EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine (0)

EESTI  KIRJAKEEL  20.sajand - … 
Kirjakeele ühtlustumine
“Keel ja ühiskond” X klassile 11. ptk
Mare Hal op
25.10.2013
KiNG
30.10.2012
Üldiseloomustus
20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine
1918 – 1939: 
o arenes  teaduskeel , 
o kujundati teadlikult eri alade  terminoloogiat,
o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, 
majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides).
Pärast I ms  taastati keelekorraldus  1947, kus
 nõukogude ajal  kohustuslikkus  keelekorralduses - üks kindel õige variant,
 tänapäeval – kirjakeelde  sobivate  variantide  paljusus , soovitused üldsusele.
Praegu: 
o sihikindel ja otstarbekohane keelekorraldus,
o ulatuslik terminoloogiatöö.
korraldatud kirjakeel = ulatuslik ühiskondlik kokkulepe ja ühtse keelenormi 
aktsepteerimine (normikeel lähtub kokkuleppelistest reeglitest). 
Keelekonverentsid
20. saj alguses 
o omavaheline  suhtluskeel  haritlastel eesti keel
o  Kultuurielu  koondus linnadesse
Ilma ühtse kirjakeele normita oli raske kirjakeelt õpetada (ulatuslik 
keelekasutus tõi õigekirjutusliku mitmekesisuse – probleemiks 
koolihariduses)         mõte: korraldada üle-eestiline keelekoosolek
30. mai 1908 Tapal – häälduselt täpne 
1909 konverents  Tartus
kirjaviis muudab kirjakeele  liiga 
h küsimus,
keeruliseks  (Eesti Kirjanduse Selts, 
üksiksõnad: katuksed – katused, kullassep – 
Eestimaa Rahvahariduse Selts)
kullassepp
• kajama: keeleajaloo, murrete ja 
1910  Tallinnas
rahvapärase keelekasutuse 
sid- mitm osastav:  juttusid vs juttusi/ jutte ,
otstarbekuse  arvestamine
lihtmin   sivad -vormist  sid- vormi: laulsivad – 
• ää – ea (pea, seal, teadus)
laulsid
• h kaotada, kus ebakindel (aganad, 
1911 Tartus
õrn, ani, ernes)
• võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus
• auu, nõuu, kaotada  lõpust  teine u
•  sihitise kasutamise reeglite sõnastamine
J. V.  Veski  „Eesti kirjakeele reeglid“ (1912)
1918 rühmatööna 1910-1918 kirjakeele kokkuleppeid sisaldav  „Eesti keele 
õigekirjutuse- sõnaraamat “ ( käsikiri läbi arutatud Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 
167 koosolekul
Johannes  Aaviku keeleuuendus
Radikaalne  keeleuuendaja nii sõnavaras kui grammatikas
„Keeleuuenduse äärmised võimalused“ 1924 
siin: keel kui instrument , mis vajab pidevat 
täiustamist, vajadusel ka kunstlikku rikastamist
Ses raamatus tarvitet tähtsamad keeleuuendused
Aavik
 ü asemel y;
 -nud asemel -nd (lugend);
1910 lõpetanud 
 -tud asemel  (loet, kirjutet);
Helsingi ülikooli 
 -tatakse, -tati jne. asemel -tetakse, - teti ;
romaani filoloogi 
 -le asemel -lle kõrvalrõhulise silbi järel kolmesilbilisis 
ning soome 
sõnus (tuhandelle);
keele ja 
 -t asemel -nt ainsuse partitiivis, kui genetiivis liitub silp 
kirjanduse 
-me : ase (aseme), -asent, liige (liikme), -liigent, samust 
magistrina
sõnust siis ka mitm. genetiivis -nde : liigende.
 Pääleselle veel muid uuendusi , nagu i-mitmusi, 
nominatiivseid liitumusi jne. (Raamatukoi)
Vaata lisaks
Aaviku keelekorralduse 
põhimõtted
Aaviku keelekorralduse   põhiprintsiibid
1. otstarbekohasus
rikkus, selgus, täpsus, lühemus, kerge õpitavus
2.iIlu
häälikuline heakõla, stiililis- psühholoogiline ilu
3.omapärasus
oma, soomeugrilise eelistamine võõrale
Lühendamise ahel
1. lause asemel võimalikult kaks sõna (laps, kellel ema 
ega isa ei ole – orb),
2. lahus olevate sõnade asemel võimalikult 
nimetavaliselt liitunud kaksiksõna (vaene laps – 
vaeslaps ),
3. kaksiksõna asemel võimalikult iseseisev juursõna 
(vaeslaps – orb).
Keeleuuendus sõnavaras
Aavik soovitas uute sõnade kunstlikku loomist, kus 
vaid eesti keelele omased häälikujärjendid.
Aaviku tehissõnad
muide
1914
ese
1915
lünk
1917
kolp
1919
range
1920
embama
1921
naasma
1921
reetma
1921
laup
1928
malbe
1929
meenuma 1930
nõme
1932
Aaviku pakutud  soome 
laensõnad
Emotsioonisõnavara
hurmama, hämmastama, ihalema, kiinduma, 
masendama, raev, veetlema
Kultuuri ja hariduse 
loeng, näidend, näitlema,  toimetaja , ülikool, 
sõnavara
üliõpilane
Ühiskondliku elu 
alistama, erak, esimees, osakond,  haldama , 
sõnavara
sangar , sugupõlv
Abstraktne  sõnavara
alge, hetk, käsitama , pahe.  Seik , suhtuma, 
tasapind , tõsiasi,  unelm
Omadussõnad
aldis , jäik, hajameelne, kummaline, reibas, 
sünge, tavapärane, tõhus, üksmeelne
Juba 19. saj lõpul olid keelemehed teadlikult soome keelest sõnu laenanud, 
see süvenes 20. saj alguses tänu Aaviku sihiteadlikkusele (pakkus välja üle 
800 meie häälikusüsteemile sobiva soome laensõna)
Nii mõnigi sõna võeti kasutusele hoopis hiljem:  süüme `südametunnistus`, 
meede  `abinõu`, tarnima ´millegagi varustama`jne
Keeleuuendus grammatikas
Aavik uuendas ja täiendas vormisüsteemi:  lühemad ja parema kõlaga vormid
o i-mitmuse vormid de-mitmuse asemel (suuris metsis, raamatuis),
o lühike  sisseütlev  –sse asemel (jõkke,  tallu , sohu, öhe),
o kõige-ülivõrde asemel lühike (parim, suurim, sügavaim),
o elustas viisiütleva (suuri silmi, avasui),
o ühesõnalised  tingiv  ja kaudne kõneviis  täismineviku kahesõnalise asemel 
(oleksime võinud - võinuksime, olevat olnud – olnuvat),
o maks-vorm (abistamaks sugulasi).
Kõik uuendused ei tulnud kasutusele
o  lühikesed  kesksõnavormid ( läind , teind, kasutet – stiilivõttena praegu) - ,
o no-abisünaga  omastav kääne ( maja no onu ´onu maja`).
Keeleuuendusele palju vastaseid.
Vanema põlvkonna kirjamehed  leidsid
 uuendused ei tohiks liiga palju erineda tegelikust keelekasutusest,
 peaksid  sobima olemasolevasse keelesüsteemi,
 pooldasid keele loomulikku arengut.
Aaviku uuenduslikku keelekasutust viljelesid nooremad haritlased: Villem 
Grünthal -Ridala,  rühmitus   Tarapita .
JOHANNES  Voldemar  Veski 
keelekorraldajana
Erialalt loodusteadlane, keeleteaduses iseõppija, hiljem 
pedagoog, keeletoimetaja, terminoloog, keelekorraldaja, Tartu 
Ülikooli eesti keele lektor, hiljem professor ning ETA  akadeemik
• „Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest “ – artikkel 1913 
– milles: keel kui  elusorganism , mis areneb ise ja 
Veski
• selle radikaalne ja järsk muutmine pole õige
• hindas kirjakeele selgust ja reeglipärasust
• oluliseks pidas tarbe- ja teaduskeelt
• sõnavara rikastamise allikaks sobib murdekeel ja vanem 
kirjakeel (ka oskussõnu murdekeelest võtta ja uusi tuletisi 
teha; muudest keeltest laenamine on viimane)
Hinnatud oskussõnavara loojana
1919 sai TÜ-s õpetuskeeleks eesti keel – õppejõud hakkasid Veski 
näpunäidete järgi välja töötama oma ala oskussõnavara (tekkisid 
zooloogia , matemaatika, geograafia, õigusteaduse,  kehakultuuri , 
filosoofia jne  komisjonid – terminoloogiasõnastikud, milles olevaid 
termineid kasutati ülikooliloengutel ja teadustöödes.
Veski terminoloogia
Tollal loodud terminitest on paljud kirjakeeles
o meditsiin:  eritis , haigla,  rase , ravi, lahkama, lööve,
o geograafia: maak, kivim , pinnas, asula,
o õigusteadus:  hagi , kehtima, kinnisvara, toimik,
o  botaanika : õisik,  rohtla , taimla,
o zooloogia: näriline, uluk ,
o tehnika: lüliti, mahuti,  pihusti , sidur,  keevitamine ,
o majandus: käitis, majand, hulgimüük, jaekaubandus.
Üldkeelde on jõudnud u 200 Veski loodud sõna. 
 Veski püüdis vältida 
o abiks Wiedemanni sõnaraamat (soosis murdesõnu 
tuletiste 
oskussõnavara allikana)
mitmetähenduslikkust, 
o taaselustas vähekasutatud liiteid:
tõi aga sarnandsõnad 
  –mu (elamu,  valamu , pühamu)
( käsitlema , käsitama, 
 -stu (nimistu, puistu)
käsitsema )
 -el (kompel, hoidel, tundel)
 -m ( ajam , kivim,  kahjum ,  ravim )
 -e : -me (alge, juhe, mõõde)
 -ur (haldur, võnkur)
Kirjakeele 
E. Muuk püüdis ühi
ü
tada A ht
avi lus
ku ja Ve tumine
ski erinevaid 
suundumusi, paludes eesti Kirjanduse Seltsi 
Elmar Muuk
keeletoimkonnalt seisukohti probleemsetes 
küsimustes.
„Väike õigekeelsus-sõnaraamat“
Haridusministeerium kuulutas selle  
Ilm 1933 + viie 
ametlikuks keeleliseks juhiseks  koolidele ja 
aastaga 6 
ametiasutustele
kordustrükki
1927 „Eesti keeleõpetus“, millest ka lühem 
väljaanne koolidele
Alates 1927. aastast hakati koolides õpetama 
normitud kirjakeelt.
1930. aastateks kujunenud stabiilne keelesituatsioon. Ametlikult tunnustati Veski 
ja Muugi otstarbekohasusest lähtumist. Koolis aluseks Muugi õpikud ja 
õigekeelsusnormiks tema sõnaraamat
Trükiteostel keeletoimetajad (1929 .a Emakeele Seltsi üleskutse keeleliseks 
eelkorrektuuriks, ühtlustamaks ajalehekeelt), kaasa tulid nii ajalehed kui 
kirjastused . Eesmärk: vastavus normikirjakeele nõuetega
Kirjakeel nõukogude perioodil
Pärast II maailmasõda
Vene keele mõju suurenemine avalikus keelekasutuses 
(ideoloogiline surve + otsekontaktid)
Sõnavara muutumine – vene-eeskujulised sõnad
 ideoloogia: agitpunkt, lööktööline, komnoor,  kultuurimaja , rahvavaenlane,
 ettevõtete, organisatsioonide nimed (sõnad punane, uus,  helge , edu, võit),
 asjaajamiskeeleks asutuste vahel üha enam vene keel
Sõja ajal ja pärast seda ei tegutsenud ühtki  ametlikku  
keelehoolde organit
1947 kirjastuste tarbeks Riikliku Kirjastuskeskuse keeltoimkond
Alustas Keele ja Kirjanduse Instituut. (mõlemal keelehoole )
Keelekorraldustöö eesotsas J. V. Veski ja tema mõttekaaslased, eesmärgiga
• rahvakeelsus,
• väga kindlad normid, 
• Ühtlustamine
• Traditsioonidest kinnihoidmine (mitte tegelik keeleareng)
Normitud kirjakeel traditsiooniline ja muutumatu: „Väike õigekeelsuse 
sõnaraamat“ (1953), „Õigekeelsuse sõnaraamat“ (1960)
VÕK
Lõhe kirjakeele normingute ja tegeliku keelekasutuse vahel.
o Õppimine seetõttu raske, 
o sest erinevus suur inimeste loomulikust 
keelesuhtlusest.
