Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eesti loodusmuuseum Värvimiseks läheb vaja:  Värviseened  Värvitav materjal.  Vesi. Puhas ja võimalikult pehme.  Veetermomeeter.  Värvimisnõu. Piisavalt suur, roostevabast terasest või emailitud.  Majapidamiskaal lõnga ja seente kaalumiseks. Tundlik kaal kemikaalide kaalumiseks.  Kemikaalid. Peitsid: maarjajää, tinakloriid, vaskvitriol, raudvitriol. Lisaks veel viinakivi Puukepid segamise ja lõngade tõstmise jaoks.  Pehmetoimeline pesuvahend lõngade pesemiseks enne värvimist. Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eesti loodusmuuseum Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Peitsained:  Maarjajää (KAl(SO4)2 + 12H2O. Valge kristalne aine.  Raudvitriol FeSO4 + 7H2O. Rohekas kristalne metallisool.  Vaskvitriol CuSO4 + 5H2O. Sinine peenekristalne aine
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool
Hapniku mitte sisaldavad happed näide: HCI; HF Alused Koosnevad metalliioonist ja OH ioonist Jagunevad: Leelisteks ehk vees lahustuvateks alusteks(IA ja IIA metallide OH-d) Nõrgad ehk vees lahustumatud alused. Soolad Koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist Lihtsoolad: Na2CO3; Na2CI; Na2SO4 Vesiniksoolad: NaHCO3; NaHCI Kristallsoolad: CuSO4*5H20(vaskvitriol) FeSO4*7H2O(raudvitriol) Oksiidid Liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on kindlasti hapnik (O2) Happelised oksiidid- mittemetalli oksiidid Aluselised oksiidid- metalli oksiidid Amfoteersed oksiidid- reageerivad nii hapete kui ka alustega (ZnO; Al2O3; Cr2O3) Neutraalsed oksiidid- ei reageeri millegagi(CO; NO; N2O)
kasutamine: keedusool, söögisooda, (pesu)sooda, seebikivi, glaubrisool, kustutamata lubi, kustutatud lubi, lubjakivi, marmor, kriit, dolomiit, fosforiit, kips 11. pmetallid: tina, plii, alumiinium · lihtainete omadused ja kasutamine 12. dmetallid e. siirdemetallid: raud, vask, tsink · lihtainete omadused ja kasutamine · tähtsamate ühendite keemilised valemid ja triviaalnimetused ning kasutamine: rauatagi, raudvitriol, vaskvitriol 13. Raskmetallid, nende mõju keskkonnale ja inimorganismile
9) Alusel.oksiid+happel.oksiid =sool 10) Metall + mittemetall =sool Soolade rahvapäraseid nimetusi · NaCl - keedusool · CaCO3 Âlubjakivi, marmor, kriit · NaHCO3 - söögisooda · CaCO3 · MgCO3 -dolomiit · Na2CO3 - pesusooda · CaSO4 · 2 H2O  kips · Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool · Ca3(PO4)2 Âfosforiit, apatiit · NaNO3 - tsiili salpeeter · KNO3 - india salpeeter · AgNO3  põrgukivi · FeSO4 · 7H2O  raudvitriol · CuSO4 · 5H2O  vaskvitriol · FeS2  püriit · KMnO4  kaaliumpermanganaat · KClO3  Berthollet`sool · NH4NO3  salmiaak · CaF2  sulapagu
vävimiseks. Fe(OH)2-raud(II)hüdroksiid. Rauarikkas vees leiduvad FeII ühendid oksüdeeruvad õhuga kokku puutudes FeIII ühenditeks. `Vabanevat energiat kasutavad ära rauabakterid, kes tekitavad veetorudes limajaid ja niitjaid kogumikke ja põhjustavad ummistusi. Soolad Fe(HCO3)2  raud(II)vesinikkarbonaat, leidub looduslikes vetes, muudab katlakivi pruunikaks. FeSO4*7H2O  raudvitriol (raud(III)sulfaat-vesi) - kasutatakse taimekaitsevahendina seenhaiguste tõrjeks - kasutatakse peitsina riide värvimisel - kasututakse keeduvärvide valmisstamisel FeCl3  raud(III)kloriid on punakaspruun väga hügroskoopne aine. Kasutatakse metallide söövitamisel. Raua keemilised omadused Puhas raud on must, pehme, keemiliselt väheaktiivne metall. Lisandeid sisaldav raud roostetab niiskes õhus kiiresti.
b. Pesusooda – Na2CO3, pesupulber. c. Seebikivi – NaOH, seebi valmistamine. d. Keedusool – NaCl., meditsiin, seebi- ja teiste pesuainete tootmine. e. Kips - CaSO4 · 2H2O, ehitus ja meditsiin. f. Glaubrisool – Na2SO4 · 10H2O, meditsiin. g. Kustutatud lubi – Ca(OH)2, metallurgia h. Kustutamata lubi – CaO, gaaside ja vedelike kuivatamine. i. Marmor – CaCO3, ehitus. j. Vaskvitriol - CuSO4·5H2O, taimekahjurite tõrje. k. Raudvitriol - FeSO4·7H2O,värvi kinniti, tõrjub hallitust ja mädanikku, taimekahjurite tõrje. 3. Leelis- ja leelismuldmetallide hoidmine, ohutusnõuded. a. Laboris hoitakse neid suletud anumas, petrooleumi- või õlikihi all, et vältida reageerimist õhuhapniku või veega. b. Kasutamisel peab olema väga ettevaatlik ja kasutada kaitsevahendeid, muidu on tulemuseks Eda. c. Metall ei tohi sattuda nahale. Metallitükki hoitakse kinni
(FeS2) jt. Eestis on toodetud rauda soorauamaagist. · Keemiliselt küllaltki aktiivne (reageerib kiiresti lahj. hapetega). · Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega (passiveerub). · Raua keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: · Fe(HCO)3 - vees (katlakivi pruun värvus). · Oksiidid  Fe3O4 magnetilised omadused. Püsivaim on Fe2O3. · Soolad  FeSO47H2O - raudvitriol (taimekaitse vahend), FeCl3. Fe ja tema ühenditel suur tähtsus eluslooduses (hemoglobiin). 3. Vask · Levinud element. Palju kasutusalasid (elektrotehnika, sulamid). · Roosakas-punane metall, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht. · Keemiliselt suhteliselt väheaktiivne. · Ühenditest tuntuim CuSO45H2O  vaskvitriol (kahjurite tõrje, poolvääriskivi malahiit, paatinakiht kiriku tornidel).
Looduses palju erinevaid maake hematiit (Fe2O3), magnetiit (Fe3O4), püriit (FeS2) jt. Eestis on toodetud rauda soorauamaagist. Keemiliselt küllaltki aktiivne (reageerib kiiresti lahj. hapetega). Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega (passiveerub). Raua keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: Fe(HCO)3 - vees (katlakivi pruun värvus). Oksiidid  Fe3O4 magnetilised omadused. Püsivaim on Fe2O3. Soolad  FeSO47H2O - raudvitriol (taimekaitse vahend), FeCl3. Fe ja tema ühenditel suur tähtsus eluslooduses (hemoglobiin). 3. Vask Levinud element. Palju kasutusalasid (elektrotehnika, sulamid). Roosakas-punane metall, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht. Keemiliselt suhteliselt väheaktiivne. Ühenditest tuntuim CuSO45H2O  vaskvitriol (kahjurite tõrje, poolvääriskivi malahiit, paatinakiht kiriku tornidel).
