Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sõnavara EKSAM (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted
    Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks.
    Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia , onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades.
    Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk  lekseem , on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgijõejõgejõkkejões, ..,jõedjõgedejõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks – eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses.
    Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegiteentehaksetehtudoled teinudtegemaks .. on sõnavormid sõnast tegema. Sõnavorm on suurim morfoloogia ja vähim süntaksi üksus.
    Lekseemi tüvi kannab tema mõistesisu ehk leksikaalset tähendust, nt ‘maja’, ‘valge’, ‘ehita-’ vms, sõnavormide muutetunnused aga grammatilist tähendust, s.o abstraktsemat tüüpi tähendusi, nt käsku, seesolu vms. 
    Sõnavormid võivad aja jooksul muutuda abisõnadeks, st grammatilisteks üksusteks. Sellist protsessi nimetatakse grammatiseerumiseks
    Grammatiseerumise vastandprotsess on  leksikaliseerumine . See on nähtus, kus sõnavorm või sõnaosa omandab leksikaalse tähenduse (mõistesisu), seega muutub lekseemiks. 
  • Sõnavara rikastamise teed
    Eesti kirjakeelt rikastatakse nii: moodustatakse püsiühendeid, liidetakse sõnu e moodustatakse liitsõnu, tuletatakse(otsetuletus, tagasituletus), annetakse sõnadelle uusi tähendusi. Eesti murretes on peamiselt laenatud sõnu. Muudes keeltes on tsitaatlaenud, pärislaenud, tõlkelaenud, tähenduslaenud, kreeka ja ladina morfeemid. Lisaks on võimalik ka tehiskeelendite loomine. Need ongi sõnavara rikastamise teed.
  • Põlis sõnad e. omasõnad eesti keeles
    Uurali tüvevara (samojeedi keeltest, 104-119)
    Somaatiline sõnavara:
    • Suu, luu, keel ( kehaosad )
    • Vesi, suvi, lumi, jõgi, päev (loodus)
    • Kana , muna, pesa, vares (loomad)
    • Puu, kuusk , kõiv, murakas (taimed)
    • Nool , suusk (tööriistad)
    • Kaks(arvsõna)
    • Elama, olema, minema, koolema, mõskema (verbid)

    Soome- ugri tüvevara( vaste ugri keeltes, 5000. a. Vana, 179-306)
    Somaatiline sõnavara:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sõnavara EKSAM #1 Sõnavara EKSAM #2 Sõnavara EKSAM #3 Sõnavara EKSAM #4 Sõnavara EKSAM #5 Sõnavara EKSAM #6 Sõnavara EKSAM #7 Sõnavara EKSAM #8 Sõnavara EKSAM #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Laklumene23 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted
    Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks.
    Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades.
    Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks – eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses.
    Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud, tegemaks .. on sõnavormid sõnast tegema. Sõnavorm on suurim morfoloogia ja vähim süntaksi üksus.
    Lekseemi tüvi kannab tema mõistesisu ehk leksikaalset tähendust, nt ‘maja’, ‘valge’, ‘ehita-’ vms, sõnavormide muutetunnused aga grammatilist tähendust, s.o abstraktsemat tüüpi tähendusi, nt käsku, seesolu vms.
    Sõnavormid võivad aja jooksul muutuda abisõnadeks, st grammatilisteks üksusteks. Sellist protsessi nimetatakse grammatiseerumiseks.
    Grammatiseerumise vastandprotsess on leksikaliseerumine. See on nähtus, kus sõnavorm või sõnaosa omandab leksikaalse tähenduse (mõistesisu), seega muutub lekseemiks.

    leksikoloogia , murdesõnavara , keeletarvitaja , tüvisõna , Sõnavara

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    9
    doc
    Eesti kirjakeele sõnavara eksam
    5
    doc
    Sõnavara
    2
    docx
    Sõnavara ja sõnaraamatud
    130
    ppt
    Eesti keele ajalugu ja murded
    59
    doc
    Kordamine eesti keele eksamiks
    28
    docx
    Eesti keele ajalugu
    4
    docx
    Sõnavara päritolu-Põlis--laen- ja tehissõnad
    88
    docx
    Eesti keele reeglid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun