Christoph Kolumbus (1)

Tallinna 32. Keskkool
Christoph Kolumbus
ja avastusretked Ameerikasse
Tallinn 2009
Sissejuhatus 3
Christoph Kolumbus 4
Avastusretked 4
Esimene avastusretk 4
Teine avastusretk 4
Kolmas avastusretk 4
Neljas avstusretk 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud allikmaterjalid: 7

Sissejuhatus

Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, siidi , kalliskive ja teisi luksuskaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid kaupu edasi jõukate Itaalia linnade kaupmehed . Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga müüja võttis kasu ja seetõttu muutusid kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks.
Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse , et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Maadeavastusteks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell, mis oli kerge kolme mastiga kiire laev. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt.

Christoph Kolumbus

Christoph Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas. Tema isa oli Domencio Colombo ja ema Susanna Fontanarossa. Tal oli kolm venda - Giovanni , Giacomo ja Bartolomeo ning kaks poega – Diego ja Fernando. Usult oli ta Rooma katoliiklane. Ta oli juudi päritolu maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia ehk Hispaania lipu all Altlandi ookeani ning jõudis Ameerikasse. Ta suri 20. mail 1506. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati 1541. aastal Kolumbuse poja Diego lesel transportida äia ja mehe põrm ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele. Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Hiljem toodi need 1898 . aastal uuesti Sevillasse. Kokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral.

Avastusretked

Eurooplastele tuntud kaubateed Punase mere ja Egiptuse kaudu, mida mööda toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive, olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli oluline leida meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kolumbus lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune ning selle kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta mitte ainult ida suunas, vaid ka lääne suunas liikudes. Ei teatud aga seda, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner – Ameerika.

Esimene avastusretk

3. augusti õhtul 1942. suundus Kolumbus Andaluusiast mereteele kolme karavelliga – Santa Maria, Santa Clara ehk Nina ja Pinta. 12. oktoobril jõudsid nad Guanahani saareni Bahama saarestikus. Kolumbus pani saarele nimeks San Salvador . 28. oktoobril jõudsid nad Kuuba saarele ning 5. detsembril Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile. 4. märtsil 1493 jõudsid nad Portugali ning varsti ka tagasi Hispaaniasse. Uudised uute maade avastamisest levisid kiirelt üle Euroopa.

Teine avastusretk

24. septembril 1493 lahkus Kolumbus Hispaaniast 17 laeva ja 1200 mehega minnes sama teed mööda Kanaari saartele, kust nad lahkusid 13. oktoobril. Nad läbisid Väikesed Antillid ning suundusid põhja, kus nad avastasid veel suure hulga saari . 22. novembril pöördusid nad tagasi Haiti saarele, kuhu nad esimesel avastusretkel olid rajanud kindluse, mis nende üllatuseks olid hävitatud. Hispaaniasse pöördusid nad tagasi 10. märtsil 1496.

Kolmas avastusretk

13.mail 1498 lahkus Kolumbus Hispaaniast kuue laevaga. Ta veetis aega Madeiral ning 4. - 12. augustini uuris ta Lõuna-Ameerka mannert ning orinoco jõge. 19. augustil saabus ta tagasi Hispaaniasse.

Neljas avstusretk

11. mail 1502 lahkus Kolumbus Hispaaniast. 14. augustil maabusid nad Ameerika mandrialal. Tagasi Hispaaniasse jõudsid nad 7. novembriks 1504 .

Kokkuvõte

Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopis Vasco da Gama . Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased . Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid ning seepärast kuulub Ameerika esmaavastamise au Christoph Kolumbusele.
Ameerika maailmajagu on saanud nime itaalia päritolu kaupmehe ja maadeavastaja Amerigo Vespucci järgi. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane , kes taipas , et koht kuhu Kolumbus jõudis ei olnud mitte Aasia vaid täiesti uus manner. Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust ning kiirendasid Euroopas rahamajanduse arengut. Nende tulemusel hakati valmistama rohkem maakaarte ning eurooplastele said tuntuks ka mitmed seni võõrad kultuurtaimed nagu kartul , tomat , mais, kakao jt.

Kasutatud allikmaterjalid:

www.wikipedia.org

Õpik “Inimene, ühiskond, kultuur. 2 osa keskaeg ”