Kontrollöö ajaloos teemal varauusaeg Eestis (0)

Varauusaeg
1.Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale?(2p)
Tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum vahendajaks Lääne- ja ida-Euroopa vahel. Liivimaa naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes üha enam huvitusid oma mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Maha ei jäänud ka Taani ja Rootsi, kes mite vähem olid sellest piirkonnast huvitatud.
2. Liivi sõjas osalejad. Milliste tulemstuga lõppes liivi sõda?(6p)
Poola-oli pikemat aega konkurentsis ülevõimu pärast Liivimaal, kuid lõpuks jäi kaotaja rolli.
Venemaa-sõja alguses oli väga edukas, kuid ei saanud vastupanu osutada Rootsi pealetungile.
Rootsi- kasutas ära Poola ja Venemaa vahelisi kokkupõrkeid ning vallutas kogu Liivimaa.
Taani- valitses pikkalt saartel, kuid oli lõpuks sunnitud rootslastela kaotama.
3.Seleta mõiste Rootsi aeg. Tooge positiivseid ja negatiivseid näiteid sellest perioodist, nii talupoegade kui ka aadlike suhtes.(6p)
Rootsi aeg oli periood, millal Liivimaa kuulus Rootsi valduste hulka.
Talupoegadele positiivsed muutused seati sisse vakuraaamatud, talude kasutamise päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale, keelati karistamisõigus. Negatiivseteks muudatusteks olid talupoegade muutmine sunnimaisteks pärisorjadeks ning rasked kohustused mõisa ülevalhoidmiseks.
Aadlike jaoks oli positiivseks küljeks talupoegade mõisnikule kuuluvus ja piisavalt suured maksude laekumised ning negatiivseks oli reduktsioon ning kohustus maksta riigile makse maa rentimise eest ja igalt tööjõuliselt talupojalt.
4. Iseloomustage Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.(2p)
Maa jagati kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner , kes tegutses koos teiste ametnikega ning kohalike küsimuste lahendamisega ja aadli õiguste kaitsmisega tegelesid rüütelkonnad.
5. Põhjasõda- daatumid , osalenud riigid ja nende juhid, lõpptulemus.(7p)
Põhjasõda 1700-1721. Venemaa: Peeter I, Poola: August II Tugev,Taani: Frederik IV, Rootsi: Karl XII.
Sõja võitis Venemaa vallutades kogu Liivimaa, tõrjudes välja Rootsit.
6. Seleta mõiste balti erikord. Kellele oli selline kord kasulik?(3p)
Balti erikord- Balti aadli ja linnade seisuslikud privileegid Vene impeeriumi koosseisus . Selline kord oli kasulik eelkõige baltisaksa aadlile, kellel oli võimalus piiramatult teostada võimu. Samas säilitas balti erikord siinset kultuuri ja võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga.
7. Andke hinnang Katariina Ii aegsetele ümberkorraldustele Baltikumis. Kas neid võib pidada pigem positiivseteks või negatiivseteks?Miks?
Katariina II muudatused olid pigem positiivsed: kergendati talurahva olukorda, edendati kooliharidust, võrdsustati mõisnike õigused ja kodanikuõigused kõigile majaomanikele, linaduumasse valiti esindajad. Üldisellt toimus riigikorralduse demokraatlikumaks muutmine.
8. Seletage mõiste mõis. Nimetage erinevaid mõisa liike?(4p)
Mõis on suur maavaldus , mis on suunatud põllumajandusliule tootmisele, kuulub mõisnikule.
Rüütlimõisad ehk eramõisad,kroonumõisad ehk riigimõisad ja pastoraadid ehk kirikumõisad.
9. Millist tähtsust ajalooallikatena omavad tänapäeval adramaadekomisjonide ja hingeloenduste materjalid? Millised oskusi on vaja, et osata neid kasutada? Kus need materjalid asuvad?(3p)
Need ajalooallikad on olulised asustuse püsivuse ja täiendavalt eestlaste suguvõsade uurimisel . Tänapäeval võib leida Rahvusarhiivides nin gnede lugemiseks on vaja osata alamsaksa keelt.
10. Mis muutus Eesti- ja Liivimaa kaubanduses võrreldes keskajaga.(4p)
Vähenes transiitkaubanduse tähtsus,kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte, loodi sõbrakaubanuse põhimõte, arenes salakaubandus ning kogu sisekaubandus koondus linnadesse.
11. Mis on sõbrakaubandus?(1p)
Sõbrakaubanduse põhimõte põhineb talupoja koostööle enamasti kindlale linnas tegutseva kaupmehega.
12. Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos?(2p)
Tekkisid uued ordud kohu kaasati ka eestlasi, avaldus eriti suur mõju haridusele. Asutati gümnaasium ja tõlkide seminaar. Omakorda võti protestantlik kirik üle katoliku kiriku nõiajahi.
13. Miks oli Rootsi keskvõim huvitatud luteri usu juurdumisest Baltikumis? Milliseid jõupingutusi selleks tehti?(3p)
Rootsi võim soovis usu abiga kindlustada oma võimu Baltikumis. Selleks ehitati üles uued kirikud, seati sisse range kirikukaristamise süsteem ja alustati koolmeistrite koolitamisega.
14. Täida tabel.(9p)
Pietism
Hernhuutlus
Rationalism
Kelle hulgas levis
Kirikuõpetajate hulgas
Rahva hulgas eelkõige talupoegade seas
Pastorkonnas
Tähtsamad põhimõtted
Luteri kiriku konservatismi vastu, usuelu elavdamine
Usuvagadus, alandlikkus , sotsiaalne võrdlus ja vendlus
Kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, propageeriti elutarkusi ja kasulike teadmisi
15.Mis toimus neil aastail?(3p)
1684- asustati koolmeistrite kool, nn Forselliuse seminar
1632- Tartu ülikooli avamine
1739- ilmus eestikeelne Piibel
16. Kes nad olid ja millega jalukku läksid?(12p)
Browne-Riia kindralkuberner,kes oli Katariina II aegse Balti poliitika elluviija
B.G Forselius- oli koolmeistrite väljaõpetaja rahvakoolmeistrite seminaris
B.Russow- Pühavaimu koguduse pastor , "Liivimaa kroonika" autor.
J.Skytte- liivima kindralkuberner, kes tegi suure töö ära ülikooli avamiseks.
A.T.Helle- Jüri kiriku õpetaja, kes andis välja esimese eestikeelse Piibli
17. Milliste eesti linnadega on tegemist?(6p)
Reval- Tallinn
Fellin- viljandi
Wesenberg- Rakvere
Dorbat- Tartu
Hapsal- Haapsalu
Arensburg- Kuresaare