töödelda. Looduslikud abrasiivid Korund on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid. Korundi iseloomustab suur kõvadus. Läbipaistmatuid korundi kristalle nimetatakse smirgliks. Puhtal kujul on korund värvitu, kuid lisandite tõttu on tal palju erinevaid värvitoone. Korund on hinnatud vääriskivi. Karmiinpunast korundi nimetatakse rubiiniks ja muud värvi läbipaistvat korundi safiiriks. Suuremad kaevandused on Venemaal, Zimbabwes ja Indias. Smirgel e peenekristalne korund on ebapuhas korund, Al2O3 25−60%. Värvilt tumehall või must smirgel koosneb korundist, rauaoksiididest, silikaatidest, esineb ka muldseid ja savikaid osiseid ning omadustelt jääb korundile alla. Tänapäeval on asendatud sünteetiliste materjalidega.. Kvartsliiv on kristalliline ränioksiid 98,5-99,5% SiO2. Kvarts on üks levinumaid mineraale, tähtis graniitide ja gneisside koostisosa. See on põhimineraal kvartsliivakivis
Tähtsamad ained Oksiidid: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi: valge tsement, pahtlis Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine AlCl- deodorant
Vesinikülihapend Vesinikperoksiid Liiv Ränidioksiid Teemant Süsinik Põrgukivi Hõbenitraat Vesi Divesinikoksiid Väävelvesinik Divesiniksulfiid Vesiklaas Naatriumsilikaat Kvarts Ränidioksiid Apatiit Kaltsiumfosfaat Nuuskpiiritus Ammoniaagi vesilahus Põdrasarvesool Ammooniumkarbonaat Ooleum Vääveltrioksiidi lahus väävelhappes Korund ränidioksiid Smirgel ränidioksiid Triitium Üliraske vesinik Püriit Raud II sulfiid Kassikuld Raud II sulfiid Teras Raua ja süsiniku sulam (C < 2%) Seatina plii
Marit Jukk, 10a (4. rühm) p-metallide ühendid a) Al2O3 - alumiiniumoksiid Al2O3 on valge, kristalne aine. Äärmiselt inertne, vastupidav vee toimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Tähtsaim mineraal on boksiit - settekivim, mis koosnebki alumiiniumoksiidist. Enamtuntud aine looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. Suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks (kasutatakse laserites). b) Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Samuti valge ja tahke aine, mis vees ei lahustu. Polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 x nH2O. Väga nõrk alus, amfoteerne hüdroksiid
Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIIDIDE LEIDMINE Otsusta, millised valemid kuuluvad oksiididele SO3, HNO3, CaC2, Cl2O7, BaO, CaCO3, NaOH, O2, H2O, CH4, Al2O3, MgSO4, P4O10, NH3 OKSIIDIDE SAAMINE I Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga ◦ lihtainete põletamisel õhus või hapnikus liitainete põlemisel C + O2 CO2 CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II Hapnikku sisaldavat soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: OKSIIDI D Metallioksiidid : Mittemetallioksiid id: Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 CO2...
divesinikoksiid CO2 süsihappegaas süsinikdioksiid CO vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 raud(III)oksiid rooste TÄHTSAMAD OKSIIDID III CaO kustutamata lubi Kaltsiumoksiid Al2O3 boksiit, korund, smirgel, rubiin, safiir alumiiniumoksiid OKSIIDIDE LEIDMINE Otsusta, millised valemid kuuluvad oksiididele SO3, HNO3, CaC2, Cl2O7, BaO, CaCO3, NaOH, O2, H2O, CH4, Al2O3, MgSO4, P4O10, NH3
tarbeesemete tootmine, meditsiin. e. Vask (Cu) – värvus punakas kollane – juhtmed, ehitus. f. Tsink (Zn) – sinakashall, tuhmub niiske õhu käes – mündid, vitamiinid. 6. Ühendid ja kasutusalad. a. Boksiit – alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist – alumiiniumi tootmine. b. Rubiin ja safiir – korundist ehk alumiiniumoksiidist, punane korund on rubiin ja sinine korund on safiir – vääriskivid. c. Smirgel – peeneteralisest korundist – lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. d. Tina(IV)oksiid – värvipigment ja värvide ja emailide valmistamine. e. Pliimennik – korrusiooni vastaste kruntvärvide koostises. f. Plii(IV)oksiid – elektroodimaterjalina pliiakudes. g. Rauarooste – odav värvipigment. h. Malahhiit – vaske sisaldav roheline mineraal - poolvääriskivi. 7. Amfoteersus – aine reageerib nii aluse kui ka happega. 8
Ioonid Al+3 Ioonid Fe² ja Fe³ OA III OA II Või III (oksüdatsiooniaste) Leidumine Al Fe Metallidest levinuim Aktiivne, esineb ainult Hõbevalge keskmise ühenditena tugevusega metall. Savid, põldpaod e päevakivid, Maagid: Punane ja pruun kaoliin, boksiit (levinuim), rauamaak, Magnetiid, Sideriit, korund ja smirgel ehk Püritii. läbipaistmatu korund ilusad mineraalid: Püriit, Suure kõvadusega vääriskivid Magnetiit. (kõik Al2O3): rubiin (pun), safiir (sin) Alumiiniumimaagid: boksiit ja safiir Rauamaagid:magnetiit ja Püriit Füüsikalised omadused Al Fe Hõbevalge, läikiv Hõbevalge Väike tihedus (2,7 g/cm3) Tihedus 7874kg/m3 Nõrgalt tuhm (oksiidikiht) Tugev pind
Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega. · Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toimel alumiinium passiveerub). · Alumiiniumi keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: · Al2O3 valge kristalne aine. Keemiliselt inertne. Teisendid korund (vääris- kivi). Peenikene korund smirgel (poleerimisvahendid). · Al(OH)3 valge tahe aine. Vees ei lahustu. Lahutub nii hapete kui leeliste liias (amfoteerne). Alumiiniumhüdroksiidi reaktsioone: · Soolad: Al2(SO4)3 tugevalt happeline, kasutatakse joogivee puhastamisel. · Alumiiniumit kasutatakse sulamites, mitmete metallide aluminotermilisel saamisel, termiitkeevitusel (raudteerööpad). · Toodetakse elektrolüüsi teel. 3. Tina (rahvakeeles inglistina) · Asub IVA rühmas 5. perioodis
Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega. Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toimel alumiinium passiveerub). Alumiiniumi keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: Al2O3 valge kristalne aine. Keemiliselt inertne. Teisendid korund (vääris- kivi). Peenikene korund smirgel (poleerimisvahendid). Al(OH)3 valge tahe aine. Vees ei lahustu. Lahutub nii hapete kui leeliste liias (amfoteerne). Alumiiniumhüdroksiidi reaktsioone: Soolad: Al2(SO4)3 tugevalt happeline, kasutatakse joogivee puhastamisel. Alumiiniumit kasutatakse sulamites, mitmete metallide aluminotermilisel saamisel, termiitkeevitusel (raudteerööpad). Toodetakse elektrolüüsi teel. 3. Tina (rahvakeeles inglistina) Asub IVA rühmas 5. perioodis.
Metall passiveerub! Tina ja plii on vähem aktiivsed metallid. Hapete lahustega praktiliselt ei reageeri. Al, Pb ja Sn kasutatakse sulamites: Al-termiitkeevitusel nt. raudteerööpad, Sn-konservikarbid, Pb- pliiakudes,elektrikaablite kaitsetorudes. Al saadakse sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel. *P-METALLIDE ÜHENDID, KASUTUSALAD, OMADUSED: 1)alumiiniumoksiid Al2O3-valge kristalne aine, tema enamtuntud teisend looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel puhastusvahendites,poleerimisvahendites, suured korundikristallid on vääriskivid rubiin, safiir,kasutatakse laserites. Ei reageeri veega, hapete ja leeliste lahjendatud lahustega. 2)Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3- valge tahke aine, vees ei lahustu, lahustub hapetes ja leelise liias, kuumutamisel tekib oksiid ja vesi. 3)Alumiiniumsoolad- enamasti valged tahked ained, vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Tuntuim sool on alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3-kasutatakse
CO2 -> 2Na2CO3 + O2 5) Seebikivi – NaOH ; 6) Keedusool – NaCl ; maitsestamiseks, talvel teedel 7) Pesusooda – Na2CO3 * 10H2O ; pesupulber, klaasi tootmine 8) Söögisooda – NaHCO3 ; kergitusaine 9) Kips – CaSO4 * 2H2O ; meditsiinis, ehituses 10) Lubjakivi – CaCO3 ; ehituses 11) Katlakivi – CaCO3↓ ; 12) Boksiit – Al2o3 ; alumiiniumi tootmine 13) Korund ehk smirgel - Al2O3 ; lihvimispuru 14) Teemant – C ; ehetes 15) Pliiläik – PbS ; plii saamine 16) Tinakivi – SnO2 ; tina saamine 17) Sooraud – Fe(OH)3 ; raua saamine 18) Punane-pruun-must rauamaak – Fe2O3, Fe3O4(must) ; raua saamine 19) Rauatagi – Fe3O4 ; raua kaitseks rooste eest 20) Rauarooste – Fe2O3 * nH2O ; tekib rauale niiskes ja soojas õhus 21) Raudvitriol – FeSO4 * 7H2O ; taimekaitsevahend
Aluselised oksiidid: MnO, CrO Amfoteersed oksiidid: MnO2, Cr2O3 Happelised oksiidid: Mn2O7, CrO3 Oksiidide saamine · Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga: 2Mg + O2 = 2MgO S + O2 = SO2 · Hapnikku sisaldavate liitainete lagunemisel: (karbonaatide, hüdroksiidide, hapnikhapete) CaCO3 = CaO + CO2 Mg(OH)2 = MgO + H2O H2CO3 = CO2 + H2O Oksiidide rahvapäraseid nimetusi: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; Fe2O3- punane või pruun rauamaak; Fe3O4- rauatagi, magnetiit; SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas
Tina on hõbealge läikiv metall. Puhas plii on samuti läikiv metall kuid õhus seismisel muutub ta pinnale tekkiva oksiidikihi tõttu tuhmiks,omandades tumeda sinakashalli värvuse. Plii on vägaväga pehme . Nad on tavatingimustes õhu ja vee toime suhtes vastupidavad.Ei reageeri eriti hapetega. Suhteliselt madala sulamistemp. (õnnevalamiseks,konservikarrbid,autoakude,elektrikaablid). Ühendid : Alumiiniumoksiid(valge kristlane aine,interne aine,korund,smirgel)Alumiiniumhüdrooksiid(valge tahke aine,vees ei lahustu prakt,väga nõrk alus),tina(IV)oksiid(värvipingemndina värvide ja emailide valm,valge värvus,vees prakt lahustamatu)pliimennik(PB3O4)(korrosioonivastaste kruntvärvide koostises) Tugevamad ja kõrgema sulamistep kui siirdemetallid. Raud neljas element maakoores. (sooraud raud(III)hüdrooksiid). Ehedal kujul esineb rauda looduses meteoriitrauna. Puhas raud on suht pehme, püsiv õhu ja vee toime suhtes
õli, rasva ja rooste ning kaitseb jahutussüsteeme korrosiooni ja ülekuumenemise eest.11 Mootori sisepesuvedelik parandab jahutussüsteemi ja radiaatori väikesed lekked, vähendab jahutusvedeliku kulu ning tagab õige jahutussüsteemi temperatuuri.11 9 6. ABRASIIV JA GRAFIITMATERJALID Liigitus Abrasiive on nii looduslikke kui ka tehislikke. Looduslikud abrasiivid on näiteks kvarts, graniidid, korund, smirgel ja teemant. Tehisabrasiivid on: sünteetiline korund, karborund, tehisteemant ning boornitriit.1 Märgistus Abrasiividele märgitakse peale selle tugevus ning kus ja kuidas seda kasutatakse. Omadused Abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus, mida mõõdetakse Mohsi skaala järgi. Abrasiiv on teraline materjal, seega abrasiivi vastupidavuse määrab tera tugevuse. Tera tugevus sõltub omakorda tera kujust, suurusest ning materjalist.1 Grafiit on süsiniku stabiilseim vorm
värvuse), pehme ja raske metall. Al on küllaltki aktiivne metall, kuid Sn on väheaktiivne ja Pb pole keemiliselt aktiivne. madalad sulamistemperatuurid Pb takistab radioaktiivse kiirguse levikut, Pb ja tema ühendid on mürgised p-metallide ühendid Al2O3 – alumiiniumoksiid, valge kristalne, inertne aine, vastupidav vee ja hapete, leeliste toimele, smirgel – peeneteraline korund, kasutatakse poleerimisvahendites Al(OH)3 – alumiiniumhüdroksiid, valge tahe aine, vees ei lahustu, lahustub hapetes ja leelistes, nõrk alus Al2(SO4)3 – tugevalt happeline sool, kasutatakse joogivee puhastamisel SnO2 – tina(IV)oksiid, kasutatakse värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel Pb3O4 – pliimennik, kasutatakse korrosioonivastaste kruntvärvide koostises
mineraale. Enamasti on granaadid punase värvusega ja Eestis leidub neid sageli ränikivis ja enamasti läbipistmatu kristallikobarana. Granaatide tolm on tervisele ohutum kuna ei sisalda teravate servadega osiseid. Korund on looduslik kristalliline Al2O3 , mis üks paremaid abrasiive. Tööstuses kasutatakse tehiskorundi, kuna looduses leiduvad korundid on vääriskivimid ja kallid. Looduslikku abrasiivi korundi saadakse Aafrikast. Smirgel on abrasiivide segu ja sisaldab korundi, kvartsi ja rauaühendeid. Kuna smirgel on vääriskivimitest odavam, siis tööstuses kasutatakse abrasiivmaterjalide valmistamiseks palju smirglit. Teemant, mida looduses leidub on suure kõvadusega. Teemant on väga kallis vääriskivi aga riketega kivimi tükid on tööstuses laialdlast kasutust leidnud. Bort-teemant on kasutusel abrasiivina. Sellega lihvitakse teemante ja ülikõvasid materjale. Tööstuse tarbeks toodetakse
omadustega metallina on ta hinnatud materjal ehituses. Tina kasutatakse tinatatud plekkist konservkarpide valmistamisel. Pliid kasutatakse autoakude(pliiakude) valmistamisel. Veel kasutatakse pliid näiteks elektrikaablite kaitsetorude valmistamisel. Pliid kasutakse tuumakiirgust takistavate kaitseekraanide valmistamisel(näiteks tuumaelektrijaamades) · Ühendid: Alumiinium oksiid Al O rhk korund. Peeneteraline korund ehk smirgel on kasutuses lihvimispulbri, puhastuspastade jms koostises. Läbipaistvad suured korundi kristallid on vääriskivid. Neis on lisandeid seega on nad värvilised. Punane korund =rubiin, sinine/kollane korund=safiir. Alumiinium hüdroksiid Al(OH) tegelikult polümeerne keeruka struktuuriga muutuva koostisega aine, mida väljendab tinglik valem Al O x nH O Alumiiniumi soolad. Alumiiniumkloriid AlCl ja alumiiniumsulfaat Al (SO )
õhukese laastu kujul teatava paksusega kihi. Joonis 5.1.1 Lihvimise skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Abrasiivmaterjalid jagunevad kahte rühma - looduslikeks ja kunstlikeks. Laialdasemalt kasutatakse kunstlikke abrasiivmaterjale - elektrokorundi (kristalliline alumiiniumioksiid), karborundi (ränikarbiid) ja boorkarbiidi. Looduslikest abrasiivmaterjalidest on enamlevinud smirgel, korund, teemant jt. Käia täielikul iseloomustamisel näidatakse peale abrasiivmaterjali ja sideaine veel käia teralisust, kõvadust, kuju ja mõõtmeid. Joonisel 5.1.2 on toodud mõnede lihvimiskäiade kuju. Joonis 5.1.2 Lihvimiskäiad: a - taldrikukujuline, b - kausikujuline, c - silindriline http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Käia teralisus iseloomustab abrasiivmaterjali tera suurust. Käia teralisust tähistatakse standardi järgi numbriga.
Amfoteerne oksiid+ALUS(leelis)+ vesi =kompleksühend 2 AgNO3= 2 Ag + 2 NO2 + O2 ) Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri IV Neutraalsed oksiidid ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. Neutraalne oksiid + O2 = kõrgema oksüdatsiooniastmega oksiid Rahvapärased nimetused: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi; Fe2O3- punane või pruun rauamaak; Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas Alused Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Liigitus: Vees lahustuvad alused e. LEELISED Vees lahustumatud alused Amfoteersed alused NaOH, KOH, Ba(OH)2 enamus alustest( vt. lahustuvuse tabelit) Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3
· Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : · Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss · Sünteetilised mineraalid ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala? · Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. · Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. · Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud
• Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : • Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss • Sünteetilised mineraalid – ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala? • Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. • Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. • Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud
3.5. Raskeid detaile (üle 16 kg) tuleb paigaldada tööpingile tõsteseadmetega. 3.6. Tõsteseadmeid võib kasutada alles pärast eriväljaõpet ja atesteerimist. 3.7. Kulunud või mõlkis tsentritega on keelatud töötada. 8 3.8. Lõiketera tuleb lükata ohutusse kaugusesse, kui tööpingil: detaile tsentreeritakse, smirgel- riidega lihvitakse, saetakse, kaabitsetakse, mõõdetakse. Padrunit või detaili vahetades tuleb tagasi tõmmata ka tagapuki tsenter või tagapukk. 3.9. Lõiketera tuleb õigesti paigaldada, selle alla ei tohi panna juhuslikke metallitükke: tuleb kasutada lõiketera aluspinnaga võrdseid alustükke. 3.10. Lühikesi treiteri tohib teritada ainult vastava rakisega. 3.11. Lõiketera treitorni või plaanseibi juurde viies tuleb olla ettevaatlik ja vältida lõiketera liiga suurt ettenihet. 3.12
värvusega mineraale, väga levinud, nende kõvadus Mohsi skaalas 6,5-8. Enamasti punased, läbipaistvad on poolvääriskivid. Eestis sageli rändkivides. Parima abrasiivgranaadi ligikaudne koostis on 3FeO*Al2O3*3SiO2. Granaadi tolm palju ohutum. Korund looduslik kristalliline Al2O3. Sellega lihvitakse optilisi klaase, kuid tänapäeval eelistatakse tehiskorundi, sest suure osa looduses leiduvast korundist moodustavad väga kallid ja kaunid vääriskivid(nt rubiin). Kõvadus on 9. Smirgel sisaldab korundi, kuid ka palju muid mineraale, enamasti kvartsi ja rauaühendeid. Hinnalt korundist odavam, kasutatakse laialdaselt mitmesugustes abrasiivtöötlustes. Smirgli nime all tuntakse mitmeid teisigi looduslikke värvilisi abrasiivaineid, mille kõvadus on 7-8. Päevakivi pehme abrasiiv, mida kasutatakse hambapasta komponendina ning on valemiga K[AlSi3O8]-Na[AlSi3O8]-Ca[Al2Si2O8] ning kõvadusega 6. Pimsskivi ka pehme abrasiiv, mida kasutatakse puidu ja metalli lihvimiseks.
Parima abrasiivigranaati leukohad asuvad USA-s. Selle granaati koostises on 3FeO; Al2O3; 3SiO2. Granaatide tolm on tervisele ohutum kuna ei sisalda teravate servadega osiseid. Korund on looduslik kristalliline Al2O3 , mis üks paremaid abrasiive. Tööstuses kasutatakse tehiskorundi, kuna looduses leiduvad korundid on vääriskivimid ja kallid. Näiteks rubiin, safiir. Korundi kõvadus Mohsi skaalal on 9. Looduslikku abrasiivi korundi saadakse Aafrikast. Smirgel on abrasiivide segu ja sisaldab korundi, kvartsi ja rauaühendeid. Kuna smirgel on vääriskivimitest odavam, siis tööstuses kasutatakse abrasiivmaterjalide valmistamiseks palju smirglit. Smirgli kõvadus Mohsi skaalal on 7...8. Teemant, mida looduses leidub on suure kõvadusega Mohsi skaalal on 10. Teemant on väga kallis vääriskivi aga riketega kivimi tükid on tööstuses laialdlast kasutust leidnud. Bort-teemant on kasutusel abrasiivina
Parima abrasiivigranaati leukohad asuvad USA-s. Selle granaati koostises on 3FeO; Al2O3; 3SiO2. Granaatide tolm on tervisele ohutum kuna ei sisalda teravate servadega osiseid. Korund on looduslik kristalliline Al2O3 , mis üks paremaid abrasiive. Tööstuses kasutatakse tehiskorundi, kuna looduses leiduvad korundid on vääriskivimid ja kallid. Näiteks rubiin, safiir. Korundi kõvadus Mohsi skaalal on 9. Looduslikku abrasiivi korundi saadakse Aafrikast. Smirgel on abrasiivide segu ja sisaldab korundi, kvartsi ja rauaühendeid. Kuna smirgel on vääriskivimitest odavam, siis tööstuses kasutatakse abrasiivmaterjalide valmistamiseks palju smirglit. Smirgli kõvadus Mohsi skaalal on 7...8. Teemant, mida looduses leidub on suure kõvadusega Mohsi skaalal on 10. Teemant on väga kallis vääriskivi aga riketega kivimi tükid on tööstuses laialdlast kasutust leidnud. Bort-teemant on kasutusel abrasiivina
Eelneva mehhaanilise töötlemise saagimise freesimine jne. Tasandamiseks ehk tasanduslihvimine Detailide paksus ühtlustamiseks ehk kalibreerimine Abrasiiv ehk abrasiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimisel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : Looduslikud mineraalid – korund, smirgel, kvarts, räni, pimss Sünteetilised mineraalid – räbikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al203) Abrasiivmaterjalide omadusi iseloomustatakse järgmiste näitajatega : Kõvadus Teralisus Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja 10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. Mohsi skaala Talk Kips Kaltsiit Fluoriit
Enamasti punased, läbipaistvad on poolvääriskivid. Eestis sageli rändkivides. Parima abrasiivgranaadi ligikaudne koostis on 3FeO*Al2O3*3SiO2. Granaadi tolm palju ohutum. Korund on looduslik kristalliline Al2O3. Sellega lihvitakse optilisi klaase, kuid tänapäeval eelistatakse tehiskorundi, sest suure osa looduses leiduvast korundist moodustavad väga kallid ja kaunid vääriskivid(nt rubiin). Kõvadus on 9. Peamine abrasiivkorundi tootja on Zimbabwe. Smirgel sisaldab korundi, kuid ka palju muid mineraale, enamasti kvartsi ja rauaühendeid. Hinnalt korundist odavam, siis kasutatakse laialdaselt mitmesugustes abrasiivtöötlustes. Toodetakse kõige enam Türgis ja Kreekas. Smirgli nime all tuntakse mitmeid teisigi looduslikke värvilisi abrasiivaineid, mille kõvadus on 7-8. Päevakivi on pehme abrasiiv, mida kasutatakse hambapasta komponendina ning on valemiga K[AlSi3O8]-Na[AlSi3O8]-Ca[Al2Si2O8] ning kõvadusega 6
sõidusuunda, mootoritel M£K-K) aga vastu sõidusuunda. veeretamisega rõnga pesas, mõõtes seejuures külgpilu suu- Kolvisõrm vahetatakse, kui lõtk kolvisilmades või kepsu- rust lehtkaliibriga (joon. 129). Normaalne külgpilu on puksis ületab 0,1 mm. Sõrmi toodetakse harilikult kolmes 0,05... 0,08 mm. Väiksema pilu korral lihvitakse rõnga mõõdurühmas. Need märgitakse eri värvi täppidega külgpinda tasapinnalisele plaadile kinnitatud smirgel- (ühtedel tehastel roheline -- valge -- must, teistel -- paberil. punane -- valge -- must) sõrme otsal. Sõrme täpp peab Seejärel kontrollitakse rõngaste lukupilu. Selleks lüka- 230 231 takse rõngas kolvi põhjaga silindri keskossa ja mõõde- takse pilu suurust lehtkaliibriga. Kui kolvil on näiteks
annaabi.ee 