1960 Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon (VÕK),
viimaks kirjakeele normingud tegeliku keelekasutusega vastavusse
esimene koosseis 
* tulemusteni ei jõudnud
*töö soikus
10 a pärast keeleküsimused taas  aktuaalsed
1972 uus õigekeelsuskomisjon, ülesandega
* valida ja kinnitada 1976.a sõnaraamatusse sobivad  keelendid
 hakati rõhutama keelekorralduse soovituslikkust, 
  lubama paralleelvorme (de- ja i-mitmus)
1976 ÕS – omas ajas pöördelise tähtsusega
1979 VÕKi kolmas koosseis
* keelenormide õpetamine koolis, lihtsustamise vajadus
Siit: tegeliku keelekasutuse jälgimine + normingute reeglipärastamine
1979 – 1983 tegi VÕK palju otsuseid, lähendamaks norminguid tegelikule keelekasutusele
Otsused „Kirjakeele teatajas 1979-1983“, näit tegelema-tüübi rööpvormid: tegeleda-tegelda
Kirjakeel taasiseseisvunud 
Eestis
Kirjakeele kasutusala on laienenud
o võrokeste, mulkide ja kihnlaste (identiteedi tugevnemisega), 
o murdeliste kirjakeelevariantide tekkimine,
o lisandunud internetisuhtluse  keel,
o suurenenud inglise keel osatähtsus al1990.  aastatest , keeles 
kõrvuti nii tsitaatlaenud  kui kohandatud kujud (boyfriend – 
boifrend,  cover – kaver).
 Enamik uusi laensõnu kultuurilaenud, mis tulnud koos 
mõistega ,
 teine osa on võetud sünonüümiks (vajaduseta) (kreisi 
`hull`, kaif ` joove ´ + diil,  drink , luuser – slängiliku 
varjundiga)
Varem mõjutas keelt raamatutekst, siis nüüd ajakirjandusväljaannete 
keelkasutus. Meediakeel on aga viimase 20 a jooksul lähenenud 
argikeelele, taotledes kujundlikkust ja vahetust, distantseerudes 
varasemast   kuivast ametlikkusest ja bürokraatlikkusest.
Emakeele Seltsi keeletoimkond
Keelekorralduslik hooldetöö Emakeele Seltsi keeletoimkonnal (al 1993)
Kui II ms järel kohustuslik üks õige  keelenorm , mis tuli selgeks õppida, 
siis nüüd
  kirjakeelde sobivate variantide paljusus,
 soovitused üldsusele (mitte  ranged ettekirjutused),
 rohkem vabadust (varasem pole kehtetuks kuulutatud).
Norme vaja
• ametlikus keelekasutuses ( lepingud , seadused),
•  haridussüsteemis ,
• teaduses,
• avalikkusele suunatud tarbe- ja teabetekstides.
Infoühiskonnas peab hakkama saama eesti keelega.
prioriteet – keeletehnoloogia arendamine
Normi aluseks 
ÕS 2006, uus ilm 2013
EKI – Keelenõuanne 
tel: 631 3731 , meiliga
Oma Keel al 2000
Keelenõuanne soovitab 
Eesti keele  käsiraamat
Kokkuvõte
o eestikeelsed kasutajaliidesed, laiatarbesõnavara 
(MS Office,  Windows ),
o eestikeelne  kõnetuvastus , dialoogsüsteemid, 
elektroonilised tekstikorpused, sõnastike loomine
Tänapäeva kirjakeele  põhijooned :
 vabaduse suurenemine,
 argikeele väljendite tungimine 
ajakirjanduskeelde,
 laensõnad põhiliselt inglise keelest,
 kirjakeele kasutusvaldkonnad  
mitmekesistunud:
 * tekkinud kirjaliku vestluse keel ( sulam      
suulisest ja kirjalikust keelest)
Loe lisa
Kasutatud materjalid
http://www.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html
http://www.slideshare.net/Annean/johannes-aavik-ja-keelekorraldus 
http://
kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=301&table=P
ersons
 

Document Outline

• Slide 1
• Üldiseloomustus
• Keelekonverentsid
• Johannes Aaviku keeleuuendus
• Aaviku keelekorralduse põhimõtted
• Keeleuuendus sõnavaras
• Aaviku pakutud soome laensõnad
• Keeleuuendus grammatikas
• JOHANNES Voldemar Veski keelekorraldajana
• Veski terminoloogia
• Kirjakeele ühtlustumine
• Kirjakeel nõukogude perioodil
• VÕK
• Kirjakeel taasiseseisvunud Eestis
• Emakeele Seltsi keeletoimkond
• Kokkuvõte
• Kasutatud materjalid