Suure ja väikse algustähe kasutamine (1)

Eesti Lennuakadeemia
Suure ja väikese algustähe kasutamiseprobleeme eesti keeles Referaat
Juhendas: Karin Kaljumägi
Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Miks on suure algustäht tähts? ........................................................4 Kuidas algustäht väljendab austust ? ..............................................5 Kaupade nimetamine ...............................................................6 Stratigraafia ja õigekiri...........................................7 Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest....................................................................8 Kokkuvõte.........................................10 Kirjandus.........................................11 Sissejuhatus Algustäheordograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni,st missugune on tähendus suurel algustähel võrreldes väikesega .Suure algutähe kasutamise reeglid on muutunud läbi aegade .Kuid 21.sajandil tähistab suur algustäht lause algust, nimesid, osa nimetusi nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks ning tunderõhku.Järgnevat püüab autor anda lühikest ülevaadet algustähe tähtsusest. Kuidas ,miks ja milliste reeglite kohaselt kirjutatakse eessuurtäht ja kuna läbivsuurtäht. Pikemalt peatutakse ka aktuaalsematel teemadel nagu kuidas kirjutada kaupade nimetusi,kas suur algustäht avaldab austust ,kas suurel algustähel on üldse tähtsus ja kuidas kirjutada nimetäiendiga piltlikud väljendid .Lisaks tuleb ka juttu stratigraafiast ja õigekirjast.
. Mis on suurealgustähe tähtsus?
Mõnikord oleneb algustähest tähendus, mõnikord mitte see sõltub nii lausest kui ka edasiantavast mõttest . Näiteks on oluline vahe, kas kirjutada Eesti Pank (meie riigipank ) või Eesti pank (mis tahes Eestis olev pank). Sellisel juhul oleneb tähendus algustähest, ja see, mida me öelda tahame, oleks üheselt selge, peaksime oma riigipanga puhul kirjutama sõna pank alati suure algustähega - Eesti Pank, muidu aga väikesega, nt Hansapank ja Ühispank on Eesti pangad . Teisel juhul pole aga sisulist vahet, kas kirjutada nt väikeste tähtedega eesti keele instituut või läbivalt suure algustähega Eesti Keele Instituut - see on ikka üks ja seesama asutus. Sama moodi poleks vahet, kas kirjutada (Ühispanga) kapitaliturgude divisjon või Kapitaliturgude Divisjon, (Eesti Mobiiltelefoni) peadirektor või Peadirektor. Kui räägime divisjoneidest ja peadirektoritest siis neid suure tähega ei kirjuta,kuna lähtume reeglist , milles tuleb nii osakonnad ja allüksused kui ka kõik ametinimetused kirjutada väikese tähega. Teine olukord on eesti keele instituudi taoliste nimetustega, mille puhul on kokku lepitud kirjutada kindlatel juhtudel nimetuses iga sõna suure algustähega. Suur algustäht peaks sellisel juhul rõhutama nimetuse ametlikkust. See ametlikkuse rõhutamine on puhtalt ametikeele omapära ega ole kohustuslik nt ajalehekeeles, kus võib kirjutada väikeste tähtedega eesti keele instituut, rahandusministeerium , riigi maa-amet jne. Nt kui tekib kahtlus , kas reegli järgi peaks kirjutama (Eesti Panga) nõukogu või Nõukogu, tuleks eelistada väikese tähega kirjutamist,sest kui suurel algustähel ei ole väikesega võrreldes erinev tähendus oleks parem kirjutada väikese algustähega ja ega tähendus sellest ei muutu aga võtame näiteks Euroopa Nõukogu, kus algustähest sõltub ka tähendus - vrd Euroopa nõukogu, mis võib olla mis tahes Euroopas tegutsev nõukogu.Seega tuleks olla tähelepanelik ja hoolikas ning läbi mõelda millega on tegeu ja kuidas soovitakse mõtet edasi anda . Kui rääkida sõnadest Sina ja Teie siis need on asesõnad ,mida on tavaks kirjutada kirjades suurte