Rootsi aeg (5)

Rootsi aeg, kordamisküsimused
1)Millal ja mis sündmustega algas Rootsi aeg?
Liivi sõjaga, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi mõju alla. Sõlmiti Altmargi vaherahu(1629), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile.
Brömsebro rahu- 1645, Taani loovutas Saaremaa Rootsile.
2)Kuidas Rootsi ajal Eestit valitseti?
2 kubermangu, (keda valitsesid kindralkubernerid)Eestimaa ja Liivimaa kubermang . Liivimaa kubermang-Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Eestimaa kubermang-Põhja Eesti. Olid ka rüütelkonnad.
3) Rahvastik Rootsi ajal(algul, lõpul) Mis sündmused mõjutasid rahvaarvu tõusu ja langust? Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid?
1620 . a oli rahvvarv kahanenud, 120 000 – 140 000.
1695 .a-350 000-400 000
Rahvaarvu tõusu ja langust mõjutasid näljahäda ja sõjad. Pikk rahuaeg soodustas sündimust, eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi sõjaväkke.
Eestisse tulid vene vanausulised, soomlased , lätlased.
4)Mõisad Rootsi ajal
U. 1000 mõisat.Era-ehk rüütlimõisad.Riigi-ehk kroonumõisad. Kirikumõisad e pastoraadid .Teraviljaeksport.Viinapõletamine. Talumaa kuulus mõisnikele, talupojad pidid maksma koormisi, vakuraamatud.Mõisamaade riigistamine- reduktsioon .
5)Talurahvas Rootsi ajal
Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Nad pidid tasuma koormisi ja need pandi kirja vakuraamatutesse. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust.Hiljem anti talupoegade olukorra parandmiseks välja õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata.(Rootsi valitsuse määrused)
6)Linnad Rootsi ajal
Domineerisid saksa kaupmehed.10 linna-Trt, Tln, Uus-Pärnu, Kuressaare, Valga, Viljandi, Paide, Narva, Rkv, Haapsalu. Hiljem lisandusid veel Võru ja Paldiski, kokku 12 linna.
7)Kaubandus
Välja-teravili, lina, kanep , laevaehituskraam-Madalmaadesse, Saksamaale.Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, suurenesid tollisissetulekud.
Sisse-Hispaani ja Pr. Sool, metall , soolaheeringas, tubakas , lukskaubad.
Sõbrakaubandus-igal talupojal linnas oma kaupmees , kellega äri aeti.
Kauplemiskohad olid maalaadad.
8)Esimesed manufaktuurid
Narva-vase-ja saeveski
Tln-paberimanufaktuur
Hiiumaa -Hüti klaasimanufaktuur
Räpina paberivabrik.
9)Vaimuelu.Luteri kirik Rootsi ajal.Miks see oli tähtis? Nõiaprotsessid.
Luteri piiskop Joachim Jhering. Hakati pidama eestikeelseid missasid.Edendati kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid.
10)Forseliuse seminar, miks see oli tähtis?
Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Talurahvakoolid ja eesotsas koolmeistrid.
11) TÜ asutamine
Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler . Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.
1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.(Gustavianovi akadeemia)
1802- TÜ taasaavati vene ajal.
1.dets. 1919-TÜ avati eestikeelse kõrgkoolina
12)Eesti keele grammatika ja piibli tõlkimine
1637-esimene eesti keele grammatika, Heinrich Stahl, sobitas eesti kelle saksa keele reeglistikuga.
1686-lõunaeestikeelne Uus Testament , Andreas Virginius ja poeg Adrian.
1693-Johann Hurnungi eesti keele grammatika, ladina keele eeskujul