Nüüdisühiskond (2)

ea1. NÜÜDISÜHISKOND
Nüüdisühiskonda iseloomustavad:
1. tööstuslik kaubatootmine
2. rahva osalemine valitsemises
3. vabameelsuss inimsuhetes ja vaimuelus
Nüüdisühiskond kujunes 19.saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt.
Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine.
Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) –oluline pöördepunkt maailma ajaloos.
Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid.
Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris:

Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses )

Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv

Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonnad ei ela koos)

Majandusliku jõukuse jagunemine (ühed võidavad, teised kaotavad )
Poliitilised teooriad kapitalismi arengust.
Ühiskonna uurimine muutus populaarseks ja elulähedasemaks.
Tekkis poliitökonoomia- majandusteaduse osa, mis käsitleb majanduse arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna arengu astmetest.
Rajajad Adam Smith ja David Ricardo (inglise teadlased)- uurisid turumajandussuhteid.
Väitsid:
1. rikkuse allikas on inimese töö
2. riik ei tohi sekkuda majanduse toimimisse
3. mida paremini läheb üksikindiviidil, seda paremini läheb ühiskonnal kui tervikul.

• seega lõid kaasaegse liberalismi aluse.
  

Karl Marx rajas kogu tööstusühiskonna analüüsi majanduse analüüsile. Kritiseeris teravalt tööliste (proletariaadi) olukorda, kuid tema üldine hinnang kapitalismile oli pigem positiivne.
Heaoluriik .
Tööstuspöörde tagajärjel kujunes välja eriline ühiskonnakorralduse tüüp: heaoluriik(toimus riigi funktsioonide oluline laienemine- varem tegeles riik vaid korra ja kaitsega)
Heaoluriik on riigikorraldus, mis tugineb majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidele, et parandada inimese toimetulekuvõimalusi, kaitstes neid tururiskide eest ja leevendades elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske.
Enamasti tähendab see aktiivselt majandusse sekkuvat riiki, mis jagab maksupoliitika abil ümber tulusid ning korraldab haridust ja tervishoidu . Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse alati poliitiline õiglus.(Siit vaidlused liberaalide /näit. Reformierakond/ ja sotsialistide vahel)
Algselt toetati vaid vaeseid ja töövõimetuid, hiljem ka tööjõulisi(tööpuudus, haigused, laste koolitamine )
Heaoluriigil on 2 tunnust:

Toimub ressursside(eeskätt raha) ülekandmine ühest valdkonnast teise /siit termin ülekandeühiskond)

40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri
Siit küsimus- kas Eestis on tegemist heaoluühiskonnaga, põhjenda.
Heaoluriigi põhimudelid:

Konservatiiv- korporatiivne mudel. Ajalooliselt vanim alus pandi Bismarcki Saksamaal.
Suunatud palgatöötajatele(mitte ülalpeetavatele või tõrjututele) Kindlustushüvitise suurus muutub vastavalt elualale ja kvalifikatsioonile. Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud. Vanurid ja lapsed on pigem pere mure. Hooldekodud valdavalt tasulised. Näide: Saksamaa, Belgia’

Sotsiaaldemokraatlik mudel. Hüvesid püütakse jagada kõigile, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on tagatud kõigile. Heaolu pakkuja on riik. Kõrge maksukoormus . Samas pakutakse toetust kõigile- ka näiteks väga jõukate perede lapsed saavad lastetoetust või vanurid vanaduspensioni. Näide: Skandinaavia maad, Suurbritannia

Liberaalne mudel. USA. Riigilt saavad abi vaid vaesed ning pensionärid. Riik ei näe oma ülesandena mitte heaoluteenust vaid kõrge tööhõive tagamist ja konkurentsi kindlustamist kõigis sfäärides (ka hariduses ja tervishoius ) Madalad maksud . Inimestele jääb raha, et ise otsustada oma tuleviku ja kindlustatuse üle. Moto :igaüks on oma õnne sepp . Mudel pole suutnud leevendada vaesust : USA-s üle 10% elanikest allpool vaesuspiiri)
Heaoluriigid kujunesid pika aja jooksul, edenemise periood: 1950.-1970.
Tagasilöök 1980. aastad- maj kliima halvenemine kogu maailmas.
Demokraatia levik.
20.saj. lõpul lõppes külm sõda, süvenes maailmamaj. integratsioon.
Francis Fukuyama: esindusdemokraatia ja kapitalism on suutnud tõestada oma eeliseid võrreldes teiste süsteemidega, maailm astub uude, poliitilise ajaloo järgsesse aega (nn .ajaloo lõpp)
Kuidas toimub totalitaarselt süsteemilt demokraatlikule üleminek? Nõukogude Liit? Iraan ?
Edukas üleminek saab toimuda järk-järgult, siirdeperioodi pikkust ennustatakse ~20 aastale.
Ohud:
1. Massid muutuvad väga radikaalseteks oma nõudmistes, sest eliit ei suuda neid kaasata otsustamise protsessi

Demokraatia näib liiga aeglasena ja ebaefektiivsena. Võidakse tagasi minna ebademokraatliku valitsemiskorra juurde

Maj. pol. muutub liialt tehnokraatlikuks, sotsiaalküsimused jäävad arvestamata ja lahendamata, muret sotsiaalse heaolu pärast vaadatakse kui prokommunistlikku joont. Tulemus: elatustaseme langus ja rahulolematus valitsusega.