tähtedega .Sakamaal on otsustatud ,et nagu näiteks sidesõna sina kirjutatakse väikese algustähega ja loobutakse viisakakusele vihjavast sinast. Aga asesõna l teie on kaks tähendust, kuna teie võib märkida nii üht kui ka mitut inimest. Just kirjades esineva viisakus - Teie puhul tekibki küsimus, kas suurtäheline Teie tähendab ainult ainsust või siiski ka mitmust.Kas saab siis vahet teha, et Teie on üks inimene ja teie on mitu inimest?Sell ine üsimus on täitsa õigustatud. Vastus on lihtne kuna tegelikult saab küll vahet teha . Eesti keeles on meile kõigile maast madalast õpetatud kirjutada Teie kirjades suure algustähega eeskätt siis, kui adressaate on üks. Seega käib ikka viisakus-Teie ainult ühe inimese kohta. Kui aga neid, kelle poole pöördume, on mitu, on tavaks kirjutada teie väikese tähega. Viisakus-Teie kasutus ei piirdu ainult kirjadega, ta hõlmab muidki isiklikumat laadi pöördumis näiteks reklaamvoldikus kirjutada suure tähega Teie või väikese tähega teie. Siis oleneb keda voldiku koostaja silmas peab ,kas mitut inimest või soovitakse väljandada viisakust kasutades suurt algusähte.
Kuidas algustäht väljendab austust ?
Palju on vaieldud selliste asjade üle nagu ,kas kirjutada visiitkaardile direktor või Direktor ? Kuidas kirjutada riigikogu kas suure esitähega või väikesega ?Need on keerulised küsimused .Millele saab vastuse eesti keele reeglite hulgast ,kuigi ka siis võib tekkida kahtlus ,kas ikka kirjutadas suure või väikse algustähega .Kas suur algusäh väljendab austust või kas väikene algustäht vähendab seda . Venemaal on tänapäeval hakatud suure tähega kirjutama kirikupühade nimetusi, mida nõukogude ajal ei tehtud.Siin Eestis ja eesti keeles niisugust vahetegemist olla ei saa ja suure tähe kasutamine sõltub eelkõige sellest, kas tegemist on nimega või ei ole.Kõigepealt võtame inimestenimed . Kõik õigekeelsusallikad ja käsiraamatud kinnitavad, et ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid ja tiitlid kirjutatakse väikese algustähega, olgu tegu presidendi, ministri, direktori, professori, jne ametiisikuga. Väiketähega kirjutamine ei vähenda nende väärikust . Niisamuti käivad väikese tähega sellised aunimetused nagu aasta õpetaja, aasta sportlane, aasta naine jt. Kuidas kirjutatakse asutusenimetused ? Selleks on kaks võimalust: asutuste, ettevõtete, organisatsioonide jm ühenduste registreeritud täisnimetusi kirjutatakse ametlikkusele rõhutamisel ( dokumentides , pitsatitel jm) läbiva suurtähega.Nagu näiteks autor on välja toonud Riigikogu, Keskkonnaministeerium , Tartu Ülikool, Kiiu Piimaühistu, Eesti Turismifirmade Liit jne.Autor soovitab siinkohal kahtluse korral kasutada väiketähti, siis saab kirjutis igal juhul õige. Kuigi on ka erandjuhte ,kus eristab algustäht tähendust ­ näiteks Eesti Pank ja Tallinna Muusikakool on konkreetsete asutuste ametlikud täisnimetused, Eesti panku ja Tallinna muusikakoole on aga mitu, need on tüübinimetused. Asutuste allüksused kirjutatakse väikse algustähega näiteks: Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskond, Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituut, Siseministeeriumi rahvastiku arvestuse osakond kuigi nad on suures ikkagi kirjutatakse väiksese algustähega ja sellest ei muutu nende kohtade suurus või tähtsus.Seaduste ja õigusaktide nimetused saab kirjutada kahte moodi.Sest tegu on puhtakujuliste nimetustega ja need kirjutatakse lihtsalt väikese algustähega (v.a muidugi kohanimed ): põhiseadus, asjaõigusseadus, mitteeluruumide erastamise seadus, Eesti kaubandusliku meresõidu koodeks jne. Aga ikka kostub et kuidas saab kirjutada väikse algustähega kui põhiseadus on ju nii tähtis, kas tõesti võib seda väikese tähega