Rootsi aeg Eestis (0)

Rootsi aeg Eestis (Õpik ptk 15-19 + tunni-ja lisamaterjalid)
1. Millal ja milliste lepingutega läheb Eesti ala 17. sajandil Rootsi võimu alla? Selgita sisu.-1629 Altmargi rahuga, loobus Poola oma valdustest Lõuna-Eestis; 1645Brömsbere rahuga loobus Taani oma valdustest Saaremaal. Eestis; 1649 sõlmiti Brämsebro rahu-Taani loobus oma valdustest Saaremal; 1660 Oliwa rahu-Ruhnu saar Rootsile; 1661Kärdla rahu-Lõpliku Rootsi võimu kehtestamine Eestis.
2. Iseloomusta Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.-Eesti ala oli jaotatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermang ( Harjumaa , Läänemaa , Virumaa,Järvamaa) ja Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa kuulus küll Liivimaa kubermangu, aga tal olid mitmed eriõigused-oma asehaldur , rüütelkond ,erinev maksusüsteem ja kirikuvalitsus.
3. Mis on rüütelkond ning kuidas olid rüütelkonnad üles ehitatud Eesti- ja Liivimaal 17. sajandil?-Rüütelkond on kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eesti alal tegutsesid Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütlekonnad, mille ül oli kaitsta rüütlekonna liikmete õigusi Rootsi riigivõimu ees, lahendada kohalike küsimusi . Rüütlekondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaal
4. Milline roll oli Eesti ala valitsemisel oli kindralkuberneril, milline rüütelkondadel? Kumb-
võimuinstants oli sinu arvates kohalikus valitsemises olulisem? Põhjenda .- Kindralkuberner oli kõrgem sõjaväe juht kubermangus ning kogus ja kontrollis maksude laekumist. Rüütelkondade ül oli kaitsa rüütelkonna liikmete õigusi Rootsi riigivõimu eest ning lahendada kohalikke küsimusi. Ma arvan, et rüütelkonnad olid olulisemad, sest rüütelkonnad seisid inimeste õiguste eest ning lahendas tekkinud küsimusi
5. Miks toimub Eesti-ja Liivimaal aadelkonna võimu tugevnemine 17. sajandi keskpaigaks?- Sest riigimaa vähenes pidevalt(müümise tulemusena, maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest?
6. Millise Rootsi kuninga ajal ja miks viidi Eesti-ja Liivimaal ellu mõisate reduktsioon ?-Karl XI ajal. Rootsi riik soovis täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat; soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks
7. Mis olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile?-Riigi jaoks:tulud kasvasid järsult. Aadli jaoks:kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle; suhted aadli ja Rootsi riigivõimu vahel halvenesid; talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord paranes
8. Seleta mõisted: rüütlimõis ; kroonumõis ; pastoraat .-Rüütlimõisad:eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
Kroonumõis-riigimõisad, mida riik rentis pikemaks või lühemaks ajaks välja riifiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud
Pasoraat-kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad nin andsid elatist kirikuõpetajale
9. Mis põhjustas mõisapõldude laiendamise 17. sajandi keskpaigaks?-Kõrged viljahinnad; mõisnike soov suurendada oma tulusid; vähene saagikus, mille põhjustas põldude kasin väetamine
10. Millised olid talupoegade peamised koormised 17. sajandil? Selgita.-Teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks; abitegu ehk hooajalised tööd mõisas; mõisavoorsi käimine; naturaalandamid; rahalised koormised
11. Miks halvenes talupoegade olukord enne mõisate reduktsiooni?-Rootsi riik kinnitas 17.saj keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse; kasvav eramõistae arv(eramõisates olid koormised normeerimata); mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade koormised
12. Kuidas muutis mõisate reduktsioon talupoegade majanduslikku ja õiguslikku olukorda?-Alustati põhjalikku riigimaade kaardistamist; koormiste määrad pandi kirja vakuraamatutes; keeelati anda ihunuhtlust taluperemeestele; talupoegadele anti õigus kaevata rentniks kohtusse kuni kuningani välja; keelati talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmise ja maade mõisastamine
13. Mis muutus linnade õiguslikus seisundis varauusajal? Mis oli muutuste põhjuseks?-Kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametike linnavappidega. Muutus tänu asehalduskorra kehtestamisele
14. Miks toimus 17.sajandil Tartu ja Viljandi linna allakäik?-Tartu ja Viljandi jäid põhilistest kaubateedest eemale. Pärnust Viljandisse läbi Tartu viinud jõgi ei olnud maa kerkimise tõttu laevatatav
15. Miks arenesid kiiremini just Narva ja Tallinn?-Narvast kulges kaubatee piki Narva jõge Novgorodisse, Pihkvasse ja Moskvasse. Tallinna kaudu vahendati Venemaalt Lääne-Euroopasse laevamaterjali, karusnahka ja metsasaadusi. Tallinnasse veetud sool, vürstid toimetati edasi Soome ja Venemaale
16. Mis olid Rootsi ajal peamised välja- ja sisseveoartiklid Eesti- ja Liivimaal?- Väljaveokaubad:teravili, laevaehitusmaterjal, lina, kanep , nahad. Sisseveokaubad :sool, metalltooted , luksusesemed, vürtsid , alkohol, tubakas ja puuviljad
17. Mis on manufaktuur ?-Suurettevõtted, ku toimus tootmine käitöö abil ning seal töötasid palgatöölised
18. Millistes valdkondades esimesed manufaktuurid tegutsesid?-Ehitusmaterjalid, klaasimanufaktuurid
19. Miks enamus esimestest manufaktuuridest rajati just Narva?-Narva oli kaubanduse sõlmpunktiks, rahvaarva oli piisavalt suur ning Narva oli geograafiliselt soodsas kohas
20. Miks oli Rootsi keskvõim huvitatud luteri usu juurdumisest Baltikumis? Milliseid jõupingutusi
selleks tehti? Too näiteid ja selgita.- 20.Et saaks Rootsi võim juurduda. Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist;parandati kirikuõpetaja haridustaset; üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule(emakeelne jumalateenistus, talupoegade kaasamine kirikutöösse); korraldati nõiaprotsesse võitluseks talupoegade hulgas levinud väärusu nähtustega
21. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest?-Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et iga inimene saab õndskas tänu usule , seadis eesmärgiks õpetada iga inimene piiblit lugema
22. Anna hinnang B.G. Forseliuse tegevusele Eesti kultuuriloos .- Forselius on talurahakoolide rajamise poolest väga tähtsal kohal. Tema korraldas esimese seminari , kus õpetas talupoistele selgeks lugemise ning ka andis algteadmisi usuõpetusest, rehkendamisest, saksa keelest ja raamatukõitmisest. Tublimad võisid asuda tööle koolmeistritena kihelkonnakoolides. Käis ka oma kahe õpilasega kuninga jutul ning kuninga oli nõusolekuga võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister
23. Millised probleemid ilmnesid seoses eestikeelse kirjasõna väljaandmisega 17. sajandil? Kuidas
neid probleeme püüti lahendada?-Ei osatud lugeda eesti keelt, sest nad ei valdanud seda hästi- haridus oli halb.Puudusid eesti keele reeglid. Loodi koole ja seminare ning tehti ka Uus Testament
24. Miks rajati Rootsi ajal Tartusse ülikool?-Et kindlustada Rootsi riigivõimu Liivimaal ning õppimine Saksamaal oli sõja tõttu pea võimatu. Tartu valiti geograafiliselt heaks aukohaks ning võib ka öeldaa, et taheti vastu astuda katolikule õppeasutustele
25. Iseloomusta lühidalt õppekorraldust Tartu Ülikoolis 17. Sajandil.-Seal oli neli teaduskonda:usu-, õigus-, arsti- ja fillosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Õpilasi oli seal keskeltläbi sadakond
26. Milline roll on Eesti ajaloos järgmistel isikutel? Johann Reinhold von Patkul ; Joachim Jhering;
Heinrich Stahl; Johann Hornung; Johann Skytte. Kirjelda nende peamisi saavutusi-
Johann Reonhold von Patkul tõusis reduktsiooni eel Liivima aadlipoistsiooni juhiks.1694 anti ta koos oma kaaslastega mässu õhutamise eest kohtusse ning ta mõisteti surma. Ta suutis põgeneda ja temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. Kättemaksuks saatis kuningas laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile
Joachim Jhering andis välja eimese eestikeelse aabitsa ning töötas välja ajastule iseloomuliku range kirikukaristuse süsteemi(kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitmesugused rahatrahvid jm)
Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, kus sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga, mis jäi aga rahvakeelest kaugele. 1630 ilmunud mitmeosalises käsiraamatus avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara( lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid ja teisi riiklike talituste tekste )
Johann Hornungi esimene ladinakeelne eesti keele grammatika ilmus 1693. Seal oli märksa rohkem arvestatud eesti keele eripäraga ning see reeglistik on tuntud kui vana kirjaviis, mis oli kasutusel kuni 19.sajandi keskpaigani
Johann Skytte tegi ära tegeliku töö Tartu Ülikooli asutamisel, mis avas uksed 1632 aastal