Eesti ala valitsejad 14.-18. sajandil (0)

Eesti ala valitsejad 14.- 18. Sajandil
14. - 18. Sajandite jooksul kuulus Eesti nii Vene, Poola, Rootsi kui ka Saksa võimu alla. Tänu sellele Eesti killustati ja valitsejad valmistasid siin oma muudatusi ning muutsid kohalike elanike elu täielikult. Arutluses annan ülevaate olukorrast Eestis sajandite kaupa.
14.-15. Sajandil kuulus Eesti sakslastele, ning maa oli täielikult killustatud. 1346. Aastaks sai tugevaimaks ja kõige suuremaks Vana- Liivimaa Saksa ordu Liivimaa haru. Võimu tipus seisis Liivi ordumeister. Paavst pani ametisse piiskopid ja maaisandad . Piiskopkondi oli tollel ajal neli. Nendeks olid: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond . Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks, kuhu olid rajatud eramõisad. 14. Sajandil olid väga tähtsal kohal linnad ja läänimehed. Oluline roll oli ka kolmel Liivimaa linnal: Tartus, Tallinnal ja ka Riial. Peamisteks kaubalinnadeks said Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Narva.
Siit näeme, et Eestlased olid peamiselt talupojad ja nendega manipuleeris Saksa ordu. Eesti ala oli täielikult killustatud, ning jagunes mitmeteks piiskopkondadeks. Tollel hetkel muutus talupoegade elu ülimalt raskeks. 15. Sajandi lõpuks tekkis pärisorjus.
16. Sajandil oli väga raske aeg, kuna mitmed riigid võitlesid omavahel, et vallutada Eesti ala. 1562 . Aasta lõpuks oli Eesti ala jagunenud Rootsi, Poola, Taani ja Vene võimu vahel. Põhja-Eesti kuulus täielikult Rootsi võimu alla. Ida-Eesti Vene võimu alla, ning Lääne-Eesti Taani võimu alla. 1563. Aastal hakkas kolme kuninga aeg. See tähendas seda, et kolm riiki said endale tükikese Eesti alast, nimelt: Põhja- ja Lääne-Eesti kuulus Rootsi riigile, Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile. Poola võimu ajal jagunes maa presidentkondadeks, hiljem aga vojevoodkondadeks. Rootsi võimu teostajaks oli Eestimaa rüütelkond. Sellega kehtestati luterlik kirikukorraldus. Taani võimu ajal rüütelkonna positsioon Saaremaal kindlustus . Rootsil oli ka võimalus vallutada Saarema enda riigile, kuna Taani kuningas ei jälginud ja ei hoidnud oma ala.
Võime öelda, et Eesti ala jaotati kolme riigi vahel ära, ning igal riigil oli oma alal omamoodi korraldus ja seadustik.
17. Sajandil oli Eesti ala jagatud kaheks: Liivimaa kubermangu, ning Eestimaa kubermangu vahel. Rüütelkonnal oli siiani suur roll Põhja-Eesti poliitikas. Loodi ka Liivimaa kindralkubermangu koht. Esimeseks kuberneriks oli Johan Skytte. Esialgu asus keskus Tartus, hiljem aga Riias. Rüütelkondade omavalitsusorganiks olid maapäevad. Eesti alal hakkasid toimuma suured läänistused, tänu millele osad linnas kaotasid omavalitsuse ja läksid kergelt aadlike võimu alla. Omavalitsuse säilitasid linnad: Tartu, Tallinn, Narva ja Pärnu. 17. Sajandi lõpuks oli kogu Eesti ala Rootsi võimu all, ning Narva linnast sai tähtis kaubalinn.
Järelduseks saab öelda, et Rootsi saavutas edukalt oma tahtmise, ning see tõi kaasa selle, et talupojad pandi mõisnikust isiklikku sõltuvusse. Hakati arendama talupoegade harimist, ning 1632. Aastal avati Tartu Ülikool.
18. Sajandil oli Eesti ala ülenisti Vene võimu all. 1710-ndast aastast oli Eesti ühendatud Vene keisririigiga. Toimus suur muutus, nimelt, Põhja-Eesti kuulus Eestimaa kubermangu ja Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangu. 1710. Aastal kinnitati Eestimaa rüütelkonna ja Liivimaa rüütelkonna eriõigused. Taastati Rootsi ajal riigistatud mõisad ja baltisakslaste laiad privileegid . Eestlaste õigused suruti maha pärast seda, kui algas Katariina II aeg. Eesti alal oli kõige rohkem rüütlimõisaid, mis kuulusid baltisakslaste mõisnikutele ja ka kroonumõisad. Eraldi neist olid ka veel kirikumõisad ehk pastoraadid . Tähtsaks väljaveo artikliks oli teravili. Eestis oli üle 40 000 talu, mille põldudel kasvasid erinevad kultuurtaimed, nimelt: hernet, lina, naeris ja teravili. Peamisteks loomadeks olid sead, kanad, lambad ja kitsed.
Talurahvas oli 18. Sajandil väga vaene, ning pidid tegema rasket põllutööd mõisate põldudel. Tekkisid ka uued mõisatüübid. 14. Ja 18. Sajandite vahel oli Eesti ala paljude riikide võimu all, ning iga riik jättis ka suure jälje Eesti ajalukku. Talupojad pidid kannatama nälga ka pikki sõdu.