kirjutada? Mõnel õigusaktil on aga üsna pikk nimetus, mis ei pruugi tekstis hästi eristuda. Siis võib kasutada pealkirjamalli ­ jutumärke ja esisuurtähte, nt ,,Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus", ,,Eesti Vabariigi töölepingu seaduse jne. Eesti keeles kirjutatatakse kõik kalendri tähtpäevad väikese tähega .Ega see ei tähenda ju seda et meile on vähem tähtsamad jõulud, esimene jõulupüha, suur reede, võidupüha, jaanipäev, emadepäev, iseseisvuspäev jt.Kaugel sellest nad on tähtsal kohal iga eestlase hinges .Samas tekib küsimus miks siis ajaloosündmused kirjutatakse suure algustähega ?Kas ajaloosündmused on tähtsamad kui pühad ja tähtpäevad? See on Eesti keele grammatika.
Kaupade nimetamine Hollandi juust ja Pühalepa tanu seni on kehtinud üldreegel, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites .Erandlikult on kohanimi kirjutatud väikese algustähega siis, kui teda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (nagu ugri keeled, katoliku kirik ). Praktikas on see tähendanud kuut rühma nimetusi (sh toodete liiginimetused), kus kohanime omastavat käänet ei ole peetud nimeks ega kirjutatud ka suure algustähega. Just seepärast oleme siiani kirjutanud eesti juust, tallinna kilud jts väikese algustähega, kuigi Eesti ja Tallinn on õieti nimed, mis eeldaksid suurt algustähte Suurt tähte seal hulgas ka kaupade puhul on suur algustäht mis viidanud valmistamis- või asukohale (Eesti juust kui Eestis tehtud juust), väiketäht liigile või tüübile (eesti juust kui juustusort).Samas on see hea võimalus vahet teha kuid tekib küsimus ,et kuidas siis kirjutada Eesti kroon? - Suure tähega. - Aga miks, kui eesti juust on väikesega? Nüüd on juba soovitatud ka Eesti juust, Tallinna kilud suure algustähega kirjutada Toidukaupade kui ka laiemalt kõigi toodete puhul rakendatakse üldreeglit, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites . Ühtlasi peab keeletoimkond võimalikuks loobuda kohanime kirjutamisest väikese algustähega ka nähtuste, viiside, meetodite liiginimetustes ning haiguste, ravimite, keemiliste ühendite ja värvuste liiginimetustes. Seega võib kohanime kirjutada suure algustähega ka sellistes ühendites nagu Türgi diivan , Soome kelk , Hiina köök, Rootsi laud, Siberi kat jm. Kohanimi säilitab suure algustähe ka sel juhul, kui liigisõna on ära jäetud: autor toob välja näite ostab Bried ja Stiltonit (Brie ja Stiltoni juustu). Jätame välja taimeda ja loomade nimetused sest neid see ei puuduta . Põhiosas jääb samaks ka rahvaste ja keelte nimetuste õigekiri (eesti keel, läti rahvas). Kõigepealt tuleks teha vahet mis on nimetus ja mis on nimi .Siinkohal Autor toob välja et osadel kaupadel on ainult nimetused, nt mahe majonees, paprikavorst aga osadele on pandud nimed, nt (õlu) Kuus Kannu , (sinep) Eesti Kange . Sellest tuleb välja et nime eritabki nimetusest suur algustäht.Nimetus näitab tavaliselt seda milest on see toode tehtud , missugune ta välja näeb või milleks teda kasutatakse.Need sõnad mis näitavad koostist ,milleks teda kasutatakse ,valmistusviisi,kuju jne kirjutatatkase nagu üldsõnu väikese tähega . Nt tordipulber, millele on maitseks lisatud rummi , on rummitordipulber, mitte tordipulber Rummi. Tavaliselt kaubale nime pannes tuleks silmaspidada et eestipäranemall ütleb seda et omastavas käändes nimi pikneb liigsõna järel näiteks Teekonnakompvek, Napoleoni tort, Kubani vorst. Kohanimi võib liigisõna järel paikneda ainult sel juhul, kui ta on kaubanime osa, nt liköör Vana Tallinn kuna ta on Vana Tallinna liköör.Kohanimelise täiendina ühendeis kasutadatakse väikest algustähte.Kuid kui kahelda kas suur või väike algusäht siis soovitatav oleks ikka kasutada suurtähte.
Kaupade nimetamise reeglid : Kaupade nimetused kirjutatakse alati väikese algustähega. Näiteks sai,leib, müsli, salaami , viiner, feta ~ fetajuust, mozzarella (juust), jogurt , õlu, a, pitsa, lasanje , tsilli, araabika (kohv)need kõik kirjutatakse väikese tähega kuna need on üldnimetused .
Kui kirjutada kuapade nimetused koostisaine järgi: Näiteks : küüslaugukaste ,terasepik, kliisarveke, linnaseleib, piimavorst, krabipulgad .Kõik need kirjutatakse ka väikese tähega .ja tavaliselt kokku järgnevaga.
Koostisaine, valmistusviisi, kuju, otstarbe järgi kirjutatakse kõik väikese tähega . Paljude kaupade on pandud nimed ja nendes nimedes kirjutatakse iga sõna väljaarvatud sidesõna suurtähega ja liigsõna väksetähega.Näiteks kui kirjutame Perenaise sai, Talupoja leib, Ärimehe leib siis kõik ned nimed krjutatakse suure tähega aga nimetused väikese tähega.Samas kui me teame liiki siis võib selle ka ära jätta. Isikunimelise esiosaga kaubanimedes kirjutatakse isikunimi suure algustähega ja liigisõnast lahku, liigisõna on väikese algustähega.See tähendab seda et kui kirjutada Näiteks Madise leib siis Madise on suure tähega ja leib on väikese tähega ja need mõlemad sünad on lahku kirjutatud . Kohanimelise esiosaga kaubanimedes kirjutatakse kohanimi, olenemata sellest, kas kohanimi näitab valmistuskohta või liiki, suure algustähega ja liigisõnast lahku, liigisõna aga väikesega.Näiteks lihatooted : Viru maksavorst, Näpi poolsuitsuvorst , kalatooted : Hiiu lest ,juustud: Eesti juust, Hollandi leib, pagaritooted : Toolse leib õlled, Saku õlu, Pärnu õlu kohv, tee: Indoneesia tee, on ka mitmed muud kohanimelise esiosaga kaubanimetusi näiteks : Itaalia kaste, Tabasco kaste, Worcesteri Kui kirjutame vanemates tavapärastes ühendites ,võib nimi säilida oma endisaegsel kujul ja teda ei pea tänapäevastama . Ka võb kirjutada muude nimelähteste sõnade eeskujul vanemaid nimetusi väiketähega ja häälduspäraselt. Kui rääkida taime- ja loomanimetustes siis on vastavalt botaanikas ja zooloogias tavaks kirjutada kohanime omastav kääne väikese algustähega.Näideks : saaremaa robirohi.
