthard Kettler - oli Liivi ordumeister 1559 – 1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Karl IX- 1604. aastal troonile pääsenud Rootsi kuningas. Valitses 1611 aastani.
Karl XI – Rootsi kuningas aastatel 1660-1697, sai troonile 4 aastaselt. Põhjalik reformija. Oma ümberkorraldustes tugines ta peamiselt talupoegkonnale. Sõjaväereform. Kirikureform. Maareform e. reduktsioon .
Karl XII- Rootsi kuningas, kes pääses troonile 15 aastaselt pärast oma isa Karl IX surma
Frederik IV- Taani kuningas, ühines August II Tugeva ja Peeter I-ga Rootsi-vastasesse liitu
August II Tugev- Poola kuningaks valitud Saksa suurvürst
Peeter I- Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale . Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse.
Johann Reinhold Patkul-maanõunik, kes tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks, kutsus inimesi üles ignoreerima Rootsi kuninga korraldusi
Joachim Jhering – piiskop, kes tegi tegi suure töö luteri kiriku organiseerimisel Eestimaal
Johann Fischer- kirikutegelane, Liivimaa kindralsuperintendent
Bengt Gottfried Forselius - asutas õpetajate seminari,õpetas kasvandikele lugemist, rehkendamist,saksa keelt ja raamatuköitmist
Heinrich Stahl- Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 1637 aastal
Johann Hornung- koostas ladinakeelse eesti grammatika, erinevalt Stahlist arvestas märksa rohkem eesti keele eripära
Johan Skytte- Tartu ülikooli rajamisel üks võtmetegelasi
August Wilhelm Hupel- oli Äksi pastor aastail 1760 –1764, Põltsamaa pastor aastatel 1764–1804, kodu-uurija ja literaat.
August von Kotzebue- kirjanik, kes asutas 1784. aastal Tallinnas Eesti esimese teatritrupi
Anton Thor Helle- tõlkis Vana Testamendi eesti keelde
Mõisted: Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-Liivimaa, maapäev, maanõunike kolleegium , rüütelkonna pealik , maamarssal, meeskohtud, maakohtud- maakonna tasandil kohus Liivimaal, Ülemmaakohus, Õuekohus, adrakohtud, sillakohtud, reduktsioon, restitutsioon, aadlimatriklid , George Browne, asehalduskord, linnaduuma , rüütelkond, jesuiidid , superintendent, pietism , hernhuutlased
Rahulepingud (aeg, osapooled, sisu):
Jam Zapolski - 1582. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Poola vahel, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale
Pljussa- 1583. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Rootsi vahel, mis jättis Rootsile nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1590. aastal puhkes taas sõjategevus.
Täyssinä- 1595. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Venemaa vahel, millega viimane tunnustas Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsil tuli aga loobuda oma vallutustest Ingerimaal.
Stolbovo - 1617. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Rootsi vahel, millega viimane sai soodsalt oma valdusesse kogu Ingerimaa . Rahuleping nihutas Rootsi-Vene piiri Narva jõest märksa kaugemale itta , kus see püsis Põhjasõjani.
Altmargi- 1629. aastal sõlmitud rahu Poola ja Rootsi vahel, millega Rootsi sai kogu Eesti mandriala enda võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva Läti koos Riiaga.
Brömsebro- 1645. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Taani vahel, mis lõpetas Taani aja Saaremaal
Uusikaupunkki- 1721. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis lõpetas Rootsi aja Eestis.
Erinevad rahvusgrupid Eesti aladel. Venelased . Suurel hulgal soomlasi (Virumaal 20% rahvastikust). Lõuna-Eestis rohkesti lätlasi, enamasti Kuramaalt. Vähem Hollandlasi, šotlasi, ungarlasi, leedulasi jt. 1630. aastatel moodustasid mitte-eestlased Lõuna-Eestis tervelt kuuendiku kogu maarahvastikust.
Kindralkuberneri positsioon ja ülesanded. Kidralkuberner resideeris Toompeal. Kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis kõigi riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandis hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.
Millised maakonnad kuulusid Eestimaa ja Liivimaa kubermangu koosseisu? Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Virumaa
Reduktsioon: põhjused ja tagajärjed. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist (reduktsioon). Põhjus: riigi tulude suurendamine. 1680. aastatel laiendati reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Tekitas äärmist pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Paljud Liivimaa aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. (Patkul)
Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut.
restitutsioon
maksukorraldus
luteri usk, saksakeelne asjaajamine
säilis aadli omavalitsus – rüütelkonnad
aadlimatriklid
justiitskolleegium
Positiivne: tõke Venemaa ja Balti vahel
aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära
välistas kolonisatsiooni
võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga
tagas siinsete alade kiire arengu
Negatiivne:
baltisaksa aadli piiramatu võim
eestlaste õiguste mahasurumine
omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks
Millised muudatused kaasnesid asehalduskorra kehtestamisega? Muutus Eesti ala administratiivne jaotus. Lisandus Paldiski maakond, mis jäi küll püsima väheseks ajaks. Oluliselt piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast.
Mõisad: põhitüübid, tuluallikad . Rüütlimõisad, riigi- ehk kroonumõisad, kirikumõisad. Teraviljaeksport. Viinapõletamine.
Talurahvaolukord Rootsi ja Vene ajal. Rootsi: Pikk rahuaeg- soodustas sündimust. Ei võetud mehi sundkorras sõjaväkke. 17. sajandi sisemigratsioon- võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Vene: maksukorralduse muutumine, perioodilised hingeloendused.
Milles seisnesid nn positiivsed määrused? 1765.a-positiivsed määrused:
talupojad said õiguse vallasvarale
mõisakohustused täitnud tp. võis ülejäänud viljasaagi endale jätta ja vabalt turustada
mõisakoormistele seati kindlad piirid
talupoegade karistamise ülempiiriks mõisas sätestati 30 vitsa-või kepihoopi
talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata
Linnad 18. sajandi lõpus (oskad ka kaardile märkida). – Kuressaare ( 1536 ), Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Narva, Valga (1584), Paldiski, Võru
Peamised kaubaartiklid varauusajal. Teravili. lina, kanep, laevaehituskraam. Import : sool, metall, soolaheeringad, tubakas . vein. klaas. paber, koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv,tee)
Jesuiitide tegevus Liivimaal. 1583. asutatud Tartu jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Asutasid tõlkide seminari, peaeesmärk oli ette valmistada presstrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.
Hariduskorraldus 18. sajandil. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739 aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7-12 aastastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetd uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse.
Eesti kaart (enne Liivi sõda, pärast Pljussa rahu, pärast Altmargi rahu, pärast Brömsebro rahu).