Erinevates teostes on igasuguseid tegelasi, mõned head, mõned halvad ja lugeja peab vahet tegema hea ja halva, ilusa ja inetu vahel ning valima poole, kuhu tahaks ta ise kuuluda. Näiteks J.R.R Tolkieni triloogias ,,Sõrmuste isand", toimub võitlus hea ja kurja vahel, kus kääbikute kätte satub kurjusega täidetud sõrmus ja halvad ehk Sauron ja tema käsilased tahavad seda tagasi saada ning selle abil maailm täita kurjusega. Head on ilusad ja targad näiteks Tolkieni raamatus haljad ja halvad on targad, aga inetud, ning läbi selle peaks välja tulema nende olemus. Enamasti võidab hea kurja ja selles peitubki kirjaniku sõnum lugejale, et hea ja ilusa eest tuleb seista ja kurjuse vastu võidelda.
Pseudonüümid: 1. Jaanus Andreus Nooremb (näidend "Küüni täitmine" koos Madis Kõivuga. - Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad Luulele iseloomulikud tunnused Luulenäited Kaua sa kannatad Kaua sa kannatad kurbade naeru, seitsmes on sinu, tal peas on valjad, võta need võtmed ja viruta kaevu, sadul on seljas ja rauad on haljad, teravad tangid too tööriistakuurist, valjaste vahel on raha ja ratsmed, koer lase ketist ja lind päästa puurist, turjale tõusma pead äkitsel katsel, põll võta eest ja põgene kodust, muidu ta sind võib tantseldes tappa, kuusikutukas näed kaheksat hobust, sõrmed pead suruma sügavalt lakka, võta seitsmes, kes heledalt hirnus, parema käega pead juhtima hobust, mine ta juurde ja talitse hirmu kiiresti kaugele eemale kodust.
Romaan on pessimistliku alatooniga,jutustab võitlusest,mis on määratud lõppema kaotusega. Kogumikud "Meie päevil", "Mehed ilma naisteta" "Võitja ei saa midagi" räägivad võitlusest ja selle tagajärjest.Kirjutab kalapüügist,jahipidamisest,härjavõitlusest,hobuste võiduajamisest ja sõjast. Teostes kirjutab ta mina-votmi.Arvan et oma teostes kasutab ta oma elus kogetut nagu näiteks tegelane Nik,temale on ülekantud Hemingway oma seiklused. "Aafrika haljad künkad"-Tema jahilood ja seiklused Aafrikas."Pidu sinus endas" Memuaarid Pariisi elust.
1923 õnnestus tal saavutada esimene kirjanduslik edu. Varsti pärast seda ilmus tema esimene lühijutukogu “Meie päevil”. Reis Pamplonasse äratas temas vaimustuse härjavõitluse vastu. Viibinud aastatel 1923-1925 mitu korda Hispaanias, avaldas ta esimese romaani “Ja päike tõuseb”. 1928 kolis ta koos oma teise naise Pauline Pfeifferiga tagasi USAsse ning asus elama Floridasse, kus sündisid teosed “Surm pärastlõunal”(1932), “Võitja ei saa midagi”(1933) ja “Aafrika haljad künkad”(1935). Merest võlutuna harrastas ta kirglikult kalastamist. Sagedased reisid viisid teda tihti Kuubasse, Aafrikasse, Aasiasse ja ikka uuesti Euroopasse, kus ta oli Teises maailmasõjas olnud tegev sõjakirjasaatjana. Tema isiklik panus Hispaania kodusõjas 1936/37 ei peegeldunud mitte ainult romaanis “Kellele lüüakse hingekella”(1940), vaid leidis kajastamist ka näidendis “Viies kolonn”. Novelli “Vanamees ja meri” eest pälvis ta 1954.a Nobeli kirjanduspreemia. 1961
pühkida, pead sugeda, lõpetati reega sõit Aprill- karjalaskekuu 23.04 jüripäev Algas suvine tööaeg Kari lasti karjamaale - karjapoiss sai kuningaks Mai - lehekuu 1.05 volbripäev Nõidade aeg- Blocksbergi mäel nõidadel sabati pidamine Põletati tuld Juuni- jaanikuu 24.06 jaanipäev Küüriti tube, tuulutati Tule puhastav jõud talveriideid, kangaid vabastas kõigest Teenijatel vaba päev halvast Käidi kirikus, Tuppa toodi haljad surnuaial,ohverdati kased, pärgadega Algas heinategu ehiti kariloomi Käidi saunas Juuli- heinakuu 13.07 mareta e. 25.07 jaagupipäev karusekuu Uuendati Karu austamise rendilepinguid päev - et karu ei Algas sügissuvi - murraks karja kaovad valged ööd, Kesksuve, saakide vesi jaheneb, päike valmimise, põllu- ja käib madalamalt heinatööde tähis August- lõikuskuu 10.08 lauritsapäev Tuletegemine
Ernest Hemingway 21. juuli 1899 Oak Park Illinois 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho Tema isa Clarance Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris. Ta oli kuuest lapsest teine. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt. Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Juba kaheteistkümnendaks sünnipäevaks kingiti talle tulirelv. Haridust omandas Oak Park'i ja River Forest'i keskkoolis. Ta oli väga tugev inglise keeles, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata. Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele. Peale kooli lõpetamist ei läinud Heminway aga kolledzisse, ta tahtis hoopis kas kirjutada või s...
Goethe „Fausti“ II osa V vaatus 1. Mida märkab rändaja ja mis häirib vanakesi? Rändaja märkas, et vanad pärnad on veel haljad ning luitel seisab endiselt veel majake, kus ta peavarju sai. Ta arvas, et vanakesed on juba surnud, kuid tema üllatuseks, eit ja taat, kes kunagi abi pakkusid, on veel elus. Vanakesi häirib fakt, et kõik oli muutunud: puude alla kerkis keisriloss ning sellega kaasnes palju lärmi ja kisa. Vanakesed arvavad, et kurja jõud on mängus ning naabrile teeb muret nende majake. 2. Mis ärritab palees elavat Fausti? Too välja 3 erinevat põhjust! Mis selle põhjus võiks üldistatult olla?
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
Neli laeva Vasco da Gama lipu all alustasid reisi kaugesse Indiasse. Aafrika ranniku lähedal tõkestasid nende teed lakkamatud tormid. Vasco da Gama tegi julge otsuse: ta viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Sõbralikku vastuvõttu leidsid portugallased ainult Aafrika sadamas Malindis. Malindi seik otsis tugevaid liitlasi ja eestkostjaid. Ta täitis kõik meresõitjate soovid. Laevad said värsket kala, puuvilju, liha. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad. Kalikuti linna juures heideti ankrusse. Rikkad kohalikud kaupmehed ei tahtnud viletsaid portugali kaupu osta. Kalikuti valitseja ei soovinud läbirääkimisi. Võtnud pantvange ja uputanud mõned India laevad, alustas Vasco da Gama tagasiteed Portugali. Tagasitee osutus veelgi rängemaks. Neljast laevast säilis Vasco da Gamal ainult kaks. Tagasisõit Aafrika rannikuni kestis kahekümne kuue päeva asemel kolm kuud. Piinav kuumus ja haigused lõid inimesi rivist välja
Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, A. Velmet jt.). Merilaasile on luuletusi pühendanud M. Raud, A. Sang, D. Vaarandi, J. Kross, P.-E. Rummo. Avalaul Näe, puhkeva päikese põletav lõõm käib süütamas kevade tähti: maailma on vallutand uhkav rõõm - kõik uksed on tuulde lahti. Lööb rannale laksudes mere voog ja jõgedes vahutab vesi. ja järve kaldal on pilliroog täis laule ja linnupesi On põldudel külvajaid hoolega tööl, muld tulvil on sigimistungi. Ju metsad on haljad, kuid igal ööl veel pakatab uusi pungi. Ja taevas on kõrge, ja taevas on lai, ja mägedel virvendab valgus, ja väljadel õitseb ja hõiskab mai, suur Põhjamaa suve algus. Öö Kolm korda kuskil hõigati ja puude ladvus kustus kaja, tuul nagu pooleks lõigati ja öö sai ümber väikse maja. Nüüd mahajäetud aiateel siil tatsab, kormitsedes toitu, ja ööbik hõiskab veel ja veel - ei vaikida või enne koitu. Puult õisi langes rabinal - üks väsind lind seal unes sonib.
Jutustusi: kalapüügist, jahipidamisest, härjavõitlusest, võiduajamisest, surnud sõjast.. ,,Vanamees ja meri" NOBELI PREEMIA! -2.peatükis on ulatuslik lüürilistraagiline autori kõne. Autobiograafilist:"Aafrika haljad künkad"-jahilood ja seiklused -3.peatükis-> paadisõit saarele torni juurde. ,,Pidu sinus eneses"-memuaarid Pariisist Tuletorn sümboliseerib elu sisemist valgust, vaimset alget. NB! Tuletorn Loomingule iseloomulikku:-Jäämäe printsiip-olulisim on see, mille viitab kutsungile-teekonnale, millele asumine on tähtsam kui
1924 – avaldas oma esimese raamatu ,,Meie ajal’’ 1926 – ilmus romaan ,,Ja päike tõuseb’’ 1927 – lahutas Hadleyst ja abiellus Pauline Pfeifferiga; ,, Mehed ilma naisteta’’ 1928 – kolis tagasi kodumaale 1929 – autobiograafiline teos ,, Hüvasti, relvad!’’ 1932 – ,,Surm pärastlõunal’’ (selles väljendus armastus Hispaania ja härjavõitluse vastu) 1933 –,,Võitja ei saa midagi’’ (osaliselt ka 1965) 1935 – ,,Aafrika haljad künkad’’ (safarijaht Aafrikas) 1938 – kirjutas näidendi „Viies kolonn“ 1944. aasta juuni – Võttis ajakirjanikuna osa liitlasvägede sissetungist Normandiasse kui ka Pariisi vabastamisest 1953 – Pulitezeri auhind jutustuse ,,Vanamees ja meri’’ eest 1954 – Nobeli kirjandusauhind 1960 – pidi lahkuma Kuubalt 2. juuli 1961 – Hemingway surm (enesetapp) 1965 – avaldati tema mälestuseraamat Pariisis veedetud ajast pealkirjaga ,,Pidu sinus eneses’’ Viited: (http://et
kirjaniku Pio Barojaga, kes teda väga mõjutas. 1930ndate algul veetis ta oma talved Key Westis ja suved Wyomingis. Talle meeldis kalal ja jahil käia. Tema kolmas poeg sündis 1931. aastal ja nad olid Pauline'iga Key Westis õnnelikud. 1933. a. läksid Hemingway ja Pauline Ida-Aafrikasse safarisse. Seal pidas ta palju jahti. Sellest reisist said inspiratsiooni lühijutud ,,The Snows of Kilimanjaro" (1936), ,,The Short Happy Life of Francis Macomber" (1936) ning ,,Aafrika haljad künkad" (1935). Hemingway käis sõjakorrespondendina korduvalt kodusõja-aegses Hispaanias. Hispaanias kohtas ta ka Martha Gellhorni. Tema suhe Pauline'iga nõrgenes ning varsti nad lahutasid. Ta kaotas oma kodu Key Westis. 1940. a. abiellus ta Marthaga. Ta kirjutas oma ainukese näidendi ,,The Fifth Column" 1938. a. Samal aastal kirjutas ka kogumiku 49-st lühijutust. Hemingway selleaegsete kogemuste peamiseks väljundiks oli aga
Varsti pärast seda ilmus esimene lühijutukogu "Meie päevil". Reis Pamplonasse äratas temas vaimustuse härjavõitluse vastu. Viibinud aastatel 1923-1925 mitu korda Hispaanias, avaldas ta esimese romaani "Ja päike tõuseb". 1928. aastal kolis ta koos oma teise naise Pauline Pfeifferiga tagasi USA- sse ning asus elama Key Westi Floridas, kus sündisid teosed "Surm pärastlõunal" (1932), "Võitja ei saa midagi" (1933) ja "Aafrika haljad künkad" (1935). Merest võlutuna harrastas ta kirglikult kalastamist. Sagedased reisid viisid teda tihti Kuubasse, Aafrikasse, Aasiasse ja ikka uuesti Euroopasse, kus ta oli Teises maailmasõjas olnud tegev sõjakirjasaatjana. Tema isiklik panus Hispaania kodusõjas 1936-1937. aastal ei peegeldunud mitte ainult romaanis "Kellele lüüakse hingekella", vaid leidis kajastamist ka näidendis "Viies kolonn". "Vanamees ja meri" eest pälvis ta 1954. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 1961.
