Eesti keele häälikuortograafia probleeme (0)

Eesti Lennuakadeemia
Eesti keele häälikuortograafia probleeme
Referaat
Reigo Tamm
Juhendaja Karin Kaljumägi

Tartu 2009

Sissejuhatus

Oma referaadi teemaks olen valinud „Eesti keele häälikuortograafia probleeme“. Teema valikut kaalusin pikalt, kuid lõpuks otsustasin selle teema kasuks, kuna tundus et mul endal võib häälikuortograafiaga kõige enam probleeme olla. Oma referaadiga soovin ma anda oma kaasõpilastele väikese ülevaate eesti keele õigekirjast ja sellega kaasnevatest reeglitest.Allikatena olen kasutanud erinevaid artikleid internetist.

1 Võõrsõnade õigekiri

1.1 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad

Keelendid jagunevad kolmeks: tsitaatsõnadeks, võõrsõnadeks ja omasõnadeks. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis ja neid kirjutatakse selliselt nagu nad on oma algses keeles.Nende sõnade häädlus peaks sarnane nende originaalsele hääldusele.Et võõrkeelseid sõnu eestikeelses tekstis eristada, tuleb nad kirjutada kursiivkirjas.Käänata saab neid ülakoma abil ning ülakomaga eraldatud käändelõppu ei kirjutata kursiivkirjas.Selline sõna paar on näiteks homo sapiens ’ist
On sõnu paljudest erinevatest keeltest, mis on kohanenud eesti keelega.Neid sõnu on nii inglise, hispaania ja ka isegi hiina keelest.Inglise keelest näiteks disco (disko), hispaania keelest flamenco (flamenko) ja hiina keelest wok(sellest on tuletatud sõna vokkima ).
Samas on ka sõnu mida on otstarbekam kasutada lähtekeelsel kujul - neid kutsutakse tsitaasõnadeks.Näiteks prantsuse keelne botique(butiik) ja itaalia keelne cappuccino (kaputšiino).Üksikud tsitaatsõnad on leidnud endale eesti keelse vaste nagu näiteks yuppie, millest on saanud pintsaklipslane, kuid sõna show pole siiani endale vastet leidnud.Üldlevinud roogade nimetused võiksid samuti jääda oma originaalkujule, kuid aastatega eesti keelde juurdunud nimetusi, näiteks rostbiif(roastbeef) ja biifsteek (beafsteak) ei ole mõtet tagasi originaal keelde muuta.
Võõrnimedetuletiste puhul tuleb nime algneortograafia säilitada. Moodustades kohanimest Wales selle koha asuka saame waleslane.

1.2 Millise kuju võtab võõrsõna

On laensõnu, mis tulevad eesti keelde otse mõnest teisest keelest ja võtab siin omale sobiva kuju, kuid on ka sõnu, mis tulevad meie keelde läbi mitme keele ja millele on õiget kirjapilti raske anda.Palju on selliseid laensõnu võetud inglise keelest. Tihti juureldakse, miks kasutatakse eesti keeles sõna baarmen just nii. Inglise keeles tähenda sõna men mehi mitmuses, ainsuses peaks olema man. Siinkohal tulevad mängu varasemad laensõnad gentleman(džentelmen) ja businessman(bisnismen). Baarmeni puhul on lihtsalt järgitud eelnevate sõnade eeskuju ja sobivust eesti keelde.Sarnane probleem on ka vene keelsete sõnadega. Näiteks võib tuua sõna sovetlik. Sõna sovetilk puhul tuleb järgida transkriptsioonireeglit, mis ütleb, et vene keele e annab eesti keelses sõnas kaashääliku kõrval edasi tavalise e mitte ühendeid ie või je.

1.3 Häälikute õigekiri

1.3.1 G B D - K P T

Eksisteerib kahte sorti laensõnu – vanadlaensõnad ja uuedlaensõnad. Vanade laensõnade hulka kuulub näiteks sõna palsam , mida ei tohiks kindlasti kirjutada b-ga. Segadust tekitab inglise keelne sõna balsam. Kuna iga uus Õigekeelsussõnaraamat on teinud uutes laensõnades ehk sõnades mis algavad g, b või d-ga, siis paljude keeleteadlaste arvates peaks nõrga hääliku asemele sõna alguses panema tugeva hääliku. Selline sõna on näiteks greip , millele soovitakse anda uut kuju kreip. On palju selliseid sõnu mis on näiteks inglise keeles ja eesti keeles väga sarnased, kui nende tähendus on sootuks teine. Sellised on sõnad plokk ja blokk.Esimene on tulnud inglise keelsest sõnast block, mis tähendab tahuka kujulist ehitusmaterjali või mingisugust kogumi(uudisteplokk). Teine aga on tulnud prantsuse keelsest sõnast bloc, mis tähendab riiki, parteide või ühenduste liitu.

1.3.2 T ja D

T tähe kirjutamisel eesti keeles on kaks probleemi.Esimene neist on teadmatus kus kirjutada t või d. Sellised sõnad on näiteks kandidaat(tihti kirjutatakse kanditaat ) ja atentaat(tihti kirjutatakse atendaat ). Teiseks probleemiks on on t tähe ära jätmine sõna tüvest nii kõnes kui kirjas.Seda juhtub sõnade puhul litsentseerima(vale oleks litsenseerima) ja potentsiaalne(vale oleks potensiaalne).

1.3.3 S

Kaashäälikuühendi puhul kehtib s-i puhul erandreegel: l, m, n, r järel on ülipikk s. Näiteks allianss , ekstrasenss või konkurss .

1.3.4 H

Sõnade mehaanika , mehanism ja mehaaniline puhul on võimalik kasutada nii ühekordset kui kahekordset h-d. Erandid on mehhanism ja mehhaniseerima, mille puhul on kohustuslik kahekordne h.

1.3.5 Š ja Ž

Tähtede š ja ž puhul ei tohiks kasutada kombinatsiooni sh või zh. Sakas sch, prantsuse ch ja inglise sh annavad eesti keeles võõrsõnadesse š (schlager - šlager, chanson - šansoon, shampoo - šampoon). Mõned võõrsõnad on kohanenud eesti keelega (maršruut - marsruut , mazurka - masurka ).

1.3.6 F

F-i puhul ilmneb kaks probleemi.Esiteks, millal kirjutada f ühe või kahekordelt ja teiseks kus kasutada f-i, kus kombinatsiooni hv. Ühekordse f-ga tuleks kindlasti kirjutada sõnad efekt, efektiivne, professor ja professionaalne. Segadust nende sõnade puhul tekitavad inglise keelsed effect ja effective. Kahekordse f-ga laensõnad on aga enamuses kohandunud eesti keelega. Saksa keelest on sõna trüffel, mis eesti keeles on muutunud trühvliks. Nii on ka sõnadega kahvel, vahvel, kohv jpt.

1.4 Lõppsilbi kirjutamine

Lõppsilbi kirjutamisel tekitab probleeme kolmesilbiliste sõnade lõppsilbis oleva täishääliku kirjutamine. Nende sõnade puhul ei ole kindlat reeglit, mille poolest neid eristada, seega tuleb nende kirjapilt lihtsalt selgeks õppida. Kahekorde täishäälikuga sõnad – marmelaad , sünagoog, dermatiin, mandariin jt. Ühekordse täishäälikuga sõnad – terminal , mahagon, formular jt. Muret tekitab ka lõppsulghääliku kirjapilt.Kahekordse sulghäälikuga on näiteks kastanjett, šašlõkk ja tualett . Ühekordse sulghäälikuga kotlet , sigaret ja pankrot . Ka nende sõnade kirjapilt tuleb lihtsalt pähe õppida. Kahesilbiliste sõnade lõppsilbi kaashääliku kirjapilt oleneb rõhust. Enamasti on lubatud nii ühekordne, kui ka kahekordne täishäälik. Lubatud on nii keefir , kui ka kefiir .

1.5 Tuletised

• Ne-liiteliste võõrsõnade käänamine – ne - liiteliste võõrsõnade käänamisel omastavas käändes lisandub sõnatüvele liide se. Ühtegi häälikut sõnatüvets ei kaotata(kompleksse, modernse, viskoosse ).
  
• Juurde lisandunud liited võivad lühendada nii sõnas olevat kaashäälikut, kui ka täishäälikut.Näiteks grimm – grimeerija, aadress – adressaat.
  

2 Omasõnade õigekiri

2.1 Kaashääliku ühend

Kaashääliku ühendi põhireegel ütleb, et kashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühe kordselt. Selle reegli alla kuuluvad kärbse, türanlik, usjas jpt. Erandlikud on – kond liitega sõnad. Ka –kond liitega sõnades kehtib kaashäälikuühendi põhireegel. Põhireeglist kõrvale kalduvad sõnad on kirss , morss, valss . Reegel ütleb , et l, m, n, r järel kirjutatakse ülipikk s. Kui sõna lõpus ja liite alguses on ühesugused tähed ei kao ära kumbki(ehkki, salkkond).

2.2 Liitsõnad

Liitsõnade puhul ei jää sõnade liitumise piirilt ära ükski täht(purskkaev, sukkpüksid). Probleemsede on liitsõnad erinevate seppade puhul. Ka nende kirjutamisel kehtib sama reegel. Näiteks plekksepp, kingsepp jt. Teiste seppadega segamine aga kipub minema erandlik sõna rätsep.

2.3 Liited

Liide – likkus kirjutatakse alati kahekorde k tähega. See reegel kehtib näiteks sõnade võimalikkus, paindlikkus ja tootlikkus puhul. Liidete –lik, -mik, -vik, puhul omastavas käändes ja kohakäänetes kirjutatakse k ühekordselt(märkmik, leplikus, hapnik). Osastava käände puhul kasutatakse kahekordset k tähte(märkmikku, hapnikku, leplikku).
Kõikuv hääldus raskendab –kas, -tu, -tus, - stik liidete puhul õigekirja. Tihti kirjutatakse sõna mõttetu ühe t-ga. Tema tuletisedki mõttekas ja mõttetuski on topelt t tähega. Sellised sõnad on veel näiteks võttestik, rikketu ja happesus . Nende sõnade esimeses silbis olev sulghäälik kirjutatakse ülipikana.
Rõhuliide –gi lisatakse vokaali või heliliste häälikute l, m, n, r, v lõppu.Helitute häälikute g, b, d ja k, p, t ning f, h, s, š, z, ž järele kirjutatakse liide –ki.

2.4 Veel sulghäälikutest

Inimestele tekitab probleeme ma-tegevusnime ilmaütleva käände ehk -mata vormi kirjutamine. Õige on kirjutada esitamata, kordamata, pesemata, koristamata jne. Ühegi –mata vormilise sõna puhul ei kasutata topelt sulghääliku.
Klusiili kirjutamise reeglid:

• tugevneva astmevaheldusega käändsõnad: ei ole mõtet – mõttele, rikketeade,ettevõtte nimetus - ettevõttena, kokkulepe – kokkuleppel.
  
• pika vokaalainese ja diftongi järel: pakume kaupa, ei tea kõiki ega kõike, kõike head.
  
• seisundivormide puhul: uks on lukus, käed rüppes, lukk on rikkis.
  
• omadussõnades täpne ja hõlbus: täppisteadlane, hõlbsa.
  
• piki-osisega liitsõnades: pikikivi, pikilõige, pikisaagimine.
  

Sõna algvormile tuleb mõelda, kui kirjutame järgmisi sõnu:

• peatne – peatse, võrdne – võrdse, soodne – soodsa.
  
• andma – andsin, leidma – leidsin, püüdma – püüdsin.
  

2.5 I ja J

I ja J on rasked tegijanime kirjutamisel. Kui ma-teguvormi tüve lõpus on i siis see sinna ka jääb. Näiteks sõnade tellija, uurija, postiviija puhul. Sageli aetakse sassi sõna minia sõnaga mineja. Esimene ei ole tegelikult tegijanimi vaid tähendab hoopis pojanaist.
Raske on eristada millal kirjutada müüja ja millal müüa. Parim viis nendel sõnadel vahet teha on esitada küsimus kes või mida teha. Kes küsimuse puhul on sõnas j ja mida teha küsimuse puhul mitte. Eesti keele õigekirjas puudub ka tähtede kombinatsioon üi. Näiteks sõnades hüüa, püüa, süüa ja lüüa. Sisseütleva käände puhul kirjutatakse j kahekordselt. Näiteks majja, ojja, tujju ja kujju.