Happed. HCl H+ Cl 1 Cl I H2 + Cl2 = 2HCl T kloriidid HBr H+ Br 1 Br I H2 + Br2 = 2HBr K bromiidid HI H+ I 1 I I H2 + I2 = 2Hi K jodiidid HF H+ F 1 F I H2 + F2 = 2HF K floriidid HNO3 H+ NO3 1 N +V T nitraadid HNO2 H+ NO2 1 N +III K nitriit H2S H+ HS S2 2 S II H2 + S = H2S K sulfiidid
Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,69 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Füüsikalised omadused · Aatommass: 112,41 · Sulamistemperatuur: 320,8 °C · Keemistemperatuur: 766 °C · Tihedus: 8,65 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Ühendid Fluoriidid: CdF2 Kloriidid: CdCl2 Bromiidid: CdBr2 Jodiidid: CdI2 Hüdriidid: CdH2 3 Oksiidid: CdO Sulfiidid: CdS Seleniidid: CdSe Telluriidid: CdTe Nitriidid: Cd3N2 Tähtsus ja kasutamine · Kaadmiumit kasutatakse: · polüvinüül-kloriidi stabiliseerijana, · värvipigmendina, mitmetes sulamites,
.......................................................................... 3 BROOM LOODUSES......................................................................................................................3 OMADUSED................................................................................................................................... 3 ÜHENDID........................................................................................................................................4 Bromiidid .....................................................................................................................................4 Oksohapped ja nende soolad........................................................................................................ 5 KASUTAMINE JA TOODANG..................................................................................................... 7 BIOTOIME.................................................................................................
· Elektronite arv: 50 · Neutronite arv: 69 · Prootonite arv: 50 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Füüsikalised omadused Aatommass: 118,71 Sulamistemperatuur: 231,97 °C Keemistemperatuur: 2602 °C Tihedus: 5,77 g/cm3 , 7,26 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Kasutus alad Konservikarbid, Joodised, Mündid Ornamendid, Pronks Oreliviled Riknemiskindel värv Emailid
Füüsikalised omadused · Aatommass: 126,9045 · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus: mustjashall, violetne · Olek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järg i: 2,66 · Oksiidi tüüp: tugevhappeline Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3)2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Toime organismis · Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. · Puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. Jood mõjutab Väikelaste kasvu ja vaimne arengut Juuste, küünte ja naha seisundit. Kasutamine Tööstuses Tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel Katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Keemilises analüüsis Jodomeetrias
bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis) jm. Kasutamine · Broomi kasutatakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. · Fotoasjanduses kasutatakse broomiühendeid (AgBr) fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks. · Broomi kasutatakse veel värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendina. Midagi huvitavat · Bromiidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel. · Pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida krooniline mürgitus bromism.
Sissejuhatus Hg = Hydrargyrum (lad.) = "vedel hõbe", "vesihõbe" Järjenumber 80 Aatommass 200,6 Periood 6 Rühm IIB 4f145d106s2 Avastamine Leiti Egiptuses aastates 1500 eKr. Hiinas ja Tibetis kasutati ravimiseks ja elu pikendamiseks Egiptuses ja Roomas kasutati kosmeetikas Hydrargyros (kreeka) = Hydrargyrum (lad.) Füüsikalised omadused Normaaltingimustel vedelas olekus Keeb temperatuuril 356°C Tahkub temperatuuril -38.8°C Vedelas olekus on halva elektrijuhtivusega (võrreldes teiste metallidega) Temperatuuril 269 °C muutub ülijuhiks Tihedus normaaltingimustes 13.6 g/cm3 Keemilised omadused Väheaktiivne metall Oksüdatsiooniastmed +1, +2 Elektronegatiivsus 2.00 Reaktsioonid Saadakse elavhõbe(II)sulfiidi (ehk kinnoveri) oksüdeerimisel HgS + O2 Hg + SO2 Ei reageeri hapetega (v.a. H2SO4 ja HNO3) Hg + H2SO4 HgSO4 + H2 Hg + 2HNO3 Hg(NO3)2 + H2 Temperatuuril 300...
· Füüsikalised omadused: - aatommass: 107,8682 - sulamistemperatuur: 961,93 °C - keemistemperatuur: 2162°C - tihedus: 10,5 g/cm3 - värvus: hõbevalge - agregaatolek toatemperatuuril: tahke - kõvadus Moshi järgi: 2,5 · Keemilise omadused: - elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,93 - oksiidi tüüp: nõrkaluseline - Ühendid: Fluoriidid: AgF, AgF2, Ag2F Kloriidid: AgCl Bromiidid: AgBr Jodiidid: AgI Hüdriidid: - Oksiidid: AgO, Ag2O Sulfiidid: Ag2S Seleniidid: Ag2Se Telluriidid: Ag2Te Nitriidid: - · Avastamisaasta: muinasajal, täpset aega ega kohta pole teada · Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hobe.htm http://web.zone.ee/chemistry/Ag.htm
erinevate ainetega) Broomirikast merevett kasutatakse dibroomi tööstuslikul tootmisel. Merevett töödeldakse diklooriga, mille toimel broom oksüdeerub dibroomiks. Väikeses koguses saab dibroomi laboris valmistada, töödeldes tahket naatriumbromiidi kontsentreeritud väävelhappega (H2SO4). Esimesel etapil tekib gaas vesinikbromiid (HBr), kuid osa sellest oksüdeerib väävelhape dibroomiks (Br2) ja vääveldioksiidiks (SO2) ja veeks. 5. Huvitavad faktid Bromiidid on rahustava toimega tarvitatakse näiteks : hüsteeria ja langetõve juhtudel Pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida krooniline mürgitus bromism Surnumere vees leidub broomi 4,8 kilogrammi 1 kuupmeetri kohta Leidub tsitruse maitselistes jookides.
kõva kristallne aine Keemilised omadused · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud · Jood on tugev oksüdeerija · Elektronegatiivsus: 2.66 · Ühendid: Oksiidid: I2O4; I2O5 ;I4O9 Kloriidid: ICl; (ICl3)2 Fluoriidid: IF; IF3; IF5; IF7 Bromiidid: IBr Kasutamine · Tööstuses: tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis · Keemilises analüüsis: jodomeetrias · Meditsiinis: antitüreoidse vahendi, antiseptikuna ja radioaktiivsuse vastu · Fotograafias · Keedusoola lisandina Jood looduses · Joodi esineb kõige rohkem Tsiilis · Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest ·
Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on väga kerge metall. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu.
41 K 6,77 40,9618 - 42 K 0 41,963 12,36 tundi 43 K 0 43 22,3 tundi Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: KF Kloriidid: KCl Bromiidid: KBr Jodiidid: KI Hüdriidid: KH Oksiidid: KO2, K2O, K2O2 Sulfiidid: K2S Seleniidid: K2Se Telluriidid: K2Te Nitriidid: - Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Sir Humphrey Davy, 1807, London, Suurbritannia Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil)
värvuma kartuli pind kokkupuutes jooditinktuuriga tumesiniseks. Aatommass: 126,9045 Sulamistemperatuur: 113,5 °C Keemistemperatuur: 184,35 °C Tihedus: 4,93 g/cm3 Värvus: metalse läikega Olek toatemperatuuril: tahke Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,66 Oksiidi tüüp: tugevhappeline Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3) 2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Tahkel joodil on omadus kuumutamisel sublimeeruda, see tähendab aurustuda ilma, et vahepeal tekiks vedelat olekut. Aurude jahtumisel moodustuvad uuesti tahke aine kristallid. Antiseptikuna meditsiinis Kilpnäärme diagnostikas Orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks. Katalüsaatoritena Looma ja linnutoidu lisanditena Värvainete ja pigmentide koostuses Halogeenlampides Keedusoola lisandis
tuleneva suure polariseeriva jõuga - Ühendid on reeglina kovalentsed. - Temaga saavad seostuda kuni 4 rühma. · Iseloomulik on BeX4 tetraeeder, mis on iseloomulik kloriidile ja hüdriidile, kus Berülliumi aatom käitub Lewis'i happena. 3 Ühendid: Fluoriidid: BeF2 Kloriidid: BeCl2 Bromiidid: BeBr2 Jodiidid: BeI2 Hüdriidid: BeH2 Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe Telluriidid: BeTe Nitriidid: Be3N2 Berülliumi ühendid 3D piltides 4 Füüsikalised omadused: · Aatommass: 9,01218 · Sulamistemperatuur: 1278 °C · Keemistemperatuur: 2970 °C · Tihedus: 1,848 g/cm3
Kroom Üldomadused § Kroom (lad. Chromium), Cr § Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element § Järjenumber 24 § Aatommass 51,996 § Tihedus 7,14 g/cm3 Sulamistemperatuur 1890 oC Keemistemperatuur 2482 oC § 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1) § Esineb looduses nelja isotoobina, massiarvudega 50, 52, 53 ja 54 Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta § Sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall Peamised ühendid Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on: kroom (III)oksiid Cr2O3, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 Fluoriidid CrF2: kroom (II) fluoriid CrF3: kroom (III) fluoriid CrF4: kroom (IV) fluoriid...
* Tihedus: 6,24 g/cm3 * Värvus: hõbehall * Agregaatolek toatemperatuuril: tahke * Kõvadus Mohsi järgi: 2,25 Keemilised omadused Telluur reageerib oksüdeerijatega, klooriga ja kaadmiumiga. Telluur annab ühendeid hõbeda, kulla, vase ja pliiga. Keemilised omadused: * Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 * Oksiidi tüüp: nõrkhappeline * Ühendid: Fluoriidid: TeF4, TeF6 Kloriidid: Te2Cl, TeCl2, Te3Cl2, [TeCl4]4 Bromiidid: Te2Br, TeBr2, [TeBr4]4 Jodiidid: TeI, Te2I, Te4I4, [TeI4]4 Hüdriidid: - Oksiidid: TeO, TeO2, TeO3 Sulfiidid: - Seleniidid: - Telluriidid: - Nitriidid: - Looduslikult On teada 30 telluuri isotoopi, mille aatomimassid ulatuvad 108-st 137-ni. Looduslikult leidub 8 telluuri isotoopi, neist kõige rohkem leidub isotoopi, mille massiarv on 130 (see isotoop on radioaktiivne). Avastamine
· Aatommass: 118,71 · Sulamistemperatuur: 231,97 °C · Keemistemperatuur: 2602 °C · Tihedus: 5,77 g/cm3 (), 7,26 g/cm3 () · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,96 · Oksiidi tüüp: amfoteerne · Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Nitriidid: - 5 Tina kasutatakse: korrosioonivastase kattena tinanõude valmistamiseks orelivilede valmistamiseks mitmesuguste sulamite koostises
+7 BrO-4 Trantsport · Broom tuleb hoida suletud anumas ( enamasti klaas) · Broomi ei saa hoida ega transportida raudnõudes, kuna ta söövitab rauda, kuid teda võib keemiliselt siduda rauaga ühendiks Fe3Br8 ja sel kujul võib teda rahulikult transportida isegi puuanumates. Broomi mõju · Sissehingamisel põhjustab hingamisteede kahjustusi · Silma minemisel põhjustab tugevat ärritust (pipragaas) · Nahale sattudes tekitab ärritust ja nekroosi. · Bromiidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel. (NaBr või KBr) · Pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida krooniline mürgitus bromism. · Broomiühendid kahandavad osoonikihti (bromometaan). - Suure soola sisaldusega arktilised jäälilled, sisaldavad bromiidmonooksiidi mille sattumisel õhku kahandab see osooni kihti. Kasutatud materjalid · http://en.wikipedia.org/wiki/Bromine · http://et.wikipedia.org/wiki/Broom · http://de.wikipedia
Berülliumi füüsikalised omadused Aatommass: 9,01218 Sulamistemperatuur: 1278 °C Keemistemperatuur: 2970 °C Tihedus: 1,848 g/cm3 Värvus: hall Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. Berülliumi ja tema ühendite kasutamine Ühendid: Fluoriidid: BeF2 Kloriidid: BeCl2 Bromiidid: BeBr2 Jodiidid: BeI2 Hüdriidid: BeH2 Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe Telluriidid: BeTe Nitriidid: Be3N2 5 Berülliumi madala tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks. Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks
· Lõhnata · Maitseta · Õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. · Vees praktiliselt ei lahustu · Lahustub mitmetes metallides. · Aatommass: 1,00794 · Sulamistemperatuur: -255,34 °C · Keemistemperatuur: -252,87 °C · Tihedus: 0,00008988 g/cm3 · Agregaatolek toatemperatuuril: gaasiline Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 · Oksiidi tüüp: neutraalne · Ühendid: Fluoriidid: HF Kloriidid: HCl Bromiidid: HBr Jodiidid: HI Hüdriidid: - Oksiidid: H2O, H2O2 Sulfiidid: H2S, H2S2 Seleniidid: H2Se Telluriidid: H2Te Nitriidid: NH3 · Redutseerija, st loovutab elektrone. · Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 2H2O N2 + 3H2 2NH3 (ammoniaak) H2 + S H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 2HCl (vesinikkloriid) Keemilised omadused · Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 Cu + H2O
Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee...
Kristalli struktuur: tetragonaalne Füüsikalised omadused: Aatommass: 118,71 Sulamistemperatuur: 231,97 °C Keemistemperatuur: 2602 °C Tihedus: 5,77 g/cm3 (a), 7,26 g/cm3 (ß) Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,96 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Nitriidid: - Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: muinasajal Elemendi, ühendite kasutusalad: konservikarbid, joodised, mündid ornamendid, pronks oreliviled riknemiskindel värv opalestseeruv klaTina Tina, mis see on
Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 eemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: KF Kloriidid: KCl Bromiidid: KBr Jodiidid: KI Hüdriidid: KH Oksiidid: KO2, K2O, K2O Sulfiidid: K2S Seleniidid: K2Se Telluriidid: K2Te Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K
137 Cs 0 137 30,17 aastat 138 Cs 0 138 32,2 minutit 139 Cs 0 139 9,3 minutit Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,79 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: CsF Kloriidid: CsCl Bromiidid: CsBr Jodiidid: CsI Hüdriidid: CsH Oksiidid: Cs2O, CsO2, Cs2O2 Sulfiidid: Cs2S Seleniidid: Cs2Se Telluriidid: Cs2Te -6- Lihtaine saamine: Tseesiumi saamiseks ei rakendata CsCl elektrolüüsi, sest Cs lahustub sulanud tseesiumkloriidis. Cs toodetakse metalse naatriumi ja tseesiumkloriidi sulandis toimuval asendusreaktsioonil: Na + CsCl Cs + NaCl
..IV Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline Füüsikalised omadused: Aatommass: 47,88 Sulamistemperatuur: 1668 °C Keemistemperatuur: 3287 °C Tihedus: 4,50 g/cm3 Värvus: hõbedane Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4 Jodiidid: TiI2, TiI3, TiI4 Hüdriidid: TiH2 Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Seleniidid: - Telluriidid: - Nitriidid: TiN Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Reverend William Gregor, 1791, Cornwall, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: soojusvahetajad lennukidetailid luuneedid, proteesid värvide ja paberi pigmendid
· Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 6 Li 7,42 6,0151 - 7 Li 92,58 7,016 - Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,98 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: LiF Kloriidid: LiCl · H2O, LiCl Bromiidid: LiBr Jodiidid: LiI · 3H2O Hüdriidid: LiH Oksiidid: LiO2, Li2O, Li2O2 Sulfiidid: Li2S Seleniidid: Li2Se Telluriidid: Li2Te Nitriidid: Li3N Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Johann August Arfvedsen, 1817, Stockholm, Rootsi Lihtaine saamine: Liitiumit toodetakse sulatatud LiCl või LiOH elektrolüüsil: 2LiCl 2Li (katoodil) + Cl2 (anoodil)
26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 27 9,45 minutit 28 Mg 0 28 21,0 tundi Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised
· Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Magneesium põleb õhu käes energiliselt · kõrvuti hapnikuga toimuvad reaktsioonid ka lämmastiku ja CO2-ga. 6. Tähtsamad ühendid Ühendeis on magneesiumi oksüdatsiooniaste II. Tähtsaimad ühendid on magneesiumoksiid MgO, magneesium -karbonaat MgCO3, magneesium -koriidiheksahüdraat MgCl2 * 7H2O. Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 7. Tähtsus organismis Magneesiumi roll taimses organismis: Magneesium on taimedele makrotoitaine.Ta on keskse aatomina klorofülli molekuli koosseisus.
Tartu Kutsehariduskeskus Kroom Referaat Õpilane: Ranner Alasild Kursus: EL108 Õpetaja: Kristina Sabre Tartu 2009 1 Tähis - Cr chromium. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element. Järjenumber on 24 ja aatommass 51,996, tihedus on 7.19 Mg/m3. Tal on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende...
· Hapetega reageerib alumiinium energiliselt. Hape reageerib kõigepealt alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga. Seepärast tuleb igapäevaelus vältida happeid sisaldavate toiduainete(mahlad, hapukapsad jms.) pikemaajalist kokkupuutumist alumiiniumnõudega. 2Al + 3H2SO4 Al2(SO4)3 +3H2 Alumiinium esineb järgmises ühendites: · Fluoriidid: AlF3 · Kloriidid: AlCl3, AlCl3 · 6H2O · Bromiidid: AlBr3 · 6H2O, [AlBr3]2 · Jodiidid: [AlI3]2 · Hüdriidid: AlH3 · Oksiidid: Al2O3 · Sulfiidid: Al2S3 · Seleniidid: Al2Se3 · Telluriidid: Al2Te3 · Nitriidid: AlN Alumiiniumiühendite omadused Alumiiniumoksiid Al 2O3 Alumiiniumoksiid on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine. Ta ei reageeri veega ning on väga vastupidav ka hapete ning leeliste lahuste suhtes. Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist.
Vase füüsikalised omadused: · Aatommass: 63,546 · Sulamistemperatuur: 1083,4 °C · Keemistemperatuur: 2567 °C · Tihedus: 8,96 g/cm3 · Värvus: punakas · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 3,0 Vase keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,9 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline · Ühendid: Fluoriidid: CuF, CuF2 Kloriidid: CuCl, CuCl2, CuCl2 · 2H2O Bromiidid: CuBr, CuBr2 Jodiidid: CuI Hüdriidid: - Oksiidid: CuO, Cu2O Sulfiidid: CuS, Cu2S Seleniidid: CuSe, Cu2Se Telluriidid: CuTe, Cu2Te Vase sulamid: Vase nikli sulamid Jagunevad konstruktiivseteks ja elektrotehnilisteks elementideks.Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit.Temast võib valmistada suure tugevusega detaile ja elektrotehnilisi tooteid.Kuid kuniaali tugevuse suurendamiseks tuleb teda karastada ja vanandada.Kusjuures tugevuse annab just
Joodi nimetus tuleb Kreeka keelest (ids sinililla) joodi auru värvusest. · Kõvadus puhtal kujul on jood väga kõva kristalne aine. · Tahkus jood on puhtal kujul tahke aine kuid võib esineda nii gaasilise kui ka vedelana. Keemilised omadused: · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. Toime teed: Ained võivad imenduda kehasse. ja hingamise kaudu seedeelundkonna kaudu . Sissehingamise oht: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti.
Vibropuurimine Termopuurimine 4. Geofüüsikalised meetodid Radiomeetria Gravimeetria Elektromeetria Magnetomeetria Geoakustika 5. Kosmose ja aerogeoloogia 6. Geopaatilised uuringud 7. Geoloogiline kaardistamine Termoluminestsentsmeetodi võttis esmakordselt kasutusele G.K.Kennedy Mineraalide klassifitseerimine 1. Ehedad elemendid ja metallide ühendid metallidega 2. Karbiidid, nitriidid, fosfiidid 3. Sulfiidid 4. Halogeniidid (fluoriidid, kloriidid, bromiidid, jodiidid) 5. Oksiidid ja hüdroksiidid 6. Oksohapete soolad Mineraalide põhilised füüsikalised tunnused 1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid:
Udu teke silindri kaela juures näitab, et vesinikkloriid reageeris õhus sisalduva veeauruga ning tekkisid väikesed vesinikkloriidi tilgad. Vesinikkloriidhappe valem on samuti HCl ja teda nimetatakse ka soolhappeks. Seega vesinikkloriidi lahustumisel vees tekib vesinikkloriidhape. 3 Kõik halogeniidvesinikhapped reageerivad ka aluseliste oksiidide ja hüdrooksiidega. Kloriidid, bromiidid ja jodiidid lahustuvad hästi vees, va hõbeda ja mõne teise metalli soolad. Valguse käes AgCl järk-järgult tumeneb, sest ta laguneb hõbedaks ja klooriks. Sel omadusel põhineb fotograafia. AgCl hoitakse valguse eest kaitstuna musta paberisse pakitud purkides. HCl on tähtis keemiatööstuse lähteaine ja vajalik reaktiiv igas keemialaboris. Ta kuulub ka maomahla koostisse. Maomahl sisaldab u 0, 5% HCl. Vesinikhalogeniidhapete soolades kasutatakse kõige enam naatriumkloriidi
Tartu Kivilinna Gümnaasium Liitium Koostas: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Liitium on keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Looduses on liitiumi suhteliselt palju, ta moodustab 0,02% maakoore aatomite üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.-s, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperaturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemili...
tahke, pehme, keemistemperatuur 2000°C, sulamistemperatuur 156.6°C , tihedus 7,31 Mg/m3 ning vees mittelahustuv. Keemilised omadused on see et indiumi leidub looduses hajusalt lisandina tsingimaakides, indium on keemiliselt aktiivne, elektronnegatiivsus Paulingu järgi 1,78, nõrkaluseline. Ühendid: Fluoriidid: InF, InF3 · 3H2O, InF3 · 9H2O, InF3 Kloriidid: InCl, InCl2, InCl3 Bromiidid: InBr, InBr2, InBr3 Jodiidid: InI, InI3, In2I4 Hüdriidid: InH Oksiidid: InO, In2O3 Sulfiidid: InS, In2S3 Seleniidid: InSe, In2Se3 Telluriidid: InTe, In2Te3 Nitriidid: InN Indium pole biometall. Mõnede autorite arvates kuulub indium mürkmetallide hulka. Indiumi ühendid ja sissehingatud indiumi tol põhjustavad põletikulisi protsesse kopsudes ja kahjustavad maksa
paramagneetilised: alumiinium (Al), kroom (Cr)- nõrgalt magnetiseeritavad diamagneetilised: vask (Cu), tina (Sn)- ei magneetu, tõukuvad magnetist Metallide keemilised omadused. Metallid lihtainetena käituvad reaktsioonides alati redutseerijatena (loovutavad elektrone) ja ühendites omandavad alati positiivse laengu. Reageerimine mittemetallidega: Halogeenidega (tekivad fluoriidid, kloriidid, bromiidid jne.: Ca+Cl 2=CaCl2 (Ca0-2e-=Ca2+ ja 2Cl0+2e-=2Cl-) Hapnikuga (tekivad oksiidid): 2Ca+O2=2CaO Väävliga (tekivad sulfiidid): Ca+S=CaS Reageerimine veega: (vt. metallide aktiivsuse rida) Aktiivsed metallid (K-Mg) reag. külma veega, tekivad leelis ja H 2 Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2 Keskm. aktiivsusega metallid reag. veeauruga, tekivad oksiid ja H 2 Zn+H2O=ZnO+H2 Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega Reageerimine hapetega: (vt. metallide aktiivsuse rida)
b) paramagnetmetallid magneteeruvad nõrgalt. Nt. alumiinium, kroom, titaan. c) dimagnetmetallid ei tõmba magnetit külge, tõukavad eemale. Nt. tina, vismut. Keemilised omadused 1. Reageerivad hapnikuga tekivad oksiidid (Na2O, H2O, K2O) või peroksiidid (Na2O2, H2O2, K2O2) 2. Kõik metallid reageerivad väävelhappega, välja arvatud kuld. 3. Reageerivad halogeenidega (VIIA rühm) tekivad kloriidid, bromiidid jne. Nt. Kbr 4. Reageerivad veega energiliselt reageerivad leelis- ja leelismuldmetallid Nt. Na, K, Ca. Tekib hüdroksiid ja eraldub vesinik. Vähemaktiivsed reageerivad veeauruga. Tekib oksiid ja vesinik. 5. Reageerivad hapetega oluline on metallide aktiivsuse rida! 6. Reageerivad sooladega kuiva soolaga ei reageeri. Ainult vesilahusega! Tähtsamad sulamid 1) Messing e. valge vask vask + tina
arengut isegi enne sündi.Seepärast on kõige enam ohustatud rühmaks lapsed ja sünnitamisealised naised. Metüülelavhõbe ladestub ja kontsentreerub eriti hästi veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. On elavhõbedaühendeid, mis ei ole toksilised, neid on varem kasutatud isegi meditsiinis (näiteks süüfilise ravis). Ühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: - Elavhõbeda leidumine looduses: Elavhõbe esineb looduses kinaverina (HgS). Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka
lõhna ja värvusega gaas vesinikbromiid. Kasutusalad Broomi kasutatakse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks. Oluline osa broomi läheb 1,2 dibromoetaani tootmiseks, mida kasutatakse mootorikütuse lisandina, taimekaitsevahendina. Broomi ja broomiühendeid kasutatakse peale keemialaborite veel fotograafias (bromiididena), meditsiinis jm. Tuntumad ühendid ja nende kasutusalad Olulisemateks ühenditeks on hõbeda ja leelismetallide bromiidid. Hõbehalogeniidid on valgustundlikud. Nad lagunevad valguse toimel, eraldades musta värvusega peeneteralist metalset hõbedat. Sel omadusel põhineb hõbehalogeniidide eelkõige aga hõbebromiidi kasutamine isetumenevates päikeseprillides ja fotograafias. Fotopaberi ja fotofilmi hõbeioonid redutseeruvad valgustamisel osaliselt hõbedaks. Ilmutamise käigus toimub hõbeioonide edasine redutseerumine ja kujutis muutub nähtavaks. Kinnitamisel
Terbium vormid sesquichloride Tb 2 Cl 3, mis võib veelgi vähendada TbCl poolt anniilimine 800 ° C. Terbium vormid sesquichloride Tb 2 Cl 3, mis Võib veelgi vähendada TbCl poolt anniilimine 800 ° C. See terbium (I) kloriidi vormid liistakud kihiline grafiit-like struktuur. [8] Vt terbium (I) kloriidi vormid liistakud kihiline grafiit-like struktuur. [8]Muud ühendid sisaldavad Muud ühendid sisaldavad · Kloriidid: TbCl 3 Kloriidid: TbCl 3 · Bromiidid: TbBr 3 Bromiidid: TbBr 3 · jodiidid: TbI 3 Jodiidid: TbI 3 · fluoriidid: TbF 3, TbF 4 Fluoriidid: TbF 3, TbF 4 Terbium (IV) fluoriid on tugev fluoreerimiseks agent, mis kiirgavad suhteliselt puhas aatomi fluori kui kuumutatud [9] pigem segu fluoriidi auru eralduda COF 3 või CEF 4. Terbium (IV) fluoriid on tugev fluoreerimiseks agent, mis kiirgavad suhteliselt puhas aatomi Fluor OTS kuumutatud [9] pigem segu fluoriidi Auru eralduda COF 3 või CEF 4. Ajalugu
TARTU KESKLINNA KOOL IX b klass NIKKEL Referaat Avastamise ajaloost: L...
Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: Aatommass: 65,39 Sulamistemperatuur: 419,58 °C Keemistemperatuur: 907 °C Tihedus: 7,14 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka varjundiga Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 2,5 Isotoobid: Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2 Hüdriidid: ZnH2 Oksiidid: ZnO, ZnO2 Sulfiidid: ZnS Seleniidid: ZnSe Telluriidid: ZnTe Nitriidid: Zn3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Marggraf, 1746 (?), keskajal Elemendi, ühendite kasutusalad: korrosioonikindlad pinnakatted akud, veetorud autodetailid kosmeetika valge pigment Saamine
Sisukord 1 Mis on halogeenid? ............................................................................................................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama...
6Hg + 8HNO3 = 3Hg2(NO3)2 + 2NO + 4H2O. Õhus on elavhõbe püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes kollakaspunase elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks 2Hg + O2 2HgO2Hg + O2. Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle, moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Elavhõbedaühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: - 5 Elavhõbeda ja tema ühendite kasutusalad Elavhõbedal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine, mis võimaldab tema kasutamist termomeetrites. Veel täidetakse temaga baromeetreid (rõhuühik mmHg
termiliselt väga stabiilne, hea soojusjuhtivusega ning halb elektrijuht. Magneesiumhüdroksiid on leelis, mis lahustub vees vähesel määral ja annab valge kolloidse suspensiooni. Seda kasutatakse muuseas mao happesuse alandamiseks. , mis tekib magneesiumhüdroksiidi neutraliseerimisel maos, on kõhulahtisti. Looduses on tähtsaim Mg- ühend ilmselt klorofüll. Magneesiumi ühendid on: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 8 KASUTUSALAD Looduses Maakera kõikide taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Ilma magneesiumita ei oleks klorofülli, ilma klorofüllita aga ei oleks elu
vedelana. 1.3. Keemilised omadused · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. · Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . · Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. · Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Vees lahustub jood halvasti (joodivesi), hästi aga benseenis, piirituses (jooditinktuur), eetris jt. orgaanilistes vedelikes. Iood reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI+ I2 = KI3 Jood sublimeerub. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2 + I2 = 2HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape.
Keemistemperatuur: 1744 °C Tihedus: 11,34 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka läikega Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Looduslike isotoope on: 4 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,33 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: PbF2, PbF4 Kloriidid: PbCl2, PbCl4 Bromiidid: PbBr2, PbBr4 Jodiidid: PbI2 Hüdriidid: PbH4 Oksiidid: PbO, PbO2, Pb2O3, Pb3O4 Sulfiidid: PbS Seleniidid: PbSe Telluriidid: PbTe Nitriidid: - 6 Plii on sinakashalli värvusega raske ja pehme metall.Teda võib noaga lõigata ning isegi küünega kriimustada ja kergesti lehtedeks valtsida
sotsiaalsetest jõududest, mis meid vormivad, ega oska ennustada, kuidas teised meie tegudesse suhtuvad, saavutame tulemuseks hoopis midagi muud. Michels - igasugune grupitegevus eeldab organiseeritust. Kui keegi haarab grupis initsatiivi, siis ta hakkab tegutsema oma võimu kindlustamise nimel ning oma positsiooni säilitamine muutub eesmärgist tähtsamaks. Samas muutub juhtkohal inimene mõõdukamaks, kuna vastupidine olukord tekitaks mõttetuid pingeid. Ühesõnaga - bromiidid "käituvad" alati ühtviisi. Inimestel on reflektsioonivõime ja nad suudavad oma tegude üle järele mõelda ning suudavad õppida enda ja teiste vigadest. Modernne maailm Vaatleja ja vaatlusalused. Ehhki üritame sotsioloogias näha erapooletut intellektuallset akadeemilist distsipliini, mis vaatleb maailma kõrvalt, annab sotsioloogia enda olemasolu ometi tunnistust nendest samadest nähtusest, mida see kirjeldab.
hüdrolüüsimisel leeliste vesilahustega: R X + H OH R OH + HX (kus X on halogeen Cl,Br,I) Kuna side C X ei ole iooniline ja alküülhalogeniidid lahustuvad veel halvasti, viiakse reaktsioon läbi soojendamisel. Alküülhalogeniidide hüdrolüüsumisvõime sõltub halogeenist. Halogeeni aatomi eemaldamise kerguse järgi võib alküülhalogeniidid paigutada järgmisesse ritta: Fluoriidid < kloriidid < bromiidid < jodiidid. Seega alküüljodiidid hüdrolüüsuvad kõige kergemini. 2. Alkohole võib saada eteenirea süsivesinike hüdraatimisel(vee liitmisel): CH2 = CH2 + H OH CH3 CH2OH. Reaktsioon kulgeb veega soojendamisel ja tingimata katalüsaatorite väävelhappe, tsinkkloriidi või teiste manusel. 3. Üheks alkoholide saamisviisiks on aldehüüdide ja ketoonide redutseerimine vesinikuga. Aldehüüdidest tekivad primaarsed, ketoonidest sekundaarsed alkoholid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