muud kui kivistunud puuvaik. Igatahes vaik, nagu me tänapäeval teame, mida higistasid neljakümne või rohkem miljoni aasta eest välja Põhja- Euroopa troopikataimestiku ammu väljasurnud männid. Mõnelegi merevaigu tükile väärtust lisavad putuka-ja taimejäänused toovad sõnumeid kaugest ürgajast, millal kujunesid mäed, mis veel tänapäevalgi meie maa palet kujundavad, mil imetajad hakkasid hiidsauruste üle võitu saama ja millal olid veel haljad need metsad, mida tänapäeval pruunsöena kaevandatakse. Nii et midagi muinasjutulist on merevaigus siiski. Ent sellest vaid möödaminnes. Merevaik, mida kreeklased elektroniks nimetasid, äratas erilist tähelepanu nähtuse läbi, mis ilmnes alati, kui teda läigestamiseks hõõruti. Avastuse, et elektron pärast villase lapiga hõõrumist riidetükikesi, juukseid või niiti külge tõmbas, tegid tõenäoliselt kreeka naised, kellel niisuguseid kalleid ehteid oli.
see lill puhkes. Luulevormilt on kasutatud ristriimi. Paar korda on kasutatud ka epiteeli. Näiteks: lihtne kuivand põllulill ning vaikne, üksik metsatee. Veel puhuvad jahedad tuuled, veel kannavad hommikud halla. Said lagedaks sulanud nõlval vaevalt ilmuda varased lilled, kui vahasest võluderiigist, meelõhnasest kärgede kambrist maad kuulama mesilind lendas, läks otsima varaseid lilli, et kuulda, kui kaugel on kevad, kas varsti näeb külalist kallist, kas varsti kõik aasad on haljad, kas käharail kaskedel varsti lahti puhkevad vaigused lehed, lõhnav toomingas õitsema hakkab. Luuletuses räägib Puskin sellest, kuidas talve lõpul, varakevade algul lendas mesilind uurima kui kaugel kevad on. Mesilind läks otsima varaseid lilli ning vaatama, kas aasad on haljad. Läks ka vaatama, kas puudel puhkevad lehed varsti. Kasutatud on vabavärssi. Epiteeli on kasutatud vähe. Näiteks: vahasest võluderiigist, käharail kaskedel ja lõhnav toominags.
raskemeelsusest välja rabeleda. Töö on see mis aitab muredega võidelda. 3) „Hüvasti relvad“- räägib sõjaõudusest. Autobiograafiline teos, mida on peetud oma aja oluliseimaks sõjavastaseks romaaniks. Teos, kus põimuvad lüürika ja tõeline kibestumine elus, sõja ja armastuse vastandamine. Peategelane Henry ei tahtnud armuda, kuna nägi sõjas kogu aeg seda, kuidas inimesed oma lähedased kaotavad ja kannatavad. 4) „Surm pärastlõunal“ 5) „Aafrika haljad künkad“ 6) Aafrika teemaline reisikiri 7) näidendid „Viies kolonn“ 8) filmistsenaarium „Hispaania maa“ 9) 1940 „Kellele lüüakse hingekella“ Kõigis kolmes on sees Hispaania teema. Viimases peategelane Rober, Hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma. Sõnakasutus väga täpne. Peaosa teoses on arhitektuuril, mitte sisedekoratsioonil- st kirjeldusi on vähe, tähtsam on sündmus. Sõdalaste eesmärk on tappa
Jagu saab sellest vaid siis, kui kirvesilmaga tugev hoop vast tüve virutada. Seejärel puruneb puu kildudeks. Ka veega ei ole saksauul sõber. Tee sellest paat ja näed, et see vajub põhja. Saksauul võib olla kas põõsa kujuline (valge saksauul) või puukujuline (must saksauul). Valge saksauul hargneb juba madalalt ning seega ei kasva üle 3,5 meetri kõrguseks. Must saksauul hargneb kõrgemalt ja kasvab kuni 10 meetri kõrguseks. Saksauuli oksi ei kata mitte lehed ega astlad, vaid noored haljad oksavõrsed. Suvel, kuuma päikesega hakkab rohelus puudelt kaduma. Võsudest võib aurata rohkem vett, kui juured suudavad maa seest hankida. Sellise lõpu vastu võideldes langetab saksauul võsud liivale. Saksauul on nii hea küttepuu, et võib antava kuumuse hulgaga võistelda isegi kivisöe vastu. Aastasadu oli saksauul Aasia kõrbete ainus kütus ning nüüd on linnade ümbrusest saksauuli metsad kadunud. 9 Tapp
Filmitud videot näidati kohtule. Kohtuotsus kuulutas Stajanovici ja kogu meeskonna vabaks. Batrian jäi vanglasse. Kokku oli Nikolas Batrian ja tema meeskond Alligaatoriarkaadias veetnud 22 aastat. Ühel päeval tuli Timukas Nikolase juurde ja viis ta Viimsevaatetorni hukkamisele. Tugev tuul kajutas miraaźvaated ja nähtavale tuli sünge tegelikkus - kivikõrb kitsekorjustega. Kapten suges silmad ja nägi vaadet viimsevaatetornist selleisena nagu sõber Timukas oli talle seda kirjeldanud – haljad aasad, lakkade lehvides kappavad hobused. Timuas vajutas pedaalile ja oligi kõik... Romaanis on veel üks salapärane tegelane – Laevapoiss. Laevapoiss ilmub sageli kapteni juurde, eriti rasketel ja keerulistel hetkedel. Laevapoisis võib kergesti ära tunda noore Batriani, ajast mil ta oli ise laevapoiss. Tihti annab Laevapoiss Batrianile nõu, on tema abiline ja südametunnistus. Kaaslased märkavad, et kapten räägib omaette ja seletavad seda kapteni pingul närvidega.
7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad ees...
56. Nimetage Frederico García Lorca esimene ja viimane luulekogu koos ilmumisaastatega. Federico García Lorca oli säravaim luuletaja hispaania luule mõjukas nn 1927. aasta põlvkonnas. Esimene luulekogu oli 1921. aastal ilmunud „Luuletuste raamat”, viimane postuumselt ilmunud „Tamariti diivan” (ilmus 1940, kirjutatud 1936). 57. Milline oli Ernest Hemingway sõnul tema lemmikmanner? Nimetage tema teoseid, mis ilmusid selle mandri teemadel. Aafrika; selleteemalised on „Aafrika haljad künkad”, „Kilimandžaaro lumi”, „Francis Macomberi üürike õnn” 58. Milliselt saarelt oli pärit itaalia näitekirjanik Luigi Pirandello? Pirandello sündis ja kasvas Sitsiilias 59. Nimetage kolm Luigi Pirandello näidendit. Itaalia kirjaniku Luigi Pirandello saavutas maailmakuulsuse 1910–1920ndate aastate vahetusel loodud näidenditega „Nii see just ongi (nagu teile paistab)”, „Kõik on paremuse poole”, „Kuus tegelast autorit otsimas” ja „Heinrich IV”
Jagu saab sellest vaid siis, kui kirvesilmaga tugev hoop vast tüve virutada. Seejärel puruneb puu kildudeks. Ka veega ei ole saksauul sõber. Tee sellest paat ja näed, et see vajub põhja. Saksauul võib olla kas põõsa kujuline (valge saksauul) või puukujuline (must saksauul). Valge saksauul hargneb juba madalalt ning seega ei kasva üle 3,5 meetri kõrguseks. Must saksauul hargneb kõrgemalt ja kasvab kuni 10 meetri kõrguseks. Saksauuli oksi ei kata mitte lehed ega astlad, vaid noored haljad oksavõrsed. Suvel, kuuma päikesega hakkab rohelus puudelt kaduma. Võsudest võib aurata rohkem vett, kui juured suudavad maa seest hankida. Sellise lõpu vastu võideldes langetab saksauul võsud liivale. Saksauul on nii hea küttepuu, et võib antava kuumuse hulgaga võistelda isegi kivisöe vastu. Aastasadu oli saksauul Aasia kõrbete ainus kütus ning nüüd on linnade ümbrusest saksauuli metsad kadunud. Inimestest ja keskonnast Keskkonnaprobleemid
relvaga.Tahtlik solvamine teeb haiget rohkem kui tuhat nuga.Kogu see luuletus tundub pakatavat sapisusest.Inimestel on ikka väga suur mõju oma saatusele ja kui me tahame kellelegi liiga teha,siis suudame ka ainult sellega,mida me ütleme,kõige suuremaid kannatusi põhjustada.Teod ei pruugigi nii jubedad olla kui sõnad.Under teab sõnade mõju ja võimsust ja kõige enam meeldib mulle salm,kus mainitakse,et sõnad võivad olla vihast haljad,relv on haljam kui need sõnad paljad. Kuigi ka vaikimine põhjustab kannatusi.Vaikus pole alati nii vabastav,vaid võib olla ka väga pingeline.Kõik sõltub sellest,kuidas probleemidesse ise suhtume. Luuletus"Põgenik" Siin on autor kujutanud vist pagulase piinu.Pole päris kindel,keda siin põgeniku all mõeldakse,võib olla on nendeks sõjapõgenikud,kuna siis oli Underi loominguperiood Teise maailmasõja ajal.Igatahes kirjeldatakse luuletuses põgeniku kannatusi ja
lüüakse hingekella"(1940), millest kujunes tema menukaimaid teoseid. Elades Kuubas Havanna lähedal, kirjutas Hemingway sealse olustiku põhjal jutustuse ,,Vanamees ja meri"(1952). Seda teost võib pidada ta elufilosoofia kokkuvõtteks. Sai selle teose eest Nobeli kirjandusauhinna(1954). Ta on ka luuletusi kirjutanud, reisikirju, mälestusi ja novelle. Härjavõitluste muljeid kajastab ,,surm pärastlõunal", Aafrika jahipidamisel kogetud ,,Aafrika haljad künkad" ja ,,Kilimanjaro lumi". Mälestusteraamat ,,Pidu sinus eneses" (1964) räägib Pariisist, kirjaniku lemmiklinnast.Hemingwayl oli võrratu oskus valida täpseid detaile ja jätta kõrvale kõik, mis pole vajalik. Arthut Miller (1915-2005)-Kriitiline moralist , psüh. Peredraamad, Inimene on seotud omastega ja kannab vastutust nende eest! ,,Müügimehe surm"-Pulitzeri preemia teostes teemaks sots. Ebaõiglus. Märksõnaks isiklik vastutus, süü ja vastutuse probleemid
1. Tegevusaeg- Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 1830-1840. 2. Tegevuspaigad- Hispaanias Andaluusias. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Näiteks: Looduslik areen, mis oli teda ümbritsevatest järsakutest täielikult varjatud. Kaljujalamilt sööstis välja kobrutav allikas ning langes väikesesse tiiki, mille põhja kattis lumivalge liiv. Kaldal asusid viis-kuus tamme; tuulevarjust ja niiskusest haljad ja ilusad, andsid nad tihedat varju. Kõigele lisaks pakkus tiigi ümber kasvav õrn läikiv rohi paremat puhkeaset, kui seda võinuks leida ühestki ümberkaudsest külavõõrastemajast kümne ljöö kaugusel. Venta: üks kõige viletsmaid. Suur ruum oli ühteaegu köök, söögi ja magamistuba. Tuld tehti lamedal kivil keset tuba ja suits väljus katusesse tehtud avast, õigemini moodustas pilve, mis hõljus põrandast mõne jala kõrgusel
