Ajaloo kontrolltöö konspekt

Saron, Ranal

Ajaloo kontrolltöö konspekt (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Muinasaeg ehk esiaeg , ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul.
Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani.
Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel.
Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp.
Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani.
Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade.
Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni.
Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus , kalevipoja linnus ja ringvall linnus.
Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga.
Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks.
Läänimees- Linnustes elavad rüütlid , kellele lasus maa kaitse.
Kümnis- protsentuaalne andam
Hinnus - kindla suurusega andam
Rüütelkond - oma huvide kaitseks ühinenud vasallid.
Maapäev - 1420.a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi.
Linnadepäev- hakati korraldama 14.saj keskpaigast Liivimaal, arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi .
Adratalupoeg- arvukaim kiht, pidid maksma maaisandatele või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi.
Üksjalg- adratalunike pojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid.
Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad .
Vabatalupojad- need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud.
Vabadik- maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad.
Sunnismaisus - Talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge.
Pärisorjus- talupoeg oli mõisniku isiklik omand.
Teoorjus- ehk teorent , kus talupoeg pidi oma vahenditega oma maa eest tasumiseks osa nädalast mõisa jaoks tööd tegema.
Tsunft- käsitööliste vennaskond.
Gild - suurgild ühendas linna kaupmehi ja väikegild linna käsitöölisi ühendav.
Hansaliit- 13.saj- 17.saj kaubandus ja poliitiline liit.
Luterlus- kristlik konfenssioon, mis sai alguse Martin Lutheri tegevusest protenstantliku reformatsiooni algatajana.
Katoliiklus- usutunnistus , mis tunnistab paavsti oma vaimuliku peana.
Klooster - kiriku asutus, mille moodustavad Jumala kartlikud inimesed, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning andnud selleks vastava tõotuse.
Liivi sõda- koondnimetus Vana-Liivimaa aladel aset leidnud relvakonfliktidele 1558-1583 aastatel.
Põhjasõda- 1700-1721, Läänemerel Rootsi, Venemaa, Taani ja Saksimaa vahel aset leidnud sõjaline periood.
Reduksioon- riigistamine, oma maa/riigi tagasivõtmine.
Restitutsioon - maa/riigi tagasi andmine endisele omanikule.
Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad.
Balti erikord- Eesti-, Liivi-, Saare-, ja Kuramaal baltisaksla aadli omavalitsussüsteem .
Asehalduskord- 1783 a. baltikumile laiendatud uus halduskord .
Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud maks, mida pidid maksma mõisnikud iga talupoja eest.
Hingeloendus - Katariina II poolt korraldatud isikute loendus.
Rüütlimõis - eramõisad, kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele.
Pastoraat - Kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele.
Suitsutuba- Eestlaste elamu, palkidest hoone, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga.
Rehielamu- Eesti talu tähtsaim hoone, levis hiljem ka mõnede naaberrahvaste juurde.
Manufaktuur- 17.saj Eestis asutama hakatud käsitöölisettevõtted.
Vastureformatsioon - katoliiklik reformatsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe teket.
Hernhuutlus - pietistliku ideede vennastekogudus.
Pietism - usuvool, mis oli Luteri kiriku vastu.
Estofiil- Eest keelt ja kultuuri harrastav inimene.
Magasiait- viljavaru, kust talupojad said hädaaegadel laenuvõtta.
Nekrutikohustus - venemaa poolt kehtestatud kohustus, et iga sõjavägi pidi annetama teatud arv sõdureid vms. (ei ole väga kindel selle mõiste sõnastuses)
Kroonumõis – e. riigimõis , oli riigi omandusse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud ametnikud.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ranal Saron Õppematerjali autor

Gümnaasiumi ajaloo kontrolltöö konspekt.

muinasaeg uusaeg keskaeg ajalugu kontrolltöö põhjasõda liivi sõda teoorjus reformatsioon talupoeg liivimaa saksimaa kirikulõhe baltisaksa

Sarnased õppematerjalid

doc

11. klassi kokkuvõte

aastetl, rajaja oli Juhan Leimberg. Sihiks oli oma rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. · Estofiilide liikumine: 18.sajandil. Estofiilidele pakkus huvi eksootilised ja väikerahvad. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. Fr.R.Faehlmanni eestvedamisel loodi Tartus 1838.aastal Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärk oli edendada rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. 1842.aastal loodi Tallinnas Eesimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg", mille rahvaväljaanne ilmus 1863.aastal. Haritlased, kes leidsid teenistuse Venemaal:Johann Köler(kuulus maalikunstnik) ja Philipp Karell(arst, hiljem Nikolai I ja Aleksander II ihuarst). 23. RAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTUSAEG EESTIS

Ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR

Ajalugu

pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - polii

Eesti uusaeg

doc

Eesti ajalugu

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele

Ajalugu

docx

Eesti Uusaeg

midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline

Ajalugu

doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

alana Rootsi võimu alla. Algab Rootsi aeg Gotthard Kettler uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga Ivo Schenkenberg Eesti mässajate juht Stefan Batory Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta Rahvaarvu suured muutumised: *1550 250 000-300 000 inimest, 1620 120 000-140 000 inimest Liivi sõda, katkuepideemia, näljahäda *1695 400 000 inimest, 1698 330 000 inimest Senise ajaloo suurim näljahäda, ikaldus *1698 330 000 inimest, 1712 170 000 inimest Suur katk, Põhjasõda, näljahäda Rootsi aeg (17.saj.II pool-Põhjasõda) Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubemang(Tallinn) Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa Liivimaa kubermang(Riia) Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Maapäevad keskeltläbi iga 3 aasta tagant

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

1524.aasta september pildirüüsted Tallinnas 1525.aasta jaanuaris pildirüüsted Tartus M. Hoffmann Hävitati liigne luksus, reliikviad, pildid Liivi sõjani nn usurahu, mil tagutsesid nii katoliku kui ka luterlus. 1525.aastal Liivi ordu iseseisvus Sõjaline võimsus vähenes 1525. esimene katekismus 1535.aastal Wandrat-Koelli (koelli tõlkis eesti keele) katekismus 1578.aastal Balthazar Russowi kroonika. Eesti ajaloo tähtsaim allikas, kus arvustas aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele Hilary Karu 22 D 11 EESTI AJALUGU EESTI VARAUUSAJAL 1558-1583 Liivi sõda 1583-1627/1645 kolme kuninga võim 1583/1627/1645-1710 Rootsi aeg 1700-1710/1721 Põhjasõda 1710/1721-1917 Vene aeg 1783-1796 asehalduskord

Ajalugu

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini

Eesti ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Ajaloo kontrolltöö konspekt (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11. klassi kokkuvõte

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Eesti Uusaeg

Eesti ajalugu

Eesti Uusaeg

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Eesti ajalugu

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti