Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti keele referaat (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eesti Lennuakadeemia
Suure ja väikese algustähe kasutamise probleeme eesti keeles
Referaat
Priit Puuram
Juhendaja Karin Kaljumägi
Tartu 2008

Sisukord


Sissejuhatus 3
Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad 3
Stratigraafia ja õigekiri 4
Austus ei sõltu algustähest 4
Kaupade nimetamine 5
Kas suurtähel on tähtsust? 6
Kirjandus 7
  • Sissejuhatus


    Maailma 4000-5000 keelest on arenenud kirjakeeli vaid paarsada. Eesti keel on nende hulka kuulunud juba üle sajandi ning toimib igas eluvaldkonnas. Kõnekeele saab igaüks kaasa oma kodust, avalikus elus vajalikku kirjakeeleoskust lihvitakse kogu elu. Õigekiri on kirjakeele olulisim osa ja harituse mõõdupuu.
    Referaadis käsitletakse suure ja väikese algustähe probleeme eesti keeles. Selgitatakse suure ja väikese algustähe kasutamisvõimalusi näidete põhjal. Tuuakse välja ka sagedasemad eksimisvõimalused suure ja väikese algustähe kasutamisel . Referaadi aluseks on võetud mitmed käesoleva sajandi eesti keele õigekirja käsitlevad raamatud, mille kohta täpsem informatsioon leidub viimasel leheküljel.
  • Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad


    Alates "Eesti keele sõnaraamatu ÕS 2006" on selgunud mõned keelendid , mispanevad raamatu kasutaja hämmastama. Üks selliseid on suurtäheline Rootsi kardinad ÜLEK ( vangla )trellid. Kardetakse , et lähevad segi Rootsis toodetud kardinad ja piltlik ütlemine trellide kohta. [1]
    Piltliku väljendi nimetäiendiks võib olla isiku- või kohanimi . Isikunimi on nii reeglites kui ka tegelikus kasutuses olnud üldiselt suurtäheline ning piltlike väljendite isikunime kirjutatakse suure tähega: Damoklese mõõk 'ähvardav hädaoht'. [1]
    Tiiu Erelti arvates läks kohanimede surumine väiketähelisteks käändumatuteks omadussõnadeks aga kahjuks algusest peale libedamini. Seda raskem on olnud ka sellele protsessile tagasikäiku anda. 1976. a ÕSis on siiski selge sõnaga öeldud: "Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites," ning näidete hulgas on ka väljend Gordioni sõlm. Suur algustäht on ka "Eesti ortograafias" ja "Eesti keele käsiraamatus". Märksõnadena selliseid väljendeid 1976. a ÕSis aga ei olnud ning inimesed ei pruukinud reegli tähendusest täpselt aru saada. [1]
    Samuti on ka kohanimelise täiendiga väljendid kasutusel võrdlustena: Sissekukkumise korral satuks ta aastateks Rootsi kardinate taha. Ortograafia seisukohalt ei ole vahet, kas kanname meie päevadesse üle nt isikunimelise või kohanimelise täiendi. [1]
  • Stratigraafia ja õigekiri


    Tiiu Erelt on seisukohal, et oskussõnavara kujundamine on mõistesüsteemi ja keelesüsteemi omavaheline sobitamine. Vastamisi on keeleteadlaste loodud eesti õigekirjasüsteem ning geoloogide loodud stratigraafia ja geokronoloogia üksuste süsteem. Tuleb otsida võimalust, kuidas sobitada omavahel erialasüsteemi vajadused ja keelesüsteemi raames pakutavad vahendid. Millalgi sügaval Nõukogude liidu ajal võeti vastu otsus: kirjutada stratigraafia termineid stratigraafia süsteemi, mitte eesti õigekirja süsteemi kohaselt. [2]
    Erelti põhimõtteks on olnud, et pädevaimad otsustajad oma eriala keele üle on selle ala eriteadlased. Ühe eriala keeles on võimalik ka mõni väike eraldiseisev lepe ainult selle eriala tarvis, et muuta mõistesüsteemi täpsemaks ja selgemaks. [2]
    Pikaajalise tava muutmiseks pole ei erialast ega keelelist põhjust. Uuendus toob suuri õigekirjaprobleeme, nagu „nimede” kirjakuju, seniste liitsõnade kirjutamine, omadussõnade kirjutamine jm. Seda kitsast kokkulepet ei ole vaja ega võimalik rakendada väljaspool stratigraafia tekste , sh muus oskuskeeles ja „Eesti entsüklopeedias”. [2]