2 KUIDAS VÄLTIDA LIIGSET STRESSI? 2.1 Selge olukorrataju taastamine Emotsionaalne stress haarab inimest tervikuna ja muudab kõiki tema tunnetusprotsesse. Stressiga võivad kaasneda muutused nii kuulmises, nägemises, haistmises, maitsmises kui ka puute-, temperatuuri-, tasakaalu- ja valutundlikkuse osas.2 2.2 Ümbritseva tunnetus Tüdrukul tuleb minna hilja õhtul läbi metsatuka. Ta kardab pimedust, kuid teist teed ei ole. Päeval nii haljad ja kenad puud tunduvad öö lähenedes ühtäkki sünged ja hirmuäratavad. Tüdruk arvab kuulvat enda kannul kahtlast krabinat ja kiirendab sammu. Taamal põõsa taga näib aga varitsevat tume kogu... Kohkunud tüdruk pistab täiest jõust jooksma. Uuringud näitavad, et stressiolukorras on raske keskenduda, anda täpset hinnangut objektide suuruse, välimuse kohta. Ka objektide äratundmine muutub
Teose lõpus jääb lugejale selgusetuks, kuhu ta läheb. Ta vaid eksleb vihmaga väikeses Šveitsi linnakes, mille haiglas Catherine suri. (Bannikov 1971: 568) Mõlema romaani menu kindlustas Hemingwayd aineliselt ja ta asus elama Floridasse, kus ta andus küttimisele ja kalastamisele. Lisaks käis ta ka Aafrikas jahil ja külastas korduvalt Hispaaniat, kus ta uuris oma lemmiksporti ehk härjavõitlust. Neil aastail ilmusid novellid „Surm pärastlõunal“ ja „Aafrika haljad künkad“. Esimene neist räägib härjavõitlusest, teine jahimatkadest. Oma aja parima novellisti kuulsuse tõid talle aga novellid „Francis Macomberi üürike õnn“ ja „Kilimandžaaro lumi“. Hispaanias kirjutas ta ka näidendi „Viies kolonn“ ja romaani „Kellele lüüakse hingekella“. Seal lõpetas ta ka romaani „Kellel on ja kellel pole“, kus kritiseeritakse Ameerika Ühendriike. (Bannikov 1971: 568–569) „Kellele lüüakse hingekella“ räägib Hispaania kodusõjast
Vasco da Gama oli julm. See mees naeratas harva. Pärast iga kokkupõrget laskis ta linna suurtükkidest tulistada. Tabatud luurajaid piinas ta isiklikult. Sõbralikku vastuvõttu leidsid portugallased ainult Aafrika sadamas Malindis. Laevad said värsket kala, puuvilju, liha. Ja enne lahkumist tuli lipulaevale loots. Araablane osutus asjatundlikuks meremeheks. Pidevad pärituuled ajasid laevu väsimatult edasi. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad. Kalikuti (nüüdse nimega Kozhikode) linna juures heideti ankrusse. Päevad, mis portugallased selles India sadamas mööda saatsid, olid täis hirmu, kavaldamist ja vägivalda. Iga päev võis karta hindude kallaletunge. Rikkad kohalikud kaupmehed ei tahtnud viletsaid portugali kaupu osta. Kalikuti valitseja ei soovinud läbirääkimisi. Võtnud pantvange ja uputanud mõned India laevad, alustas Vasco da Gama tagasiteed Portugali. Tagasitee osutus veelgi rängemaks
Jagu saab sellest vaid siis, kui kirvesilmaga tugev hoop vast tüve virutada. Seejärel puruneb puu kildudeks. Ka veega ei ole saksauul sõber. Tee sellest paat ja näed, et see vajub põhja. Saksauul võib olla kas põõsa kujuline (valge saksauul) või puukujuline (must saksauul). Valge saksauul hargneb juba madalalt ning seega ei kasva üle 3,5 meetri kõrguseks. Must saksauul hargneb kõrgemalt ja kasvab kuni 10 meetri kõrguseks. Saksauuli oksi ei kata mitte lehed ega astlad, vaid noored haljad oksavõrsed. Suvel, kuuma päikesega hakkab rohelus puudelt kaduma. Võsudest võib aurata rohkem vett, kui juured suudavad maa seest hankida. Sellise lõpu vastu võideldes langetab saksauul võsud liivale. Saksauul on nii hea küttepuu, et võib antava kuumuse hulgaga võistelda isegi kivisöe vastu. Aastasadu oli saksauul Aasia kõrbete ainus kütus ning nüüd on linnade ümbrusest saksauuli metsad kadunud. Tapp Põhja-Ameerika kõrbetes kasvava tapu varred meenutavad liaani
Jagu saab sellest vaid siis, kui kirvesilmaga tugev hoop vast tüve virutada. Seejärel puruneb puu kildudeks. Ka veega ei ole saksauul sõber. Tee sellest paat ja näed, et see vajub põhja. Saksauul võib olla kas põõsa kujuline (valge saksauul) või puukujuline (must saksauul). Valge saksauul hargneb juba madalalt ning seega ei kasva üle 3,5 meetri kõrguseks. Must saksauul hargneb kõrgemalt ja kasvab kuni 10 meetri kõrguseks. Saksauuli oksi ei kata mitte lehed ega astlad, vaid noored haljad oksavõrsed. Suvel, kuuma päikesega hakkab rohelus puudelt kaduma. Võsudest võib aurata rohkem vett, kui juured suudavad maa seest hankida. Sellise lõpu vastu võideldes langetab saksauul võsud liivale. Saksauul on nii hea küttepuu, et võib antava kuumuse hulgaga võistelda isegi kivisöe vastu. Aastasadu oli saksauul Aasia kõrbete ainus kütus ning nüüd on linnade ümbrusest saksauuli metsad kadunud. Tapp Põhja-Ameerika kõrbetes kasvava tapu varred meenutavad liaani. Selle
Malindi seik otsis tugevaid liitlasi ja eestkostjaid. Ta täitis kõik meresõitjate soovid. Laevad said värsket kala, puuvilju, liha. Ja enne lahkumist tuli lipulaevale loots. Araablane osutus asjatundlikuks meremeheks. Tekilt lahkus ta vaid põgusaks uinakuks. Eskaadri kursi määras loots otse üle ookeani. Pidevad pärituuled ajasid laevu väsimatult edasi. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad. Kalikuti (nüüdse nimega Kozhikode) linna juures heideti ankrusse. Päevad, mis portugallased selles India sadamas mööda saatsid, olid täis hirmu, kavaldamist ja vägivalda. Iga päev võis karta hindude kallaletunge. Rikkad kohalikud kaupmehed ei tahtnud viletsaid portugali kaupu osta. Kalikuti valitseja ei soovinud läbirääkimisi. Võtnud pantvange ja uputanud mõned India laevad, alustas Vasco da Gama tagasiteed Portugali. Tagasitee osutus veelgi rängemaks
granaatõunad; tema ihuliikmed on nõtked nagu väädid ja ta on kujult sihvakas ja tema ilu on õrn; nina on tal otsekui mõõgatera, otsaesine on hele ja kulmud kokku kasvanud, aga silmad on tal surmaaga jumestatud. Kui ta suu lahti teeb, pudeneb ta huulilt värskeid pärleid ja tema loomuomadused panevad oma õrnusega südameid kütkesse; ja kui ta naeratab, siis näib sulle, et kuu on tema huulte vahel särama löönud, ja kui ta pilgu heidab, paljastuvad ta silmade tupest haljad mõõgad. Temast võluvamat pole ollagi, ja teda ihkab nii rändaja kui ka paigalpüsija, ja tal on lõhnavad huuled ja need on pehmemad koorevõist ja magusamad meest.--- Ja tema rind on otsekui maantee mägede vahel ja tal on seal nagu elevandiluust kuplid, ja õrnadest puusadest ääristatud kõht, otsekui õitsev lilleõis oma pehmete kurdudega, mis on üksteise peal ja pringid reied nagu pärlitest sambad, ja tuharad, mis
Malindi seik otsis tugevaid liitlasi ja eestkostjaid. Ta täitis kõik meresõitjate soovid. Laevad said värsket kala, puuvilju, liha. Ja enne lahkumist tuli lipulaevale loots. Araablane osutus asjatundlikuks meremeheks. Tekilt lahkus ta vaid põgusaks uinakuks. Eskaadri kursi määras loots otse üle ookeani. Pidevad pärituuled ajasid laevu väsimatult edasi. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad. Kalikuti (nüüdse nimega Kozhikode) linna juures heideti ankrusse. Päevad, mis portugallased selles India sadamas mööda saatsid, olid täis hirmu, kavaldamist ja vägivalda. Iga päev võis karta hindude kallaletunge. Rikkad kohalikud kaupmehed ei tahtnud viletsaid portugali kaupu osta. Kalikuti valitseja ei soovinud läbirääkimisi. Võtnud pantvange ja uputanud mõned India laevad, alustas Vasco da Gama tagasiteed Portugali. Tagasitee osutus veelgi rängemaks
armsaks muutunud. 22. Maret rääkis vähe, kogu aeg murelik pilk, väsimatu ja hoolas, ei rääkinud isale ega Marile kunagi vastu, tegi, mis kästi, laulis pidevalt. Kosilaseks oli Sass, käsitööline, tisler kiriku juurest, lonkas paremat jalga. ,,päris oma ema, just nagu vana õnnis Krõõt, heidab alla, aga järele ei anna, tee mis tahes." 23. Orul karjas Riia matsakas ja madal plika, silmad kui haljad teraskillud, pilk pisut altkulmu, valkjad salgud alati silme ees. Tal oli kallis kass Milli, igal pool kandis kaasas. Indrek vihkas kassi. Oli tunnistajaks, kuidas Riia lasi Millil linnupoegi süüa. Lõpptulemus: kass surnud. Indrek kaevas haua valmis. Muska kraapis kassi välja. Lõpuks põletasid kassi üldse ära. Riia sai teada, ei andnud kunagi andeks. 24. Mäel Liine, Tiiu ja Kadri, Sass 25. Orul Juljus, viimane poeg Jüri · Sulast ja tüdrukut kaubeldi kõrtsis.