13) Korund ehk smirgel - Al2O3 ; lihvimispuru 14) Teemant – C ; ehetes 15) Pliiläik – PbS ; plii saamine 16) Tinakivi – SnO2 ; tina saamine 17) Sooraud – Fe(OH)3 ; raua saamine 18) Punane-pruun-must rauamaak – Fe2O3, Fe3O4(must) ; raua saamine 19) Rauatagi – Fe3O4 ; raua kaitseks rooste eest 20) Rauarooste – Fe2O3 * nH2O ; tekib rauale niiskes ja soojas õhus 21) Raudvitriol – FeSO4 * 7H2O ; taimekaitsevahend 22) Vaskvitriol – CuSO4 * 5H2O ; taimekaitsevahend 23) Malahiit – (CuOH)2CO3 ; poolvääriskivi 24) Paatina - 3. S-metallid – I ja II A-rühmas, väga aktiived, pehmed, levinumad Ca, Mg, Na, K, hoitakse õlis, põlevad värvilise leegiga, leiduvad vaid ühendites, viimasena täitub s-kiht P-metallid – keskmise aktiivsusega, tuntumad Al, Pb, Sn, viimasena tõitun p-kiht
mustjaspruunini.Kasut. värvipigmendina. seenhaiguste tõrjeks. *Fe3O4-magnetilise omadusega, teda kasut. Püsimagnetites. *FeCl3-raud(III)kloriid-tume kristalne aine, väga hügrokoopne- * Fe3O4-must raua maak-samuti magnetilise omadusega. sellega töödeltakse nt. vask-trükiplaate elektroonsete skeemide *Fe(OH)2-raud(II)hüdroksiid. valmistamisel. *FeSO4- raud(II)sulfaat-roheka värvusega (raudvitriol)- 12. Raskmetalli ühendid ja keskkonna saastumine nendega. *Elavhõbe; kaadium; plii ja antimoni kahjustavad elusorganisme väikese koguse puhul juba.Võib tekkida ka pikaajaline mürgitus. *Ohtlike jäätmeid ei tohi visata prügimäele, kuna vihmaveega kanduvad ohtlikud ained prügimäelt laiali ümbritsevasse pinassesse, veekogudesse ja põhjavette.Lõpptulemusena jõuavad nad taimede või loomade vahendusel inimeste toidulauale, põhjustades kahjustavat mõju tervisele.
Soolad Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist. Soolad on liitained, milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad  happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2  vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4  naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4  naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksi...
on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Fe : +26/2)8)14)2)  väliskihil asub 2 elektroni. Eleketronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d6. Raual on muutuv oksüdatsiooniaste, II ja III. Raua massisisaldus maakoores on 6%,. Suurimad rauamaagivarud asuvad venemaal Kurskis magneetilise anomaalia piirkonnas. Tähtsamad ühendid: · Raudvitriol(FeSO4 x 7 H2O) on kristalliline raudsulfaat, mis on helerohelise värvusega suhteliselt püsiv ühend. Vaid vesilahuses oksüdeerub aeglaselt õhuhapniku toimel.Teda saadakse enamasti raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega · FeCl on pruunika värvusega kristalne, väga hügroskoopne (seob kergesti vett) ühend. 3 Ta on kõige levinumaks raud(III)soolaks. Teda kasutatakse joogivee puhastamiseks,
S – valgud 14.Soolad üldiselt Karbonaadid – CO3 soolad, nõrgad happed Fosfaadid – PO4 soolad, keskmise tugevusega Nitraadid – NO3 soolad, lahustuvad hästi vees Sulfaadid – SO3 soolad, küllaltki püsivad, lahustuvad hästi vees Sulfitid – SO2 soolad, Nitritid – NO2 soolad, lämmastikushappe sool Silikaadid – SiO3 soolad, nõrgad happed 15.Väetised Ca(H2PO4)2 – superfosfaat, vajalik taimede kasvamiseks FeSO4 * 7H2O – raudvitriol – mädanikukaitse, kahjuritõrje CuSO4 * 5H2O – vaskvitriol – kahjuritõrje NH4NO3 – ammoniaaknitraat 16. Looduslikud silikaadid Tehissilikaadid  Kvartsklaas – laseb läbi UV-kiirgust  Klaas Na2CO3 + CaCO3 + SiO2  Asbest – eterniit  Savi  Kaloniit Al2O3 * 6SiO2 * 2H2O  Tsement – CaCO3 + savi
meetoditel, näiteks vastava soola reageerimisel leelisega. (Miksike, 2007) Rauamaagid on: · pruun ja punane rauamaak Fe2O3; · must rauamaak e. magnetiit Fe3O4. (Vikipeedia, 2007b). 5 Tähtsamad ühendid: · Fe(HCO)3 - vees (katlakivi pruun värvus); · Oksiidid  Fe3O4 magnetilised omadused. Püsivaim on Fe2O3; · Soolad  FeSO47H2O - raudvitriol (taimekaitse vahend), FeCl3 ( Üks tähtsamaid metalle tänapäeval on raud, millest saadakse sulameid, tuntumad on neist malm ja teras . Rauda ja tema sulameid nimetatakse ka mustaksmetalliks. (Vaab, 2007) Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ei ole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu
Tõrjub nõrgemaid ja lenduvamaid happeid nende sooladest välja. Kontsentreeritud väävelhape on hüdroskoopne. Eksikaator on hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine, anuma keskele aga kausike kuivatava ainega. Gaase saab kuivatada nende juhtimisel läbi väävelhappe. Sulfaadid lahustuvad hästi vees. Leelismuldmetallide sulfaadid mitte, k.a plii. Sulfaatioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse BaCl2. Tekib valge sade. Tuntud on vaskvitriol, raudvitriol. Naatriumtiosulfaat(Na2S2O3 ) Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid. O.-a. ÂIII kuni V. Saavad elektrone nii liita kui loovutada. Lihtainena looduses fosforit ei leidu. Ta esineb peamiselt Ca3(PO4)2 sisaldavate mineraalide koostises. Lämmastikul on aatomite vahel kolmikside. Lihtainena väheaktiivne. Kõrgel temp. sidemed nõrgenevad ning ta muutub aktiivsemaks. Füüsikalised om. : maitsetu, lõhnatu, värvitu gaas, vees vähelahustuv, õhust kergem, keemistemp. madalam kui hapnikul
kasutatakse odava värvipigmendina Fe3O4 ja FeO musta värvusega ning tekivad kõrgemal temperatuuril Fe3O4 – rauatagi, raud(II) ja raud(II) segaoksiid, magnetiliste omadustega, kasutatakse püsimagnetites Fe(HCO)3 – vees (katlakivi pruuni värvusega) FE(OH)2 – raud(II)hüdroksiid, väga ebapüsiv, kokkupuutel õhuga oksüdeerub ta raud(III)hüdroksiidiks FeSO4 – raud(II)sulfaat, tahkel kujul raudvitriol FeSO4 * 7H2O, taimekaitsevahend FeCl3 – raud(III)kloriid, tume kristalne aine, väga hügroskoopne (imeb intensiivselt õhuniiskust), töödeldakse vask-trükiplaate elektroonsete skeemide valmistamisel CuSO4 * 5H2O – vaskvitrol, kasutatakse taimekahjurite tõrjes, mürgine (CuOH)2CO3 ehk CU(OH)2*CuCO3 – malahhiit, pikaajalisel õhus seismisel tekib hallikasroheline paatinakiht, mida võib märgata vanade kirikute või raekodade tornikiivritel 5
on terava lõhnaga värvusetu mürgine gaas mida kasutatakse näiteks keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimisel. Selle lahustumisel vees moodustub väävlishape H SO mis on ebapüsiv. Väävelhape H SO on värvuseta, lõhnata, vest ligi 2x raske õlitaoline vedelik ning ta on tugev hape. Väävelhapet kasutatakse paljude ainete kuivatamiseks kuna ta neelab endasse niiskust. Väävelhappe soolasid nimetatakse sulfaatideks. Tuntumad neis on vaskvitriol ja raudvitriol mida kasutatakse taimekaitses. Veel on tuntud naatriumtiosulfaat Na S O (fotograafias kinnislahuse valmistamiseks, meditsiinis jm) · · · · · · · · · Vesinik · Vesinik on niivõrd kerge et maa gravitatsioonijõud ei suuda teda atmosfääris kinni hoida seega haiub ta laiali maailmaruumi. Vesinikku leiab looduse mitme isotoobina. Tavalise vesiniku ehk prootiumi · ( H)aatomituumaks on proton. Vähesel määral leidub ka rasket vesinikku ehk
kindlakstegemises lahuses. BaCl2(l) + Na2SO4(l) BaSO4(t) + 2NaCl(l) Baariumsulfaadi valge sade (Pildiallikas http://www.public.asu.edu/~jpbirk/qual/qualanal/barium.html ) Tuntumaid sulfaate kasutatakse sooda ja klaasi tootmisel kui ka lahtistina (Na2SO4*10H2O  Glaubrisool), ehituses (CaSO4*2H2O - kips), röntgenoskoopias kontrastainena (BaSO4), taimekaitsevahendite ja mineraalvärvide valmistamisel (CuSO4*5H2O  vaskvitriol, FeSO4*7H2O - raudvitriol) H2S2O3  tioväävelhape Tioväävelhape on tugev, kuid ebapüsiv hape. Teda saadakse ühe võimalusena sulfitite lahuste keetmisel väävliga ning tekkinud tiosulfaatide käsitlemisel hapetega. Na2SO3 + S Na2S2O3 Na2S2O3 + 2HCl H2S2O3 + 2NaCl Tiosulfaatioon on tugev redutseerija, mida kasutatakse näiteks mahtanalüüsis joodi määramisel. Naatriumtiosulfaati Na2S2O3 kasutatakse fotograafias kinnistina, meditsiinis tsüaniidi-,
linaõlilisanditest. Peamine värvi sideaine on kliister, mille valmistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud rukkijahu ning tavaline oli ka kalamaksaõli, heeringasoolvee ja saartel kohati hülgerasva lisamine värvile. Teistes toonides rootsi värvi valmistamiseks võib kasutada erinevaid muld- ja mineraalpigmente (Pilt 3). Heledate toonide puhul tuleb raudvitrioli asemel kasutada tsinkvitrioli, kuna raudvitriol võib põhjustada heledate värvide ebaühtlust. Heledad rootsi värvid on paraku vähem vastupidavamad kui tumedad. Rootsi värvid on odavad ja keskkonnasõbralikud hästi katvad mattvärvid. Nad on veega lahjendatavad, kergesti peale kantavad ning ei moodusta niiskuskindlat kilet. Värv nakkub paremini hööveldamata puiduga kui hööveldatud. Teatud määral kaitsevad nad ka puitu lagunemise eest ning on üpris vastupidavad. [11] Pilt 3. Punase Rootsi värviga palk sein [11]
aktiivseid metalle. SULAMID Raua sulamid- malm (süsiniku 2%) ja teras (süsiniku 2%) Alumiiniumi sulam- duralumiinium (Al, Cu, Mg, Mn); kasutatakse lennunduses TÄHTSAMAID METALLE JA NENDE ÜHENDEID Raud: Puhas raud on suhteliselt pehme metall, mis on küllaltki püsiv õhu ja vee toime suhtes. Lisandeid sisaldav tehniline raud on küllaltki kõva ja tugev, aga vähemvastupidav korrosiooni suhtes. Raud(III)oksiidi kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina. FeSO4*7H2O (ehk raudvitriol) kasutatakse taimekaitsevahendina, nt viljapuude pritsimisel kahjurite ja seenhaiguste tõrjeks sügisel pärast lehtede langemist. Raud(II)ioonid on vajalikud vere hemoglobiini tekkeks. Vask: Peamine elektrijuhtmete materjal. Tuntuim vase sool on CuSO 4*5H2O (vaskvitriol), seda kasutatakse taiekahjurite tõrjes. Vase lahustuvad ühendid on mürgised. Üks ilusamaid vase mineraale on poolvääriskivi malahhiit (CuOH) 2CO3 ehk Cu(OH)2*CuCO3 . Kaaliumi väetised: nt KCl. KNO3
tähtsamaid happeid. Väga tugev oksüdeerija. Vääveltrioksiid SO3 tekib SO2 oksüdeerumisel õhuhapniku toimel, samuti nagu väävlishappe oksüdeerumisel tekib väävelhape. Kergesti lenduv vedelik, tugev oksüdeerija, paljud orgaanilised ained süttivad temaga kokkupuutel. Veega reageerides eraldub palju soojust. Sulfaadid on püsivad kristalsed ained, lahustuvad hästi vees (va. leelismuldmetallid ja veel mõned [Pb]). Vaskvitriol CuSO4*5H2O ja raudvitriol FeSO4*7H2O, neid kasutatakse taimekaitse. Na2S2O3 naatriumtiosulfaat kasutatakse fotograafias ja meditsiinis. Väävel on väga tähtis elusorganismidele, valgusünteesi jaoks. Lämmastik N: 5 elektroni viimasel kihil, kuna aatomiraadius väheneb, väheneb ka aktiivsus ja mittemetallilised omadused. O-a on -III...V, iseloomulik on - III, kus ta ka kõige püsivam . Leidub põhiosalt õhus, samas ka mineraalide koostises
10.metall + mittemetall = sool Soolade rahvapäraseid nimetusi: NaCl - keedusool CaCO3 Âlubjakivi, marmor, kriit NaHCO3 - söögisooda CaCO3 · MgCO3 -dolomiit Na2CO3 - pesusooda CaSO4 · 2 H2O  kips Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool Ca3(PO4)2 Âfosforiit, apatiit NaNO3 - tsiili salpeeter CaF2  sulapagu KNO3 - india salpeeter CuSO4 · 5H2O  vaskvitriol AgNO3  põrgukivi FeSO4 · 7 H2O  raudvitriol KMnO4  kaaliumpermanganaat FeS2  püriit KClO3  Berthollet`sool NH4NO3 - salmiaak Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S,
Hingavad, puidul ei püsi. Tsementvärv  tsement on sideaine Silikaatvärv  vesiklaas sideaine, kividel Vesivärvid e. VDV(vesidispersioonvärv) lateks, lahustiks vesi, ei kahjusta tervist. FIRMAD BECKERS, CAPAROL, VIVAREC, ALIGALITE. Magnetvärv  metal pigmendi lisamisel Koolitahvlivärv Rootsi värv  fassaadi katmiseks(välis), vesi + pigment+ rukkijahu ´raudvitriol NB! TAPEEDID:trükimustriga(tasapinnaline), reljeefse mustriga, tekstiilikattega(kõige kallim siid), vinüülkattega e. pestav, ülevärvitav, poonikihiga, fototapeet, metallipinnaline(USA), bambustapeet, mererohtudest.
Värvuse ühtluse seisukohalt on esimesed 5 minutit kõige olulisemad. Nii lõng kui vill peavad alati olema enne värvileende panemist märjaks kastetud, sest muidu villakiu soomused ei paisu ega avane ja värv ei kinnitu kiu külge. Lase temperatuuril tõusta 90 C ja värvi üks tund pidevalt segades. 6. Selleks, et saada rohkem värvinüansse, võid värvileende lisada 100 g lõnga kohta 1-2 g kas raudvitrioli, tinasoola või vaskvitrioli. Raudvitriol muudab värvid tuhmimaks, tumedamaks. Tinasool muudab värvid särvamaks ja kollakamaks. Vaskvitriol muudab värvid rohekamaks, pruunikamaks. Lõnga ei ole soovitav hoida lahuses kauem kui 10 minutit. 7. Pärast värvimist tõsta lõngad värvi kinnistumiseks mõneks ajaks puhtasse vette seisma. Pese lõngad lahjas pehmetoimelises pesulahuses. Seejärel loputa hoolikalt. Märg lõng on päikesevalguse kahjulikule toimele vastuvõtlik, seepärast kuivata lõnga varjulises kohas.
annaabi.ee 
