Stilistika ja reklaamtekst II (0)

2. loeng
Keeleviga , stiiliviga . Väärstiilsus. Tüüpilisi stiilivigu. Suulise ja kirjaliku keele erinevusi.
Keeleviga, stiiliviga
Keeleviga
Stiiliviga
Ebaõige hääldus, väär tähendus, loogiline vastuolu, ühildumisvead, lausestusvead
Sõnade või väljendite väär kasutus
Keeleviga on eksimus keelenormide vastu
Stiiliviga on kõneolukorda sobimatu sõna või väljend
Stiiliviga ei ole keeleviga, kuid keeleviga on enamasti ka stiiliviga.
Väärstiilsus on kõneolukorda sobimatu väljendusviis.
Tüüpilisi stiilivigu ja –vääratusi
Stiilivääratus – konteksti sobimatu sõna või väljend, saamatus lausete sidumisel …

Stiili lamedus – algelise sisuga piiratud ja ilmetu sõnavara
Võib järeldada, et Kalevipoeg oli nii töömees kui ka sõjamees. Tema ise ei tahtnud sõdasid. Kui aga tuli sõdida, siis astus ta vapralt lahingusse. Kuid Kalevipoeg oli ka väga suur töömees. Eeposes on öeldud, et ta töötas mitu päeva järjest. Ta tahtis muuta elu paremaks. Ta ei kartnud raskusi. Töö oli muutunud talle vajaduseks . Sõda Kalevipoeg ei tahtnud. Sõjameheks oli ta ainult siis, kui seda vaja oli. Ta tahtis rahulikku elu. Teha tööd ja luua uut ja head. Minu arvates võib Kalevipoega pidada töömeheks.
2. Kenitlev stiil, originaalitsemine – kirjutaja soovib väljendada end ilmekalt , omapäraselt (kuhjamine, vastuolulised kujundid)
Jõgi ja veevool on aga triljonitest üksikpiiskadest koosnev jonnipunnide mass, kes hoidsid üleval leeki ja kahandasid kondirammu.
Vesi – jonnipunnid? Jonnipunnide mass hoidis üleval leeki? Jonnipunnide mass kahandas rammu? Ühildumisviga: mass, kes hoidsid …
Ja üliõpilaste arvelt tahetaksegi siis Eesti transpordile jalgu alla saada.
šabloonne kujind, elumere lainetel juhtub nii mõndagi.
Kontsert mõjus nagu haaknõelaga püksitagumiku külge kinnitatud mobiiltelefon.
3. Kadaklus – kenitlemine võõrsõnadega (vene tõlkelaenude asemel levivad inglise ja soome toorlaenud: shop ´äri`, poika ´sõber, poiss`
Kõik eksivad, on selle loo point
Kõik, mis juhtub, elan through myself.
Sass Henno ”Mina olin siin” on triloogia esimene osa. On lubadus to be continued
4. Tühisõnalisus ja pateetika – kesine sisu loodetakse korvata kenade sõnadega
Meie tegelikkus on rikas. Erksa pilguga ringi vaadates näeme uue tekkimist linnas ja maal, mandril ja saartel. Ja mis kõige tähtsam: inimesed töötavad ja võitlevad parema homse eest ja kasvavad iga päevaga.
5. Kantseliit – bürokraatlik keelekasutus väljaspool tema kasutusvaldkonda.
Nimisõnalembus: nimisõnade eelistamine tegusõnadele (teonimi)Ürituste ettevalmistamise läbiviimine … Ekskursiooni organiseerimise ja läbiviimise tasemega jäädi rahule.
Üldnimetuste, kategooriate, abstraktsõnade soosimine: ühiskondliku toitlustamise ettevõte – söökla, restoran ; akadeemiline žargoon: Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset või individuaal - diferentseeritud lähenemist unele. (Teadlased soovitavad igaühele und tema tunde ja vajaduse järgi)
Bürokraatlikud stambid: seoses õppetööga, õppetöö raames, võetakse tarvitusele vastavad abinõud
Teostas kontrolli, Minupoolne seisukoht, teine osa sümfooniast oli eriti tantsuline, koheselt.
6. Stampväljendid, püsiepiteedid – pealiskaudne ja ebaveenev vastavad abinõud, hea näide, kaugemas perspektiivis, edu töös ja õnne isiklikus elus
7. Sõnade ja tüvede põhjendamatu kordumine lühikeses tekstilõigus
Matkagrupp lähenes lähedalasuvale külale. Matkagrupi juht oli küla juba varem ka külastanud. Külaelanikud tulid matkagrupile vastu ja tervitasid külas varem viibinud grupijuhti.
8. Parasiit- ja täitesõnad suulises tekstis – vandesõnad (kurat, raisk), teksti kiilutud tühisõnad (tähendab, tead, nimelt, ja siis, nagu)
9. Kõneliiasused – tautoloogia (lähedase tähendusega sõna tarbetu kordamine) ja pleonasm (samatähenduslike sõnade kuhjamine) kirjalikus tekstis: kõrged pilvelõhkujad; lapsepõlves, kui ma poisikesena mängisin; edasi areneda; reaalne tegelikkus; lahti mõtestada; kindel veendumus.
10. Lausestusvead, keele- ja stiilivea vahepealsed juhtumid
- süntaktiline kahemõttelisus
Vaikses leinameeleolus keisrile sooritatud atentaadi pärast oli toimetaja perekond õhtulauda kogunenud.
-öeldiseta lause, aluseta lause