Stratigraafia ja õigekiri
Oskussõnavara kujundamisel on tegemist kahe olemasoleva süsteemi sobitamisega ­ esmalt eriala mõistesüsteem ja teiselt poolt keelesüsteem. Eesti oskuskeeleõpetuses on eristatud mitut sobitussituatsiooni, nagu ,,noor keel, vana teadus" XXI sajandi algul on tekkinud huvi ,,vana keele ja vana teaduse"vahel .Neis kummaski süsteeemis on omad kindalad tavad see aga omakorda muudabki olukorra raskeks.Kuna vastamisi on keeleteadlaste loodud eesti õigekirjasüsteem ja geoloogide loodud stratigraafia.Nüüd tulekski leida teed, kuidas sobitada omavahel erialasüsteemi vajadused ja keelesüsteemi raames pakutavad vahendid. Kui lähtume sellest ,et stratigraafia terminid on keelendid siis eestikeelsed stratigraafia terminid on eesti keele reeglite järgi kirjutatavad eesti keele sõnad kuna" ajalugu" tahab kirjutada stratigraafia termineid stratigraafia süsteemi, mitte eesti õigekirja süsteemi kohaselt. Tartu ülikooli geoloogia instituudi õppejõud otsustasid aga võtta asja käsile ja hakkasid suure tähega kirjutama kõiki stratigraafilisi üksusi. Aga Stratigraafia süsteemi tagant enam eesti keele süsteemi ei paista. Ei ole enam kohanimesid, tsitaatsõnu, võõrsõnu ­ on stratigraafia üksused. See seisukoht sai ka 27. detsembri 2001. a koosolekul hälteenamuse.Kuid keeleteadlased pole selle otsusega kuigi rahul ja väidavad et see otsus on sama hea kui et geoloogidel ei ole mingeid ladekondi, ladestuid, ladestikke, ladejärke, lademeid jne. Geoloogide argumentideks võib pidada esiteks seda ,et inglise keeles kirjutatakse suure algustähe reegleid teistsuguselt kui eesti keeles võtame näiteks nädalapäevad (vrd reede ja Friday), kuud (jaanuar ­ January ), pühad (jõulud ­ Christmas ),eestis kirjutatakse need väikse tähega kuig inglise keele suurega .Nii on ka rahvustega nagu näiteks rootslane ­ a Swede eesti keeles on väiksega aga inglise keeles suure tähega . Teiseks argumendiks võib pidada stratigraafiliseid termineid tähistavaid mõisteid, mida on ainult üks.Sealehulgas ka pärisnimed jättes välja üldnimed . Kuid samas on palju ainukordseid objekte, üksusi jms, kus meil suur täht pole tavaks näiteks :esiaja, vanaaja, keskaja, uusaja ja uusima ajan neid ei kirjutata suurtähtedega . Kolmandaks argumendiks võib tuua : stratigraafiliste üksuste tähistused olevat nimed, s.o pärisnimed, mitte üldnimed. Senistest võõr- ja omasõnadest on geoloogidel korraga saanud nimed: Ordoviitsium, Pleistotseen . Autor toob välja ka oma seisukoha väites ,et pädevaimad otsustajad oma eriala keele üle on selle ala eriteadlased. Ühe eriala keeles on võimalik ka mõni väike separaatlepe ainult selle eriala tarvis ­ mõistesüsteemi täpsemaks ja selgemaks väljendamiseks. Vaidlusalusel juhul ei ole paraku sellega tegemist. Kuna tava on pikaajalin pole ei erialast ega keelelist põhjust, miks peaks tegema keelelisi ümberkorraldusi ,kuna uuendused tooks geoloogidele suuri õigekirjaprobleeme. Nagu näiteks nimede" kirjakuju, seniste liitsõnade ja omadussõnade kirjutamine jm.Selleks ei näe vajadust üksgi geoloog .
Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest.
