Keskaja suured maadeavastajad (0)

Maadeavastused
Christoph Kolumbus ja Marco Polo
Koostaja : Marit Kadopa
G2L
Tallinn 2009
Sissejuhatus
Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli , luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed . Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks.
Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse .
Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt.
Christoph Kolumbus (1451- 1506 )
Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees , kes 1492. jõudis Ameerikasse. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased . Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au.
Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: „ Santa Maria“, „Niña“ ja „ Pinta “. Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba „Pintat“ parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba , Haiti . 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila- kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilusate riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart, 16. detsembril 1493 aastal pöördus Kolumbus tagasi Euroopasse. 25. veebruaril jõudsid laevad tagasi Lissaboni. Teise reisi Kolumbus korraldas 25. septembril 1493. aastal, 17 laevastikuga, mille pardal oli 1500 meest. Jõudnud Españolale, kus nad esimesel retkel jätsid oma meeskonda, leidsid oma kindlust La Navidad põletuna. 1496. aastal 10. märtsil pöördus Kolumbus tagasiteele. Kolmas retk toimus 1498 aastal, mille tagajärjel avastas Lõuna-Ameerikat. Neljandat reisi korraldati 1502 . aastal, mis oli kõige ebaõnnestunum mereretk, sest tagasi kodumaale jõudis kõigest üks laev. Kolumbus suri 20 mail, aastal 1506. Kolumbuse luid maeti kokku üheksa korda.
Marco Polo (1254 – 1324)
Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254. aastal Veneetsias ja suri 1324. aastal ka Veneetsias. Ta pärines kaupmeeste perekonnast. Aastatel 1271 -1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse.
Marco Polo saabus umbes 1275. aastal Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta viibis seal 17 aastat.
Marco Polo rändas läbi Pärsia, India, Hiina ja Aasia . Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges neid suure huviga, eriti köitsid teda nendes mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid.
Veneetsiasse tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa. Kohale jõudis ta 1295 . aastal.
Marco Polo`t peetakse üheks suurimaks maailmaränduriks.
Marco Polo reisides on kaheldud keskajast tänapäevani. Üks põhjus on see, et peale reisiraamatu nappide andmete pole Marcost midagi teada. Raamat ütleb, et 1271. aastal läks Marco seitsmeteistaastasena isa Niccolo ja lell Matteoga kaasa teekonnale Hiinasse. Järgnenud seitseteist aastat veetsid Polod Hiinas ning 1925. aastal jõudsid nad Veneetsiasse. Varsti vangistasid veneetslastega sõdinud genovalased Marco ning ta oli paar aastat Genova vangis, kus tema kaasvang Rustichello da Pisa tema mälestuste, märkmete ja kaasatoodud dokumentide põhjal reisiloo kirja pani. Seega võib pidada Rustichellot 1298 . aastal ilmunud raamatu „Miljon“ kaasautoriks.
    Mõned tänapäeva teadlased peavad Marco vangilangemise lugu ja raamatu kirjutamise viisi kaheldavaks. Igatahes näitab see raamat Marcot suurepärases valguses. Ta arvatakse Hubilai khaani kõrgemate nõunike hulka ja ta õpib selgeks neli keelt, teda saadetakse tähtsatele diplomaatilistele ülesannetele, millest üks ulatub koguni Indiasse. Kuid sellest hoolimata ei leidu Hiina tolleaegsetes kirjalikes allikates sõnagi tema, ta isa ega onu tegevuse kohta.
    Raamat ütleb, et Marco oli kolm aastat Jangtse jõe ääres asuva suure Yangzhou linna kuberner , kuid kuberneride nimistus Marco nime pole. Peale selle sisaldab Marco Polo reisiraamat üht veel ilmsemat valet. Nimelt olevat Marco ja kahe vanema Polo tähtsust khaani silmis tõstnud see, et nende juhtimisel ehitati Sungi Dünastia viimase tugipunkti San-fan-yu vallutamiseks kolm kiviheitemasinat, millega sai lennutada 336 kilogrammi raskusi kive. See piiramine toimus 1273, aasta enne Polode Hiinasse jõudmist, ning on teada, et kiviheitemasinate ehitajad olid moslemitest insenerid .
    Mahavaikimised „Miljonis“ võivad tekitada kahtlusi , kuid see ei tähendaks, et tegu oli sihiliku pettusega. Üks ajaloolane olevat hiljuti väitnud, et need valed on „niisugused, mida võis välja mõelda ainult inimene, kes teadis millest räägib.“
    Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Testamendis jättis ta oma naisele ja kolmele tütrele suure rahasumma , kuid see ei olnud selline tohutu varandus, millega ta oli hoobelnud. Ka soovis ta, et peale tema surma lastaks vabaks tema mongolist teener Pietro.
Kokkuvõte
Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Kuna uued kaubandusteed olid ookeaniäärsed, tõusid esile ookeaniäärsed sadamalinnad Sevilla, Lissabon, Antverpen ja Amsterdam . Itaalia kaubalinnad kaotasid oma tähtsuse. Maadeavastused panid aluse suurtele kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad . Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada. 1519 aastaks oli ta kogunud suure sõjaväe millega ta alustas sõjaretke Mehhikosse. Mehhikot piirates levis linnas nakkushaigus , sõdurid jäid nõrgaks ning hispaanlased vallutasid Mehhiko . Hispaanlased vallutasid ka Peruu . Indiaanlased nimetasid seda Biruks. Peruus olid tohutud kulla varud. Need rikkused, mis Ameerikast tulid, ei jagunenud elanike vahel ühtlaselt. Kaupmehed kes kolooniates rikkusi kokku ostsid ja siis need Euroopasse müüsid said kiiresti rikkaks. Nad rajasid Euroopasse uusi manufaktuure, mis nende sissetulekuid veelgi suurendasid. Maadeavastused kiirendasid Euroopas rahamajanduse arengut. Maadeavastuste tulemusel said eurooplastele tuntuks ka mitmed seni võõrad kultuurtaimed : kartul , tomat , mais, kakao jt. Maadeavastuste tulemusel hakati valmistama rohkem maakaarte. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt.
Kasutatud kirjandus
1) http://www.wpclipart.com/famous/explorer/Marco_Polo.png
2) http://web.zone.ee/siimurom/ameerika.ht m
3) http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus
4) http://wapedia.mobi/et/Marco_Polo
5) Ajaloo õpik KESKAEG II 8 klass
6) Eneke nr 1
7