• lause rütmi ja arusaadavust häiriv liigendus
  

Õpilasi, kes olid kirjandusvõistlusel, mis oli koolis esmakordne, silma paistnud, autasustati .
- fraasi ülekuhjamine
Kolmekorruselise maja koridori käsipuu kollane värv oli maha kulunud.
- lausete tükeldamine, s.t pea- ja kõrvallause lahutatakse iseseisvateks lauseteks
Läksime koju. Kui kell näitas hilist tundi.
Neid inimesi on palju, kes ignoreerivad valimisi
11. Väljendite ristumine ehk kontaminatsioon - tähendusliku samasuse või läheduse tõttu liituvad kaks väljendit nii, et ühest võetakse üks pool, teisest teine pool
Minul vajus kaalukauss õpetaja elukutse suunas.
( kalduma millegi kasuks – liikuma millegi suunas)
Tõde võidab vale üle.
(võitma midagi, kedagi – võidutsema millegi üle)
12. Stiilist väljalangemine, stiilimõra – sõna või väljendi värvin ei vasta valitus stiilile .
Lahkunu kolis meie juurest ära.
13. Häälikuline kuhjumine – seob tähelepanu, häirib teksti vastuvõttu.
Brigadir Past on huvitatud tegelikest tulemustest, s.o kastide kvaliteedist ja kvantiteedist, samuti kastivalmistajate rütmilisest tööst.
Suulise ja kirjaliku kõne erinevusi
Suuline
Kirjalik
Kõnelemisel on vaja vahetult luua ja esitada. Komistused: mõttepausid, sobimatud sõnad → stiilivääratused
Kirjutamisel võime parandada, asendada, viimistleda. Lugeja saab süveneda põhjalikumalt.
Spontaanne väljendus mõttepausidega
Viimistletud , läbimõeldud väljendus
Sõnumit edastavad ka hääletoon, miimika, žestid
Sõnumit edastab tekst
Kõne lihtne, liigendatud
Väljendus tihe, täpne, keerukas
Kõneldut peab mõistma kohe
Kirjutatut saab korduvalt lugeda
Nii häälduse kui sõnavaliku poolest vabam keel
Korrektne kirjakeel
de- mitmus : põnevatest raamatutest
i-mitmus: põnevaist raamatuist
lihtülivõrre: nõrgim, pisim
liitülivõrre: kõige nõrgem
käsk kindlas kõneviisis: lähme, jätkame
käskiva kv mitmuse 1. pööre: jätkakem, mingem
pöördelõputa tingiv kõneviis: me loeks
isikulõppudega tingiv kõneviis: loeksime
-nd: näind, tulnd
nud-kesksõna: näinud
lühemad sõnad: laulupidu
pikad sõnad: üldlaulupidu
mitmesõnalised keelendid: selle asemel et, sõnade järgi
tuletised : selmet
kaassõnad: koos vennaga
välditakse kaassõnu: vennaga
lühendatud sõnad: nisuke, miuke
palju side-, ase-, määrsõnu: ja siis
suhtumis- ja täitesõnad: nagu, tähendab
täielik sõna: niisugune, missugune
lühemad laused
pikemad laused
kaudkõne
otsekõne
Suulise kõne eripära
No Tartus / toimus eilse päeva jooksul mõndagi huvitavat ja eks / eks täna toimub ka aga eile / no ma ei oska nüüd eelistada kumb nagu põhiuudis on // kindlasti ee enamuse tartlaste jaoks oli kõige olulisem / kolme müraka kontsert / õhtul Tartu laululaval//