Peategelane Jacob – ajalehetoimetaja, sõjainvaliid. Sees palju autobiograafiat (peategelane kui mina tegelane). Armastus, naine meest ei taha, linnaelu, loogiline süzee puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge – ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabelda. Töö on see mis aitab muredega võidelda. 3) “Jumalaga relvad” (“Hüvasti relvad”) 4) “Surm pärastlõunal “ härjavõitlus 5) “Aafrika haljad künkad” 6) Aafrika teemaline reisikiri 7) näidend “Viies kolonn” 8) filmistsenaarium “Hispaania maa” 9) 1940 “ Kellele lüüakse hingekella” Kõigis kolmes sees Hispaania teema. Viimases peategelane Robert hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma. Sõnakasutus väga täpne. Peaosa teoses on arhitektuuril, mitte sisedekoratsioonil – s.t. kirjeldusi on vähe, tähtsam on sündmus. Sõdalaste eesmärk
eestlaste eluolu aastakümneid tagasi, siis kui elati veel taludes ja tegeleti põllumajandusega. Teos on väga õpetliku ja mõtlema paneva sisuga. Kivirähk soovib „Rehepapp“ –iga lugejatele südame panna, et ainult aususega on võimalik elada siin ilmas ning õnn on väga harv nähtus maailmas. Raamat on täis erinevaid sündmusi, mis on kõik seotud üleloomulike jõududega. Kratid, tondid, haigused, haljad, merilehmad ja teised hauatagused tegelased ei tundu ebaloomulikud, vaid oleksid just kui normaalsed iga päeva elus. Oluline iseloomujoon, mis käib vähesemal või suuremal määral läbi kõigi tegelaste on ahnus. Kõik tahavad endale suuremat varandust ja ilma tööta läbi saada, selleks ongi müüdud oma hinged Vanapaganale, et see annaks kratti elu, kes tassiks oma peremehele varandust kokku. Ahnus ja oma õnnega mängimisel on raamatus tihti
Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill...................................................................................................................
kõike võetakse iseenesest mõistetavalt. Mida rohkem armastad, seda suurem on hirm teist kaotada. #Sõjas võitleb igaüks iseenda eest. #Sõda hävitab inimese. #Sõda paneb iseenda eest seisma. #Armastus aitab sõjas ellu jääda. #Kuidas muuda sõna inimtundeid? #Sõda armastuse intensiivistaja. #Sõda ja armastus käivad alati käsikäes. #Armastuses ja sõjas on kõik lubatud. ,,Surm pärastlõunal" põhjalik ülevaade härjavõitlusest. ,,Aafrika haljad künkad" kõneleb erinevatest jahtidest. ,,Kilimandzaaro lumi" näitab rikkuse ja raha hukutavat mõju inimesele. ,,Viies kolonn" näidend ,,Hispaaniamaa" filmistsenaarium 1940 "Kellele lüüakse hingekella?" kokkusurutus- tegevus toimub 3 päeva jooksul. Konkreetne vestlus- napp ja lühike. Teose pealkiri on valitud luuletaja John Donne'i luulereast: "...iga inimese surm kahandab mind, sest mina / kuulund inimkonda; ja seepärast
1926 "Päike tõuseb" Peategelane Jacob ajalehetoimetaja, sõjainvaliid. Sees palju autobiograafiat (peategelane kui mina tegelane). Armastus, naine meest ei taha, linnaelu, loogiline süzee puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabelda. Töö on see mis aitab muredega võidelda. "Jumalaga relvad" ("Hüvasti relvad") "Surm pärastlõunal " härjavõitlus "Aafrika haljad künkad" Aafrika teemaline reisikiri võitlus fasismi vastu, hiljem puutub kokku reaalse võitlusega , toetab hispaanlasi vabadusvõitluses, annetab selleks ka raha. näidend "Viies kolonn" filmistsenaarium "Hispaania maa" 1940 " Kellele lüüakse hingekella" Kõigis kolmes sees Hispaania teema. Viimases peategelane Robert hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma. Sõnakasutus väga täpne. Peaosa teoses on arhitektuuril, mitte
Sõjast on juttu vaid möödaminnes, sõja taga on valitsuste ja äriringkondade kasuahne poliitika, see ei ülenda, vaid pigem alandab inimest. Kellegi lootused ei täitu, sõda on nad ühel või teisel viisil sandistanud, pannud nägema elu absurdi ja tühjust, näiteks on peategelane Jake impotent. 1927 jutukogu "Mehed ilma naisteta". 1929 "Hüvasti, relvad" on sõjavastane teos. NB! Vaid "Ja päike tõuseb" ja "Hüvasti, relvad" on kadunud sugupõlve teosed! 1935 "Aafrika haljad künkad". 1932 "Surm pärastlõunal". 1936 jutustused "Kilimandzaaro lumi" . 1940 romaan "Kellele lüüakse hingekella". Hispaania kodusõjast. 1950 romaan "Üle jõe ja puude varjus". 1952 jutustus "Vanamees ja meri". Hemingway oli ise oma teoste tegelane ("Hüvasti, relvad", "Kellele lüüakse hingekella", "Ja päike tõuseb"). Ta on oma teostes kasutanud autobiograafilisi seiku, tegi oma arvukad sugulased samuti oma raamatute tegelasteks. Hemingway
Sees palju autobiograafiat (peategelane kui mina tegelane). Armastus, naine meest ei taha, linnaelu, loogiline süzee puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabelda. Töö on see mis aitab muredega võidelda. 3) "Jumalaga relvad" ("Hüvasti relvad") 4)"Surm pärastlõunal " härjavõitlus 5)"Aafrika haljad künkad" 6)Aafrika teemaline reisikiri 7)näidend "Viies kolonn" 8)filmistsenaarium "Hispaania maa" 9)1940 " Kellele lüüakse hingekella" Kõigis kolmes sees Hispaania teema. 10)1950 "Üle jõe ja puude vilus" pettumus lugejatele ja kriitikutele, arvati, et kardab ennast. Inimese hingeline liigvarane raugastumine 11) 1952 "Vanamees ja meri" (jutustus) Nobeli preemia ,suur vaimustus, erilist sündmustikku pole. Peategelane kalur