    Austus ei sõltu algustähest


    Paljudele inimestele on probleem, kas kirjutada ametinimetus või auaste suure või väikese algustähega. Kardetakse, et väike algustäht ei väljenda piisavat austust , lugupidamist ja ametlikkust. [3]
    Kõik värsked õigekeelsusallikad ja käsiraamatud kinnitavad, et ametinimetused , auastmed, aunimetused, teaduskraadid ja tiitlid kirjutatakse väikese algustähega, olgu tegu mis tahes tähtsa ametiisikuga. Väiketähega kirjutamine ei vähenda nende väärikust absoluutselt. [3]
    Tiina Leemets kirjutab, et asutusenimetuste kirjutamiseks on kaks võimalust. Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide jm ühenduste registreeritud täisnimetusi kirjutatakse ametlikkuse rõhutamisel läbiva suurtähega kuid vabamas tekstis, võib julgesti tarvitada ka väikest algustähte. Mõnikord ei ole teada, kas tegemist on täpse täisnimetusega. Kahtluse korral on kindlam kasutada väiketähti sest siis saab kirjutis igal juhul õige. [3]
    Alati kirjutatakse väikese algustähega asutuste allüksused. Väikese tähega kirjutamine ei kahanda neis üksustes tehtava töö väärtust. Samuti käib väikese tähega asutuse tüübinimetus, kui seda kasutatakse täisnimetuse asemel. Kaht moodi saab kirjutada ka seaduste jm õigusaktide nimetusi. Tavaliselt on tegu puhtakujuliste nimetustega ja need kirjutatakse lihtsalt väikese algustähega. [3]
    Kuid peab pidama meeles, et eesti keeles kirjutatakse väikese tähega kõigi pühade ja tähtpäevade nimetused. [3]
  • Kaupade nimetamine


    Emakeele Seltsi keeletoimkond korrastas 1998. a kaupade minetamise üldiseid põhimõtteid, mis rakenduvad kõikidele toodetele . [4]
    Maire Raadiku artikli põhjal on kehtinud üldreegel, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga. Erandlikult on kohanimi kirjutatud väikese algustähega siis, kui teda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga nagu ugri keeled.
    Suurtäht on tavapäraselt viidanud valmistamis- või asukohale ja väiketäht liigile või tüübile. Ühelt poolt on see võimaldanud küll vahetegemist aga seda ainult kirjas, teisalt pannud õigekirjaoskuse sõltuma keelevälistest teadmistest. Seega, keeletoimkond soovitab rakendada üldreeglit, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites. [4]
    Uus reeglistik ei tühista vana kehtivust päevapealt, ja kes soovib, võib kohanimelise täiendiga ühendeis kasutada veel liiki toonitavat väikest algustähte. Kui aga tekib kahtlus, võiks küll eelistada pigem suurtähte. [4]
  • Kas suurtähel on tähtsust?


    Suure algustähega tähistatakse lause algust, nimesid, osanimetusi nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks ja tunderõhku. Viimase alla käivad muu hulgas adressaatide Sina ja Teie. [5]
    Algustähest võib oleneda tähendus. Näiteks on oluline vahe, kas kirjutada Eesti Pank (meie riigipank ) või Eesti pank (mis tahes Eestis olev pank). Sel juhul oleneb tähendus algustähest. Et oleks üheselt selge, kirjutame oma riigipanga puhul sõna pank alati suure tähega ning väikese algustähe puhul nt, Swedbank ja SEB on Eesti pangad. [5]
    Maire Raadiku arvates me muidugi lähtume reeglist, mille järgi tuleb nii osakonnad jm allüksused kirjutada väikese tähega aga vahel rõhutab suurtäht nime ametlikkust. Seega, kui suurel algustähel ei ole väiketähega võrreldes erinevat tähendust, on sageli õige kirjutada väiketähega. [5]
    Asesõnadega Sina ja Teie on lugu teine. Sina puhul on asi lihtsam, sest olenemata sellest, kas kirjutada suure tähega Sina või väikese tähega sina, jääb tähendus tegelikult ikka samaks. Asesõnal teie selles mõttes kaks tähendust, et teie võib märkida nii üht kui ka mitut inimest. Just kirjades esineva viisakus - Teie puhul tekibki probleem, kas suurtäheline Teie tähendab ainult ainsust või siiski mitmust. [5]
    Viisakus-Teie kasutus on lai, ta hõlmab muidki isiklikumat laadi pöördumisi. Nt sularaha- või järjekorraautomaadi peale või sisse pandud õpetuses näib see päris kohane olevat. [5]
  • Kirjandus


