Liivimaa, Jüriöö ületõus ja talupoegade elu (0)

1237 - Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest
1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa
1242 - Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt
23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus
1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni.
1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus.
1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused
Eesti keskaega nimetatakse:

• Feodaalse killustuse ajajärk
  
• Ordu aeg
  
• Vana-Liivimaa-aeg
  
• Eesti keskaeg
  

Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest.
Ordut juhtis ordumeister , kes allus Saksa kõrgordumeistrile.
Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond .
Ordusse kuulusid:
Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250
Poolvennad- sepad , pagarid jne
Preestrivennad- tegelesid ristimisega
Talupoegade kohustused:
Pidid tegema teotööd, algul mõni päev aastas- hiljem juba rohkem
Pidid üleval pidama preestrit
Pidid arvestama trahvidega
Talupoegade koormised:
Kümnis 1/10 saagist
Kirikumaks 1/100 saagist
Hinnus - kindel naturaalmaks, mida pidi maksma feodaalile (väiksem kui kümnis)
Taanlased olid esimesed, kes hakkasid ehitama linnuseid, kus elasid läänimehed, kelle ülesanne oli piirkonna kaitsmine, tekkisid ka Eesti aadlikud . Samuti olid Taani aladel esimesed mõisad
Liivimaa suhted naabritega:
Eesmärk võimu laienemine
Vaenlased: Pihkva , Novgorod ja Leedu
Käidi vallutamas naabreid, kuid Leedult saadi lüüa Karuse lahingus
Linnade teke:

• Loojad tõid kohale oma meistrid ja inimesed, kes hakkasid linna rajama
  
• Keeleks oli saksa keel
  
• Olid gildid (kaupmeeste ühing) ja tsunftid (käsitööliste ühing ja neil oma põhikiri ehk skraa )
  
• Elanikud oli:
  

• Taanlased
  
• Sakslased -kõige rohkem
  
• Venelased
  
• Rootslased
  
• Eestlased (äärelinnades ja olid teenindajad ja tegid töid, mida linnaelanikud ei teinud)
  

Jüriöö ülestõus

• Eestlased tahtsid saada tagasi oma vabadust, mis kaotati 5 põlve tagasi
  
• Algas tulesüütamismärguandega 23. Aprill 1343 öösel, millega laastati kogu Põhja-Eestit
  
• Ordu sekkus sündmustesse, kuna nägi selles ohtu endale ja ta sai sekkuda Põhja-Eesti asjadesse, esitledes end Saksa kaitsjatena.
  
• 4. Mail läksid kuningad läbi rääkima Paidesse ja nad tapeti ja see halvas ülestõusjate sooritusvõimet. Ülestõus suruti maha. 1346 müüs Taani oma alad Saksa ordule. Eestlased kaotasid relvakandmise õiguse.
  
• 
  

Mõisad ja talurahva elu:
Mõisaid oli ~1000 kokku
Põllumajandusühiskond- talupoegi 93% , samuti hakkas tõusma rahvaarv, kuna elatustase paranes. Eestimaal oli elanikke umbes 150-180 tuhat , Soomlasi 50 000, leedulasi 170-190 tuhat. 3 sajandi jooksul kasvas rahvaarv 2 korda Eesti ja Leedus, kuid Soomes 4-5 korda.
Rannakülades oli levinud hülgepüük ja kalapüük ning karjakasvatus . Tekkis rannarootslaste asustus. Maaisandad andsid palju õigusi rootslastele.
13-14 sajand oli eestlased vabad kuni Jüriöö ülestõusuni.
Talupoegade liigitus:

• Adratalupojad- rikkust arvestati adramaade järgi. Talupojal oli ½-5 adramaad (1 adramaa = 1 adraga haritav maa ja 1 adramaa= 8-12ha)
  
• Vabatalupojad - nad tasusid rahas oma makse ja olid teotööst vabad
  
• Maavabad - eliitklass, kes said talud läänikirja alusel, ei kandnud koormisi, kuid sõjakorral pidid teenima feodaali ratsaväes.
  
• Üksjalgade kiht- need talupojad, kes ei mahtunud talusse ära (moodustusid noorematest poegadest)
  
• Trääl ehk ori- Sõjavangid, võlgnikud, surmanuhtlusest vabaks ostnud inimesed.
  

Mõisad oli talud, kuid suuremad kui talupoegadel.
Mõisnikud käisid Idamaades ja kuna nad tahtsid samuti hakata elama nii nagu seal aga selleks oli vaja raha, siis koormised tõusid.
Maapäev-otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse, tehti seadusi talupoegade pagemise eest. Oli esindatud 4 seisust:

• Riia peapiiskop ja muud vaimulikud
  
• Ordumeister ja muud orduametnikud
  
• Vasalkondade esindajad
  
• Linnade esindajad
  

Meespäev- koguneti vasallide siseküsimuste lahendamiseks
Linnadepäev- linnaametnikud kooskõlastasid oma huvisid
Wolter von Plettenberg - tugevaim ordu juht ja hea diplomaat
Linna ja kaubandus:
Linnaõigused:

Lübecki õigus- Tallinn, Narva, Rakvere

Riia linnaõigus- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu

Nn. Piiskopiõigus- Haapsalu, Vana-Pärnu
Linna juhtis Raad Raekojas. Raes oli 24 liiget (12 istuvat liiget ja 12 puhkavat liiget). Rae liikmeteks valiti rikkaid ja kaupmehi.
Rae koosseisu kuulus veel 4 bürgermeistrit ja sündik, kes tundis õigusteadust, maahärrat esindas linnafoogt.
Rae ülesanded:

• Puhtuse hoidmine
  
• Rahu ja heakorra tagamine
  
• Sissetulekute eest hoolitsemine
  
• Pidi soodustama kaubandust
  
• Kaitsma linna huve suhetes teiste linnadega
  
• Kandma hoolt kirikut eest
  
• Hoolitsema koolide eest
  
• Hoolitsema vaeste ja tõbiste eest
  
• 
  

Mõisate tüübid:

• Era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa aadlikele
  
• Riigi ehk kroonumõisad- riik rendib mõisad riigiteenistused olevatele aadlikele, kellel pole mõisa
  
• Kirikumõisad ehk pastoraad- annab toitu kirikuõpetajale ja tema perele
  
• Linnamõisad- Tallinn, Tartu, Pärnu neil olid olemas oma mõisad.
  
• Rüütelkondade mõisad- olid ühiskasutuses
  

Mõisates majandati teraviljaga ( rukis , oder )
18 sajandil sai oluliseks viina põletamine, kuna viina hind oli vilja hinnast 2 korda kallim.
1/3 teraviljast põletati viinaks ja ainult mõisnik võis põletada.
Talupoegi oli ~40 000
Talupojad kasvatasid vilja, lina herneid , naerist ja musta villaga lambaid , kitsed, sead, kanad ja härg.
Suvel toodi Tallinna sadamasse soola, mis talvel laiali veeti üle kogu eesti, samuti mööda Emajõge pidi ka Venemaale ja kasutati hobuseid. Kirikus käidi hobustega .
Rootsi ajal pandi vakuraamatusse kirja talusuurus ja töölisvõimeliste inimeste arv
Inimeste täpsed andmeid saadi kirikuraamatutest.