põletatakse lubjakivi isesugustes ahjudes. Kõrges kuumuses eraldub paekivist süsihappegaas, järele jääb põletatud ehk kustutamata lubi. Kui kustutamata lubja peale vett valada, siis neelab ta vett ja läheb nii soojaks, et üks osa veest auruks muutub; seejuures laguneb kivi valgeks puruks, mida kustutatud lubjaks nimetatakse. Kui kustutatud lubjale vette lisada, muutub ta valgeks, piimjaks vedelikuks, nn. lubjapiimaks. Seismisel settivad lubjaosakesed põhja ja sette peale jääb puhas lubjavesi. Ehituste juures segatakse põletatud lupja veega. Lubjapiimaga lubjatakse seinu. Müürilubja ja krohvi valmistamiseks segatakse kustutatud lupja vee ja liivaga, nii, et tekib veniv taigen. Seda pannakse ehituskivide vahele sideaineks. Osa õhus olevast süsihappegaasist ühineb kustutamata lubjaga, nii moodustub uuesti kindel lubjakivi. See ühinemine toimub väga aeglaselt, seepärast ongi vanad müürid kindlamad kui uued.
Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid)  nuuskpiiritus. Fe2O3  raud(III)oksiid  rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4  magnetiit, must rauamaak CaO  kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2  kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3  alumiiniumoksiid  Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3  kaltsiumkarbonaat  lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O  kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett  kips, ilma veeta põletatud kips NaCl  naatriumkloriid  keedusool NaOH  naatriumhüdroksiid  seebikivi Na2CO3  naatriumkarbonaat  pesusooda NaHCO3  naatriumvesinikkarbonaat  söögisooda HCl  vesinikkloriidhape  soolhape/maohape
8. CO ja CO2 süstemaatiline ja rahvapärane nimetus. 9. CO ohtlikkus ja esmaabi CO mürgituse korral. Õ lk 39 (vt pealuu kõrval olev lõik) 11. CO ja CO2 kasutamine. Miks CO2ei põle ega toeta põlemist? 12. CO ja CO2 füüsikaliste omaduste võrdlev iseloomustus. Sarnasused ja erinevused. (TV lk 18 /A) 13. C, CO, CO2 ja CH4 keemilised omadused. · Süsinik + hapnik (2 võimalust) · Süsinikoksiid + hapnik · Süsinikdioksiid + vesi · Süsinikdioksiid + lubjavesi (süsinikdioksiidi tõestamine) · Metaani põlemine 14. Metaani füüsikalised omadused ja kasutamine. 15. Osata määrata elementide oksüdatsiooniastmeid ja leida oksüdeerija ja redutseerija! (TV lk 16/D ja 18/C) 16. Arvutusülesandeid (TV lk 17/1,2 ja 19/1,3) 17. Kuidas tõestada, et teemant ja grafiit koosnevad sama elemendi aatomitest?
Leelismetallid on IA rühma metallid.reag veega tekivad leelised. Vees lahustuv hüdroksiid. Väga söövitav. 2Na+2H2O=2NaOH+H2.. leelismuldmetallid. Ca, Sr, Ba. Levikult maakoores. Al Fe Ca Na K Mg. Ühendid Na+O2=Na2O2.. naatriumperoksiid. K+O2=KO2 kaaliumhüperoksiid. CaO kustutamata lubi. CaCO3 lubjakivi, paekivi = Cao+CO2. CaO+H2O=Ca(OH)2. Lubja kustutamine. Vees vähelahustuv tekib lubjapiim veega segamisel, seismisel lubjavesi. NaOH seebikivi. NaHCO3 söögisooda kasutamine.. taignate kergitamine. Tugeva happe neutraliseerimiseks.Na2CO3 sooda kasutamine. tooraine klaasi valmistamisel, argielus. Na2CO3 pesusooda. NaCL keedusool. Tänu pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile on alumiinium väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. Al on raua järel üks enam kasutatavaid metalle. Temast valmistatakse mitmesuguseid tarbeesemeid, kerge metalline on ta hinnatud ehituses
Paekivi liik Kontrolltöö vastused: 1. paas 2. lubjakivi, dolomiit 3. Paekivi, settimise 4. kaltsiumkarbonaat , CaCO3, kaltsium, süsinikdioksiidiga 5. halli, kollakaid , valgeid 6. kõva, purustada 7. ei lahustu, lahustub, süsihappegaas 8. ehitusmaterjalina 9. sideainena, müürilupja, krohvi 10. põletatakse, süsihappegaas , põletatud, kustutamata lubi. 11. vett, vett , aurustub, laguneb, kustutatud lubjaks. 12. vett, valgeks, piimjaks, lubjapiimaks 13. settivad, põhja, lubjavesi 14. Lubjakivi: CaCO3 Põlemine: CaCO3  CO2 = CaO Põletatud lubi : CaO Kustutamine: CaCO + H2O = Ca(OH)2 Kustutatud lubi: Ca (OH)2 Lubja karboniseerumine: Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O Ristsõna lahendustega L U D B O J L A O H K M
lubjakivi, kaltsiit ja kriit. Tuntumad ühendid: Leelismetallid: NaCl-keedusool, kasutatakse toidulisandina Na2CO3-pesusooda, kasutatakse pesu pesemisel, klaasi ja paberi tootmisel NaHCO3-söögisooda, kasutatakse Küpsetamisel, laguneb: 2NaHCO3 =t° Na2CO3 + H2O + CO2 NaOH-seebikivi, NaOH + rasv = seep Leelismuldmetallid: CaO - kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi, kasutatakse gaaside või vedelike kuivatamiseks Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (lubjapiim, lubjavesi), kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel: tema segu liiva ja veega  lubimört  on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse müüride ladumisel ja seinte ning lagede krohvimisel, põldude lupjamiseks (happeliste muldade neutraliseerimiseks), viljapuutüvede valgendamiseks CaCO3 - kaltsiumkarbonaat esineb looduses: lubjakivina, marmorina, kriidina, munakoortes, tigude ja karpide kodades Leidumine organismis: Kaltsium: Karploomade karbid: kaltsiumkarbonaadist.
Li2O + H2O = 2 LiOH 6) Süsinikdioksiid+raud(II)hudroksiid CO2 + Fe(OH)2 = FeCO3 +H2O 7) Kaaliumoksiid+baariumhüdroksiid (Aluseline oksiid ei reageeri alusega) 8) Vask(II)hüdroksiid+soolhape Cu(OH)2 +2HCl = CuCl2 + H2O 9) Baariumhüdroksiid+naatriumsulfaat Ba(OH)2 +Na2SO4 = BaSO4 + 2NaOH 10)Kaalium + vesi 2K + 2H2O = 2KOH + H2 Aluste rahvapäraseid nimetusi · NaOH seebikivi, sööbenaatrium · KOH sööbekaalium · Ca(OH)2 kustutatud lubi, lubjapiim(hägune lahus),lubjavesi (selge lahus) · NH3H2O 10%-line lahus- nuuskpiiritus
leelise ja tõrjudes välja happniku. *reduts tormiliselt hapetega,tõrjudes välja vesiniku. *tänavavalgustus ÂNa aurudega täidetud lambid. Oksiidid Valged tahked ainet tugevate aluseliste omadustega. Reag veega mood leelise. Kustutamata lubi  kaltsiumoksiid, kasutatakse Gaaside või vedelike kuivamiseks . CaO+H2o  Ca(OH)2 Hüdroksiidid Kõik leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid on tugevad alused-leelised. Lubjapiim  tahke kustutatud lubi+vesi=piimjas segu Lubjavesi  lubjapiima filtreerimisel. NaOH- vajalik keemiatoostuses,oluline reaktiiv eemialaborites. Kas seebi valmistamiseks. CaOH  ehitusmaterjalide valmistamine. Lubimört  CaOH+vesi+liiv = hea sideaine. Kustuta lubi  kas põllumajanduses , vähendatakse muldade hapelisust Viljapuutüvede valgendamisel. *soolad Leelis ja leelismuld metallide soolad on kristallsed ained Valdav iooniline side. *kõrge sulamistemp. *plastilisus puudub,kristallid on küllaltki kõvad kuid haprad.
· Reageerib nii hapete kui ka happeliste oksiididega (tugevalt aluseline oksiid) Hüdroksiidid · Tugevad alused  leelised. · Valgete kristalsed ained, tugevalt hügroskoopsed. Enamikud nendest lahustuvad küllaltki hästi vees. Ainult kaltsiumhüdroksiid lahustub vees suhteliselt vähe, kuid niipalju siiski, et teda saab lugeda leeliseks. · Tahkele kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas segu - lubjapiim. Lubjapiima filtrimisel omakoda lubjavesi. · Lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Naatriumhüdroksiid ja teised aktiivsemate leelismetallide hüdroksiidid aga ei lagune isegi kuumutamisel kuni sulamistemperatuurini. · Naatriumhüdroksiid on väga oluline tooraine keemiatööstuses ning oluline reaktiiv keemialaborites. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimi on seebikivi. · Kaltsiumhüdroksiidi ehk kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel
vee või veeauruga) on aluseliste omadustega valged tahked ained, mis reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega. IIA rühma metallide hüdroksiidid on valged tahked ained, mis lahustuvad vees vähem kui leelismetallide hüdroksiidid. Kaltsiumhüdroksiid on suhteliselt tugev alus, leelis, vees lahustub vähe. Kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas lubjapiim, millest flirtimisel saadakse lubjavesi. Kaltsium- ja magneesiumhüdroksiid reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega, kuumutamisel jagunevad veeks ja oksiidiks. Kaltsium- ja magneesiumsoolad on valdavalt ioonilise sidemega valged tahked ained, lahustuvad vähem kui leelismetallide soolad. Kaltsiumsulfaat esineb tavaliselt kipsina (valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev tahke aine; mõõdukal kuumutamisel tekib põletatud kips; meditsiinis, ehituses)
7) S-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub s-kiht (I ja II A-rühma elemendid) 8) P-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub p-kiht (A-rühma elemedid) 9) D-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub d-kiht (B-rühma elemedid) 2. Nimetused, valemid, kasutamine 1) Kustutamata lubi – CaO ; niiskuse imamiseks 2) Kustutatud lubi – Ca(OH)2 ; + liiv ja vesi - lubimört 3) Lubjavesi - Ca(OH)2 lahus ; muldade lupjamisel, taimekaitsevahend 4) Peroksiid – oksiid, milles hapniku o-a on -1 ; kasutatakse kosmoses 2Na 2O2 + CO2 -> 2Na2CO3 + O2 5) Seebikivi – NaOH ; 6) Keedusool – NaCl ; maitsestamiseks, talvel teedel 7) Pesusooda – Na2CO3 * 10H2O ; pesupulber, klaasi tootmine 8) Söögisooda – NaHCO3 ; kergitusaine 9) Kips – CaSO4 * 2H2O ; meditsiinis, ehituses 10) Lubjakivi – CaCO3 ; ehituses
*Keemilised omadused. Klaasi kemikaalikindlus on teiste ehitusmaterjalidega võrreldes hea Päikesevalguse toimel toimub klaasi pinnal asuvates raudoksiidi osakestes teatud muutusi, mis vähendavad klaasi valguse läbilaskvust  solarisatsioon. 3% pliioksiidi sisaldav klaas on solarisatsioonikindel Tavaline ehitusklaas ei talu fluoriühendeid ja aluselisi lahuseid. Happed lahustavad klaasi koostises olevaid alkaale Klaasile mõjuvad kahjulikult tsemendi- ja lubjavesi ning Silikaatvärvid *Klaasi valmistamine. *Lehtklaasi meetod  sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väjatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis õigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Valmistusmeetodist johtuvalt ei ole lehtklaas täiesti asane, vaid pinnal esineb lainelisust *Valuklaasi meetod  sulaklaas juhitakse sulatusvannist otse läbi kahe valtsi
1mol/dm (kuubis) PH=0 0,1mol/dm (kuubis) PH = 1 PH = -log [H+] PH-d saab määrata ainult lahjade lahuste puhul. Mida väiksem on vesinikioonide kontsentratsioon seda kõrgem on PH. PH skaala on 0 - 14. Piirkonda 6,5 - 7,5 loetakse normaalseks. Alla selle on happeline, üle selle aluseline. PH-d määratakse indikaatoriga või PH-meetriga PH-meeter on elektrooniline mõõteriist. Õunamahla PH on 3,5 - 4 Neutraalse PH-ga on ntx veri, sülg ja piim. PH-ga 9 on söögisooda lahus PH-ga 10 on lubjavesi PH-ga 12 on pesusooda lahus PH-ga 14 on naatriumhüdroksiidi lahus, kus on 0,1mol/l. Happelises keskkonnas on lahuses vesinikioonid. HCl = H + + Cl- . Aluselises keskkonnas on lahuses hüdroksiidioonid. NaOH = Na + + OH- . Neutraalses nad puuduvad. H+ + OH- = H2O Soolalahuse pH Ei pruugi alati olla neutraalne, sest toimub reaktsioon, mida nim. hüdrolüüsiks. Hüdrolüüs on soolas olevate ioonide ja vee molekulide vahel toimuv reaktsioon, mille
või jahvatatud lubjakivi. Tellisepuru lisamisel toimub kivistumine ka märjas keskkonnas. Ajaloolisteks orgaanilisteks lisanditeks oli näiteks muna, piim (ka lõss), veri, loomakarvad, linaõli, suhkur, õlu ja uriin. Loomakarvu kasutati armeeriva materjalina, teistega loodeti tõsta mördi vee- ja külmakindlust ning plastsust. Lubivärv jätab esteetilise, elava välimusega pinna ning filtreerib ruumiõhku. Koostiseks on lubjapasta, lubjavesi ning vajadusel pigment. Selline segu lastakse 2- 3 päeva kinnises nõus seista. Õhu juurde pääsu korral tekib koorik, mis tuleb enne kasutamist eemaldada. Sideainest 4 küllastunud selge lubjavesi kallatakse välja. Pigmendi lisamisel tuleb seda enne värviga segamist sulatada 2 ööpäeva (vahekorras 1:1 lubjaveega), kui aga värvile pigmenti ei lisata, saadakse valge lubjavärv (Pilt 2)
o.a. kõrge Happeline oksiid + leelis CO2 tõestusreaktsioon ( lubkjavette Ca(OH)2 moodustub valge sade CaCO3 CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O SO2 SiO2 peamine kvartsliiva koostisosa, ei reageeri veega CrO3 + H2O H2CrO4 kroomhape 2CrO3 + H 2O H 2Cr 2O7 dikroomhape Aluselised CaO Âpõletatud ehk kustutamata lubi ,sest saadakse lubjakivi põletamisel lubjaahjudes ( 10000C) CaCO3 CaO+ CO2 Lubja kustutamine CaO + H2O Ca(OH)2 Ca(OH)2 kustutatud lubi, lubjavesi CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + CO2 + H2O Ca(HCO)3 Kõrgahjus reageerib CaO liivaga CaO + SiO2 CaSiO3 Fe2O3 punane ja pruun rauamaak Fe3O4 magnetiit, must rauamaak Neutraalsed Neutraalsed N2O, NO, CO N2O naerugaas CO vingugaas CO kõrgahi Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 Amfoteersed Amfoteersed ZnO, Al 2O3
Lisada veevaba vasksulfaati. Valge vasksulfaadi pulber värvub siniseks. Lisada veevaba Sinine koobalt(II)kloriid värvub roosaks. koobalt(II)kloriidi. Gaaside kindlakstegemine Gaas Sümbol Määramismeetodid Tulemused Hapnik O2 Panna hõõguv pird Pird süttib. anumasse, milles on hapnik. Süsinikdioksiid CO2 Juhtida lubjavette. Lubjavesi muutub häguseks. Vesinik H2 Panna süüdatud pird Põleb plõksudes. anumasse, milles on vesinik. Anioonide tuvastamine Neid määramismeetodeid kasutatakse ühendite koostises olevate anioonide kindlakstegemisel. Anioon Sümbol Määramismeetod Tulemused Bromiid B- Aine lahusele lahjendatud Kahvatukollane sade, mis
Kui metallil on muutuv o-a, siis märgitakse see nimetuses, nt Fe(OH) 3  raud(III)hüdroksiid NaOH  naatriumhüdroksiid ehk seebikivi  väga tugev leelis, valge tahke aine, lahustub hästi vees, seob tugevasti õhuniiskust, sellest saab seepi. Ca(OH)2  kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi  CaO+H 2OCa(OH)2, lahustub vees suhteliselt vähe, lubjapiim  vee ja kustutatud lubja segu; lubjavesi  tugevate aluseliste omadustega lubjapiima filtraat; lubimört  kustutatud lubja, liiva ja vee segu. NH3*H2O  ammoniaakhüdraat ehk nuuskpiiritus Aluseline oksiid  alusele vastav metalli oksiid. Ühinemisreaktsioon  reaktsioon, kus kaks või enam ainet ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Energia eraldub. [aluseline oksiid (NB! Ainult IA ja IIA metallide oksiidid) + vesi alus] Lagunemisreaktsioon  reaktsioon, kus aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Energia neeldub.
lahustumatu alus+ HAPPELINE OKSIID= sool+ vesi Vastava metalli vees lahustuv sool+ leelis= lahustumatu alus = vastav oksiid + vesi = lahustumatu alus + uus sool III amfoteerne alus + HAPE = sool + vesi amfoteerne alus + LEELIS = KOMPLEKSÜHEND Rahvapäraseid nimetusi: NaOH- seebikivi, sööbenaatrium KOH- sööbekaalium Ca(OH)2- kustutatud lubi, lubjapiim( hägune lahus), lubjavesi (selge lahus: saadakse lubjapiima seismisel, kui lahustumatu osa settib nõu põhja) Happed Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Liigitus: 1. tugevuse järgi 1. tugevad  HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI 2. keskmised  H2SO3, H3PO4, HNO2 3. nõrgad  H2S, H2CO3 2. vesinike arvu järgi 1. üheprootonilised  HNO3, HCl 2. mitmeprootonilised  H2SO3, H3PO4 3. hapniku sisaldavuse järgi 1
04 mg/L Ca2+-ioone või 12.16 mg/L Mg2+-ioone) t° · Saksa kareduskraad (°dH) Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 (1°dH on 10 mg/L CaO või ekvivalentne hulk muid Ca, Mg ühendeid) · Kaasajal mmol/L Ca(HCO3)2 + Ca(OH)2 => 2CaCO3 + 2H2O lubjavesi (1 mmol/L on 40.08 mg/L Ca2+-ioone või 24.31 mg/L Mg2+-ioone) Mittekarbonaatne karedus (e. jäävkaredus) sulfaatid: CaSO4, MgSO4, kloriidid ja teised soolad CaSO4 + Na2CO3 = CaCO3 + Na2SO4 · Üldkaredus arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK) 3 Ca(HCO3)2 + 2Na3PO4 Ca3(PO4)2+ 6NaHCO3 3MgSO4 + 2Na3PO4 Mg3(PO4)2 + 3Na2SO4
magneesiumoksiidid (reageerib kuuma vee või veeauruga) on aluseliste omadustega valged tahked ained, mis reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega. IIA rühma metallide hüdroksiidid on valged tahked ained, mis lahustuvad vees vähem kui leelismetallide hüdroksiidid. Kaltsiumhüdroksiid on suhteliselt tugev alus, leelis, vees lahustub vähe. Kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas lubjapiim, millest flirtimisel saadakse lubjavesi. Kaltsium- ja magneesiumhüdroksiid reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega, kuumutamisel jagunevad veeks ja oksiidiks. Kaltsium- ja magneesiumsoolad on valdavalt ioonilise sidemega valged tahked ained, lahustuvad vähem kui leelismetallide soolad. Kaltsiumsulfaat esineb tavaliselt kipsina (valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev tahke aine; mõõdukal kuumutamisel tekib põletatud kips; meditsiinis, ehituses)
krohvimine traditsioonilise märgmeetodil ( mitte kuivmeetodil ) kustutatud lubjakrohviga (lubi-liiv vahekorras 1/1). Lubjakrohviga krohvimisel on eriti oluline seinte tasakaaluniiskuse saavutamine. 220 o pärast seinte krohvi välja kuivamist ja karboniseerumisprotsessi lõppemist, teha värvviimistlus lubivärviga (lubjavesi segatuna 40-50 % märgkustutatud lubjataignaga). Soklikorruse ruumide ventilatsioon on otseses seoses vana hoone niiskussaneerimise terviklahendusega. Joonis 13.8 Keldri veetõke muutuva (võib tõusta kuni 0,5 m keldri põrandapinnast) pinnasevee taseme korral. Soklikorruse ruumide ventilatsioon on otseses seoses vana hoone niiskussaneerimise terviklahendusega. Kui lisaks hüdroisolatsiooni teostamisele ja võimalikule sokli
annaabi.ee 