Uus eliit on ebakindel, seetõttu võib teha populistlikke, maj. põhitõdesid eiravaid otsuseid. Maj. olukord halveneb, rahandussüsteem variseb

Suutmatus ühendada eri rahvuste nõudmisi demokraatia põhimõtetega- rahvuskonfliktid.

Endise väärtussüsteemi purunemine toob ideoloogilise vaakumi, elu põhiväärtused asenduvad materialistlikega (raha, mõnus elu)- võib halvendada riigi olukorda tulevikus, sest puuduvad säästud ja investeeringud, langeb inimeste eetiline ja kultuuriline tase.
KÕIGE OLULISEMAKS PROBLEEMIKS : KUIDAS SAAVUTADA TASAKAALUSTATUD ARENG.
Postindustriaalne ühiskond.
20. saj. Lõpuks oli tööstusühiskonnal juba nii palju uusi jooni, et hakati otsima uut terminit uue kvaliteedi tähistamiseks.
Daniel Bell: postindustriaalne ühiskond.
TÖÖSTUSÜHISKOND
POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND
PÕHIRESSURSS
Masinad
Teadmised
PÕHIINSTITUTSIOON
Firma
Ülikool
PÕHIOTSUSTAJAD
Ärimehed
Eksperdid , professionaalsed ärikorraldajad
VÕIMU ALUS
Omand
Oskusteave( know -how)
VALITSUSE ROLL
Majandusvabaduse tagamine
Valitsuse ja firmade koostöö
Ühiskonna struktuur ja suhted.
Võim.
Võimusuhted on ühiskonnas eksisteerinud selle algusest peale. Primitiivühiskonnad ei vajanud võimuasutusi, ametnikke ega kirjalikke seadusi. Juhinduti traditsioonidest. Mida enam ühiskond arenes ja laienes seda enam hakati vajama asutusi, mille kaudu valitseda ja inimesi , kelle abil valitseda. s.t vajati riiki.
Riigivõimu tunnused:

Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist

Ainuõigus koguda makse ja määrata nende kasutamist

Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks

Otsused on kohustuslikud kõigile territooriumil asuvatele isikutele.

Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu

Riigivõimul on ÜKS keskpunkt
Nüüdisühiskonnas on selgelt eristuv võimu- ja valitsusasutuste süsteem ehk riik.
Riigiasutustel on järgmised iseloomulikud tunnused:

neil on riigivõimu volitused

neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia

nad moodustatakse seadusega ettenähtud korras ja kindlate ülesannete täitmiseks

tegevuseks saavad raha riigieelarvest

nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud
Kuna ühiskonna arengu käigus muutub valitsemine aina keerukamaks, jaotatakse valitsemisfunktsioonid asutuste vahel ära.
Kuna võim võib tekitada kiusatuse seda ületarvitada (kuritarvitada), siis tuleb seda kontrollida. Siit võimude lahususe idee. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud (ühe võimu esindaja ei saa kuuluda üheaegselt teise võimu institutsiooni) ja kontrollivad üksteist, Võimu saab kontrollida ainult teine võim.
Lisaks järelevalveasutused ( riigikontroll , õiguskantsler, jmt.)
Võim kujutab endast ühe sotsiaalse grupi suutlikkust suruda teistele gruppidele peale oma tahet. Samas ei saa teiste arvamust täielikult ignoreerida. Järelikult peab võim korraldama valitsemist nõnda, et rahvas teda tunnistaks ja tema nõudmisi täidaks.
Õigus.
Ühiskonnaelu olulisem reguleerija on õigus.
Õigus reguleerib inimestevahelisi suhteid üldiste reeglite(normatiivide) abil.
Seadused ja õigusnormid- loe ja õpi 9.kl. õpikust lk.24-28.
Õiguse struktuur:
I. Eraõigus:

Tsiviilõigus: võlaõigus
Asjaõigus
Perekonnaõigus
Tööõigus

Kaubandusõigus

Majandusõigus
II. Avalik õigus:

Rahvusvaheline õigus

Riigiõigus, konstitutsiooniõigus

Kirikuõigus

Haldusõigus

Kriminaalõigus

Protsessiõigus: tsiviilprotsessiõigus
Kriminaalprotsessiõigus

Finantsõigus

Õigusriik

Riik.
Tsiviilühiskond.
5