Enesetapp (jahipüss). Kartis jääda voodihaigeks. Sanitaarroodus. Killud sees. On öelnud, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane. Kadunud põlvkond (I MS üle elamnud inimesed). Osales I MS. Ta oli humanist. Kirjanduses jäämäe meetod s.t. suurem sõnum on peidetud ridade vahele. Lausete lakoonilisus. Iroona. Teosed: jutustus ,,Vanamees ja meri" (Nobeli preemia), ,,Ja päike tõuseb", ,,Hüvasti, relvad" , ,,Kellele lüüakse hingekella", ,,Aafrika haljad künkad", ,,Pidu sinus eneses". Tema tunnused kirjanduses: 1) jäämäe printsiip, 2) vihjeliseks, sümbolistlikult viitamine, 3) autobiograafilisus, 4) saatuseiroonia, 5) eksistentsialistlik, 6) piirsituatsioon, 7) humanism. Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega. See on loomingu sees. Tal on kaks põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega-sealt saab olulised tarkused. Tundis huvi ka spordi vastu (poks)
Peategelane Jacob - ajalehetoimetaja, sõjainvaliid. Sees palju autobiograafiat (peategelane kui mina tegelane). Armastus, naine meest ei taha, linnaelu, loogiline süzee puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge - ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabelda. Töö on see mis aitab muredega võidelda. 3) "Jumalaga relvad" ("Hüvasti relvad") 4) "Surm pärastlõunal " härjavõitlus 5) "Aafrika haljad künkad" 6) Aafrika teemaline reisikiri 7) näidend "Viies kolonn" 8) filmistsenaarium "Hispaania maa" 9) 1940 " Kellele lüüakse hingekella" Kõigis kolmes sees Hispaania teema. Viimases peategelane Robert hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma. Sõnakasutus väga täpne. Peaosa teoses on arhitektuuril, mitte sisedekoratsioonil - s.t. kirjeldusi on vähe, tähtsam on sündmus
Sees palju autobiograafiat (peategelane kui mina tegelane). Armastus, naine meest ei taha, linnaelu, loogiline süzee puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabelda. Töö on see mis aitab muredega võidelda. 3) "Jumalaga relvad" ("Hüvasti relvad") 4) "Surm pärastlõunal " härjavõitlus 5) "Aafrika haljad künkad" Aafrika teemaline reisikiri - võitlus fasismi vastu, hiljem puutub kokku reaalse võitlusega , toetab hispaanlasi vabadusvõitluses, annetab selleks ka raha. 6) näidend "Viies kolonn" 7) filmistsenaarium "Hispaania maa" 8) 1940 " Kellele lüüakse hingekella" Kõigis kolmes sees Hispaania teema. Viimases peategelane Robert hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse
Sees palju autobiograafiat (peategelane kui mina tegelane). Armastus, naine meest ei taha, linnaelu, loogiline süzee puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabelda. 51 3) "Jumalaga relvad" ("Hüvasti relvad") 4) "Surm pärastlõunal " härjavõitlus 5) "Aafrika haljad künkad" 6) Aafrika teemaline reisikiri 7) näidend "Viies kolonn" 8) filmistsenaarium "Hispaania maa" 9) 1940 " Kellele lüüakse hingekella" Viimases peategelane Robert hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma. Sõnakasutus väga täpne. Kirjeldusi on vähe, tähtsam on sündmus. Sõdalaste eesmärk on tappa võimalikult palju vastaseid. Ütlevad, et võitlevad
linnalises mõttes. Tema rakendas esimesena 19. saj keskpaigas levima hakkavat ideed "pargid on linna kopsud" ning "elamurajoonid peavad vahelduma parkidega". Ta nägi ette linna äärtesse rajada suuri rahvaparke, mille rajamistöid kavandasid linnainsener Jean C. A. Alphand ja linnaaednik P. Barillet-Dechamps. Avaraid metsaparke rajati igasse linna külge: lõunasse Bois de Vincennes, läänes Bois de Boulogne jne. Haussmann oli nende parkide rajamise üle eriti uhke: "need haljad paigad mis toovad tervist ja pikendavad elu oma soodsa mõjuga," "ja pakuvad töölistele ja nende peredele puhkust ja rõõmu." Uued pargid rajati stiilis, mida kutsuti "parc paysager", erinevalt sellest mida varem imporditi Inglismaalt "parc anglo-chinois". Parke iseloomustavad maastikuline liigestatus, eklektilisus, kunstobjektide st varemete, antiikesemete kasutamine ning romantilisuse ihalus mitmesuguste grottide ehitamise ja veemängu ärakasutamise näol. Valdavalt on tegemist
ikka rohkem hakkab uskuma, et mina teda usun. Aga ma ei mõtlegi, sest ma saan väga hästi aru, et ta ainult mängib. Ma oskan väga hästi vahet teha tõelise ja mängitud tundmuse vahel, sest ma olen tõelist tundmust kord näinud. Teate, kus? Pean ma seda Teile ütlema? Nägin seda kodu all suures toas, musta vahariidega kaetud laua juures. Päike paistis siis nii heledasti, tänavakivide vahelt tõusid esimesed haljad rohulajud, õrnad, õrnad ja armetumad, nii et hakkas neist hale meel -- seal nägin ma. See oli mineval kevadel. Sellest aitab. Oskab Dr. R. kordagi nõnda mulle otsa vaadata, kui vaadati mulle siis? Teeb ta ainsagi niisuguse liigutuse, kui tehti selle musta laua ääres? Kõneleb ta ainsagi niisuguse sõna? Muidugi mitte. Võib-olla ta ei oskagi nõnda seista, nõnda rääkida, nõnda vaikida. Tõepoolest, mind huvitab mõnikord küsimus, kas ta seda üldse oskab või ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
