Mõisate ajalugu (0)

Eesti kultuurilugu

(ehitusmeistrid). Mõned linlased pidasid kariloomi, keda päeval linnast välja karjamaale aeti. Põldu harisid linlased harva, küll aga oli paljudel aedu linnas või linna lähedal. Kaitseks olid linnal harilikult müürid ümber ja seda silmatorkavat iseärasust peetigi linna tunnuseks. Maalisteks asulateks olid tollal külad ja mõisad, üksiktalusid leidus harva. Mõisad tekkisid Eesti aladele pärast Eesti alade vallutamist 13. sajandil. Kiiremini hakkas mõisate arv kasvama alates 15. sajandist. Mõisamajandus kujunes peamiseks maamajanduse vormiks. Maaelanikele tähendas see sunnismaisuse ja pärisorjuse teket. Talupojad elasid harilikult koos külas, põllud, karjamaad ja heinamaad olid väljaspool küla. Mõisate silmapaistvam osa oli mõisnikupere uhke elamu, samuti kõrvalhooned. Kuid mõisas elas ka mitmeid mõisaametnikke, teenreid (toapoiss,aednik jt), nii et ka mõis oli võrdlemisi suur asula.