Õigekeele reeglid on mõeldud välja seleks et anda edasi õiget informatsioon vältimaks seda, et inimesed üksteisest mööda ei räägiks.Kud pahatihti tekib ikka probleeme samtähenduslike väljenditeda ja nii võivad tekkida mõned lahkhelid . Nagu näiteks võttes suurtähelise Rootsi kardinad kus läheveb segi Rootsis toodetud kardinad ja piltlik ütlemine trellide kohta. Kui rääkida piltlikest väljenditest siis ned võivad olla nii isiku- või kohanimi.Isikunimi nagu me kõik tema on alati olnud suure algustähega .Ka piltlike väljendite isikunime kirjutati suure tähega.Nagu näiteks võttes kasvõi Achilleuse kand mis tähendab ainust nõrka kohta niisugused väljendeid on mittmeid selhulgas ka Saalomoni otsus, mis tähendab ootamatut, kuid tark ja õiglast otsus.Me kõik kasutame neid piltlike väljendeid oma igapäeva elus.Väljendades tundeid ja otsuseid. Vatakaid arvamusi on aga pakunud reegel ,mis käib kohanimeliste täiendite kirjutamise kohta "Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites." 1976. a ÕSi reeglistikus lk 880.Kui teisitarvajad eksivad sest just seesugune reegel on see mille järgi peaks talitam ka 1999. a ÕS esitab kõige levinumad piltlikud väljendid märksõnadena: Gordioni sõlm, mis tähendab otsetõlkes lahendamatuna näivt probleemi . Autor on ka toonud näite Hiina ime mis tähendab Hiina mõistatust. Vahel tunduvad need sõnapildidi ilusate kõnekeelt kaunistavate ülemisten ,võttes näiteks väljendi Rootsi kardinad vanglatrellide tähenduses.Kuid siiski ,kas neid väljendid tänapäeva noorte seas kasutust leiavad ,või kus ja millises tähenduses neid kautadatakse pole teada . .Seepärast juhtubki ,et sellised ütlemised vajuvad unustuste aega ja tulevad ette vaid ajaloo tunnis .Kuigi ei saa ka mahalaita nede kasutamise võlusid ,kui soovtakse mängida sõnade ja tähendustega muutes oma juttu kui ka kirjutisi ilmekamaks.Vot just selle viimase asja pärast peaks iga noor teadma, kuidas piltliku väljendi nimetäiend kui ka kohatäiend kirjutatakse .
Kokkuvõte
Võttes kokku eelpool väljatoodud teemad saame teada ,et suurealgustähe tähtsus saab mõõta õigete algustähtedaega kirjutamisega.Või ,et austust saab ka välja näidata kirjapildiga ja see kuidas või mis moel inmese poole pöördutakse sõltub pöörduja haritlusest ja haridusest. Täit informatsiooni võib leiab õigekeelsusõnaraamatust ja mitte kaubaletidelt ,kus pahatihti ei võeta arvesse õigekrja reegelid. Saame ka tead et stratigraafia ja õigekiri on tihedalt seotud olnud juba läbi aegade .Ja ,et piltlikest väljenditest võiks rohem kasutada kuna need ilustavad ja muudavad ilmkaks kõne ja lisavad vürtsi ka kirjapildile. Sammuti võiks teada ka kudas neid piltlike väljendeid kirjutatakse . Kasutatud kirjandus:
1) Erelt , Tiiu 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid. ­ Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik . Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , lk 147-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html
2)Erelt, Tiiu2004. Stratigraafia ja õigekiri. ­ Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/stratigraafia.html
3) Leemets , Tiina 2004. Austus ei sõltu algustähest. ­ Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 150-152; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/austus.html
4)Raadik, Maire 2000. Kaupade nimetamine. ­ Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 140-146; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/kaubad.html
5)Raadik, Maire 2000. Kas suurtähel on tähtsust? - Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 150-152; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/suurtxht.html 6)Eesti otograafia Tiiu Erlt Neljas täiendatud trükk Tallinn:Eesti Keele Sihtasutus , lk 24- 38;