  • Erelt, Tiiu 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid. – Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik . Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , lk 147-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html
  • Erelt, Tiiu 2004. Stratigraafia ja õigekiri. – Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/stratigraafia.html
  • Leemets, Tiina 2004. Austus ei sõltu algustähest. – Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 150-152; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/austus.html
  • Raadik, Maire 2000. Kaupade nimetamine. – Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 140-146; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/kaubad.html
  • Raadik, Maire 2000. Kas suurtähel on tähtsust? - Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 150-152; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/suurtxht.html
    7
  • Vasakule Paremale
    Eesti keele referaat #1 Eesti keele referaat #2 Eesti keele referaat #3 Eesti keele referaat #4 Eesti keele referaat #5 Eesti keele referaat #6 Eesti keele referaat #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pole avalik Õppematerjali autor
    Suure ja väikese algustähe kasutamise probleeme eesti keeles

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Suure ja väikse algustähe kasutamine
    12
    docx

    Suure ja väikse algustähe kasutamine

    Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamiseprobleeme eesti keeles Referaat Juhendas: Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Miks on suure algustäht tähts? ........................................................4 Kuidas algustäht väljendab austust? ..............................................5 Kaupade nimetamine ................................................

    Eesti keel
    Inglise keele mõjud eesti keelele
    9
    docx

    Inglise keele mõjud eesti keelele

    Tartu Ülikool Inglise keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused .................................................... 4 Tsitaatsõnade kasutamine ........................................................................... 5 Mugavdamine .......................................................................................

    Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus
    Eesti keele häälikuortograafia probleeme
    9
    doc

    Eesti keele häälikuortograafia probleeme

    Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Sisukord Referaat.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad.............................................................................................. 4 Häälikute õigekiri..........................................................................................................

    Eesti keel
    Suur-väike algustäht
    35
    docx

    Suur-väike algustäht

    Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku. Õige on kirjutada Ungari veinid (esimene sõna suure algustähega).

    Eesti keel
    Algustähe ortograafia
    68
    docx

    Algustähe ortograafia

    Kirjutage Euroopa keeled, neid kõneldakse Euroopas, aga saksa keel 29.12.2013 ÕS 2013 toimetaja Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. selgitab Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. 15.9.2010 Keelehooldeloengu Kirjutage Eesti kitsejuust. d üldhariduskoolide Kirjutage zen-budism. õpetajatele Ühendis Rootsi massaaž on esimene sõna suure tähega. 6.1.2010 Maailma keeled, Sõna jõulupidu on väikese algustähega

    Eesti keel
    Väike ja suur algustäht
    2
    doc

    Väike ja suur algustäht

    messid, päevad, laagrid. · Kui üritusel on kujundlik nimi kirjutatakse see läbiva suurtähega (Valge Daami päevad) · Kui nimi järgneb nimetusele kasutame jutumärke (iludusvõistlus,,Inetu pardipoeg") 7. Väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend, kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust · tallinlane, taoism, robinsonaad jne. · eesti keel, prantsuse köök, inglise kirjandus jne. · väikese tähega ka taimesortide ja loomatõugude nimed (hiina roos, orlovi traavel) 8. Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral jutumärkidesse panna (ajakiri Keel ja Kirjandus = ajakiri ,,Keel ja Kirjandus", tütarlastekoor Lilleke = tütarlastekoor ,,Lilleke" ) · kui väljaandel nimi puudub, siis jutumärke ei kasutata (Tartu Ülikooli aastaraamat) 9. Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va

    Eesti keel
    Ortograafia - väike ja suur algustäht
    11
    doc

    Ortograafia - väike ja suur algustäht

    Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Nimi või suurtäheline nimetus võib olla: 1) kohal, ehitisel, 2) asutusel, ettevõttel, organisatsioonil, ühendusel, 3) riigil, osariigil, 4) isikul, olendil, 5) perioodikaväljaandel, 6) teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil, 7) ajaloosündmusel, 8) autasul, 9) üritusel, 10) taimesordil, 11) kaubal, 12) sõidukil jne. 1

    Eesti keel
    Eesti keele reeglid
    23
    doc

    Eesti keele reeglid

    Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt) KEELENÕU Keelenõu * Keelenõu töötab tööpäeviti kella 9­12 ja 13­17 telefonil 631 3731. * ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/ * ,,Eesti keele käsiraamat" * ,,Eesti ortograafia" * ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3) * www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee * ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel ÕSi kasutamine + liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane . vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima ' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's { } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup

    Eesti keel




    Kommentaarid (1)

    annamariake profiilipilt
    annamariake: väga hea materjal õppimiseks:D
    08:39 06-04-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun