Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rootsi aeg (5)

3 KEHV
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millal ja mis sündmustega algas Rootsi aeg?
  • Kuidas Rootsi ajal Eestit valitseti?
  • Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid?
  • Miks see oli tähtis?
  • Miks see oli tähtis?

Lõik failist

Rootsi aeg,
kordamisküsimused

1)Millal
ja mis sündmustega algas Rootsi aeg?

Liivi sõjaga, mille lõppedes
jäi Eestimaa Rootsi mõju alla. Sõlmiti Altmargi vaherahu(1629),
millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad
Rootsile.
Brömsebro rahu- 1645, Taani
loovutas Saaremaa Rootsile.
2)Kuidas
Rootsi ajal Eestit valitseti?

2 kubermangu, (keda valitsesid
kindralkubernerid)Eestimaa ja Liivimaa kubermang . Liivimaa
kubermang-Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Eestimaa kubermang-Põhja
Eesti. Olid ka rüütelkonnad.
3) Rahvastik Rootsi ajal(algul, lõpul) Mis sündmused mõjutasid rahvaarvu tõusu
ja langust? Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid?

1620 . a oli rahvvarv
Rootsi aeg #1 Rootsi aeg #2 Rootsi aeg #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 175 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tnzu Õppematerjali autor
1)Millal ja mis sündmustega algas Rootsi aeg?
2)Kuidas Rootsi ajal Eestit valitseti?
Rahvastik Rootsi ajal(algul, lõpul) Mis sündmused mõjutasid rahvaarvu tõusu ja langust? Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid?
4)Mõisad Rootsi ajal
5)Talurahvas Rootsi ajal
6)Linnad Rootsi ajal
7)Kaubandus
8)Esimesed manufaktuurid
9)Vaimuelu.Luteri kirik Rootsi ajal.Miks see oli tähtis? Nõiaprotsessid.
10)Forseliuse seminar, miks see oli tähtis?
11) TÜ asutamine

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
odt

AJALOO KT: KORDAMINE ROOTSI AEG

ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) Korraldasid maapäevi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud, nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 5) Posti teenistus 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid · 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 · 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike · 1630ndal hakati maid uuesti kasutusele võtma · 17

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Rootsiaeg

................................................................................................................................ 5 Luteri kirik Rootsi aja algul ......................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
4
doc

ajalugu - Rootsi aeg eestis

1. Rootsi suurriigi ajastu a) Suhted Venemaa ja Poolaga: · Karl IX ajal: suhted poolaga halvenesid; sõjas poolaga otsiti liitlast, milleks sobis venemaa; vene tsaar kutsus rootsit appi; rootsi võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa. · Gustav II Adolf ajal ­ 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. b) Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas: - Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel) - 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja

Ajalugu
thumbnail
16
docx

Rootsi aeg

Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629­1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide

Ajalugu
thumbnail
7
rtf

Eesti keskajal

LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Eesti varauusaeg

juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus. · Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560). · Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal ­ Koluvere lossi piiramine (okt 1560). · Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561). · Ülejäänud Liivimaa aadel, ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale. · 2 korda piirati Tallinna. d. Rüüstesõda: · Sõja uus periood Liivimaa jagamise pärast Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa vahel. · Sõja põhijõuks nn. mõisamehed ­ mõisaametnikud jt, kes raha eest olid valmis kõigeks ­ rüüstati põhiliselt vastase talupoegi. e. Liivimaa kuningriik: · Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna. · 1572-77 vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. · 1577 piirati 7 nädalat uuesti Tallinna, kuid edu ei olnud ­ ümberringi tegutsesid

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Varauusaeg Eestis

POOLA AEG 1561 Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi

Ajalugu
thumbnail
7
odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 1611­1632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel

Eesti ajalugu




Kommentaarid (5)

ivik profiilipilt
ivik: Lühike, kuid kokkuvõtlik.
17:14 06-11-2009
Ketus profiilipilt
Ketus: meeldivalt ülevaatlik
18:57 02-12-2009
Hendri profiilipilt
Hendri: Väga hea, aitäh :)
22:15 06-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun