27.09.
2016 Laura-
Liisa Lehto
SÕNARAAMATUTE
KÕRVUTUS
1.
Sõnaraamatute ÕS 2013 ja võõrsõnade leksikoni kirjeldus.
ÕS
2013 on
suunav ja
soovitav sõnaraamat, mis ei piirdu keelekasutuse
kirjeldamisega,
vaid annab ka hinnanguid, mis on hea ja mis on halb keel. Normatiivse
sõnaraamatuna esitab ÕS 2013 kirjakeele norme ja on kirjakeele
normide aluseks. Sõnaraamat on mõeldud kõigile neile, kes soovivad
järgida hea keelekasutuse tava (
Erelt , Leemets, Mäearu, Raadik,
2013).
ÕS
2013 on universaalsõnaraamat, mis annab käepärast infot sõnade
õigekirja, häälduse ja käänamise-pööramise kohta, selgitab
vajaduse korral ka võõramate või muidu vähem tuntud sõnade
tähendust ning õpetab sõnu lausesse sobitama Sõnaraamatu sisu on
üksjagu
uuenenud : Rakendatud on uut
morfoloogia ja häälduse
esitamise süsteemi, värskendatud on sõnavara ja näitestikku ning
ühtlustatud on märgendeid ja
soovitusi on ajakohastatud.
ÕS
2013 sõnaraamatusse on lisatud 2000 uut sõna. Välja on jäetud
aegunud
keelendid . Täiendatud on sõnaseletusi ja täpsustatud
märgendeid. Värskendatud ja korrastatud on ka näitestik, et see
kirjeldaks paremini märksõnade tähendust ja lausesse sobitumist.
Soovitusi on ajakohastatud ja ühtlustatud (Erelt jt, 2013).
ÕS
2013 esitab sõnaraamatuna 21.
sajandi
keelt, mida me praegu räägime ja kirjutame. Kirjakeele
sõnaraamatuna hõlmab ÕS 2013 kirjakeele kui üldrahvalikult
kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara ning koha- ja
sotsiaalmurrete sõnavara (Erelt jt, 2013)
Sõnaraamat
sisaldab juhendit, kuidas antud teost kasutada. Samuti leidub selles
lühendivalimik, kus on välja toodud tähestikulises järjekorras
suur hulk erinevaid lühendeid; kohanimevalimikku, kus leidub üle
4300
kohanime (Erelt jt, 2013).
Kuna
eestikeelses tekstis kasutatakse sageli ka võõrkeelseid
nimesid ,
mille puhul mitmete tähtede ja täheühendite hääldus asjaomases
keeles on eesti kirjaviisi seisukohalt erinev, siis on ÕS 2013-es
olema ka teistkeelsete nimede hääldamise juhised (Erelt jt, 2013).
Võõrsõnade
leksikon on mõeldud kõigile, keda
huvitab võõrsõnade õigekiri,
tähendus, muutmine või päritolu. Leksikon sisaldab peale
võõrsõnade ka tsitaatsõnu ja vähesel määral laensõnu (Vääri,
Kleis ,
Silvet ,
Paet ,
Rehemaa , 2012).
Võõrsõnade
leksikoni alguses on kasutusjuhend, kus on iga nö
alateema kohta
väljatoodud vajalik informatsioon. Näiteks: märksõnad
on esitatud tähestikulises järjestuses sõnavahet arvestamata,
poolpaksus kirjas. Tsitaatmärksõnad on kursiivkirjas (Vääri jt,
2012).
Hääldus
antakse nendel tsitaatsõnadel, millel see erineb kirjapildist, ja ka
mõnel muul sõnal, millel on vaja näidata rõhku. Palatalisatsiooni
ei näidata. Hääldus on nurksulgudes püstkirjas. Rõhku
näidatakse juhul, kui see ei ole esisilbil ja kui rõhk ei lange
pika vokaali või diftongiga silbile (Vääri jt, 2012).
Lisaks
leidub võõrsõnade leksikonist märgendeid ja lühendeid nagu
näiteks aj
= ajalugu, anat
= anatoomia, biol
=
bioloogia , bot
=
botaanika .
Kõige
lõpus leidub teosest veel informatsiooni muuttüüpide ja teose
toimetamisel kasutatud allikate nimekirja kohta (Vääri jt, 2012).
2.
ÕS 2006-st ja ÕS 2013-st valitud viie sõna analüüs.
ÕS 2006ÕS 20131.
Lokautkäitise sulgemine tööliste vallandamisteks.
töösulg (-sulu).
2.
Labrador geol(poolvääriskivi); argi
Labradori retriiver.
geol
(poolvääriskivi)argi
Labradori retriiver; poolsaar Kanadas.3.
Luger lugemisprojektor.
automaatseade info sisestamiseks andmekandjalt;
seade digiraamatute lugemiseks.4.
Lemmamat
abiteoreem .
mat
abiteoreem;keel
(arvutilingvistikas) sõna algvorm.5.
Letratemplett, surutäht vm surumärk (plastlehe küljest paberile surutav).
Andmed puuduvad.
3.
Võõrsõnade leksikonist ja ÕS 2013-st valitud sõnade
definitsiooni võrdlus.
Võõrsõnade leksikoni definitsioonÕS 2013 definitsioon1.
Live [laiv] ingl.k. elav
muusika , elav esitus.
Otse, vahetult originaalis (otsesaate või esinemise kohta). Vastand: playback
2.
Lükra(pn
Lycra , kaubamärk) tekst stretškiud või -kangas kergest polüuretaanist; kasutakse peamiselt spordirõivaste valmistamiseks.
(Sünteeskiud). Kaubamärk Lycra.
3.
Laguun (it
laguna
Kõik kommentaarid